RIIGI 2019. AASTA MAJANDUSAASTA KOONDARUANNE Aruandekohustuslase nimetus: Rahandusministeerium Aadress: Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Telefon: 611 3558 E-post: info@rahandusministeerium.ee Interneti kodulehekülg: www.rahandusministeerium.ee Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................................................................................................... 2 Rahandusministri eessõna ................................................................................................................................................................................................ 4 Sissejuhatus.............................................................................................................................................................................................................................. 6 Mõisted ja lühendid .............................................................................................................................................................................................................. 7 1. Tegevusaruanne ....................................................................................................................................................................................................... 8 1.1 Riigi üldised majandusnäitajad ......................................................................................................................................................................8 1.2 Avaliku ja valitsussektori finantsnäitajad .............................................................................................................................................. 11 1.2.1 Valitsussektori ülejääk/puudujääk ..................................................................................................................................................... 11 1.2.2 Valitsussektori tulud .................................................................................................................................................................................. 12 1.2.3 Valitsussektori kulud ja investeeringud ........................................................................................................................................... 13 1.2.4 Riigieelarve kasutamine ........................................................................................................................................................................... 14 1.2.5 1.2.6 Välisvahendite kasutamine ..................................................................................................................................................................... 14 Valitsussektori varad ja kohustised .................................................................................................................................................... 16 1.3 Valitsussektori personalinäitajad .............................................................................................................................................................. 18 1.3.1 Töötajate arv .................................................................................................................................................................................................. 18 1.3.2 1.4 Tööjõukulud ja keskmine palk .............................................................................................................................................................. 19 Tegevuskavade täitmine................................................................................................................................................................................. 22 1.4.1 JULGEOLEK JA RIIGIKAITSE ................................................................................................................................................................... 22 1.4.2 VÄLIS- JA EUROOPA LIIDU POLIITIKA .............................................................................................................................................. 23 1.4.3 RIIGI RAHANDUS ......................................................................................................................................................................................... 26 1.4.4 ETTEVÕTLUS JA INNOVATSIOON........................................................................................................................................................ 27 1.4.5 TRANSPORT ................................................................................................................................................................................................... 29 1.4.6 INFOÜHISKOND ............................................................................................................................................................................................ 30 1.4.7 RIIGIVALITSEMINE ..................................................................................................................................................................................... 32 1.4.8 KODANIKUÜHISKONNA ARENDAMINE ........................................................................................................................................... 33 1.4.9 HARIDUS .......................................................................................................................................................................................................... 35 1.4.10 TEADUS ...................................................................................................................................................................................................... 38 1.5 2. 1.4.11 KULTUUR ................................................................................................................................................................................................... 39 1.4.12 SPORT .......................................................................................................................................................................................................... 42 1.4.13 EESTI KEEL JA EESTLUS..................................................................................................................................................................... 44 1.4.14 LÕIMUMINE.............................................................................................................................................................................................. 46 1.4.15 KESKKOND ................................................................................................................................................................................................ 48 1.4.16 ENERGEETIKA......................................................................................................................................................................................... 51 1.4.17 PEREPOLIITIKA ...................................................................................................................................................................................... 53 1.4.18 TÖÖTURG................................................................................................................................................................................................... 54 1.4.19 SOTSIAALNE KAITSE ........................................................................................................................................................................... 55 1.4.20 TERVIS ........................................................................................................................................................................................................ 57 1.4.21 MAAELU JA REGIONAALARENG ..................................................................................................................................................... 59 1.4.22 PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS .................................................................................................................................................. 61 1.4.23 1.4.24 ÕIGUSKORD .............................................................................................................................................................................................. 63 SISETURVALISUS ................................................................................................................................................................................... 66 1.4.25 Ülevaade põhiseaduslike institutsioonide eesmärkidest ................................................................................................... 69 1.4.26 Ülevaade peamistest valitsuse prioriteetidega seotud mõõdikute saavutamisest ................................................ 76 Riigi sisekontrollisüsteemid ......................................................................................................................................................................... 77 Riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne ........................................................................... 78 2.1 Bilanss ..................................................................................................................................................................................................................... 78 2.2 Tulemiaruanne .................................................................................................................................................................................................... 80 2.3 Rahavoogude aruanne ..................................................................................................................................................................................... 81 2.4 Netovara muutuste aruanne......................................................................................................................................................................... 82 2.5 Riigieelarve täitmise aruanne ...................................................................................................................................................................... 84 2.6 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 123 2.7 Lisad (a1–a32).................................................................................................................................................................................................. 129 2 3. Informatsioon kohalike omavalitsuste kohta ....................................................................................................................................... 190 3.1 Bilanss .................................................................................................................................................................................................................. 190 3.2 Tulemiaruanne ................................................................................................................................................................................................. 192 3.3 Rahavoogude aruanne .................................................................................................................................................................................. 193 3.4 Netovara muutuste aruanne ...................................................................................................................................................................... 194 3.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 195 3.6 Lisad (b1–b22) ................................................................................................................................................................................................. 196 4. Informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta ................................................................................................................... 226 4.1 Bilanss .................................................................................................................................................................................................................. 226 4.2 Tulemiaruanne ................................................................................................................................................................................................. 228 4.3 Rahavoogude aruanne .................................................................................................................................................................................. 229 4.4 Netovara muutuste aruanne ...................................................................................................................................................................... 230 4.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ................................................................................................................................................... 232 4.6 Lisad (c1–c28) .................................................................................................................................................................................................. 233 Allkirjad majandusaasta aruandele ........................................................................................................................................................................ 260 Märkused ............................................................................................................................................................................................................................. 261 3 Rahandusministri eessõna kord, kus riigi laenukoormus on Euroopa madalaim, samas euroliidu reeglid ei võimalda piisava paindlikkusega laenuraha investeerida erinevatesse avalikesse objektidesse nagu näiteks maanteed, Saaremaa sild või uuendamist vajavad hooned. Euroopas ja mujal riikides on laialt levinud averus ehk PPP-projektid, mis tähendab era- ja avaliku sektori koostööd riskide ning rahastuse jagamisel. Valitsus kiitis 2019. aasta detsembris heaks PPP-projektide põhimõtted ja juhised, mille alusel hakkab riik koostöös erasektoriga välja ehitama suuri taristuprojekte. Pilootprojektina alustatakse Libatse-Nurme teelõigu väljaehitamise ettevalmistamist. PPP abil on võimalik soovi korral juba lähiaastatel Eestis välja ehitada Tallinn-Pärnu, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva maanteed täies ulatuses neljarealiseks ning samuti pakub see väga hea lahenduse Saaremaa püsiühenduse kiireks teostamiseks. 2019. aastal oli valitsussektori eelarve puudujäägis, mis moodustas Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt 90 mln eurot ehk 0,3% SKP-st. Puudujäägis olid keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused (vastavalt 0,5% ja 0,1% SKP-st), mida osaliselt tasakaalustas sotsiaalkindlustusfondide ülejääk (0,3% SKP-st). Keskvalitsuse puudujääk tulenes riigieelarvest, muu keskvalitsuse asutuste koondpositsioon oli ülejäägis. Võrreldes 2018. aastaga paranes valitsussektori positsioon 0,24% võrra SKP-st ehk 56mln eurot. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon oli 2019. aastal puudujäägis 1,9% SKP-st. Sammhaaval eelarve parandamine on majandusele parem kui järsk kulutuste kokku tõmbamine. 2019. aasta maksukoormuseks kujunes 33,2% SKP-st, mis oli 0,4% võrra kõrgem kui aasta varem. Maksukoormust suurendasid eelkõige tööjõu ja tarbimismaksud. Jätkuv kiire palgakasv suurendas sotsiaalmaksu tasumist 288 mln ja KOV füüsilise isiku tulumaksu 115 mln. Füüsilise isiku tulumaks kasvas 5 mln, kuna tulumaksu tagastused suurenesid ligi 90 mln maksuvaba tulu kasutamise edasi lükkamise tõttu. Käibemaks kasvas 152 mln, kütuseaktsiis varumise tõttu 95 mln ja saastekvootide müügitulu, mis kajastub maksukoormuses aastase nihkega, 101 mln. Kuna kaupmehed realiseerisid kõrgema aktsiisimääraga varutud koguseid, jõudis 1. juulil toimunud kange alkoholi, õlle ja siidri aktsiisimäärade 25%-ne langetamine hindadesse järk-järgult. Selle tulemusena odavnes kange alkohol ligi 12% ja õlu 8%. Praegust alkoholiaktsiisi tasumist mõjutab aktsiisimäärade langetus. Alkoholiaktsiisi langetuse järgselt on alkoholi jaemüük kasvanud madalamate hindade ja piirikaubanduse muutuse tõttu. Valitsussektori võlakoormus püsis 2019. aasta lõpul 8,4% SKP-st, moodustades ilma Euroopa Finantsstabiilsusfondi (EFSF) mõjuta 6,8% SKP-st. Selle näitajaga on Eesti valitsussektori võlakoormus Euroopa Liidu madalaim. Majanduse reaalkasv aeglustus 2019. aastal 4,3%-ni ja jooksevhindades 7,7%-ni. Riigi rahandus peab majanduse arengut tasakaalustama. Majanduse kasvuvõimalused peituvad peamiselt selles, kas me suudame kasvatada oma ettevõtete tootlikkust. Selleks peame suurendama konkurentsivõimet, laiendama sihtturgudel tegevust ning müüma rohkem ja suurema raha eest. Tahan taaskord üle rõhutada, et kui majandus kasvab on võimalik paremini finantseerida meie riigikaitset ja sisejulgeolekut, meie haridust, teadust, kultuuri, sporti, tervishoidu ja aidata neid, kes vajavad toimetulekuks ühiskonna tuge. Hea riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruande lugeja! Sellest aruandest saate ülevaate, milliseid samme astus valitsus 2019. aastal maksumaksja raha kasutades meie majanduse, inimeste heaolu ja julgeoleku kasvatamiseks ning kuidas selle tulemusena muutus meie riigi varaline seis. Valitsuse olulisim ülesanne on kindlustada Eesti rahva ja iseseisva ning kaitstud Eesti püsimine. Olen oma poliitilise tegevuse ajal alati rõhutanud, et riik saab olla edukas ainult tänu edukate ettevõtjate ja tublide kodanike panusele. Riigil oli 2019. aasta 31. detsembri seisuga vara kokku 16,32 miljardi euro väärtuses, millest enamiku moodustab põhivara (11,75 miljardit eurot). Võrreldes eelmise perioodiga kasvas vara väärtus 250,2 miljoni euro võrra (sh lisandus materiaalset põhivara 228,0 miljoni euro ulatuses ning vähenes bioloogiline vara 438,8 miljonit eurot). Stabiliseerimisreserv kasvas 0,7% (2,9 miljonit eurot) ja likviidsusreserv kasvas 37,1% (251,1 miljonit eurot). Kohustisi oli kokku 9,62 miljardi euro väärtuses ning need kasvasid eelmise perioodiga võrreldes 802,1 miljoni euro võrra. Laenukohustused kasvasid aastaga 274,8 miljoni euro võrra ja moodustasid aasta lõpus 3,35 miljardit eurot. Valitsussektori tulud moodustasid 2019. aastal 10,2 mld eurot ning võrreldes 2018. aastaga kasvasid need 320 mln eurot ehk 3,2%. Suurenesid kõik tululiigid peale muude tulude – maksutulude 9,4%-list kasvu põhjustas kõigi maksuliikide ühtlaselt tugev kasv. Vähenes elektriaktsiisi ja alkoholiaktsiisi laekumine (vastavalt -9,1% ja -2,8%). Välisabi moodustas möödunud aastal 884 mln eurot ehk 8,7% valitsussektori kogutuludest langedes aastaga 0,2% võrra. Ligikaudu 52% välistoetustest kasutati seejuures valitsussektoris ning 48% anti edasi valitsussektori välistele institutsioonidele. Lisaks toetuste laekumisele suurenesid ka kaupade ja teenuste müügitulud. Dividenditulud püsisid 2018. aastaga võrreldaval tasemel 182 mln. Kõige suurema negatiivse panuse tulude laekumisele andsid allahindlused ja allahindluste tühistamised osalustelt, mille mõju ulatus -448 mln euroni, kasvades võrreldes eelmise aastaga ligikaudu 405 mln võrra. Valitsussektori kulud ulatusid 10,39 miljardi euroni, kasvades aastaga 664,6 miljonit eurot ehk 6,8%. Kuludest kasvasid kõige rohkem antud toetused 296,7 miljoni eurot (6,4%), sh toetused töötutele ja töövõimetoetused kasvasid 93 miljonit eurot (45,5%), peretoetused 49,9 miljonit eurot (9%) ja pensionid 75,7 miljonit eurot (4,3%). Investeeringuid tegi valitsussektor 2019. aastal 945,1 mln euro eest, mida on 32,9 mln eurot (3,4%) vähem võrreldes 2018. aastaga. Valitsus eelistab investeeringuid, mis suurendavad Eesti majanduse kasvupotentsiaali. Avaliku sektori büroohoonetele eelistab riik investeerida näiteks transpordiühendustesse, mis suurendavad liikuvust ja ühendusi Eesti eri piirkondade vahel. Peame oskama riigi raha, tulgu see siis maksutulust, välisvahenditest või olgu laenuks võetud, piisavalt targalt kasutada, nii et tõstame selle abil majanduse kasvupotentsiaali. Seda saab muu hulgas teha ka taristuinvesteeringute toel. Juba praegu on Eesti riiklike investeeringute osakaal üks Euroopa Liidu kõrgemaid. Eestis on täna olu- 4 Hõivatute arv suurenes tööjõu-uuringu andmetel aasta kokkuvõttes 1% võrra ning töötus langes 4,4%-ni. Tööturu olukord väga hea, kuid aasta lõpus hõivatute arvu kasv aeglustus ning registreeritud töötus tõusis veidi koos majanduse konjunktuuri jahenemisega. Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2019. aasta kokkuvõttes 7,5%, kuid viimases kvartalis kasvutempo aeglustus 6,4 protsendini. Mõõduka hinnatõusu tõttu suurenes palga ostujõud ehk reaalpalk 2019. aasta kokkuvõttes 5,1% võrra, mis on viimase kolme aasta kiireim – viimati ületas reaalpalga kasv 5% piiri aastal 2016. Kokkuvõttes valitsus jätkas 2019. aastal konservatiivse eelarvepoliitikaga, mille üheks osaks on eesmärk hoida eelarve struktuurselt tasakaalus. Nii toetab eelarvepoliitika tasakaalus majanduskasvu ning riigi jooksvaid kulutusi ei kaeta võlaga. Valitsuse üldeesmärkideks 2019. aastal olid peresõbralik Eesti, kus inimesed tunnevad end turvaliselt ja kindlalt, sidus ühiskond, mille liikmed tunnevad end kaasatuna ja lõhed erinevate ühiskonna gruppide vahel vähenevad, teadmistel põhinev majandus ja elukestva õppe arendamine, tõhus valitsemine, et riigiga suhtlemine oleks lihtne ja sujuv ja turvaline ja kaitstud riik, kus kõigi põhiõigused ja -vabadused on võrdselt tagatud. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 20192023 on seatud üheks eesmärgiks riigieelarve laiapõhja- lise revisjoni läbiviimine, mis peab andma meile tervikliku pildi riigi tegevustest ja teenustest ning näitama, kas meie tehtavad kulutused on alati suunatud just sellesse kõige õigemasse kohta ning teenivad meie rahvast ja riiki parimal viisil. Mitte ainult kokkuhoiuks, vaid asjade paremaks ajamiseks. Tuleb seada eesmärk teha vähemaga rohkem. Lisaks tahame riigieelarve revisjoni raames pöörata erilist tähelepanu teaduse ja arendustegevuse rahastamisele, et saada läbipaistev ja terviklik pilt, kas maksumaksja raha eest tasustatud teadus ikka toob Eesti majandusele kasu. Olulistest tegevustest jätkub riigikaitse arengukava aastateks 2017–2026 elluviimine. Kaitsevägi valmistub võimearenduses liikursuurtükkide kasutuselevõtuks ning jätkub väljaõpe jalaväe lahingumasinatega. Plaanis on osta suurekaliibrilist lahingumoona, et tagada kaitseväe sõjaaja struktuuri piisav varustatus, kasutusse jõuavad uued käsitulirelvad, alustame jalaväebrigaadide tankitõrjesüsteemide väljavahetamist. Samuti on plaanis täiendada teadlikkust mereolukorrast, eesmärgiga tõhustada eelhoiatust ja koostööd liitlastega. Valitsus jätkab riigipiiriehitusega. Soovin teile head lugemist. Lugupidamisega Martin Helme Rahandusminister 5 Sissejuhatus Riigi majandusaasta koondaruande (edaspidi RMKA) eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogupoolse kontrollifunktsiooni teostamist Vabariigi Valitsuse (edaspidi VV) suhtes, anda VV-le võimalus selgitada oma tegevust aruandeaastal ning esitada Riigikogule vajalik informatsioon uute eelarveliste otsuste tegemiseks. Ühtlasi on RMKA eesmärgiks valitsus- ja avaliku sektori aruandluse osas tagada rahvusvaheliste raamatupidamis- ja finantsaruandluskohustuse täitmiseks vajalik informatsioon. RMKA koosneb neljast osast: tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest, informatsioonist kohaliku omavalituse üksuste ning avaliku ja valitsussektori kohta. Nimetatud osade täpsem selgitus on toodud allolevas mõistete peatükis. 6 Moisted ja luhendid Avalik sektor – ehk esimene sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori asutusi saab jagada omaniku liigi alusel riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvateks asutusteks. Kui riigi kapitaliosalus on majandusüksuses 50% või suurem, on tegemist avaliku sektori alaliigiga „riik“. Kui kohaliku omavalitsuse kapitaliosalus on majandusüksuses 50% või suurem, on tegemist avaliku sektori alaliigiga "kohalik omavalitsus". Avalikust sektorist suurima osa (personali ja eelarve mõttes) moodustab valitsussektor. jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. RMKA-s kasutatakse läbivalt lühendina SKP. Tegevusaruanne – RMKA osa, milles antakse ülevaade riigi tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus riigi finantsseisundi ning majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ja eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. Tulemusvaldkond – VV tegevusprogrammiga kooskõlas olev ja riigi eelarvestrateegias kajastatud valdkond, millel on VV seatud pikaajaline eesmärk koos selle saavutamist hinnata võimaldava ühe või mitme mõõdikuga. Tulemusvaldkond väljendab riigi poliitikaid ja valdkondlikke prioriteete riigi pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta – RMKA osa, milles esitatakse avaliku sektori ja valitsussektori kohta konsolideerituna finantsseisundi, finantstulemuste ja rahavoogude aruanded ning selgitatakse nende tähtsamaid kirjeid. Valitsussektor – hõlmab avaliku sektori üksusi, keda ei loeta turutootjateks ja keda finantseeritakse peamiselt kohustuslike maksete abil, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused. Eestis jagatakse valitsussektor kolmeks allsektoriks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Informatsioon kohaliku omavalitsuse üksuste kohta – RMKA osa, milles esitatakse kohaliku omavalituse üksuste kohta konsolideerituna finantsseisundi, finantstulemuste ja rahavoogude aruanded ning selgitatakse nende tähtsamaid kirjeid. Riigi raamatupidamise aastaaruanne – RMKA osa, milles antakse ülevaade riigi konsolideeritud (riigiasutused koos riigi valitseva mõju alla olevate sihtasutuste ja äriühingutega) ja konsolideerimata (riigiasutused) finantsseisundist, -tulemustest ja rahavoogudest ning riigieelarve täitmisest ja selgitatakse nende tähtsamaid kirjeid. Olulisemad lühendid on lahti kirjutatud teksti sees hõlbustamaks loetavust ja kontekstist arusaamist. Aruandes on läbivalt kasutusel üldlevinud organisatsioonide lühendid nagu EL (Euroopa Liit), ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon), NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, inglise keeles North Atlantic Treaty Organisation, OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, inglise keeles Organization for Economic Co-operation and Development). Riigikontrolli kontrolliaruanne – RMKA juurde kuuluv kontrolliaruanne, mille Riigikontroll koostab riigi raamatupidamise aastaaruande kohta. RMKA auditiga loob Riigikontroll kindluse, et Riigikogule ja avalikkusele esitatavad riigi raamatupidamise näitajad annavad õige info riigi finantsseisu ja lõppenud aasta majandustulemuse kohta ning riigieelarve täitmise aruanne annab asjakohast teavet riigile laekunud tulude ning tasutud kulude ja investeeringute kohta. Lisaks esitab Riigikontroll arvamuse selle kohta, kas majandustehingute tegemisel on kinni peetud valdkonna olulisematest õigusaktidest. Tegevuskavade täitmise ülevaates on valdkonna olulisimad mõõdikud koos sihttasemetega esitatud tabelis. Tabelites kasutatavad ühikud on toodud tabeli päises või konkreetsel andmereal. Rahanumbrite suurusjärkude väljatoomisel kasutatakse nii tekstis kui tabelites lühendeid mln (miljon) ja mld (miljard). Arvnäitajaid seisuga 31.12.2019 on vajadusel täpsustatud aruandes kuni 30.04.2020, mis on aruandekohustuslastele vastavalt rahandusministri 11.12.2003 määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 11 lõikele 9 viimane tähtaeg, mil aruandeid muuta. Enamike strateegiliste mõõdikute juures on toodud allikas, kust konkreetsed näitajad või nende arvutamiseks algandmed on võetud. Kuna mitmed näitajad, nagu näiteks 2019. aasta SKP maht jpt muutuvad veel ka järgnevatel aastatel seoses statistiliste andmete täpsustumisega, siis saab vajadusel uuendatud andmeid vaadata viidatud allikatest. Riigi majandusaasta koondaruanne – Rahandusministeeriumi poolt Riigikogule esitatav iga-aastane aruanne, mis koosneb tegevusaruandest, riigi raamatupidamise aastaaruandest, informatsioonist kohaliku omavalitsuse üksuste ning avaliku ja valitsussektori kohta. Sisemajanduse kogutoodang – ehk sisemajanduse koguprodukt (inglise keeles Gross Domestic Product, GDP) on kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta 7 1. Tegevusaruanne Tegevusaruanne koosneb järgmistest ülevaadetest: riigi üldised majandusnäitajad, avaliku ja valitsussektori finantsnäitajad, valitsussektori personalinäitajad, valitsemisalade tegevuskavade täitmine ja riigi sisekontrollisüsteemid. 1.1 Riigi üldised majandusnäitajad Eesti majandus on viimastel aastatel olnud tugevas seisus nii tööhõive, sissetulekute kui ekspordivõime seisukohast. Majanduskasv on üllatanud positiivselt, olles viimase kolme aasta keskmisena 5%. Vaatamata kiirele kasvule ei tohiks Eesti majanduses olulisi sisemisi tasakaalustamatusi siiski olla. % 60 Sisenõudluse aastakasvud 40 20 0 Majanduse reaalkasv aeglustus 2019. aastal 4,3%-ni ja jooksevhindades 7,7%-ni. Ettevõtete kindlustunde indikaatorid nõrgenesid möödunud aasta keskel nii Eestis kui partnerriikides. Selle taga oli rahvusvahelise kaubanduse aeglustumine ning süvenenud majanduspoliitiline ebakindlus, mis paratamatult jõuab ka meie majandusse. Välisnõudluse halvenemise mõjul pöördus ekspordi kasv viimases kvartalis langusesse. Peamised sisenõudluse komponendid kasvasid aasta teisel poolel aeglasemalt kui esimesel poolaastal. Majanduskasv oli IV kvartalis netotootemaksude kasvu tõttu tugev, 3,9%, samas kui kogumajanduse lisandväärtus kasvas vaid 2,6%. Lisandväärtuse kasvu vedasid kogu aasta vältel valdavalt sisetarbimisele suunatud tegevusalad, eeskätt info ja side, kaubandus ning kutse- ja tehnikaalane tegevus, panustades kokku 2,6 punkti. Tugev mõju oli veel töötleval tööstusel, kuigi selle lisandväärtuse kasv langes viimases kvartalis koos ekspordi vähenemisega. Majanduskasvu toetas ka järsult suurenenud põllumajandussektori lisandväärtus. Suurim negatiivne mõju oli energeetikasektoril seoses põlevkivienergeetika konkurentsivõime kahanemisega. Sisenõudlus kasvas 2019. aastal viimase seitsme aasta kiireima tempoga, 5,4%, ning sisenõudluse osakaal SKP-s tõusis 96,8%-ni. -20 -40 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 Eratarbimise aastakasv Allikas: Statistikaamet % 15 Investeeringute aastakasv SKP aastakasv 10 5 0 -5 -10 -15 -20 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 Allikas: Statistikaamet ELi SKP aastakasv Eesti SKP aastakasv Investeeringute kasvutempo on viimastel aastatel olnud volatiilne. Pärast marginaalset kasvu 2018. aastal kiirenes investeeringute kasv möödunud aastal 10,3%-ni. Investeerimisaktiivsuse suurenemist vedasid ettevõtted ja majapidamised, kus kasvutempo ulatus üle 17%. Valitsussektori investeeringud olid kerges languses eelkõige seoses vähenenud kulutustega kaitseotstarbelisse põhivarasse. Kapitalipaigutused suurima osakaaluga hoonetesse ja rajatistesse on viimasel kahel aastal püsinud stabiilsena. Eratarbimise kasv on viimased kaheksa aastat olnud kiire, ligi 4% aastas. Samas on palgatulu ostujõud kasvanud veelgi kiiremini, üle 6% Soodsad majandusolud on võimaldanud lisaks kiirele elatustaseme tõusule ka säästude kogumist. 2019. aastal püsis tarbijate kindlustunne suhteliselt tugevana, samuti jätkus tööjõupuudusest tingitult kiire palgakasv. Sellele vaatamata aeglustus eratarbimise kasv 2019. aastal 3,2%-ni. Aasta jooksul pidurdus eelkõige püsikaupade ja teenuste tarbimise kasv. Suuremal määral kasvasid sisustuskaupade, vaba ajaga seotud kaupade ja sõidukite ostud. Teenustest võib esile tõsta majutuse ja sideteenuste suurenenud tarbimise. Viimastel andmetel 2018. aasta kohta säästsid Eesti majapidamised 12% oma kasutatavast tulust, mis vastab euroala keskmisele ja on oluliselt rohkem kui meie jõukuse tase lubaks eeldada. Samas kõrge säästumäär viitab heale valmisolekule võimalikuks tulevaseks majanduskriisiks. Vaatamata jahenevale väliskeskkonnale ja tuleviku osas valitsenud määramatusele oli ettevõtete investeeringute kasv mullu laiapõhjaline, suurenedes jõuliselt eelkõige transpordivahenditesse ja kinnisvarasse. Samas hakkas tellimuste portfell möödunud aastal halvenema ning olemasolevaid tootmisvõimsusi on piisavalt. Selle taustal võis ettevõtete investeeringute hoogustumine jääda ajutiseks. Majapidamiste investeeringuid hoidis kõrgena tugev kindlustunne ja tööturg, mis soosis uue kinnisvara ostu. Investeeringute osakaal SKP-s oli 2019. aastal viimase kuue aasta suurim (26%), kuid ilmselt ei tõusegi see enam kriisieelsetesse kõrgustesse (35%). Põhjuseks ettevõtete väiksem täiendav vajadus kapitalimahukate hoonete järele. Maailmakaubanduse olulise pidurdumise ning tööstussektori PMI indeksite viimaste aastate madaltaseme taustal püsisid Eesti ja meie oluliste kaubanduspartnerite ekspordiarengud suhteliselt tugevana. Vaatamata välisnõudluse kasvu aeglustumisele (2,2%) Eesti kaupade ja teenuste ekspordi kasv kiirenes 2019. aastal (5,2%). Seega vaatamata palgakasvust tingitud kulusurvetele ekspordi turuosa suurenemine välisturgudel 8 jätkus. Ekspordi kasvu panustasid nii kaubad kui teenused. Teenuste sektori kasv tugines eelkõige info ja side ning äriteenuste ekspordikäibe kiirele kasvule. IT valdkonna edukus välisturgudel on võimaldanud viimase nelja aastaga sektori eksporti kahekordistada. % vea 12 Eesti ja euroala tarbijahinnaindeksid 9 6 Eesti päritolu kaupadest vedas kasvu heast saagikusest tingitud toidukaupade, mehaaniliste masinate ja optikaseadmete väljaveomahtude suurenemine. Nõudluse nõrgenemine välisturgudel põhjustas traditsiooniliste tegevusalade nagu puitehitiste ekspordikasvu peatumise ja puidutoodete languse aasta teisel poolel. CO2 kvoodi kiire kallinemine muutis elektri tootmise majanduslikult ebaotstarbekaks, mistõttu selle eksport oli mullu pea olematu. Olulisematest turgudest suurendati enam eksporti USA-sse, Taani ja Hispaaniasse. Kui USA suunal kasvatasid eksporti mitmed tegevusalad, siis Taani ja Hispaania puhul on valdavalt tegu kütustega. 3 0 -3 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 Eesti tarbijahinnaindeks Euroala tarbijahinnaindeks Allikas: Statistikaamet, Eurostat tuhat 80 Kaupade ja teenuste import suurenes 3,9%, tuginedes elanike suurenenud välisreisidele, sisseostetud ehitusteenuste kasvule ning tarbekaupade ja transpordivahendite hoogsamale sisseveole. Viimastel aastatel on jooksevkonto ülejääk ulatunud 2% lähedale suhtena SKP-st. Vaatamata hoogustunud investeerimisaktiivsusele suurenes ülejääk 2019. aastal 2,8%-ni SKP-st. Kaupade ekspordi kasv kiirenes, kompenseerides sellega tugevnenud sisenõudlust ning põhjustades kaubandusbilansi puudujäägi vähenemise. Tugeva teenuste impordi tõttu jätkus teenuste ülejäägi mõningane vähenemine. Tööhõive ja töötus % 22 50 18 20 14 -10 10 -40 6 -70 2 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 Hõivatute arvu muutus Tööpuuduse määr (parem skaala) Allikas: Statistikaamet Hõivatute arv suurenes tööjõu-uuringu andmetel aasta kokkuvõttes 1% võrra ning töötus langes 4,4%ni. Tööturu olukord väga hea, kuid aasta lõpus hõivatute arvu kasv aeglustus ning registreeritud töötus tõusis veidi koos majanduse konjunktuuri jahenemisega. Kuigi tööpuudus oli ajaloolisel madaltasemel, väljendab see peamiselt tööealise elanikkonna vähenemist ligi 60 tuhande inimese võrra viimase kümnendi jooksul. Eesti tasakaalulise tööpuuduse hinnangud on langenud kümnenditaguselt 8% tasemelt 5-6% vahemikku, mis tähendab, et töötuse lõhe ja tööturu ülekuumenemine oli eelmisel aastal oluliselt väiksem kui eelmise buumi ajal. Maailmamajanduse heitlikumate arengute tõttu vähenes möödunud aastal välistegurite panus ning inflatsioon pidurdus Eestis 2,3%-ni ja euroalal 1,2%-ni. Teenuste hinnatõus kiirenes aasta jooksul, samas energiahindade tõus pidurdus ning alkoholi hinnad olid aktsiisilangetuse mõjul aasta teises pooles languses. Inflatsiooni kõrgpunkt (3,2%) jäi kevadesse, kui naftahinnad tõusid aasta kõrgeimale tasemele ning lennukipiletite hindu kergitas koolivaheaja nihkumine. Kuigi osades majandussektorites kasvuootused halvenesid, ei avaldunud see veel tööturul. Jätkuva tööjõupuudusega kaasnes hoogsa palgakasvu jätkumine ja selle kümnendi madalaim tööpuudus, mis omakorda avaldus kõrgemates teenuse hindades. Teenuste hinnatõus kiirenes möödunud aastal 4%-ni, kiiremat kasvu näitasid vaba aja, eluaseme- ja tervishoiuteenuste hinnad. Maailmamajanduse jahtumine ja kaubanduspinged avaldusid aasta teises pooles madalamates naftahindades, põhjustades mõningat kütusehindade langust ka siinsel turul. Lisaks stabiliseerus elektri hind, mis aasta varem oli ebasoodsate ilmastikuolude tõttu kõrgtasemel. Maksuameti andmetel kasvas tööga hõivatud inimeste arv 2019. aastal ligikaudu 2%, kuid kasv aeglustus aasta lõpus 1% lähedale. Kiiremat hõive kasvu maksuameti andmetel seletab osaliselt väljastpoolt Euroopa Liitu siia tööle tulevate inimeste suur arv, kes tööjõuuuringu valimisse ei satu ning seetõttu statistikaameti andmetes ei kajastu. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel registreeriti 2019. aastal ligikaudu 32 tuhat lühiajalise töötamise juhtu ning väljastati veidi üle 3 tuhande tähtajalise elamisloa töötamiseks. Oluliselt on suurenenud just lühiajaline töötamine, mis võrreldes 2018. aastaga kasvas 12 tuhande võrra. Maksuameti andmed näitasid töötajate langust nii tööstuse kui ka ehituse tegevusalades alates eelmise aasta keskpaigast. Kaubanduse valdkonnas kindlustunne nõrgenes, kuid nii hulgi- kui jaemüügis jätkas töötajate arv mõõdukat 1-2% kasvu kuni aasta lõpuni välja, tuginedes tugevale sissetulekute suurenemisele ning kõrgel püsinud tarbimisjulgusele. Kõige parem oli aasta lõpus olukord teeninduses, kus ootused töötajate arvu suurendamiseks ei olnud oluliselt vähenenud. Toidu hinnad tõusid 2019. aastal 3%, mis on võrreldav pikaajalise keskmise toiduainete kallinemisega. Siinseid toiduhindu kergitas peamiselt aiasaaduste ja leivatoodete kallinemine, lisaks hakkas sügisel lihatoodete hinnatõus Hiina kasvanud impordi mõjul kiirenema. Kuna kaupmehed realiseerisid kõrgema aktsiisimääraga varutud koguseid, jõudis 1. juulil toimunud kange alkoholi, õlle ja siidri aktsiisimäärade 25%-ne langetamine hindadesse järk-järgult. Selle tulemusena odavnes kange alkohol ligi 12% ja õlu 8%. Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk 2019. aasta kokkuvõttes 7,5%, kuid viimases kvartalis kasvutempo aeglustus 6,4 protsendini. Mõõduka hinnatõusu tõttu suurenes palga ostujõud ehk 9 reaalpalk 2019. aasta kokkuvõttes 5,1% võrra, mis on viimase kolme aasta kiireim – viimati ületas reaalpalga kasv 5% piiri aastal 2016. Aastalõpu palgakasvu aeglustumine võis osaliselt olla mõjutatud ühekordsetest teguritest, nagu preemiate nihutamine detsembrist jaanuarisse, samas palga kasvutempod vähenenud enamikes majandusharudes. Suurematest tegevusaladest kiirenes palgakasv ehituses ning veidi ka veonduses ja laonduses. Hästi läks ka IT-s ning sisenõudlusele orienteeritud kaubanduse ning finants- ja kindlustuse ettevõtetel, kus palgakasv püsis majanduse keskmisest kiiremana. Keskmise palga kasvutempo on viimastel aastatel pidevalt ootusi ületanud ning sellega on kaasnenud palgakulude ennakkasv lisandväärtuse ees. Seni ei ole sellega kaasnenud olulist konkurentsivõime kadu välisturgudel ning ekspordi jalajälje kasv on jätkunud. kassat mõjutanud sotsiaalmaksutulude kasvu tulemusel. Seevastu kohalike omavalitsuste koondpositsioon oli 90 mln euro võrra halvem kui 2018. aastal, mille peamiseks põhjuseks on suurenenud investeerimismaht. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon oli 2019. aastal puudujäägis 1,9% SKP-st. 2020. aasta nominaalne eelarvepuudujääk ulatub prognoosi ning lisaeelarve kohaselt 10,1%-ni SKP-st. 2019. aasta maksukoormuseks kujunes 33,2% SKPst, mis oli 0,4% võrra kõrgem kui aasta varem. Maksukoormust suurendasid eelkõige tööjõu ja tarbimismaksud. Jätkuv kiire palgakasv suurendas sotsiaalmaksu tasumist 288 mln ja kohaliku omavalitsuse (KOV) füüsilise isiku tulumaksu 115 mln. Füüsilise isiku tulumaks kasvas 5 mln, kuna tulumaksu tagastused suurenesid ligi 90 mln maksuvaba tulu kasutamise edasi lükkamise tõttu. Käibemaks kasvas 152 mln, kütuseaktsiis varumise tõttu 95 mln ja saastekvootide müügitulu, mis kajastub maksukoormuses aastase nihkega, 101 mln. 2019. aastal oli valitsussektori1 eelarve puudujäägis, mis moodustas Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt 90 mln eurot ehk 0,3% SKP-st. Puudujäägis olid keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused (vastavalt 0,5% ja 0,1% SKP-st), mida osaliselt tasakaalustas sotsiaalkindlustusfondide ülejääk (0,3% SKP-st). Keskvalitsuse puudujääk tulenes riigieelarvest, muu keskvalitsuse asutuste koondpositsioon oli ülejäägis. Riigieelarve tulude pool ületas suveprognoosi ootusi, kus peamiselt kütuseaktsiisi ja juriidilise isiku tulumaksu laekumine oli oodatust suurem. Kulusid kasvatasid eelkõige sotsiaalkulud ning Euroopa Liidu makse. Kohalike omavalitsuste koondpositsioon oli oodatust mõnevõrra negatiivsem ja seda peamiselt detsembris, mil suurenenud kulud viisid eelarvepositsiooni defitsiiti. Sotsiaalkindlustusfondide positsioon ületas ootusi tänu sotsiaalmaksu heale laekumisele, mis viis Haigekassa kavandatust suuremasse ülejääki. Töötukassa eelarve-positsioon vastus ootustele. 2020. aasta maksukoormuseks kujuneb kevadprognoosi ja lisaeelarve kohaselt 32,4% SKP-st, mis on 0,8% võrra madalam kui eelarves oodatud tase. COVID-19 tõttu kehtestatud eriolukord mõjutab nii makse (9,8%) kui SKP-d (-7,6%). Võrreldes 2019. aastaga vähenevad kõige enam tarbimismaksud, sh kütuseaktsiis 246 mln (mida mõjutas varumine 2019. aasta lõpus ja diislikütuse aktsiisilangetus alates 1. maist 2020) ja käibemaks 225 mln. Sotsiaalmaksu laekumine väheneb 298 mln, füüsilise isiku tulumaks (RE ja KOV kokku) 118 mln ja juriidilise isiku tulumaks 117 mln. II pensionisamba maksete peatamine 1. juulist suurendab tehniliselt maksukoormust 143 mln ulatuses. 2021. aastal kasvavad maksutulud kiiremini kui nominaalne SKP ja maksukoormus tõuseb 32,6%-le SKP-st. Valitsussektori võlakoormus püsis 2019. aasta lõpul 8,4% SKP-st, moodustades ilma Euroopa Finantsstabiilsusfondi (EFSF) mõjuta 6,8% SKP-st. Käesoleval aastal suureneb valitsussektori võlakoormus prognoosi kohaselt 21,9%-ni SKP-st. Võlg suureneb nii keskvalitsuse- kui ka kohalike omavalitsuste tasandil 2019. aastaga võrreldes. Prognoosi kohaselt kasvab võlakoormus ka järgmisel aastal ning moodustab 2021. aasta lõpul 23,4% SKP-st. Võrreldes 2018. aastaga paranes valitsussektori positsioon 0,24% võrra SKP-st ehk 56mln eurot. Keskvalitsuse positsioon oli aasta varasemaga võrreldes 140 mln euro võrra parem tulenevalt suuremast maksulaekumisest ning 100 mln euro võrra kasvanud CO2 tuludest. Keskvalitsuse positsiooni parandasid ka muu keskvalitsuse asutused eesotsas Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) ja Tartu Ülikooliga. Ka sotsiaalkindlustusfondide positsioon oli 5 mln parem kui 2018. aastal Haige% 2018 2019 2020* 2021* SKP reaalkasv 4,8 4,3 -8,0 8,0 SKP nominaalkasv 9,5 7,7 -7,6 10,5 SKP jooksevhindades (mld €) 26,0 28,0 25,9 28,6 Tarbijahinnaindeksi muutus 3,4 2,3 0,6 2,1 Tööhõive (15–74-aastased, tuhat) 664,7 671,3 616,1 633,2 Tööhõive kasv 0,9 1,0 -8,2 2,8 Töötuse määr 5,4 4,4 12,5 9,5 Keskmine palk (€) 1 310 1 407 1 416 1 487 Palga reaalkasv 4,0 5,1 0,0 2,8 Palga nominaalkasv 7,6 7,5 0,6 5,0 Jooksevkonto (% SKP-st) 2,0 2,8 4,0 3,6 Eratarbimise muutus 4,2 3,1 -11,8 9,1 10 Kapitali kogumahutuse muutus 1,7 13,1 -5,7 5,6 Sisenõudluse muutus 3,8 5,2 -9,6 7,9 Kaupade ja teenuste ekspordi muutus 4,3 5,2 -12,3 12,0 Kaupade ja teenuste impordi muutus 5,7 3,9 -14,4 12,8 *Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos (avaldatud 2020. aasta lisaeelarve seletuskirjas) lähtub olukorra hinnangust 31.3.2020 seisuga. Prognoos ei sisalda lisaeelarvega vastu võetud riigipoolsete abimeetmete positiivset mõju. 1.2 Avaliku ja valitsussektori finantsnäitajad Riigi majandus koosneb paljude tootmise, rahanduse, ümberjaotamise ja tarbimise eesmärgil tehinguid sooritavate üksuste ja indiviidide tegevusest. Omandi kuuluvuse alusel jaotatakse nad eraomanduses olevaks erasektoriks ja avalikus omanduses olevaks avalikuks sektoriks. Eesti avalikku sektorisse kuulus 2019. aasta lõpu seisuga lisaks 158-le riigiasutusele ja 79-le kohaliku omavalitsuse üksusele veel üle 500 üksuse. Võrreldes 2018. aastaga püsis kohalike omavalitsuse üksuste arv samal tasemel, riigiasutuste arv vähenes 7 asutuse võrra. Avaliku sektori konsolideeritud kulude maht kokku ulatus 2019. aastal 12,1 mld euroni2. Selleks, et paremini mõista avaliku sektori olemust, võib selle jaotada erinevateks tasanditeks (vt. joonis 1). Avalikust sektorist suurima osa (87%) moodustab valitsussektor, mille kohta tehakse valdav osa eelarvelistest ning statistilistest analüüsidest. Ka rahvusvahelised hinnangud riikide eelarveolukorra ning fiskaalse jätkusuutlikkuse kohta puudutavad just valitsussektori tulusid, kulusid ning varasid ja kohustusi. Valitsussektor hõlmab avaliku sektori üksusi, keda ei loeta turutootjateks ja keda finantseeritakse peamiselt kohustuslike maksete abil, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused. Lisaks valitsussektorile kuuluvad avalikku sektorisse riigi ja teiste valitsussektori liikmete osalusega kaupu ja teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (näit. AS Eesti Energia, AS Tallinna Sadam jne), kes moodustavad kogu sektorist ca 13%. Samuti on avaliku sektori osana väljaspool valitsussektorit Eesti Pank. Sarnaselt avaliku sektoriga saab ka valitsussektorit jaotada erinevateks tasanditeks. Suurima osakaaluga on siinkohal riigieelarvelised asutused, kelle kulude maht moodustab 47% kogu avaliku sektori kuludest. Vaatamata sellele, et arvuliselt kuulub kõige rohkem üksusi valitsussektori muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute, sihtasutuste, mittetulundusühingute, äriühingute tasandisse (joonisel „muud“), moodustab nende osakaal näiteks riigieelarvelistest asutustest vaid ca kolmandiku. Siia tasandisse kuuluvad näiteks ülikoolid, Riigi Kinnisvara AS ja haiglad. Kohalikud omavalitsused moodustavad avalikust sektorist ca 13% ning Haigekassa ja Töötukassa koos vaadatuna (joonisel „sotsiaalkindlustusfondid”) 12%. Euroopa Liidu asutamisleping seab piirangud valitsussektori võlale ja defitsiidile. Vastavalt nendele piirangutele peab liikmesriik vältima ülemäärast eelarvepuudujääki (asutamislepingu kohaselt nominaalselt 3% SKPst) ja ka võlg tuleb hoida allpool referentsväärtust (vastavalt 60% SKP-st). Eelarvete planeerimise keskmes on aga iga riigi enda poolt seatud kesk-pikk eelarve-eesmärk. Kesk-pikk eelarve-eesmärk seatakse struktuurselt (eemaldades nominaalsest numbrist majandustsükli ja ühekordsete meetmete mõju) selliselt, et ka tsükliliste kõikumiste tulemusena ei ületaks nominaalne defitsiit lubatud 3% piiri ja oleks tagatud riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Iga riigi ülesanne on kas täita oma kesk-pikka eesmärki või siis liikuda selle suunas, parandades struktuurselt eelarvepositsiooni normaalsete majandustingimuste juures 0,5% aastas. Vastavalt kinnitatud 2019. aasta riigieelarvele oli Eesti jaoks 2019. aasta eesmärk hoida valitsussektori eelarve struktuurses tasakaalus. Tulenevalt 2018. aasta tegelikust nominaalsest puudujäägist ning aasta jooksul muutunud majandustsükli hinnangust muutus 2019. aasta eesmärk 2020. aasta eelarvet koostades 1,2% suuruseks struktuurseks puudujäägiks. Joonis 1. Avaliku sektori tasandid Riigieelarv elised asutused; 47% Muud avaliku sektori üksused; 13% Valitsusse ktor; 87% Muu keskvalits us; 14% 1.2.1 KOV-d; 13% Sotsiaalkin dlustusfon did; 12% VALITSUSSEKTORI ÜLEJÄÄK/PUUDUJÄÄK Riigieelarve on valitsuse peamine finantsplaneerimise ja -kontrolli tagamise vahend, mis seab limiidid riigiasutuste raha kulutamiseks, aga selle kaudu ka valitsussektori ülejäänud liikmetele jaotamiseks. Riigi raamatupidamise aastaaruanne on valitsuse aruanne riigi finantsseisu ja -tulemuste esitamiseks ning finantsplaneerimise ja -kontrolli täiustamiseks. Selles esitatud andmed on tekkepõhised. See tähendab, et nõuded ja tulud ning kohustused, kulud ja varad on võetud 11 arvesse tehingute tegemise momendil, mitte sel ajal, kui nende eest rahas arveldatakse. arvesse soetamise aastal, siis selle hilisemat raamatupidamislikku amortisatsiooni ja muid mahakandmisi omakorda ülejäägis/puudujäägis enam ei arvestata. Tegelikkuses on ülejäägi või puudujäägi arvestusmetoodika veel keerukam ning sisaldab palju muid erinevusi raamatupidamise arvestuspõhimõtetega võrreldes. Näiteks ei võeta eelarveülejäägis või -puudujäägis arvesse raamatupidamislike eraldiste muutust, osaluste allahindlust ja selle tühistamist, kasumit või kahjumit osaluste ja muude finantsinvesteeringute müügist, nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks hindamise mõju, valuutakursivahede muutuse mõju. Maksutulusid on lubatud võtta arvesse tegelike laekumiste alusel, kohandades ühe-kuulist nihet tekkepõhise arvestuse tagamiseks (jättes välja aasta esimese kuu laekumised ja asendades need järgmise aasta esimese kuu laekumistega). Rahvusvaheliste majanduse arvepidamise metodoloogiliste juhenditega on kindlaks määratud majanduse ja ühiskonna arengut iseloomustavad statistilised näitajad, mis võimaldavad erinevaid riike omavahel võrrelda. Statistiliste näitajate arvutusmetoodika on tekkepõhine ning baseerub olulisel määral raamatupidamiskohustuslaste poolt esitatud raamatupidamisandmetel. Eesti Statistikaamet kasutab valitsussektori näitajate arvestamiseks Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemis olevaid andmeid, mis on aluseks ka riigi raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Valitsussektori tegevust iseloomustavateks kõige olulisemateks statistilisteks näitajateks loetakse eelarveülejääki või -puudujääki ning võlakoormust. Ülejääk või puudujääk ei ole võrreldav raamatupidamises kasutatava tulemiga. Tulemiks loetakse tulude ja kulude vahet. Ülejäägiks või puudujäägiks loetakse kõige üldisemalt sõnastades tulemit, mida on korrigeeritud põhivarade soetusega. Kuna põhivarade soetus võetakse täiel määral 2019. aasta eelarvepositsiooni on lähemalt selgitatud aruande peatükis 1.1. Tabel 1 Valitsussektori tulemi ja ülejäägi võrdlus (mln eurot) Tulem raamatupidamise aastaaruande kohaselt Elimineeritakse amortisatsioon ja väärtuse muutus Elimineeritakse bioloogilise vara õiglase väärtuse muutus Lisatakse põhivarade (mittefinantsvarad) soetus, v.a ettemaksed Elimineeritakse müüdud põhivarade (mittefinantsvarad) jääkväärtuse mahakandmine Elimineeritakse superdividendid, kasum/kahjum osaluste müügist, allahindlusest ja allahindluse tühistamisest Loetakse kuluks osaluste soetus, millelt ei prognoosita tulevikus dividenditulu Loetakse kuluks EL fondide arvel moodustatud sissemaksed sihtotstarbelistesse fondidesse Elimineeritakse eraldiste muutuse mõju (v.a garantiidelt) Korrigeeritakse saastekvootide müügi mõju Maksutulud kohandatakse laekumiste järgi (1-kuulise nihkega) Lisatakse varude muutus, v.a ettemaksed Muud korrigeerimised Valitsussektori ülejääk/puudujääk Statistikaameti andmetel Valitsussektori ülejääk SKP-st (%) Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem ning Maksu- ja Tolliamet. 1.2.2 2019 -181,1 596,4 -14,7 -925,5 14,5 2018 163,7 575,1 -1,2 -974,8 8,4 448,0 -28,2 0,0 139,0 -2,9 -8,7 -16,1 -111,1 -90,4 -0,3% -40,6 -29,6 -8,9 143,2 -101,5 110,1 -2,4 12,3 -146,2 -0,6% VALITSUSSEKTORI TULUD Valitsussektori tulud moodustasid 2019. aastal 10,2 mld eurot ning võrreldes 2018. aastaga kasvasid need 320 mln eurot ehk 3,2%3. Suurenesid kõik tululiigid peale muude tulude – maksutulude 9,4%-list kasvu põhjustas kõigi maksuliikide ühtlaselt tugev kasv. Vähenes elektriaktsiisi ja alkoholiaktsiisi laekumine (vastavalt -9,1% ja -2,8%). Välisabi moodustas möödunud aastal 884 mln eurot ehk 8,7% valitsussektori kogutuludest langedes aastaga 0,2% võrra. Ligikaudu 52% välistoetustest kasutati seejuures valitsussektoris ning 48% anti edasi valitsussektori välistele institutsioonidele. Lisaks toetuste laekumisele suurenesid ka kaupade ja teenuste müügitulud. Dividenditulud püsisid 2018. aastaga võrreldaval tasemel 182 mln. Kõige suurema negatiivse panuse tulude laekumisele andsid allahindlused ja allahindluste tühistamised osalustelt, mille mõju ulatus -448 mln euroni, kasvades võrreldes eelmise aastaga ligikaudu 405 mln võrra. Peamiseks valitsussektori tuluallikaks on maksutulud, mis moodustasid koos töötuskindlustusmaksetega 84,7% kogutuludest (8,65 mld eurot). Maksutulud jagunevad omakorda sotsiaalse iseloomuga maksudeks ja makseteks, maksudeks kaupadelt ja teenustelt (näit. käibemaks), tulumaksuks ning omandimaksudeks (näit. maamaks). Koos töötuskindlustusmaksetega moodustas sotsiaalmaks 2019. aastal 38% maksutuludest ning 32% kogu valitsussektori tuludest. Joonis 2 Valitsussektori tulude jaotus 2019. aastal 12 Finantstulud; -2,5% Muud tegevustulud; 2,0% Saadud toetused; 9,0% Kaupade ja teenuste müük; 6,7% Sotsiaalmaks ja sotsiaalkindlustusma ksed; 31,9% Maksutulud; 84,7% Omandimaksud; 0,6% Maksud kaupadelt ja teenustelt; 32,1% Tulumaks; 20,0% Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem 1.2.3 VALITSUSSEKTORI KULUD JA INVESTEERINGUD Avaliku sektori 2019. aasta kuludest 87% (2018. aastal 88%) moodustavad valitsussektori kulud, millest suurimad on riigiasutuste kulud, moodustades 47% (2018. aastal 47%) avaliku sektori kuludest. Valitsussektori konsolideeritud kuludeks4 kujunes 2019. aastal 10,39 (2018. aastal 9,73) mld eurot ehk 6,8% (664,6 mln eurot) enam kui aasta varem. Olulisemateks kulude kasvu põhjusteks olid toetuste kasv 296,7 mln eurot (6,4%), tööjõukulude kasv 276,4 mln eurot (10,2%) ja majapidamiskulude kasv 152,9 mln eurot (9,8%). Valdkondadest olid suurimad tööjõukulude kasvud hariduses 97,8 mln eurot (10%) ja tervishoius 55,2 mln eurot (11%). Ülevaade valitsussektori kuludest tegevusalade lõikes asub raamatupidamise aruande peatükis 4.6 lisas c25. 2019. aasta majandamiskulude osakaal valitsussektori kogukuludest jäi eelmise perioodiga võrreldes samale tasemele 1,71 mld eurot (2018. aastal 1,55 mld eurot), moodustades 16% (2018. aastal 16%) kogukuludest. Kõige enam kasvasid kaitseotstarbelise varustuse ja materjalide kulud 58,9 mln eurot (71%), rajatiste majandamiskulud 20,4 mln eurot (13%) ning kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 14,9 mln eurot (5%). Samas vähenesid sotsiaalteenuste kulud 0,7 mln eurot (0,8%) ja tootmiskulud 0,3 mln eurot (10%). Ülevaade valitsussektori majandamiskuludest asub raamatupidamise aruande peatükis 4.6 lisas c21. Valitsussektori kulude struktuuris olulisi muutusi ei toimunud. Võrreldes teiste kululiikidega kasvas aastaga kõige enam toetuste maht, moodustades 2019. aasta lõpus 4,90 mld (2018. aastal 4,60 mld) eurot, sh toetused töötutele ja töövõimetoetused kasvasid 93,0 mln eurot (45,5%), toetus pensionideks kasvas 75,7 mln eurot (4,3%) ning peretoetused suurenesid 49,9 mln eurot (9,0%). Saadud ja antud toetuste ning saastekvootide müügi ülevaade, sh nende jagunemine valdkondade lõikes asub raamatupidamise aruande peatükis 4.6 lisas c15. Valitsussektori investeeringud vähenesid 2018. aastaga võrreldes 32,9 mln euro (3%) võrra, kokku investeeriti 945,1 mln eurot (2018. aastal 978,0 mln eurot), sealhulgas riigiasutused investeerisid 370,1 mln euro (2018. aastal 470,7 mln euro) ja kohalikud omavalitsused 355,6 mln euro (2018. aastal 275,2 mln euro) ulatuses. Investeeringud vähenesid kõige enam üldiste valitsussektori teenuste (39,6 mln eurot, 37%) ja riigikaitse (34,1 mln eurot, 26%) valdkonnas. Investeeringute kasvud olid seotud vaba aeg, kultuur, religioon (25,3 mln eurot, 41%) ning hariduse (18,6 mln eurot, 10%) valdkondadega. Ülevaade valitsussektori investeeringutest tegevusalade lõikes asub raamatupidamise aruande peatükis 4.6 lisas c10. Tööjõukulude osakaal 2019. aastal moodustas 29% (2018. aastal 28%) kogukuludest. Valitsussektori tööjõukulude maht oli 2019. aastal 2,99 mld eurot (2018. aastal 2,72 mld eurot) ja kasvades aastaga 276,4 mln eurot ehk 10,2% (2018. aastal 231,4 mln eurot, 9%). Sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksustes kasvas tööjõukulu 11% (2018. aastal 12%) ja riigieelarvelistes asutustes 9% (2018. aastal 5%). Põhjalikum ülevaade valitsussektori töötajate arvust, tööjõukuludest ja keskmisest palgast asub käesoleva dokumendi peatükis 1.3. Joonis 3 Valitsussektori konsolideeritud kulude jaotus aastatel 2019. aastal ja 2018. aastal (mln eurot; %) 13 Põhivara amortisa tsioon ja Majandamisku väärtuse lud; 1 706,3; muutus; 16% 596,4; 6% Tööjõukulud; 2 991,9; 29% Põhivara amortisa tsioon ja väärtuse Majandamisku muutus; lud; 1 553,4; 575,1; 16% 6% Muud kulud; 196,0; 2% Antud toetused; 4 901,1; 47% Muud kulud; 278,9; 3% Antud toetused; 4 604,4; 47% Tööjõukulud; 2 715,5; 28% 2019 2018 Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem 1.2.4 RIIGIEELARVE KASUTAMINE Rahandusministeerium koostab igakuiselt ülevaated riigieelarve vahendite kasutamise kohta ja avaldab need jooksvalt oma kodulehel. 2019. aasta eelarve seireülevaated asuvad aadressil: https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigieelarve-ja-majandus/riigieelarve-ja-majandusulevaated. gieelarve seadust, riigieelarve seadust ning rahandusministri määrust „Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord”. Kokku kanti 2019. aastast piirmääraga riigieelarve vahendeid üle summas 252,4 mln eurot. Võrreldes 2018. aastaga kasvas 2019. aastast piirmääraga ülekantavate vahendite maht 2% (2018. aastast 2019. aastasse 246,7 mln). Eesti eelarvepoliitika ning riigieelarve kasutamise reeglid on konservatiivsed. See eeldab riigieelarve planeerijatelt ja kasutajatelt muutuvas majanduskeskkonnas oma valitsemisala tegevuste võimalikult täpset prognoosimise oskust. Paindlikkuse tagamiseks on loodud eelarve kasutajatele võimalus neli korda aastas oma valitsemisala sees investeeringute liigendust muuta ja üks kord aastas teha muudatusi eelarveseaduses5. Täiendavalt on riigiasutustele antud võimalus eelarveaasta jooksul kasutamata jäänud vahendeid üle kanda ehk kasutamist pikendada ühe eelarveaasta võrra kuludes kuni 3% ja investeeringutes kuni 100%6. Selleks esitatakse Rahandusministeeriumile taotlus koos selgitustega, miks vahendid jäid kasutamata ja milleks neid järgmisel aastal plaanitakse kasutada. Lisaks toodi 2020. aastasse ilma taotlust esitamata üle majandustegevuse, saastekvootide müügi ja kodumaiste toetuste jäägid 226,6 mln eurot (2019. aastasse vastavalt 147,5 mln eurot) ning välistoetuste ja kaasfinantseerimise jäägid summas 42,0 mln eurot (2019. aastasse vastavalt 38 mln eurot välistoetuste ja kaasfinantseerimise jäägid ning 7,3 mln välistoetuste ja kaasfinantseerimise jäägid rakendusüksustes). Detailne ülevaade 2020. aastasse üle toodud vahenditest valitsemisalade ja eelarve komponentide lõikes asub käesoleva dokumendi raamatupidamise aruande peatükis 2.7 lisa a31. Riigiasutuste möödunud perioodide ja aastalõpu eelarve kasutamist analüüsitakse ning tulemusi võetakse arvesse uue perioodi riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamisel. Rahandusministeeriumi riigieelarve osakond menetles ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonide ülekantavate vahendite taotlusi arvestades 2019. aasta rii- 1.2.5 VÄLISVAHENDITE KASUTAMINE Välistoetuste mahust moodustavad suurima osa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ESIF) vahendid, mida rakendatakse Ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide rakenduskava (sisaldab Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi vahendeid), Eesti maaelu arengukava (katab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi vahendeid) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava alusel. Euroopa Liidu (EL) 2014–2020 eelarveperioodil on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid Eestile eraldatud 4,4 mld eurot, mis moodustab kogu välistoetuste mahust aastases riigieelarves keskmiselt 70%. 2019. aastat saab rakendamise seisukohalt pidada tegusaks aastaks, kus lisaks juba elluviidavatele tegevustele planeeriti lisandunud tulemusreservi kasutamist. 2018. aastal jäi tulemusraamistiku täitmisest allapoole nõutud piiri rakenduskava kahe prioriteetse suuna kahe näitaja vahe-eesmärgid ning tulemusreserv (210 mln) läks teistesse, kiiremini edenenud suundadesse. Tulemusreservi vahendeid otsustati mh kasutada hoolekande teenuste, haridusvaldkonna meetmete, tööturumeetmete, teedeehituse ja regionaalpoliitika rahastamiseks. Oluline on elluviimist ja makseid veelgi kiirendada, et perioodi lõpuks jõutaks planeeritu ellu viia. Selleks otsitakse (IT) lahendusi protsesside kiirendamiseks, luuakse võimalusi lihtsustatud kulude katmiseks ning korraldatakse erimeelsuste kiireks lahendamiseks ümarlaudu. ÜKP fondide rakenduskava EL toetuse maht on 3,5 mld eurot, koos riikliku kaasfinantseeringu ja toetuse saajate omafinantseeringuga 4,65 mld eurot. 14 2019. aasta lõpuks on 2014-2020 ÜKP fondidest kohustusi võetud ca 2,8 mld euro ulatuses (EL vahendid) ja väljamakseid tehtud EL vahenditest 1,55 mld eest, mis on 55% võetud kohustustest ning 47% ÜKP fondide eelarvest. Aasta jooksul suunati ÜKP fondidest Eesti majandusse 479 mln eurot. teekonda loodusest toidulauale. 2019. aastal alustati pilootprojektiga „Peakokad koolides“. Projekt koosnes kahest etapist: esimeses etapis valmis õppematerjal, kuhu kuulusid retseptid ning õpetusega videod. Projekti teises etapis toimus koolide külastamine ja kodundustunni läbiviimine peakokkade poolt. Osa tunde suunati eraldi kalatoitude propageerimiseks. Toidu valmistamise kõrval pöörati eraldi tähelepanu ohututele töövõtetele ja kohaliku toidukultuuri loole. Jätkutegevusena kuulutati välja ka õpilaste videokonkurss, mille raames pidid lapsed valima toidu ja tegema selle valmistamise protsessist video. 2019. aastaks on lõpetatud juba üle 4500 projekti, mh valmisid Maarja peremajad Tartus, mis loovad 50-le intellektipuudega inimesele võimaluse iseseisvaks eluks; loomemajanduse arendamiseks avas uksed Kai kunstikeskus, kus on u 900 m2 suurune kunstikeskus auditooriumi/kinosaali, näitusesaali ja ühiskontoriga; avati Reidi tee; kokku on kaasajastatud 24 esmastasandi tervisekeskust jpm. Eesti Maaelu Arengukava 2014-2020 EAFRD rakenduskava keskendub kuuele ELi prioriteedile maaelu arengu valdkonnas, mille elluviimiseks on valitud 15 toetusmeedet (+ tehniline abi). 31.12.2019 seisuga on kõik meetmed käivitunud. Perioodil 2014‒2020 osaleb Eesti ÜKP Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi 7 programmis (Eesti-Läti, Kesk-Läänemere, Läänemere piirkonna programm, INTERACT III, INTERREG Euroopa, URBACT III ja ES-PON 2020) ja ühes Euroopa naabrusinstrumendi piirülese koostöö Eesti- Vene programmis. Strateegilise tähendusega projektide hulgast võib välja tuua 2019. aastal edukalt sõlmitud Eesti-Vene programmi nelja suuremahulise taristuprojektide toetuslepingud. Projektide raames valmivad Eestis Peipsi järve piirkonnas Värskas, Luunjas ja Vasknarvas kaasaegsed väikesadamad ning sadamataristu Mustvees, Räpinas ja Tartus ning Pihkva linnas ja oblastis ehitatakse välja uued veepuhastusseadmed, et vähendada Peipsi järve reostuskoormust. Tööd on alustatud Värska-Saatse-Ultina ja Krupi-Kulje teelõigu rekonstrueerimisega, mille käigus saab kõvakatte 21 km pikkune teelõik, mis läbib nii Eestit kui ka Venemaad. Eesti poolele rajatakse kergliiklustee, et parandada piirkonna äärealade ligipääsetavust ja edendada ettevõtlust Kagu-Eestis. Narva ja Ivangorodi koostööna jätkuvad kindluste ansambli rekonstrueerimistööd ning taastatakse ja arendatakse ajaloolist jõeäärset promenaadi piirijõe Eesti- ja Vene-poolsel kaldal, et hoogustada turismimajandust. Suuremahuliste taristuprojektide toetus moodustab kaks kolmandikku Eesti-Vene programmi eelarvest (ca 34 mln eurot). 2019. aasta lõpu seisuga Eesti partneritele eraldatud toetuste maht ulatub ligikaudu 87 mln euroni. 31.12.2018 seisuga jäid tulemusraamistiku vahe-eesmärgid vajalikul määral täitmata ainult prioriteedi 3 (toiduahela korraldamine, sh põllumajandustoodete töötlemine ja turustamine, loomade heaolu ja riskijuhtimise edendamine põllumajanduses) osas, mistõttu selle prioriteedi tulemusreserv (4,41 mln eurot) jagati ümber prioriteedile 2 (põllumajandusettevõtete elujõulisuse ja kõigi põllumajandusvormide konkurentsivõime parandamine kõigis piirkondades ning uuenduslike põllumajandustehnoloogiate ja metsade säästva majandamise edendamine). 31.12.2019 seisuga on kohustusi võetud ca 759 mln euro eest (sh ELi vahendite osas ligi 636 mln euro eest) ja ELi vahendite eest väljamakseid on teostatud 490 mln euro ulatuses, 77% ELi vahenditest on kohustustega kaetud ning väljamakseid on tehtud 59,5% fondi EL eelarvest. Euroopa Merenduse- ja kalandusfondi (EMKF) rakenduskava koondab endas kuute prioriteetset eesmärki, taotlusvoorud on toimunud 26 toetusmeetmes. 2019. aastal lisandus rakendatavate meetmete hulka 2 uut innovatsioonimeedet: „Kalapüügi innovatsiooniosaku toetus“ ning „Vesiviljeluse innovatsiooniosaku toetus“. 31.12.2019 seisuga on kohustusi võetud (EL vahenditest) ligi 67 mln euro eest. EL vahendite väljamakseid on teostatud 42 mln euro ulatuses, mis teeb 62% võetud kohustustest ning 41,7% fondi EL eelarvest. Lõpetatud on 741 projekti. Sisejulgeoleku fondi, mis koosneb kahest rahastamisvahendist (välispiiride ja viisade rahastamisvahend (ISFB) ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend (ISFP)), välistoetuste maht programmperioodil 2014– 2020 Euroopa Komisjoni vahenditest on kokku 53 mln eurot (koos TA-ga), väljamakseid on aasta lõpu seisuga tehtud 36 mln eurot. Fondi üldeesmärk on aidata kaasa turvalisuse kõrge taseme tagamisele Euroopa Liidus, hõlbustada isikute seaduslikku liikumist Euroopa Liidus välispiiride ühetaolise ja kõrgetasemelise kontrolli ning Schengeni viisade mõjusa menetlemise abil. 31.12.2018 seisuga jäi tulemusraamistiku finantsnäitaja vahe-eesmärk saavutamata prioriteetide I, II ja VI puhul ning tulemusreservi ei olnud võimalik antud prioriteetide raames kasutada. Maaeluministeerium otsustas tulemusreservi ümber jagada järgmiselt: I prioriteedist 1,68 mln eurot; II prioriteedist 1,16 mln eurot ning VI prioriteedist 233 tuh eurot suunati III prioriteedi meetmesse 6.2 „Kalandusandmete kogumise toetus“. Hinnanguliselt kulub kalavarude majandamiseks vajalike andmete kogumise teostamiseks aastas ca 1,2 mln eurot. Kuna kalanduse riiklik andmekogumisprogramm jätkub aastani 2023, oli vajalik antud meetmesse rahalisi vahendeid juurde tõsta. 2018. lõpus ja 2019. aastal võeti vastu mitmeid olulisi valdkondlikke õigusakte, mille rakendamiseks luuakse uued euroopaülesed infosüsteemid, et kiirendada teabevahetust. Riiklike piirikontrolli ja migratsioonijärelevalvesüsteemide liidestamist uute süsteemidega rahastatakse ISFB-st. Esimesena alustati piirikontrolli infosüsteemi liidestamist riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemiga (EES). Kokku on EES-iga liidestumiseks ette nähtud EL toetust 6,4 miljonit eurot. 2019. a ISFB projektidest võib nt välja tuua soojus- ja öövaatlusseadmete (kokku 11 seadet) soetamise piirivalvelaevadele, mille abil on võimalik pimedal ajal paremini tuvastada ja tõestada piirirežiimi rikkumisi ning sellest tulenevalt kiiremini reageerida. 2019. aasta projektidest võiks välja tuua meetme "Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus- ja tutvustuskampaaniate toetus" raames toetatud projekti „Peakokad inspireerivad lapsi toitu valmistama“. Maaeluministeerium on aastaid tegelenud lastele suunatud hariduslike projektidega, mille eesmärk on tutvustada toidu 2019. aastal jõudis lõpule välipolitsei arvutitöökoha (nn e-politsei) projekt. Projekti rahastati ISFP-st ja seda viidi 15 perioodil 2015-2019 ellu neljas etapis. Kokku toetati projekti ca 3,9 mln euroga, millest 75% moodustas EL toetus. Projekti raames asendati 12 aastat vana e-politsei lahendus kaasaegse, mobiilse, kasutajasõbraliku, vastupidava ja jätkusuutliku IKT-lahendusega. Projektis soetatud riistvaralahendus ning arendatud tarkvara hõlbustavad politseitööd võitluses piiriülese kuritegevusega ja aitavad senisest paremini tagada elanikkonna turvalisust. Projekti rahastati ka ISFB-st -¬¬ maismaapiiri valvamise ja migratsiooni-järelevalve patrullsõidukitesse hangiti ja paigaldati tööprofiilidele vastavad arvutitöökoha komplektid. batahtlikku tagasipöördumist ja sunniviisilist väljasaatmist jm. Lisaks pakuti kolmandate riikide kodanikele, sh rahvusvahelise kaitse saajatele erinevaid esmast kohanemist toetavaid tegevusi, nt keeleõpet, kohanemisprogrammi, ühisüritustel osalemist jm. Kõik mainitud tegevused ja teenused jätkuvad ka järgnevatel aastatel. Lisaks eelnevalt nimetatud rahastamisallikatele on välistoetusi võimalik taotleda otse erinevatest EL fondidest. Välistoetuste väljamaksed kokku olid 2019. aastal 839,7 mln eurot, millest ESIF fondide väljamaksed moodustasid 74%. Joonis 4 2019. aasta välisvahendite kulude jagunemine fondide lõikes (mln eurot,% kogu mahust) Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi (AMIF) välistoetuste maht programmiperioodil 2014–2020 Euroopa Komisjoni vahenditest on kokku 15,5 mln eurot (koos TA-ga). Fondi eesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele ning ühise varjupaiga-, täiendava või ajutise kaitse poliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja edasiarendamisele, austades seejuures täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja põhimõtteid. Väljamakseid oli fondist 2019. aasta lõpu seisuga tehtud 5,4 mln eurot, mis on 78% võetud kohustustest. Euroopa Regionaalarengu Fond 1; 0% ; 0% 1; 0% Euroopa Sotsiaalfond 1; 0% 71; 8% 257; 0 118; 14% Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 146; 17% 2019. a jätkusid mitmed AMIFist rahastatud varjupaiga, tagasisaatmise ja integratsiooni valdkonna projektid. Oluliste projektidena rahastati tagasisaatmismenetlust toetavat infosüsteemi Illegaal 2 ning rahvusvahelise kaitse menetluse infosüsteemi, millest 75% moodustas EL toetus. Samuti toetati AMIFist fondi sihtrühmadele pakutavaid teenuseid, sh tõlketeenust, tugiteenuseid, va- 84; 10% 146; 18% 14; 2% Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks Ühtekuuluvusfond 1; 0% Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond Norra ja EMP Allikas: Rahandusministeerium 1.2.6 VALITSUSSEKTORI VARAD JA KOHUSTISED 2019. aasta lõpus oli valitsussektoris varasid kokku 17,67 mld (2018. aastal 17,08 mld) euro väärtuses ning kohustiste maht oli 7,03 mld (2018. aastal 6,23 mld) eurot. Võrreldes aasta varasemaga kasvas varade maht 590,2 mln euro (3,5%) võrra ning kohustiste maht suurenes 799,8 mln eurot (12,8%). Likviidseid varasid (st raha, lühiajalised paigutused võlakirjadesse ja investeerimisfondidesse) oli valitsussektoris aasta lõpus 2,24 mld euro väärtuses, mis võrreldes 2018. aasta lõpu seisuga on suurenenud 421,3 mln eurot (23,2%). Ülevaade valitsussektori likviidsetest varadest asub raamatupidamise aruande peatükis 4.6 lisades c2 ja c3. eurot) ehk 51,8% (2018. aastal 50,7%) kõikidest varadest. Muude varade kasv võrreldes 2018. aasta lõpu seisuga oli 5,6%. Äriühingutes osaluste ja muude pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtus vähenes aastaga 461,2 mln eurot ehk 10,8%, ulatudes aasta lõpus 3,81 mld euroni (2018. aastal 4,27 mld eurot). Kohustistest moodustasid võetud laenukohustised 2019. aasta lõpus 2,36 mld (2018. aastal 2.02 mld) eurot, mida on aasta varasemaga võrreldes 338,0 mln eurot rohkem. Aasta jooksul võeti valitsussektori peale kokku uusi intressi kandvaid võlakohustisi 585,0 mln (2018. aastal 185,6 mln) euro eest ja maksti tagasi 350,5 mln (2018. aastal 217,6) mln euro väärtuses. Ülevaade valitsussektori laenukohustistest asub raamatupidamise aruande peatükis 4.6 lisas c14. Muud kohustised kasvasid aastaga 461,8 mln euro võrra, ulatudes 2019. aasta lõpuks 4,67 mld (2018. aastal 4,20 mld) euroni. Ülevaade valitsussektori kohustistest ja saadud ettemaksetest asub raamatupidamise aruande peatükis 4.6 lisas c12. 2019. aasta lõpu seisuga ületasid likviidsed varad lühiajalisi kohustisi 69,0 mln (2018. aastal 20,0 mln) euro võrra ning kogu käibevara ületas lühiajalisi kohustisi 2,07 mld (2018. aastal 1,90 mld) euro. Nõuded ja tehtud ettemaksed suurenesid 146,3 mln euro võrra (6,3%), moodustades 2019. aasta lõpuks 2,47 mld eurot (2018. aastal 2,33 mld eurot). Sealhulgas sisalduvad olulisemate liikidena maksu-, lõivu- ja trahvinõuded, mis arvestati tekkinuks kuni aasta lõpuni maksudeklaratsioonide (sh näiteks füüsiliste isikute tulu-deklaratsioonide) või muude tulu tekkimist väljendavate dokumentide alusel, olenemata sellest, kas maksu tasumise tähtaeg oli juba saabunud või mitte (2019. aastal 1,15 mld eurot, 2018. aastal 980,9 mln eurot), antud laenud (2019. aastal 647,3 mln eurot, 2018. aastal 587,0 mln eurot) ning sihtfinantseerimistega seotud nõuded ja ettemaksed (2019. aastal 527,2 mln eurot, 2018. aastal 651,6 mln eurot). Ülevaade valitsussektori nõuetest ja ettemaksetest asub raamatupidamise aruande peatükis 4.6 lisas c4. Valitsussektori võlakoormus püsis 2019. aasta lõpul 8,4% SKP-st, ilma Euroopa Finantsstabiilsusfondi mõjuta 6,8% SKP-st. Käesoleval aastal suureneb valitsussektori võlakoormus 21,9% SKP-st. Nominaalselt suureneb võlg nii keskvalitsuse- kui ka kohalike omavalitsuste tasandil 2019. aastaga võrreldes. Prognoosi kohaselt kasvab võlakoormus ka järgmisel aastatel ning moodustab 2021. aasta lõpuks 23,4% SKP-st. Muude varade osakaal, millest enamuse moodustavad ebalikviidsed materiaalsed ja immateriaalsed varad, oli 2019. aasta lõpus 9,15 mld eurot (2018. aastal 8,67 mld 16 Joonis 5 Valitsussektori varad ja kohustised seisuga 31.12.2019 ja 31.12.2018 10 000,0 0,0 4 203,6 4 665,4 2 021,7 2 359,7 -10,8% 1 818,1 1 000,0 2 239,4 2 000,0 2 327,9 3 000,0 5,0% 3,5% 0,0% -5,0% -10,0% -15,0% 2019 2018 Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem 17 muutus % 5,6% 4 000,0 2 474,2 5 000,0 15,0% 10,0% 6,3% 4 268,3 6 000,0 16,7% 3 807,1 mln eurot 7 000,0 20,0% 8 665,1 8 000,0 25,0% 23,2% 9 148,9 9 000,0 1.3 Valitsussektori personalinäitajad 1.3.1 TÖÖTAJATE ARV Valitsussektoris töötas 2019. aastal 116 946 töötajat7, kes jagunevad keskvalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuste ja sotsiaalkindlustusfondide vahel. Kõige suurema töötajaskonnaga on kohaliku omavalitsuse üksused (koos valitsussektorisse kuuluvate valitseva mõju all olevate üksustega), kus töötab 62 426 töötajat, mis moodustab kogu valitsussektori töötajate arvust ligikaudu 53%. Keskvalitsuse tasandil töötab 53 467 töötajat, mis omakorda moodustab kogu valitsussektori töötajate arvust ligikaudu 46%. Keskvalitsuse sees moodustavad veidi enam kui poole töötajaskonnast riigieelarvelised asutused, kus töötab 29 292 töötajat. Lisaks kuuluvad keskvalitsuse alla veel sihtasutused, kus töötab 13 773 töötajat ehk 26% keskvalitsuse töötajaskonnast ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kus töötab 8 803 töötajat ehk 16% keskvalitsuse töötajaskonnast. Ülejäänud 1 598 keskvalitsuse töötajat ehk 3% on hõivatud äri- ja mittetulundusühingutes. Valitsussektorisse kuuluvad veel sotsiaalkindlustusfondid (Haigekassa, Töötukassa), kus on kokku 1054 töötajat, mis moodustab 1% kogu valitsussektori töötajate arvust. Valitsussektori töötajate arv suurenes 2019. aastal statistiliselt 766 töötaja võrra ehk 0,7%8. Keskvalitsuse tasandil oli suurenemine suurim riigiasutustes, kus töötajate arv suurenes puhasmuutusena 135 töötaja võrra (0,5%). Sihtasutustes tõusis töötajate arv puhasmuutusena 63 töötaja võrra (0,5%)9. Sihtasutustes suurenes töötajate arv enim haiglates – SA Tartu Ülikooli Kliinikum 72 töötaja (4,7%) ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 45 töötaja võrra (0,8%). Äriühingutes ja mittetulundusühingutes vähenes töötajate arv 61 töötaja võrra (4,0%)10. Avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes vähenes töötajate arv 199 töötaja võrra (2,2%). Protsentuaalselt on töötajate arv enim kasvanud sotsiaalkindlustusfondides, kus töötajate arv on suurenenud 52 võrra ehk 5,2%, sh Eesti Töötukassas 48 töötaja võrra. Töötajate arvu suurenemine Töötukassas on seotud karjääriteenusereformi elluviimisega. Ametnikke11 oli 2019. aastal kokku 19 430, sh riigiasutustes 16 236 (83,6%), kohalike omavalitsuste üksustes 2978 (15,3%) ning Kaitseliidus 216 (1,1%). Võrreldes eelmise aastaga on ametnike arv suurenenud 46 inimese võrra, sh riigiasutustes on vähenenud 5 inimese võrra, kohalike omavalitsuste üksustes suurenenud 47 inimese võrra. Kaitseliidus on ametnike arv suurenenud 4 inimese võrra. Riigi ja kohalike omavalitsuste üksuste ametnikest peaaegu pooled on eriteenistujad (politseiametnikud, kaitseväelased, vanglaametnikud, päästeametnikud). Kui võrrelda valitsussektori töötajate arvu 2009. ja 2019. aastal, siis on töötajate arv sel perioodil vähenenud 4,1% ehk kümne aasta jooksul keskmiselt 0,4% aastas. Sotsiaalkindlustusfondides on töötajate arv sellel perioodil suurenenud 66,1% ehk kümne aasta jooksul keskmiselt 6,6% aastas. Suurim töötajate arvu vähenemine toimus 2010. aastal, pärast mida püsis töötajate arv stabiilsena kuni 2014. aastani, pöördudes 2015. aastal taas langustrendi, kuid on viimasel aastal veidi tõusnud. Joonis 6 Valitsussektori töötajate arv perioodil 2009-2019 Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem 18 2019. aastal tõusis valitsussektori hõive osakaal tööealisest elanikkonnast 0,1% võrra, mis tähendab, et valitsussektori töötajate arv kasvas veidi kiiremini, võrreldes tööealise elanikkonna suurenemisega. Joonis 7 Valitsussektori ja keskvalitsuse hõive osakaal tööealisest elanikkonnast (20–64-aastased) 2019. aastal Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem ja Statistikaamet 1.3.2 TÖÖJÕUKULUD JA KESKMINE PALK Valitsussektori tööjõukulud12 kasvasid 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga 10,2%. Kõige enam ehk 17,5% kasvasid tööjõukulud sotsiaalkindlustusfondides (Töötukassa ja Haigekassa). Kohaliku omavalitsuse üksustes kasvasid tööjõukulud 11,3% ja keskvalitsuses 9,4%. Keskvalitsuse sees kasvasid tööjõukulud kõige enam äriühingutes ja tulundusasutustes 26%. Sihtasutustes kasvasid tööjõukulud 11,1%, riigiasutustes 8,7% ning avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes 6,1%. Kui vaadata tööjõukulude kasvutrendi pikema perioodi vältel, täpsemalt viimase 10 aasta jooksul, siis on samuti tööjõukulud kõige enam (337%) kasvanud sotsiaalkindlustusfondides, selle põhjuseks on ka asjaolu, et viimastel aastatel on sinna värvatud täiendavat tööjõudu. Kohaliku omavalitsuse üksustes on tööjõukulud kasvanud 186% ja keskvalitsuses 175%. Valitsussektori tööjõukulud olid 2019. aastal kokku 2 920 miljonit eurot. 2019. aastal moodustasid valitsussektori hüvitised töötajatele13 (sisaldab kogupalka ja tööandja sotsiaalmakseid) SKP-st 11,5% ja see suhtarv on alates 2013. aastast püsinud kerges tõusutrendis. Joonis 8 Valitsussektori tööjõukulu kasv 2009–2019 Valitsussektori tööjõukulude muutus Keskvalitsus (2009=100%) 2 500 25% 2 000 20% 8,0% 1 500 9,6% 7,3% 4,4% 4,1% 5,5% 7,0% 9,4% 10,2% 15% 10% 5% 1 000 500 200% 150% 100% 50% -6,3% 100% 97% 2009 2010 0% -4,0% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Kohaliku omavalitsuse üksused (2009=100%) -5% 0 175% 148% 160% 126% 135% 140% 102% 107% 115% 200% -10% 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 150% Tööjõukulud kokku (mln eur) 100% Muutus võrreldes eelmise aastaga (%) 100% 94% 97% 138% 150% 120% 129% 100% 109% 2009 2010 2011 2012 167% 186% 50% Tööjõukulud 2019 VALITSUSSEKTOR KOKKU 2 920 Keskvalitsus 450% 350% 250% 150% 50% 1 581 Kohaliku omavalitsuse üksused 1 308 Sotsiaalkindlustusfondid 31 0 500 1 000 1 500 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Sotsiaalkindlustusfondid (2009=100%) 2 000 184% 212% 136% 142% 151% 165% 100% 129% 2009 2 500 2010 2011 2012 2013 Valitsussektor kokku Tööjõukulu (miljonit eurot) Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem 19 2014 2015 2016 253% 287% 2017 2018 Asutuste grupp 337% 2019 Valitsussektori keskmise palga kasv 2019. aastal oli Eesti keskmise palga kasvust 2,5 protsendipunkti kiirem, seega valitsussektori palkade konkurentsivõime paranes. Valitsussektori keskmine palk tõusis 2019. aastal 9,9% ja Eesti keskmine palk 7,4%. Valitsussektori sees oli keskmise palga kasv kõige kiirem sotsiaalkindlustusfondides: Eesti Töötukassas kasvas keskmine palk 13% (1635 eurot) ja Eesti Haigekassas 11% (2384 eurot). Kohaliku omavalitsuse üksuste keskmise palga kasv oli 10,4% ja keskvalitsuses 9,6%. Kohaliku omavalitsuse üksuste ameti- ja hallatavate asutustes grupis oli kõige kõrgem palgakasv Viimsi Vallavalitsuses, kus vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste palgakasv tervikuna ulatus 24%-ni (1480 eurot). Keskmisest kõrgem on palgakasv olnud ka kohaliku omavalitsuse üksuste äriühingute ja tulundusasutuste allsektoris, kus Lääne-Tallinna Keskhaiglas kasvas keskmine palk 17% (1566 eurot), sama kõrge oli keskmise palga kasv veel Laagri Haridus- ja Spordikeskus OÜ-s (1535 eurot). Tallinna Linnatranspordi AS-is kasvas keskmine palk 16% (1456 eurot). Keskvalitsuse sees kasvas keskmine palk kõige enam äriühingute ja tulundusasutustes (11,2%) ja avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes (10,4%). Äriühingute ja tulundusasutuste seas oli palgakasv kõige kõrgem AS-is Hoolekandeteenused ehk 15% (1070 eurot). Samas suurusjärgus oli palgakasv ka Riigi Kinnisvara AS-is, kus keskmine palk kasvas 14% (2515 eurot). Avalik-õiguslike juriidiliste isikute seas oli palgakasv kõige kõrgem Tallinna Tehnikaülikoolis, kus keskmine palk kasvas 18% (2194 eurot). Riigiasutuste ja riigi asutatud sihtasutuste keskmise palga kasv toimus keskvalitsuse üldise palgakasvuga sarnases tempos ehk oli vastavalt 9,0% ja 9,4%. Riigiasutuste andmed esitatakse konsolideerituna, mistõttu saab vaid välja tuua, et kõige kõrgem palgakasv oli Kultuuriministeeriumi haldusalas ehk 13% (1625 eurot). Kultuuriministeeriumi haldusalale järgnesid Kaitseministeeriumi haldusala 11% palgakasvuga (1834 eurot) ja Keskkonnaministeeriumi haldusala 11% palgakasvuga (1808 eurot). Sihtasutuste seas oli kõige kõrgem keskmise palga kasv SA Eesti Kunstimuuseumis ehk 24% (1752 eurot), selle järgnesid SA Endla Teater, kus palgakasv oli 17 % (1255 eurot) ja SA Teaduskeskus AHHAA, kus palgakasv oli 16% (1490 eurot). Põhiseaduslikes institutsioonides ja Riigikantseleis oli palgakasv keskvalitsuse üldisest palgakasvust veidi madalam, kõige kõrgem oli palgakasv Õiguskantsleri Kantseleis, jäädes 8% ligidale (3008 eurot). Valitsussektori keskmine palk oli 2019. aastal 1494 eurot ehk 6% kõrgem kui Eesti keskmine palk. Joonis 9 Eesti keskmise ja valitsussektori keskmise kogupalga muutus 2009-2019 Valitsussektori keskmine kuu kogupalk Keskvalitsus 30% 1 250 € 1 000 € 750 € 3,8% 4,7% 500 € -1,7% -5,6% 250 € 9,1% 7,8% 8,4% 7,1% 20% -6,2% 20% 10,3%9,9% 6,5% 10% -0,5% 9,5% 7,8% 8,2% 6,8% 6,0% 9,1% 9,6% 3,7% 6,0% -10% 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 0% 0€ -10% sh riigiasutused 20% 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 -9,4% -10% Valitssussektori keskmine kogupalk Valitssusektori kogupalga muutus Eesti keskmise palga muutus 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Kohaliku omavalitsuse üksused Keskmine kuupalk ja suhe Eesti keskmisesse 2019 0% 50% Eesti keskmine 100% 1 407 € VALITSUSSEKTOR KOKKU 150% 20% 125% sh riigiasutused 1 790 € 127% Sotsiaalkindlustusfondid 0 350 700 Sotsiaalkindlustusfondid 20% -6,0% -17,0% 89% 1 766 € 8,5% 8,1% 8,8% 7,9% 7,4% 12,1% 10,4% 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 106% 1 765 € 1 257 € 3,6% 3,1% -10% Keskvalitsus Kohaliku omavalitsuse üksused -4,6% -3,4% 200% 100% 1 494 € -0,8% 11,2% 9,7% 7,6% 7,2% 6,5% 7,6% 9,0% 3,6% 5,5% 126% 9,7% 8,2% 12,3% 3,6% 3,9% 2,8% 4,9% 5,5% 6,7% -20% 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Muutus võrreldes eelmise aastaga valitusssektoris Muutus võrreldes eelmise aastaga asutuste grupis 1050 1400 1750 Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem 20 77,5 mln ja Kultuuriministeeriumi valitsemisala kultuuritöötajatele 7,6 mln. Lisaks said Kultuuriministeeriumi haldusala kultuuritöötajad juurde täiendavalt palgafondi vahendeid 5,7%. Samuti eraldati Maaelumuuseumile, Eesti Loodusmuuseumile ja Rahvusarhiivile palgafondi vahendeid juurde 7,9%. Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala õpetajad said täiendavalt juurde palgafondi vahendeid 4,3% ja Sotsiaalministeeriumi haldusala õpetajad 3,1%. Siseturvalisuse valdkonna asutustele eraldati lisaraha palgafondi järgmiselt: Päästeamet 20%, Politsei- ja Piirivalveamet 10,7%, Häirekeskus 5% ning Sisekaitseakadeemia, Keskkonnainspektsioon, vanglad, Maksu- ja Tolliamet 4,5%. Palkade konkurentsivõime tõstmiseks eraldati lisaraha palgafondi ka IT-asutustele 20% ja sotsiaalhoolekande valdkonnale 12%. Lisaks tehti valitsuse poolt veel mitmeid asutusepõhiseid lisaraha otsuseid, mis küll valitsussektorile tervikuna niivõrd arvestatavat mõju ei avalda. Näiteks oli muuhulgas eesmärk tõsta Veterinaar- ja Toiduameti veterinaararsti kvalifikatsiooniga järelevalveametnike palkade konkurentsivõimet. Valitsussektori keskmise palga positsioon võrreldes Eesti keskmise palgaga paranes 2019. aastal kõikides valdkondades, kõige enam riigikaitses (4 protsendipunkti). Majanduses, tervishoius ja sotsiaalse kaitse valdkonnas paranes palgapositsioon samuti arvestatavalt (3 protsendipunkti). Avaliku korra ja julgeolu valdkonnas, hariduse valdkonnas ja üldiste valitsussektori teenuste valdkonnas paranes palgapositsioon 2 protsendipunkti ning vaba aja, kultuuri, religiooni valdkonnas 1 protsendipunkti võrra. Keskkonnakaitse valdkonnas palgapositsioon ei muutunud. Need valdkonnad, kus palgakasvud on olnud suuremad, hõlmavad ka sihtgruppe, kellele valitsuse otsusega eraldati teistest enam lisaraha, seega palgapositsiooni paranemine on ootuspärane. 2019. aastal eraldati valitsuse otsusega asutustele üldiseks palgakasvuks lisaraha palgafondi 2,5%. Samas on palgakasv asutustes olnud mitmetel juhtudel eraldatud lisaraha mahust suurem, mis tähendab, et on palgakasv on jätkuvalt osaliselt toimunud ka asutuste sisemiste ressursside arvelt. Sihtgruppidest said valitsuse otsusega kõige enam lisaraha palgafondi õpetajad ja kultuuritöötajad. Õpetajatele planeeriti 2019-2022 riigi eelarvestrateegias 2019. aastal lisaraha Joonis 10 Valitsussektori keskmine kuupalk suhtena Eesti keskmisse 2009–2019 1,25 ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED RIIGIKAITSE 1,50 1,16 1,10 1,11 1,28 1,26 1,26 1,23 1,22 1,20 1,24 1,16 1,34 1,29 1,25 1,25 1,27 1,28 1,30 1,30 1,32 1,34 1,36 MAJANDUS 1,31 1,27 1,22 1,25 1,27 1,21 1,22 1,20 1,20 1,20 1,23 1,00 n = 7 000 n = 4 800 0,75 n = 8 200 0,50 AVALIK KORD JA JULGEOLEK TERVISHOID KESKKONNAKAITSE 1,50 Suhe Eesti keskmisesse 1,25 1,24 1,25 1,23 1,22 1,22 1,24 1,23 1,21 1,17 1,17 1,20 1,21 1,27 1,23 1,18 1,21 1,23 1,23 1,22 1,19 1,17 1,17 1,09 1,07 1,06 1,06 1,05 1,06 1,09 1,10 1,14 1,17 1,09 1,00 n = 10 600 n = 10 600 0,75 n = 20 000 n = 1 400 0,50 1 2 3 4 HARIDUS 5 6 7 8 9 10 11 1 SOTSIAALNE KAITSE 2 3 VABA 4 5AEG,6 KULTUUR 7 8 9 10 11 1,50 1,25 1,00 0,89 0,75 0,89 0,87 0,86 0,83 0,85 0,87 0,90 0,90 0,50 0,82 0,94 0,96 0,77 0,74 0,77 0,76 0,79 0,72 0,69 0,71 0,71 0,75 0,82 0,85 0,86 0,81 0,79 0,77 0,76 0,76 0,78 0,80 0,78 n = 7 000 n = 48 000 2009 20102011 2012 2013 2014 20152016 2017 2018 2019 20092010201120122013201420152016201720182019 n =8 900 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Vastava valdkonna suhe Eesti keskmisesse palka Valitsussektori suhe Eesti keskmisesse palka Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem 21 1.4 Tegevuskavade täitmine Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019-2023 kinnitati 30. mail 2019. aastal korraldusega nr 130. Tegevusprogramm oli 2019. aasta valitsuse tegevuse aluseks. Tegevusprogramm lähtub valitsuse viiest prioriteedist: peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik. Täpse ülevaatega valitsuse tegevusprogrammi täitmisest 2019. aastal saab tutvuda aadressil: https://www.valitsus.ee/et/eesmargid-ja-tegevused. Ministeeriumide, Riigikantselei ning põhiseaduslike institutsioonide plaanitud meetmed ja tegevused 2019. aasta eesmärkide saavutamiseks on toodud vastava aasta riigi eelarvestrateegias ja riigieelarves. Tegevuskavade täitmise peatükis kirjeldatakse perioodiks 20192022 kinnitatud tulemusvaldkondade lõikes 2019. aasta peamiste eesmärkide, mõõdikute ja tegevuste täitmist, mis kõik suuremal või väiksemal määral panustavad valitsuse prioriteetidesse. Samuti on toodud info põhiseaduslike institutsioonide eesmärkide ja tegevuste kohta. 1.4.1 Iga tulemusvaldkonna ülevaate alguses on nimetatud ministeeriumid, mille valitsemisala asutused kõige enam vastavasse valdkonda panustavad. Tegevuskavade täitmise ülevaates kajastatakse lühidalt olukorda tulemusvaldkonnas ning peamisi 2019. aastal ellu viidud tegevusi ja saavutatud tulemusi. Täielikuma ülevaate, sh info selle kohta, millised eesmärgid jäid saavutamata, mis põhjustel jms, saab ministeeriumide valitsemisala- ja valdkonnapõhistest aruannetest, mis vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi § 11 lõigetele 9-93 on avalikustatud ministeeriumide kodulehtedel. Iga tulemusvaldkonna lõppu on lisatud viited ja lingid põhjalikuma info kättesaamiseks. Põhiseaduslike institutsioonide eesmärgid ning ülevaade 2019. aasta tegevustest on toodud käesoleva peatüki lõpus. JULGEOLEK JA RIIGIKAITSE Valdkonna peamine poliitikakujundaja ja tegevuste elluviija on Kaitseministeerium. (sügis 2019) usub 51% vastanutest, et Eestit on võõrriigi relvastatud kallaletungi korral võimalik kas kindlasti või tõenäoliselt kaitsta. Valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestile tungitakse kallale on 60%. Kui eestlastest oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema 66%, siis mitteeestlastest 46%. Kaitseväe võimekuse arendamine. 2019 saabusid Eestisse kaks M28 lennukit, millega tõstetakse Eesti olukorrateadlikkust. Samuti jõudsid Eestisse viimased CV9035 lahingumasinad ja moderniseeriti miinijahtijate miinijahtimisseadmed. 2019. aastal sõlmiti leping uute käsitulirelvade hankeks, läbi mille varustatakse kogu sõjaaja struktuur moodsate 5,56 mm kaliibriga automaatidega. 2019. aastal jätkus taristu loomine. Möödunud aastal jätkus Kaitseväe ja Kaitseliidu taristu areng. Valmis mitmeid uusi hooneid ja muid rajatisi erinevatesse linnakutesse. Olulisemad valminud projektid on Tallinnasse ühendoperatsioonide keskuse rajamine, Jõhvi staabihoone rekonstrueerimine ning uue kasarmu ehitamine, Tapale tagalahoone ehitamine. NATO ühisrahastuse toel teostati Tapal muuhulgas meditsiinikeskuse laiendus, tehnika hoolduse halli ja universaalhallide, aga ka telkimis-, konteiner- ning tehnikaplatside ehitus. NATO ühisrahastuse toel rajati 2019. aastal ka erineva otstarbega teid ca 45 km pikkuses. Lisaks valmisid erinevad rajatised, mida Suurbritannia refinantseerib valmimise järgselt, näiteks Lintsis laadimisplats või Tapa linnakus pidurite testimisramp ja vintside testimisala. Liitlaste kohalolek Eestis on tagatud mitmete erinevate koostööinitsiatiivide kaudu ning vastab kokkulepitud sihttasemetele. Alates 2017. aasta kevadest paikneb Tapal liitlaste lahingupataljon (NATO enhanced Forward Presence - eFP), mille raamriigiks on Suurbritannia ja teisteks osalisriikideks roteeruval põhimõttel Prantsusmaa, Taani, Island ning Belgia. Ämari lennubaasist jätkus 365/24/7 põhimõttel liitlaste õhuturbe missioon (NATO’s Baltic Air Policing - BAP). 2019. aastal täitsid 4-kuiste rotatsioonide alusel õhuturbe missioone Saksamaa, Ühendkuningriigid ja Tšehhi. NATO üksuste vastuvõtmist, toetust ja õppuste läbiviimist Eesti territooriumil aitab toetada NATO staabielement (NATO Force Integration Unit – NFIU). Üldeesmärk: Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega. Vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemuslik rakendumine. Tulemusvaldkonna lühianalüüs Eestis on jätkuvalt tugev poliitiline ja avalikkuse toetus eraldada kaitsekuludeks vähemalt 2% SKP-st. Viimase avaliku arvamuse uuringu kohaselt (sügis 2019) hindab 70% vastajatest, et riik on Eesti riigikaitse arendamisel toiminud hästi, sama palju vastajatest leiab, et kaitsekulutused peavad jääma senisele tasemele või kasvama. Sõjalise kaitsevõime keskne osa on lahinguvõimelised üksused. Detailne hinnang üksuste lahinguvõimelisusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE. Kõik üksuste arendustegevused on toimunud kooskõlas Riigikaitse arengukava 2017-2026 otsustega. Tulemuste analüüs Eesti oli 2019. aastal üks üheksast NATO riigist, mille kaitsekulud olid vähemalt 2% SKP-st. Ligi 3/4 kaitsekuludest olid suunatud otseselt sõjaliste üksuste loomiseks ja alalhoidmiseks. Seejuures NATO mõistes põhihangeteks (major equipment) eraldati 2019. aastal 18% kaitsekuludest. Sõjaliste üksuste mehitamiseks on vajalik reservväelaste ja tegevväelaste olemasolu. Valitsemisala pikaajalise arengukava (riigikaitse arengukava 20172026) eesmärkide saavutamiseks on iga-aastaselt vajalik teenistusse võtta keskmiselt 50 tegevväelast enam kui teenistusest lahkub – see juurdekasvu eesmärk on saavutatud. Seisuga 31.12.2019 oli teenistuses 3508 tegevväelast, mis on 86 tegevväelast enam kui eelmise aasta lõpul ning 48 isikut enam kui oli aasta eesmärk (3460). Ajateenistusse asus 3298 kutsealust ning 38 naissoost isikut (kokku 3336 isikut), sihttase oli 3200. Üheks tsiviilsektori toetuse aluseks on elanike usk Eesti kaitstavusse ja valmisolek osaleda kaitsetegevuses. Vastavalt Turu-uuringute AS avaliku arvamuse uuringule 22 2019. aastal oli rahvusvaheline koostöö jätkuvalt aktiivne. NATO poolel oli peamine tegevus seotud Londoni liidrite kohtumise ettevalmistamisega ja edasiste töösuundade määratlemisega. Jätkunud on Eesti, Läti ja Taani töö Mitmerahvuselise Põhja diviisi staabi käivitamiseks. Staap saavutab esmase operatsioonivõime 2020. aasta kevadel ning täieliku operatsioonivõime 2023. aastal. EL-i osas keskenduti Brexiti, PESCO, Euroopa kaitsefondi, sõjaliste operatsioonide juhtimisvõime, sõjalise mobiilsuse ja Euroopa rahutagamisrahastu teemadele. 2019. a sügisel lähetati alalisse esindusse ÜRO juures Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks oleku perioodiks (2020-2021) KV sõjaline esindaja. Jätkus kahe- ja mitmepoolsete koostööprojektide ning ühisrahastusprojektides osalemise koordineerimine eelkõige Ukraina, Gruusia ja Afganistani suunal. 2019. aastal jätkati Ukraina kaitseväelastele inglise keele õpetamise projektiga Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes. Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osales Eesti 2019. aasta lõpu seisuga NATO, EL-i, ÜRO ning USA ja Prantsusmaa tahtekoalitsiooni operatsioonidel Aafrikas, Lähis-Idas, Iraagis, Afganistanis ja Vahemerel kokku 110 kaitseväelasega. Valmidusüksustes (NATO reageerimisväed (NRF), Ühendkuningriigi juhitavas ühendekspeditsiooniväes (JEF) ning ÜRO, NATO, EL-i või nende liikmesriikide võimalikel operatsioonidel esmakordseks osalemiseks olid valmis tegutsema kokku 126 kaitseväelast. 2019. aastal olid Eesti suurimad panused rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel NATO operatsioonil Resolute Support Afganistanis ning Prantsusmaa juhitaval sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis. Peamised kitsaskohad Kõik tulemusvaldkonna peamised eesmärgid saavutati. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressil: https://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/kaitsevoime-areng . Mõõdik Sõjalise kaitse kulude tase SKP-st, millele lisanduvad täiendavad Eesti kui vastuvõtja riigi kulud ja täiendava riigikaitse-investeeringute programmi kulu,%. Allikas: Kaitseministeerium Elanike usk kaitstavusse (elanike hinnang Eesti kaitsevõimele võõrriigi relvastatud kallaletungi korral, % – vastajad, kes vastasid „jah, kindlasti (oleks võimalik Eestit kaitsta)“ ning „tõenäoliselt jah“) Allikas: Uuring Avalik arvamus ja riigikaitse Tegevväelaste arv aasta lõpul vähemalt Allikas: Kaitseministeerium Ajateenistusse võetud noorte arv aastas Allikas: Kaitseministeerium Liitlaste kohaolek Eestis vastab kokkulepitud sihttasemele Allikas: Kaitseministeerium 1.4.2 Tegelik 2017 Tegelik 2018 Tegelik 2019 Sihttase 2019 2,00 2,00 2,03 ≥2,0 52 53 51 >50 3287 3422 3508 3460 3287 3376 3336 3200 Jah Jah Jah Jah VÄLIS- JA EUROOPA LIIDU POLIITIKA • Valdkonna peamine poliitikakujundaja ja tegevuste elluviija on Välisministeerium koostöös teiste ministeeriumidega. • Üldeesmärk: Eesti riigi iseseisvuse kestmise tagamine, Eesti riiklike huvide mõjus esindamine, kaitsmine ja edendamine rahvusvahelisel areenil. See väljendub Eesti tuntuse ja kaasatuse suurendamises maailmas, riigi julgeoleku ja kodanike kaitse tagamises, meie ettevõtjatele paremate võimaluste loomises globaalses konkurentsis ning demokraatia, inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ja majandusvabaduste edendamises. Kasvas eksporti ja investeeringuid toetavate tegevuste arv. Eesti kodanikud on kaitstud, neile osutatakse abi kiiresti ja kvaliteetselt. Olulisemad väljakutsed: • Pingeline ja muutuv julgeolekukeskkond, geopoliitilised muutused. • Keerulisem ohupilt ja mitmekesisemad ohuallikad, sh küberohud. • Brexiti mõjudega sujuv toimetulek ja Eesti kodanikele ning ettevõtetele asjakohase toe pakkumine. • EL järgmine mitmeaastane finantsraamistik (MFF 2020+). • Konsulaarteenuste osutamisel tuleb leida tõhusamaid ja innovaatilisemaid lahendusi. • Suurem vajadus panustada arengukoostöösse. • Ettevõtjatele paremate võimaluste loomine globaalses konkurentsis, sh kaubandustõkete vähendamine. • Välisinvesteeringute jätkusuutliku arengu toetamine, sh julgeoleku ja majandushuvide tasakaalu leidmine. • Ühiskondade polariseerumise mõjud välispoliitikale. Valdkonna lühianalüüs Positiivsed suundumused eesmärkide ja alaeesmärkide täitmise dünaamikas: • Muutuvas julgeolekuolukorras tegutseti operatiivselt ja mõjusalt. • ÜRO julgeolekunõukogu mittealalise liikme kampaania edukas läbiviimine ja liikmelisuse saavutamine. • Kriisidele Euroopas ja kaugemal reageeriti kiirelt ja efektiivselt. • Küberjulgeoleku teemadel on Eesti üks eestkõnelejaid maailmas. • Eesti on hinnatud arengukoostöö partner. 23 Tulemuste analüüs Julgeoleku kindlustatuse ja jagamatuse, rahvusvaheliste suhete stabiilsuse ja ennustatavuse tagamiseks jätkub NATO roll peamise kollektiivkaitse organisatsioonina. Seetõttu tegutseti aktiivselt erinevates NATO koostööformaatides. Astuti mitmeid samme suhete tugevdamiseks USA-ga, sh kiitis valitsuskabinet 2019 aasta augustis heaks põhieesmärgid suhtluses USA-ga ning konkreetsed tegevused seatud eesmärkide saavutamiseks. Eesti strateegiline põhieesmärk on kindlustada USA vahetu seotus ja aktiivne osalus Eesti julgeoleku tagamise kõigis aspektides. Ühendriikidega tehti ühisavaldus, mis näeb ette senisest intensiivsemat koostööd mitmes olulises valdkonnas. Mitmeaastase töö tulemusel osutus Eesti valituks ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Julgeolekunõukogus tutvustame Eestit kui rahvusvahelise õiguse ja inimõigusnormide eest seisjat ning mitmepoolset diplomaatiat toetavat riiki. Oleme kahekordistanud oma diplomaatide meeskonda New Yorgis ning saatnud esimest korda diplomaadi püsivalt Aafrika Liidu juurde Addis Abebas. Liikmelisus toetab Eesti mõjukuse ja hea maine kasvu e-valitsemise ja küberturbe teenäitaja ja eeskõnelejana ning on loonud mitmeid võimalusi Eesti ettevõtetele. Eesti on liitunud ja võtnud initsiatiivi Kolme mere algatuses, milles osalevad 12 riiki Lääne-, Musta ja Aadria mere vahel. Algatuse eesmärk on arendada põhja-lõuna telje transpordi-, energia- ja digiühendusi ning edendada piiriülest koostööd. Eestil on põhimõtteline valmidus selle fondiga ühineda ja eraldada fondi käivitamiseks 20 miljonit eurot. Lisaks tugevdati küberpoliitika võimekust välisministeeriumis, et toetada Eesti eestkõneleja rolli küberpoliitika teemadel. Loodi küberpoliitika osakond. Eesti huvides on toimiv, mõjukas ja ühtne Euroopa Liit. EL-i Nõukogu eesistumise järgselt on laual EL-i järgmise eelarveperioodi (MFF) ettepanekud Euroopa Komisjonilt. Eesti lähituleviku sihid EL-is seadis valitsus 2019 aasta novembris. Seisti selle eest, et Euroopa Liidu eelarve toetaks ühtekuuluvust, seisab põllumeeste võrdsete konkurentsitingimuste eest ning aitab ellu viia meile olulised suured taristuprojektid, nagu Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimine Kesk-Euroopaga ja Rail Baltic raudteeühendus. Jätkuvat tähelepanu ja pidevat tööd nõudis Brexiti protsess, et tagada Eesti kodanike ja ettevõttete huvid. Suhtlust Euroopa riikidega, eriti Põhjamaade ja Balti riikidega, iseloomustab pikaajalise tiheda koostöö edendamisele ja tugevdamisele pühendatud kõrgetasemeliste visiitide ja kohtumiste pikk nimekiri. Valitsuskabinet kiitis 2019 aastal heaks Põhjala-Balti memorandumi, et vastavaid tegevusi veelgi võimendada. See kinnistab Eesti tugevat lõimitust meie piirkonnas, tuletades samas meelde ka vajadust sõprussuhteid hoida. Valdkonna üks olulisemaid mõõdikuid on toetus ELi ja NATO liikmelisusele, mis püsis jätkuvalt kõrge, vastavalt 79%/ 76%. Majanduse valdkonnas on eesmärk ekspordi kasv ja välisinvesteeringute meelitamine. Sellel eesmärgil osaleti või organiseeriti 99 ärimissiooni(l) (2019), neist neli presidendi ja kaks peaministri juhtimisel. Lisaks osaleti 459 ettevõtlusega seotud üritusel(t) (2018. a – 379). Neist 173 üritusel esineti ettekannetega (2018. a - 158). Osaleti ka 747 erineval ärikohtumisel ja –lõunal (sh kohtumised ettevõtjatega) (2018. a – 562). Korraldati 135 äridiplomaatiaga seotud vastuvõttu (2018. a – 148). Et- tevõtlus- ja majandusalaste päringutele vastati 2583 korral. Kahetsusväärsel kombel suurenes vajadus lahendada nii Eesti riigile kui ka Eesti ettevõtjatele osaks saanud ebaõiglast kohtlemist riikidevahelistes majandussuhetes (kokku 74 kaebust/ probleemi 2019. a; 70 kaebust/ probleemi 2018. aastal). 2019. a IV kvartalis algasid intensiivsed ettevalmistused ettevõtjatele otsest tuge pakkuva äridiplomaatia võrgustiku laiendamiseks, sh selgelt mõõdetavate tulemussihtide seadmiseks vajaliku tulemusjuhtimise süsteemi väljatöötamine, hinnangud äridiplomaatia tegevustest laekuvale täiendavale maksutulule ning äridiplomaatia suunda toetavate infosüsteemide loomise ettevalmistamine. 2019. a toetas Vabariigi Valitsus topeltmaksustamise vältimise lepingute tegevuskava ning välismajanduse suuna tugevdamise kava, koheselt alustati mõlema tegevuskava elluviimist koostöös partneritega, sh ettevalmistamisel on kahe uue välisesinduse avamine ja tööd alustavad 2020. a uued majandusnõunikud. Eesti isikute kaitse valdkond. Valitsus võttis vastu digitaalsete konsulaarteenuste osutamise plaani, eesmärgiga osutada konsulaarteenuseid kliendile digiriigile sobivamal moel. Esinduste ja peamaja poolt teostatud konsulaartoimingute arv vähenes mõnevõrra (83 582 toimingut 2019. aastal; 91 680 toimingut 2018. aastal), samuti vähenes e-residendile digitaalse isikutunnistuse taotluse ja väljastamisega seotud toimingute arv ( 2019. a kokku 14 778 toimingut: 14 759 väljastamist ja 19 taotlemist; 2018. a kokku 19 846 toimingut: 19 765 väljastamist ja 81 taotlemist ). Aukonsulid panustasid täiendavalt 7174 konsulaartoiminguga (6986 toimingut 2018. a). Jätkus Eesti kodanikele viisavaba pääsu taotlemine enamatesse riikidesse. Eesti kodanikud saavad viisavabalt reisida 179 riiki ning piirkonda. Võeti vastu 158 793 viisataotlust, mida on enam kui 2018. aastal (138 108 viisataotlust). Jätkati aukonsulite võrgustiku arendamist Aukonsulite strateegia alusel. Konsulaarabiga seotud toiminguid teostati peamaja ja esinduste töös 389, lisandus 25 aukonsulite abil teostatud toimingut. Täiustati reisihoiatuste andmise korda ja reisiharjumusi kujundavat ennetustegevust. Facebook’i veebikonsuli järgijate arv tõusis 8321 jälgijani. Välispoliitika arengukavas on erilist tähelepanu pööratud Eesti sideme tugevdamisele väliseesti kogukonnaga võõrsil. See tähendab suuremat ja süsteemset koostööd väliseestlaste ja Eesti sõpradega, et toetada Eesti eksportivaid ettevõtteid välismaal, aga ka edendada Eesti positiivset kuvandit. Samu eesmärke toetab Üleilmse-eestluse programm, mida koostatakse rahvastikuministri eestvedamisel ning kuhu on kaasatud ka välisministeerium. Demokraatia, inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ja majandusvabaduste valdkonnas globaalselt täheldatava väärtuspõhise poliitika kahanemisel rõhutas Eesti veelgi enam väärtustel põhineva maailma ja rahvusvahelisest normidest kinnipidamise vajadust. Inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid ja majandusvabadusi edendades hoidsime ELi poliitilises päevakorras esiplaanil idapartnerlust. Eesti tegi arengukoostööd ja andis humanitaarabi 0,13% rahvamajanduse kogutulust (RKP), (2019. a, OECD DAC esialgne hinnang). Eesti jätkab tegusat panustamist arengukoostöö ja humanitaarabi vallas, et leevendada inimkannatusi, abistada konfliktisituatsioonides olijaid ning aidata kaasa reformide jätkamisel idapartnerlusriikides. Eesti arengukoostöö keskendub ka edaspidi prioriteetsetele partnerriikidele, milleks on Ukraina, Gruusia, Moldova, Valgevene ja Afganistan. Ette24 valmistamisel on arengukoostöö agentuuri loomine. Humanitaarabi puhul oli suurim panus jätkuvalt Ukrainasuunaline. Välisteenistuse tugevdamine on valdkonna läbiv eesmärk. 2019. aastal olid välisteenistuse olulisimad võime tugevdamised seotud äridiplomaatia, ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks valimisega ning küberturvalisuse osakonna loomisega. Välisministeeriumi saadetud riiklike eksperte on kokku 4, sh 2 Euroopa välisteenistuses (AEEL), 1 Euroopa Komisjoni ning 1 NATO juures. Eestil on 36 saatkonda, 7 alalist esindust rahvusvaheliste organisatsioonide juures, 3 peakonsulaati, 1 talitus ja 200 aukonsulit 85 riigis. 2019. a avas Eesti kaks uut välisesindust (San Franciscos ja Abu Dhabis). Oluline on märkida, et vaatamata rahvusvahelise suhtluse vajaduse kasvule on välisministeeriumi osakaal riigieelarves järjepidevalt langenud (2019. a viimase kümne aasta madalaim tase (0,66%)). Välispoliitika arengukava 2030 koostati ja esitati Riigikogule (Vabariigi Valitsuse vastav otsus 08.08.19). Selline terviklik välispoliitika arengukava on koostatud esmakordselt. Arengukava tugevdab meie välispoliitikat pikas perspektiivis. Selle alusel tugevdame kolme põhilist tegevussuunda, milleks on julgeolek, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja kestlik areng ning välismajandus ja eestlaskond võõrsil. 2019. aastal alustati arengukava elluviimist ning jätkati arengukavaga seotud arutelusid Riigikogus ja teiste partneritega. fookusega kujundamine (nii sisu kui auditooriumi haaramise võimes) ning Eesti rahvusvahelise personalipoliitika koordineeritud arendamine. Kasvav vajadus lahendada üleilmseid väljakutseid (sh keskkonna- ja kliimaprobleemid, pandeemiad, terrorism, vaesus, majanduslik ebavõrdsus, ebaseaduslik ränne) suurendab vajadust tihedamaks suhtlemiseks Euroopa vahetute naabrite ja kaugemate riikidega. Välispoliitiliselt on tähtsustumas kliimapoliitika küsimused, mis seonduvad nii julgeolekuolukorra ja rahvusvaheliste suhete stabiilsusega kui ka majandusarenguga Sisuline vajadus arengukoostöö ja humanitaarabi kasvatamiseks. Viimastel aastatel on Eesti ametlik arengukoostöö absoluutarvudes veidi langenud, suhtena RKP-sse tugevalt langenud. Samal ajal on arenguriikide väljakutsed kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks jätkuvalt aktuaalsed ning nende huvi ja valmisolek Eesti kogemusest õppimiseks üha suurenenud. Eesti välisesinduste võrku on oluline laiendada, et tagada parimal moel meie julgeoleku, majandus ja kodanikkonna huvide kaitse. Oluline on silmas pidada, et traditsiooniliste kohaolu võimaluste kõrval arendatakse innovaatilisi lahendusi. Kasvav üleilmne konkurents, vabakaubanduspõhimõtete ja rahvusvaheliste kaubandusreeglite küsimuse alla seadmine toovad kaasa vajaduse reageerida muutustele ennetavalt ja tõhusalt. Tagada ettevõtetele soodne keskkond ekspordi arendamisel, sh kaubandustõkete vähenemine, vabakaubandust soodustavate lepingute olemasolu ning toimivuse seire. Väikese siseturuga riigile on eksport kaaluka rolliga. Kasvab vajadus ettevõtteid välisturgudel toetada. See tuleneb üleilmse konkurentsi tihenemisest ja globaalsetest väljakutsetest (sh pandeemia) ning ettevõtete suurenevast huvist uutele turgudele siseneda. Selleks on tarvis arendada majandusdiplomaatia võimet välisteenistuses ja teistes välismajandust edendavates ametkondades, et tagada igakülgne tugi meie eksportijatele. Aina enam tähelepanu tuleb pöörata õige tasakaalu leidmisele majandus- ja julgeolekuhuvide vahel. Vaatamata sellele, et Eesti on mõnes valdkonnas saavutanud hea maine, on jätkuvalt vaja pöörata tähelepanu Eesti tutvustamisele EL-is ja kolmandates riikides, et saavutada julgeoleku ning majanduse eesmärke. Suurenev eestlaste kogukond võõrsil ning eestlaste reiside arvu kasv ja reisi sihtkohtade laienemine seab täiendavad väljakutsed konsulaarteenuste paindlikkusele ja tõhususele ning konsulaarabi andmisele. Eeltoodu tingib vajaduse leida teenuste pakkumiseks innovaatilisi lahendusi. Leida sobivaid lahendusi, et Eesti side võõrsil elava eestlaskonnaga oleks tugev ja rahvuskaaslaste panus ühiskonna arengusse kasvaks ning tagasipöördumine oleks soovitud ja sujuv. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressil: http://www.vm.ee/et/arengukavad-ja-tegevuskavad. Peamised kitsaskohad Peamised kitsaskohad on jäänud võrreldes 2018. aastaga suuresti samaks, mõningast leevendust saadi äridiplomaatia suuna lisaressursi näol. Seoses pandeemia levikuga on eriti teravalt esile tulnud rahvusvahelise suhtluse olulisuse, sh võrgustike ja suhtluskanalite toimivus. Julgeolekuolukorra pingestumine ja rahvusvaheliste suhete muutumine eeldab Eesti tihedamat koostööd liitlaste ja partneritega rahvusvahelistes organisatsioonides, kahepoolselt ja regionaalsetes formaatides. Hübriid- ja küberohtude kasvu tõttu peab Eesti nendele teemadele senisest enam tähelepanu pöörama, sh jätkama aktiivset võitlust hübriidohtudega, aitama kaasa strateegilise kommunikatsiooni teema teadvustamisele ning kinnistama Eesti eestkõneleja rolli rahvusvaheliselt, samuti suurendama välisteenistuse võimekust küberteemadel. Diplomaatia olulisus julgeoleku ja suveräänsuse tagamisel ning välisteenistuse tugevdamine. Kriitiliselt oluline on arendada välisteenistuse võimekust (välispoliitiliselt kaalukates võrgustikes kaasarääkimine, eestkõneleja rolli kindlustamine Eesti võtmeteemadel, teatud piirkondade eripära tundmine). Ühtsem välispoliitika ja välissuhtluse suurem sidusus. Välisministeerium peab oluliseks suurendada sünergiat ministeeriumide, organisatsioonide peakorterite ja esinduste vahel, et tagada info liikumine ja ressursside maksimaalne kasutamine. Siinjuures on oluline tagada erinevate asutuste lõikes läbiviidava välisele auditooriumile suunatud strateegilise kommunikatsiooni pikaajalise Indikaator Tegelik 2017 Tegelik 2018 Tegelik 2019 Eesti ja asukohariigi ettevõtete ettevõtlusja majandusalaste päringute vastamise ja menetlemise võime / päringut aastas Allikas: Välisministeerium 2030 2 524 2583 25 Sihttase 2019 Hoida päringutele vastamise võimet vastavalt nende arvukusele Rahvusvahelistele tsiviilmissioonidele lähetatud ekspertide arv. Allikas: Välisministeerium 16 16 12 34 saatkonda, 7 alalist esindust, 2 peakonsulaati, 1 talitus, 201 aukonsulit 34 saatkonda 7 alalist esindust 2 peakonsulaati, 1 talitus, 200 aukonsulit 36 saatkonda 7 alalist esindust 3 peakonsulaati, 1 talitus, 200 aukonsulit Konsulaarteenuste ja -abi osutamise valmidus Allikas: Välisministeerium 144 578 viisataotlust; 91 702 konsulaartoimingut 138 108 viisataotlust 91 680 konsulaartoimingut 158 793 viisataotlust 83 582 konsulaartoimingut Arengukoostööle ja humanitaarabile eraldatava eelarve osakaal rahvamajanduse kogutulust (RKP-st), % Allikas: Välisministeerium 0,16 0,16 0,13* Eesti esindatus välisriikides Allikas: Välisministeerium Vastavalt tsiviilmissioonide tegevuskavale ja eelarvele Eesti vajadustele ja võimalustele vastav jätkusuutlik diplomaatilise esindatuse tase Valmidus pakkuda konsulaar-teenuseid vastavalt klientide arvukusele ning asukohale 0,17 Lisaks: tulenevalt EL Ministrite Nõukogu 25.05.2005 ja 26.05.2015 otsustest on Eesti võtnud eesmärgiks saavutada 0,33% tase aastaks 2030 *Esialgne OECD Development Co-operation Directorate hinnang. 1.4.3 RIIGI RAHANDUS Valdkonna peamine poliitikakujundaja ja tegevuste elluviija on Rahandusministeerium koostöös teiste ministeeriumidega. mittemaksulised tulud, millest suurim osakaal on peamiselt Euroopa Liidu toetustel (2019. aastal veidi üle miljardi euro). Üldeesmärk: Eelarvepoliitika on jätkusuutlik ja makromajandust tasakaalustav. Seega, riigi rahanduse seis oli 2019. aasta tulemusi arvestades üldjoontes hea, konservatiivne eelarvepoliitika tagas jätkuvalt rahvusvahelise usaldusväärsuse. Kohalike omavalitsuste finantsdistsipliin ja finantssuutlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. 2019. aasta seisuga ei olnud ühtegi kohalikku omavalitsust, kelle netovõlakoormus oleks olnud üle lubatud piirmäära. Samuti ei olnud ühtegi omavalitsust, kelle põhitegevuse kulud oleksid ületanud põhitegevuse tulusid. Tulemusvaldkonna lühianalüüs Eesti võime seista vastu väliskeskkonna võimalikele negatiivsetele mõjudele 2019. aastal kasvas, riigi rahanduse seis oli hea ning majanduspoliitiline raamistik tugev. Riigi rahandus on kestlik ja majandustüklit tasakaalustav. Tulemuste analüüs Aastail 2016–2019 on Eesti majanduskasv püsinud üle nelja protsendi, ulatudes 2019. aastal 4,4 protsendini. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon oli 2019. aastal ca 1,9%-i suuruses puudujäägis. Riigi laenukoormus oli reitinguagentuur Fitch AA hinnangul riikide seas üks madalamaid ning madalaim ka kogu Euroopa Liidus. Maksukoormus oli 2019. aastal 33,1%, püsides enam-vähem samal tasemel kolme eelneva aastaga. Maksukoormuses on tulenevalt pikaajaliselt kehtinud strateegiast suurem osakaal kaudsetel maksudel 43% (tarbimisel ja keskkonna kasutusel). Otsesed maksud (tulumaks) moodustavad 22% ja sotsiaalkindlustusmaksed 35%. Erinevates maksusüsteeme iseloomustavates indeksites ja pingeridades asub Eesti väga kõrgetel kohtadel. 2019. aastal jõudis lõpufaasi riigi rahanduse valdkonna aastaid ette valmistatud tegevuspõhise eelarve reform, mis võimaldab riigi ressursid seostada eesmärkidega ja nende saavutamist mõõta. Tulemuspõhine juhtimine avalikus sektoris ei ole OECD riikides uus praktika, kuid strateegilise planeerimise ja eelarvestamise omavahelise seostamisega asub Eesti nende esirinda. Vabariigi Valitsus kiitis heaks kogumispensioni teise samba kavandatavad muudatused. Peamine eesmärk on muuta pensioni II sammas paindlikumaks, võimaldades pensioni II samba süsteemiga mitteliitunud inimesel sellega liituda või liitunud inimesel sellest väljuda. Kogumispensioni teisest sambast saaksid soovijad lahkuda, lõpetades lihtsalt sissemaksete tegemise ja jättes seni kogutud raha pensionifondi edasi kasvama või lõpetades nii sissemaksed kui ka võttes juba kogutud raha välja. Investeerimishuvilised saaksid võimaluse oma teise samba Riigieelarve tulude maht on üle 11 miljardi euro. Suurima osa tuludest annab eelarvesse sotsiaalmaks (30%), teisel kohal oli käibemaks (22%) ning 18% laekub tulumaksust ja 10% aktsiisidest. Tuludest 16% moodustavad 26 vahendeid iseseisvalt isikliku pensioni investeerimiskonto kaudu edasi investeerida. või sünnitishüvitise saanutele lükata osa oma hüvitisest maksustamise mõttes järgmisesse aastasse ning vabastati tulumaksust riigieelarvest makstavad toetused lasterikka pere elamistingimuste parendamiseks ja väikeelamu energiatõhususe suurendamiseks. Vabariigi Valitsus kiitis heaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, riigilõivuseaduse muutmise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõud. Muudeti virtuaalvääringu (nt bitcoin) teenusepakkuja ja rahakotiteenuse pakkuja tegevusloa saamise nõudeid, et vähendada nende teenustega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise ning muude kuritegude toimepanemise riske. Samuti tõhustati muudatusega tegelike kasusaajate tuvastamist. Peamised kitsaskohad Keeruliseks on osutunud eelarve eesmärkide täpne täitmine olukorras, kus maksutulude ja SKP kasvu vahel puudub üks-ühene korrelatsioon. Oodatust kiirem majanduskasv 2019. aastal tõi kaasa SKP lõhe suurenemise, mis ei peegeldunud samal määral maksulaekumiste suurenemises ning hoidis seega tagasi struktuurse eelarvepositsiooni paranemist soovitud ulatuses. Tegevuspõhise eelarve reformiga seonduvalt on vaja tõsta teadlikkust ja kompetentse tulemusjuhtimises, kulumudelite koostamises ja analüüsis ning tegeleda tehnilise toe ja IT süsteemide arendamisega. Vabariigi Valitsus kiitis heaks audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu, millega kehtestatakse finantssektoris senisest tunduvalt kõrgemad trahvimäärad. Valitsuses kinnitati alkoholi aktsiisimäärade langetamise ning Enefit Greeni aktsiate avaliku pakkumise ja noteerimise plaan (IPO). Maksupoliitika valdkonnas on tulumaksuseaduse muudatustega lahendatud välismaal teenitud pensioni topeltmaksustamise küsimused, suurenenud on täiendav maksuvaba miinimum alates kolmandast lapsest, loodi võimalus neljandas kvartalis saadud koondamis- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressil: https://www.rahandusministeerium.ee/et/ministeeriumi-tutvustus Indikaator Tegelik 2017 Tegelik 2018 Tegelik 2019 Sihttase 2019 Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon (osakaal SKP-st), % Allikas: Rahandusministeerium -1,1 -1,8 -1,9 -0,3 Valitsussektori reservide tase (osakaal SKP-st), % Allikas: Rahandusministeerium 7,7 7,0 7,5 >7,0 Tööjõu efektiivne maksumäär, % Allikas: Rahandusministeerium 33,5 33,1 33,1 Ei seatud 1.4.4 ETTEVÕTLUS JA INNOVATSIOON Valdkonna peamine poliitikakujundaja ja tegevuste elluviija on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös teiste ministeeriumidega. Möödunud aastal suurenes eksport 4,9%. Sarnase tempoga kasvasid nii kaupade kui ka teenuste eksport. Peamise osa sellesse andsid arvutiteenuste müük ning mootorsõidukite ja puittoodete väljavedu. Import suurenes 3,7%, eelkõige mõjutasid seda ehitus- ja veoteenuste ost. Eesti majutusettevõtetes peatus 2019. aastal 3,79 miljonit turisti (5,5% rohkem kui 2018. aastal), kes veetsid seal 6,97 miljonit ööd (+5,1% võrreldes 2018. aastaga). Seega võib 2019. aasta tulemust pidada väga heaks. Nendest välisturiste oli 2,25 miljonit ehk 5,3% rohkem kui 2018. aastal. Välisturistide majutusettevõtetes veedetud ööde arv kasvas 4,8%, jõudes 4,38 miljonini. Majutatud siseturistide arv kasvas 5,9%, jõudes 1,54 miljonini. Siseturistid veetsid majutusettevõtetes 2,59 miljonit ööd (kasv 5,5%). Seega jõudsid siseturistide ööbimised seitsmendat aastat järjest ja välisturistide ööbimised neljandat aastat järjest uue rekordini. Statistikaameti andmete kohaselt tootsid tööstusettevõtted 2019. aastal 2% vähem kui aasta varem. Ainult töötlevas tööstuses suurenes toodang 2%. Töötleva tööstuse 23-st tegevusalast 11 ületasid mullu 2018. aasta toodangu taseme. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes puidu töötlemine, metalltoodete ja elektriseadmete valmistamine. Suurenes toiduainete ja arvutite ning elektroonikaseadmete tootmine. Üldeesmärk: Tootlikkus töötaja kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on tõusnud 80%-ni. Tulemusvaldkonna lühianalüüs Eesti majandus kasvas 2019. aastal esialgsetel andmetel 4,3%, mis oli mõnevõrra rohkem kui Lätis ja Leedus ning kolm korda kiiremini kui EL-is keskmiselt Hõive oli viimase 20 aasta kõrgeimal tasemel ning ekspordimaht püsis kasvutrendis. SKP kasv ületas ka 2019. aastal hõivatute arvu suurenemist. Sellest tulenevalt suurenes tootlikkus hõivatu kohta 2,6%. Töötatud tundide arv 2019. aastal suurenes, kuid sellegi poolest kasvas tootlikkus töötatud tunni kohta 3,8%. Eelmisel aastal oli tööjõus osalemise määr 71,6%, tööhõive määr 68,4% ja töötuse määr 4,4%. Tööturul aktiivsete isikute aastakeskmine arv 2019. aastal oli 702 600, hõivatud oli 671 300. Täisajaga töötas 2019. aastal 586 200 isikut. Osaajaga töötajaid oli 85 100, neid on võrreldes 2018. aastaga veidi rohkem. Enamik osaajaga töötajatest olid naised, kelle puhul peamisteks osaajaga töötamisel põhjusteks olid isiklikud või perekondlikud põhjused. Mehed töötasid osaajaga peamiselt seetõttu, et ei soovinud töötada täisajaga. Tulemuste analüüs 27 Eesmärk viiakse ellu läbi Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 ja selle rakendusplaani. näeb planeeritavaid visiite ning saab registreeruda visiitidel osalemiseks. Aastal 2019 toimus kõigi ettevõtluse kasvustrateegia toetusmeetmete ellu viimine ning kasvustrateegia rakendus täies ulatuses. Lisaks pakkus KredEx erinevaid finantsinstrumente ettevõtjatele ning AS KredEx Krediidikindlustus jätkas ekspordikrediidi väljastamist. Ettevõtlusega alustamisel omab äärmiselt olulist rolli nõustamine maakondlikes arenduskeskustes (MAK). Jätkati nii tegutseva kui asutava ettevõtja nõustamisega. Lisaks iseseisvus MAK võrgustik, mis tähendab, et alates 2019. aastast rahastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) MAK võrgustikku otse, ilma Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) vahenduseta. Samuti jätkusid alustavatele ettevõtjatele suunatud tegevustest erinevad baaskoolitused. Jätkati starditoetuse ja stardilaenu väljastamist alustavatele ettevõtjatele ning Start-up Estonia programmis osales üle 1000 organisatsiooni. See näitab iduettevõtluse ökosüsteemi arengut ja elujõulisust. Peamised kitsaskohad Erasektori teadus- ja arendustegevuse (TA) kulutused on oluliselt väiksemad, kui algul planeeritud. Peale suuremaid kulutusi õlitööstuse poolt, ei ole suutnud teised sektorid piisavalt oma TA investeeringuid suurendada. Viimastel aastatel on SKP nominaalselt näidanud küllaltki kiiret kasvu, mistõttu on TA kulutuste osakaal langenud. 2020. aasta SKP nominaalne tase langeb kriisi tõttu tõenäoliselt oluliselt, mis võib omakorda erasektori kulutuste taseme suhtena SKP-sse kasvata. Siiski pole absoluutmahtudes kiiret hüpet järgnevatel aastatel antud valdkonnas oodata. Jätkuvad mitmed TA-d soodustavad meetmed nagu ettevõtte arenguplaani meede ja nõudluspoole poliitikaid stimuleeriv meede, kuid niivõrd ambitsioonika eesmärgi (erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal SKP-st 2%) täitmiseks jääb sellest ilmselt väheks. Rõhutada tuleb, et oluline komponent ettevõtluse arendamisel on ettevõtlikkust ja ettevõtlust soosiva keskkonna loomine. Maksejõuetuse ja ühinguõiguse revisjon jätkusid Justiitsministeeriumi eestvedamisel. Samuti rakendati täies ulatuses loomemajanduse toetamiseks välja töötatud meetmeid. Eesti langenud Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime edetabelis mõne koha võrra. Endiselt on Eesti probleemiks turu suurus (mida me kiirelt muuta ei saa), aga ka inimeste tervis ja ettevõtjate rahulolu infrastruktuuriga. Lisaks oleme langenud Doing Business edetabelis varasemalt saavutatud 12. kohalt 6 koha võrra 18. kohale. Kuigi punktisumma ei ole halvenenud, on teised riigid oma ettevõtluskeskkonda kiiremini parandanud. Suuremad puudujäägid on Eestil väikeinvestorite kaitse ning ettevõtte likvideerimisega seotud teemadel, kuid mõlema osas on probleem teadvustatud ning nii maksejõuetuse kui ühinguõiguse revisjoniga tegeleb Justiitsministeerium. Seni on progress olnud aeglane. 2019. aasta oli Eesti viies täisaasta Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) täisliikmena. Eesti ettevõtted ja teadusasutused tõid riigi poolt ESA-sse investeeritud raha 109% ulatuses Eestisse tagasi. Samuti jõudsid lõpusirgele Eesti liitumisläbirääkimised Euroopa Tuumauuringute Keskusega (CERN), mille tulemusel saab Eestist CERN-i assotsieerunud liige ja avanevad mitmekülgsed võimalused Eesti ettevõtjatele ning teadlastele tehnoloogia- ja teadmussiirdeks. Jätkus innovatsiooni- ja arendusosakute pakkumine ning samuti ettevõtja arenguprogramm. Lisaks toetusele kuuluvad ettevõtte arenguprogrammi ka EAS-i teenused, mida pakutakse vastavalt ettevõtja individuaalsele vajadusele. Ka tehnoloogia arenduskeskused (TAK) ja klastrid jätkasid tegutsemist. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressil: https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/majanduse-arendamine. Ekspordi arendamise tegevustest jätkus ekspordinõunike teenuste pakkumine ettevõtjatele, aktiivselt tegutses ärivisiitide kavandamise keskkond visiidid.ee, kus Mõõdik Tegelik 2017 Tegelik 2018 Tegelik 2019 Sihttase 2019 Tootlikkus hõivatu kohta EL keskmisest, % Allikas: Eurostat 74,2 77,1 2019. aasta andmed tulevad suvel 2020 78,6 Eesti ekspordi osatähtsus maailma kaubanduses, % Allikas: World Trade Organization 0,093 0,098 2019 andmed tulevad suvel 2020 0,109 Eesti koht Maailmapanga Doing Business edetabelis Allikas: The World Bank Group 12 16 18 <15 Tööjõukulude kasv võrdluses tootlikkuse kasvuga, % Allikas: Eurostat Tööjõukulud kasvasid 2017. a 3,5% ja tootlikkus suurenes 2,1% Tööjõukulud kasvasid 2018. a 6,1% ja tootlikkus suurenes 2,6% Tööjõukulud kasvasid 2019. a 2,8% ja tootlikkus suurenes 2,6% Tööjõukulude kasv ei ületa tootlikkuse kasvutempot. 28 • 1.4.5 TRANSPORT Valdkonna peamine poliitikakujundaja ning tegevuste elluviija on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös teiste ministeeriumidega. • Üldeesmärk: Eesti transpordisüsteem võimaldab inimeste ja kaupade liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul ja kestval moel. Tulemusvaldkonna lühianalüüs Üldistatult on üld- ja alaeesmärkide täitmise dünaamikas järgmised positiivsed trendid: • Transpordi tulemusvaldkonna tegevuste rakendamine on jätkuvalt olnud edukas. 2019. aasta lõpu seisuga oli Ühtekuuluvusfondi vahendite toel rekonstrueeritud või uuendatud 197,4 km maanteelõike, mis on 92% aastaks 2023 seatud sihttasemest. Uusi maanteelõike on valminud 43% aastaks 2023 seatud lõppsihttasemest. • TEN-T (üle-Euroopaline transpordivõrgustik) võrgustiku teede seisukord on tänu viimastel aastatel tehtud suurtele investeeringutele taristusse väga hea. 2019. a moodustasid halvas seisus teed vaid 0,7% kogu teede võrgust, mis on 1,5% parem, kui 2018. a. Aastaks 2023 seatud eesmärk 11% on ületatud. Perioodi lõpuks võib halvas seisus teede osakaal taas veidi tõusta, kuna paljud investeeringud on tehtud ca 10 aastat tagasi, kuid kindlasti jääb see alla 11%-i. • Rongi kasutajate arv on aasta-aastalt kasvanud. 2019. aastal ületas reisijate arv 8,3 miljoni piiri. Eesmärk - 8,8 miljonit rongireisijat 2023. aastal on prognooside kohaselt täidetav. • Samas ühistranspordi kasutajate, jalgsi ja jalgrattaga liikujate osakaal on jätkuvalt murelaps. Kuigi alates 2018. a on enamikel maakonnaliinidel bussisõit tasuta ning Tallinnas kehtib tasuta sõit elanikele juba mitu aastat, ei ole siiski märgata, et need meetmed inimesi massiliselt ühistransporti kasutama paneks. Tööl käimiseks kasutas 2019. a ühistransporti, käis jala või sõitis rattaga vaid 38,8% inimestest (eesmärk 2023 on 50%). Võib üsna kindel olla, et 2023. a eesmärki ei täideta. • 2019. aasta kaubaveo mahud on enam-vähem samal tasemel, mis eelnevatel aastatel (50,58 miljonit tonni). 2020. aasta sihttasemeni (86 miljonit tonni) kindlasti ei jõuta, sest viimaste aastate madalat kaubaveo mahtu saadab kehv geopoliitiline olukord ja rahvusvaheliselt keerulised suhted Venemaaga, mida on hakatud transiidikomisjoniga parandama. Aastatel 2018-2022 luuakse suuremate investeerimisprojektide teostamisel (Tallinn-Balti jaama laiendamine, kiiruste tõstmine Tartu ja Narva suunal, reisijate liikumisviiside ühendamine jne) potentsiaal täiendavaks reisijatevedude kasvuks raudteel. Seejuures on vajalik rongipargi suurendamine. „Taastuvenergia osakaal transpordisektori energia lõpptarbimisest“ mõõdiku osakaalu on suurendatud olemasolevatele meetmetele (biometaani tootmise toetamine, biometaani liinikilomeetri toetus ja biometaani tanklate rajamise toetust) ning biokomponendi segamise kohustust (3,1% osakaal kütustest), mis hakkas kehtima 2018. aasta 1. maist. Sellest tulenevalt prognoosime, et 2020. aasta sihttase (taastuvenergia osakaal on võrdne või rohkem kui 10%) on saavutatav. Peamised kitsaskohad • Suurimad väljakutsed ühistranspordis on jätkuvalt seotud hajaasustusega ning perifeersetes piirkondades elavate inimeste teeninduskvaliteedi tõstmisega läbi kulutõhusa ühistranspordi korralduse ning vajaduspõhise liinivõrgu. Sellega seoses on ühistranspordikeskuste väljakutsed seotud eelkõige tasuta ühistranspordiga kaasneva suurenenud reisijate nõudlusele pakkumise tagamisega. Lisaks tuleb ühistranspordikeskustel enam tähelepanu pöörata ühistranspordi liinivõrgule ning konkurentsivõimele, et tagada inimestele mõistlikud liikumisvõimalused ja vähendada inimeste sundkulutusi transpordile. Sealhulgas läheneda ühistranspordi korraldusele vajaduspõhiselt ning arendades nõudluspõhist transporti, kus mõistlik. Tiheasustuses on suurim väljakutse sõiduautode kasutamise kasvu ohjeldamine läbi kvaliteetse ühistransporditeenuse pakkumise. • EL projekt „Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvuskeskkonna arendamine“, mis oli osa Tallinna peatänava projektist, oli kavandatud Tallinna Linnal ellu viia esialgselt aastatel 2016-2018. 2020. aasta alguse seisuga on selle projekti ellu viimine Tallinna Linna poolt peatatud. Väljakutseks on uue keskkonnasõbraliku projekti, mis toetaks säästvat liikuvust, leidmine. • Raudtee taristu probleemkohtadeks on ammendunud läbilaskevõime Balti jaamas ja Pääsküla-Keila raudteelõigul (mõlemal juhul üksnes tipptundidel). Ülejäänud raudteeliinid on pigem alakasutatud ning investeeringute teostamisel on vajalik tagada optimaalne taristu konfiguratsioon (st vajadusel vähendada jaamade ja/või raudteede arvu, konsolideerida samaväärseid jaamaparkide funktsionaalsusi ühte asukohta jne). • Rattaga tööl käijate osakaalu suurendamine, kuna Eestis on vastav näitaja vaid 2,5% ringis ning tegelik potentsiaal on realiseerimata. Näiteks Soome ja Taani on tuntud oma väga populaarse ja nutika rattakasutuse poolest. Eesti suurimates linnades puudub sisuliselt rattateede põhivõrgustik, millele rattakasutuse kasv ja kasutamine põhineb. Põhjamaades on potentsiaali realiseerimiseks on linnades välja arendatud põhjamaade linnades eeskujulikud rattateede võrgustikud, mille osas oleks ka Eestil veel areneda. Programmperioodil 2021+ on suurim väljakutse seega jalgrattateede võrgustiku välja arendamine suuremates Eesti linnades, sh Tallinnas. Tulemuste analüüs • Ühtekuuluvusfondi toetusel valmis Tallinnas 2019. aastal Reidi tee ehituse projekt, mille eesmärk on pakkuda lisaks Narva maanteele teist, paralleelselt kulgevat ühendust Pirita ja kesklinna vahel. Uus tee ulatub Russalka ristmikust kuni Lootsi ja Tuukri tänava ristmikuni, ühendades sadamat nii Pirita kui Põhja-Tallinnaga. Tee on avatud ka jalutajatele ja ratturitele. • Tartu linn avas 2019. aastal rattaringlussüsteemi, mis koosneb 69 rattaringluse parklast ja 750 jalgrattast. Selle rajamist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi linnapiirkondade meetmest, Euroopa Komisjoni rahastatavast projektist SmartEnCity ning Tartu linna eelarvest. 29 • aastaks transpordi arengukava eesmärk (maanteeliikluse kasv alla 50% SKP kasvust) saavutatakse. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressil: https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/transport Viimastel aastatel on läbisõidu kasv maanteedel olnud ca 4% aastas. Perioodil 2014-2017 kasvas see kokku 14%. See tähendab, et 2014-2020 aastatel planeeritud kasv on juba tänaseks ületatud. Kahjuks pole oodata, et liikluskoormus lähiaastatel oluliselt väheneks, mistõttu on ebatõenäoline, et ka 2020. Indikaator Liiklusõnnetustes hukkunute arv kolme aasta keskmisena Allikas: Maanteeamet Ettevõtte juhtide hinnang Eesti transpordisüsteemile, rahuloluindeks Allikas: World Economic Forum, Global Competitiveness Index14 Ühistranspordi kasutajate osakaal töölkäijate hulgas, % Allikas: Eesti tööjõu-uuring Tegelik 2017 Tegelik 2018 Tegelik 2019 Sihttase 2019 60 62 55,6 < 60 4,9* 55,76** 55,7** 56*** 20 20,7 20,6 24,3 MaanteeliikMaanteeliikluse kasv 14/ luse kasv <11/ -**** SKP kasv SKP kasv 25,7 22**** *Kuni 2018. aastani mõõtis indeks kasutajate poolt nelja transpordisüsteemi valdkonna (teed, raudteed, sadamad ja lennujaamad) kvaliteedile seitsme punkti skaalal antud hinnete keskmist. Maanteeliikluse keskmine kasv kolme aasta keskmisena, % Allikas: Maanteeamet; Statistikaamet Maanteeliikluse kasv 14/ SKP kasv 17 **2018. aastal muutis World Economic Forum (WEF) indeksi mõõtmise sisu, mistõttu mõõdab indeks edaspidi kasutajate poolt kaheksale transpordi kvaliteedinäitajale (maanteede ühendused, maanteede kvaliteet, raudteede tihedus 15, rongiteenuste efektiivsus, lennuühendused, õhutranspordi teenuste efektiivsus, liinilaevade ühendused, meresadamate teenuste efektiivsus) 100 punkti skaalal16 antud hinnete keskmist. Antud rahvusvaheline indeks ei peegelda piisavalt hästi Eesti transpordi taristu ja teenuste olukorda. Seetõttu on kavas transpordi ja liikuvuse arengukava koostamise raames uus indikaator välja töötada. *** Transpordi programmis tinglikult määratud sihttase 2023. aastaks. **** Maantee-liikluse kasv on väiksem kui pool majanduskasvust, tabelis on toodud transpordi arengukava 2020. aasta sihteesmärk. 2019. aasta kohta tulemusandmed puuduvad. 1.4.6 INFOÜHISKOND Valdkonna peamine poliitikakujundaja ning tegevuste elluviija on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. riigi ristfunktsionaalsetes nõuetes, mis on aluspõhimõteteks igale arendusele. Käivitati avaliku sektori koodivaramu (koodivaramu.eesti.ee), milles avaldati ka mainitud nõuded. Arhitektuurinõukogu leppis kokku järgmise generatsiooni Riigi infosüsteemi haldussüsteemi (RIHA) tehnilises ettepanekus, millega jätkatakse tööd järgmistel aastatel. Käivitati arhitektuurinõukogu sõsar-nõukogu nimega „Arhitektuuripaneel“, mis annab tagasisidet suurematele ja kriitilisematele arendusprojektidele ja toetab eksperthinnanguga digiriigi IKT valikukomisjoni otsuste tegemisel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigipilve konsortsiumi koostöös korraldati pilvetehnoloogiate teadlikkuse tõstmise üritused, süvendades digiriigi suunda pilve liikumisel. Andmesaatkonda liidestati 9 kriitilist andmekogu 10-st. Jätkati digiriigi avaliku ja erasektori koostööd võimendavate häkatonide korraldamisega: toimusid teine ja kolmas häkaton. Märgatavalt kasvatati andmete hulka avaandmete portaalides. Realiseeriti kratijuppide kontsept, ehk tehisintellekti tehnoloogiatel põhinevate erasektoriga koostöös valminud komponentide tasuta kasutamine. Jätkati Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) ja MTÜ Nordic Institute for Interoperability Solutions-iga (MTÜ NIIS) X-road andmevahetusplatvormi edasiarendust. Teenuste ehk nutika riigi valdkonnas iseloomustasid aastat 2019 mitmed sündmuspõhiste avalike teenuste arendamisega seotud initsiatiivid ja projektid, samuti krattide kasutuselevõtt avalikes teenustes. Majandus- ja Üldeesmärk: Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks kasutamiseks ja nutikate lahenduste loomiseks, mis on seeläbi tõstnud majanduse konkurentsivõi Valdkonna peamine poliitikakujundaja ning tegevuste elluviija on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Tulemusvaldkonna lühianalüüs Üldeesmärgi saavutamiseks rakendatakse meetmeid läbi kahe programmi: e-riigi ja sideturu arendamise programm ning küberturvalisuse programm. E-riigi ja sideturu arendamise programm on jaotatud nelja alavaldkonda: sideturu ja ühenduste areng, riigi infosüsteemi areng, paremad avalikud teenused IKT abil ning IKT oskuste areng. Sidevaldkonnas paranes aastal 2019 tänu lairibaühenduse baasvõrgu arendamisele kiire interneti kättesaadavus kõikjal Eestis. Samuti algas kuni 2023. aastani kestev riigi toetusega juurdepääsuvõrkude ehitamine turutõrke piirkondades. Valmistati ette raadiosageduste väljaandmine, mh selleks, et võtta kasutusele uue põlvkonna andmeside 5G, ning töötati välja vastav Eesti tegevuskava. Riigi infosüsteemi baastaristu valdkonnas lepiti valitsemisalade ülese arhitektuurinõukogu poolt kokku digi30 • Kommunikatsiooniministeeriumis alustati sündmusteenuste analüüsi projekti, mille eesmärgiks on luua ühtne sündmusteenuste lähenemine riigis ning kaardistada ja disainida esimeste terviklike elusündmusteenuse tulevikuvisioon. Samuti valmisid esimesed proaktiivsed, automatiseeritud ja sündmuspõhisel lähenemisel baseeruvad avalikud teenused. Rahastati nii riigisisese avalike teenuste koosvõime kui ka valitsusasutuste IKT teenuste arendamise projekte kui ka piiriüleseid e-teenuste arendamise projekte (DIGINNO, PACINNO DIGINNO-Proto). Digitaalse kirjaoskuse suurendamiseks jätkati koolitustegevusi kõikidele huvilistele avatud IKT-baasoskuste õpetamisele suunatud e-Kogukonna projektis ning kitsamalt tööstussektori töötajatele suunatud DigiABC projektis ning jätkus ka IKT-valdkonna spetsialistide puuduste leevendamisele suunatud IT-spetsialistide ümberõppe projekt „Vali-IT!“. IKT-erialade tutvustamiseks noortele korraldati kampaania „IKT on kõikjal“, kus eraldi eesmärgiks oli suurendada just tüdrukute huvi IKT erialade vastu ning murda selles valdkonnas levivaid müüte. 2019. aastal töötati välja andmeteaduse magistriõppe õppekava, kus Tartu Ülikool avab vastuvõtu 2020. aastal. 2019. aastal valmistati ette ka mitmed olulised hanked, kus sisuliste tegevustega alustatakse 2020. aastal: perearstide ja -õdede digitaalse kirjaoskuse koolitus, gümnaasiumi noortele suunatud e-kursus programmeerimise õpetamiseks. Infoühiskonna eesmärkide elluviimiseks on vajalik ka õigusruumi uuendamine ja arendamine. Selles valdkonnas toimusid järgnevad muudatused: • Visandati, kooskõlastati ja käivitati pilootprojektina esimene riigi- ja IT-ettevõtjate hankeväline koostöövorm. 2019. aasta puhul ei saa digiriigi õiguslike tööde vaates mööda uuest koostöövormist, mida mõnikord nimetame ka „sandbox“-iks. Siin ei olnud tegemist õigusliku muudatusega, vaid innovatsiooniga õiguse tõlgendamisel. Kuni selle projektini kehtis riigis lähenemine, mille kohaselt riik ja erasektor võisid ühist asja ajada ainult juhul, kui neid seob hankeleping. See tõi kaasa olukordi, kus riigiasutused ütlesid ära koostöölepingutest ettevõtjatega, kes pakkusid nende poolt välja töötatud lahendust riigile tasuta. Seetõttu analüüsisime nii Eesti kui Euroopa Liidu hankeõigust ja kohtupraktikat ning töötasime välja vajaliku koostöömemorandumi koos põhimõtetega, mille alusel koostöö alustamisel on maandatud nii riigihanke- kui riigiabiõigusest tulenevad riskid. Projekt tuleb lugeda õnnestunuks, sest lisaks pilootprojektile Texta OÜ-ga on samasugused koostöömemorandumid sõlmitud või sõlmimisel juba mitme teisegi ettevõtte või organisatsiooniga. • Veebilehtede ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse nõuete määruse kehtestamine, millega võeti lõplikult üle Euroopa Liidu direktiiv 2016/2102. Muudatuste eesmärk oli võtta üle Euroopa Liidu direktiiv, millega kehtestatakse nõuded avaliku sektori asutuste veebilehtede ja mobiilirakenduste ligipääsetavusele. Ligipääsetavus tähendab lühidalt öeldes põhimõtteid, mida tuleb järgida, et veebileht või mobiilirakendus oleksid kasutatavad kõikidele, sealhulgas erivajadustega inimestele. Veebileht ja mobiilirakendus loetakse ligipääsetavuse nõuetele vastavaks, kui need vastavad Euroopa standardiga EN 301 549 V2.1.2 (2018-08) kehtestatud nõuetele. • Elektroonilist identiteeti ja usaldusteenuseid puudutava õigusruumi kitsaskohtade tuvastamine, muudatuste eesmärgistamine ja asutustega kooskõlastamine. 2017. aasta ID-kaardi turvariski ühe järelmina anti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisaladele ülesanne kaardistada ära kogu elektroonilise identiteedi (eID) ja usaldusteenustega seonduv õigusruum Eestis. Protsessi tulemina valmis eID ja usaldusteenuste õigusliku korralduse töökaart, mille alusel algas 2020. aastal eID ja usaldusteenuste õigusruumi muudatusteks eelnõude koostamine. Olulisemad väljakutsed, millega tuleb tegeleda: • Kuigi infoühiskonna toimimise eelduseks olev sidetaristu on enamikus Eesti piirkondades kättesaadav, on Eestis siiski palju kohti (eriti hõredama asustusega maapiirkondades), kuhu kaasaegne internetiühendus ei ole veel jõudnud, mistõttu on vajalik nn viimase miili ühenduste välja arendamine kuni arengukava perioodi lõpuni. • Kaasaegne sidetaristu on aluseks nii ettevõtjatele kui elanikele suunatud teenuste ja rakenduste väljatöötamisel, ent lisaks on see ka paljude riigi sisemiste teenuste toimimise eelduseks. Jätkuvalt on vajalik uuendada sideturu seadusandlust, toetada sideühenduste, sh 5G, arengut ning üleminekut kaasaegse operatiivraadioside lahendustele, mida vajavad oma tõhusaks toimimiseks ka avaliku sektori asutused. • Infoühiskonna arenguks vajaliku taristu teine osa on teenusteruum, mille tuumaks on omakorda riigi infosüsteem. Kuigi riigi teenuste taristut (X-tee, eID, teabeväravad jne) on järjepidevalt arendatud, tuleb seda tehnoloogia kiire arengu valguses jätkuvalt ajakohastada või vajaduse korral selle osi ka välja vahetada. Samuti on üha suurema e-teenuste tarbijate hulga jaoks vajalik tagada teenuste kasutajasõbralikkus, turvalisus, pikaajaline tõestusväärtus. Tuleb arvestada erasektorist tulenevate tehnoloogiate kasutuselevõtuga digiriigi tulevikus (nt SmartID). • Avaliku sektori tehniline maastik tuleb muuta läbipaistvamaks, et tõsta taaskasutust tehniliste komponentide ja andmete osas. Digiriigi koodivaramu on esimene samm, edaspidi tuleb realiseerida ühine inforuum ja teadmiste pagas, et jagada ajakohast väärtuslikku informatsiooni sellest, mis põhimõtetel avalikus sektoris arendus toimub ja kuidas sellesse panustada saab. Uuendada tuleb RIHA, et oleks selgem ülevaade digiriigi arhitektuurist, selle komponentidest ja andmetest mida saaks kasutada uue väärtuse loomisel digiriigis. • Mitte ainult 2020. aasta kevade tervisekriisist lähtuvalt tuleb võimaldada vestlusruume ja võimalusi asutustel läbi viia vestluseid nii kirjas, kui ka kõnes, mis hõlmavad asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni. • Avaliku sektori IKT-lahenduste ühtse ja tervikliku toimimise eeldus on nende koosvõime. Riigi infosüsteemi koosvõime põhimõtted on kokku lepitud ja koosvõime raamistikus kirjel- 31 • • datud, kuid raamistik on vaja uuendada, kompaktsemaks ja praktilisemaks muuta. Seda tööd alustati 2019 ning jätkatakse 2020 Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel ning kaasates digiriigi arhitektuurinõukogu. Tähelepanu tuleb pöörata ka andmete ja muu digitaalse teabe korrektsele ja vajaduspõhisele säilimisele ning kättesaadavamaks muutmisele, aga ka avaliku teabe avalikustamisele ja masinloetavalt kättesaadavaks tegemisele ning andmekaitse nõuete rakendamisele. Samuti on vaja jätkuvalt tähelepanu pöörata andmekogude avalikuks muutmisele ning kättesaadavaks tegemisele, andmeanalüütika oskuste parandamisele avalikus sektoris. Digiriigi jätkusuutlikkus luua uusi teenuseid ja automatiseerida protsesse vajab kriitilist tähelepanu, kuna luuakse teenuseid, mis nõuavad pidevat kasvu taristu ja personali mahus, millele pole realistlikult tagatud vajaminevaid halduskulusid. Tähtis on otsida võimalusi standardteenuste konsolideerimiseks ning arendatud teenuste taaskasutuse tõstmiseks, võttes kasutusele mikroteenuste arhitektuuri põhimõtteid. Tähtis on tõsta pilvekompetentse valitsemisalades, et oleks tagatud võimalikult mõistlikud taristukulud, mille hinnastamine on • • arvutus- ja mahuvajaduste põhine, mitte püsivalt kasvava füüsilise riistvada ja personali põhine. Majanduse arengu ning kasutajasõbralike eteenuste ja e-lahenduste arengu tagamiseks on oluline kasvatada digi- ja tehnoloogiaoskuste taset ning digipädevust kõikide elanikkonna sihtrühmade hulgas. Endiselt tuleb tähelepanu pöörata sellele, et riigi infosüsteemide ja digitaalsete teenuste arendamisel järgitaks infoturbe ja andmekaitse põhimõtteid protsessi algusest peale. Peamised kitsaskohad Riigiüleselt on mõningate valitsemisalade puhul kitsaskohaks IKT baasrahastamise (eelkõige majandamiskulude) puudujääk, mis võib teatud olukordades ka pärssida IKT investeeringute elluviimist ja jätkusuutlikkus. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressil: https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/infouhiskond, https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_infouhiskonna_arengukava_2020_ja_kuberturvalisuse_strateegia_2019-2022.pdf Indikaator Tegelik 2017 Tegelik 2018 Tegelik 2019 Sihttase 2019 Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 16–74aastaste elanike hulgas, skaalal -100 kuni +100 Allikas: MKM Teenuste kataloog -riigteenused.ee* Ei mõõdetud Ei mõõdetud 59,68 83%** Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga ettevõtjate hulgas, skaalal -100 kuni +100 Allikas: MKM Teenuste kataloog -riigteenused.ee* Ei mõõdetud Ei mõõdetud 65,18 86%** Interneti mittekasutajate osakaal 16–74-aastaste Eesti elanike seas aasta jooksul, % 11,9 10,6 9,8 8 Allikas: Statistikaamet 100Mbit/s või suurema kiirusega interneti kasutamise osakaal, % 13 15 18 20 Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) * MKM-i teenuste kataloogi esitatud rahulolu näidikud on mõõdetud soovitusindeksi (Net Promoter Score) metoodika alusel. ** Mõõdiku sihttase on seatud metoodika alusel, kus rahulolu mõõtmine toimub https://www.riigiteenused.ee/et/statistika/valitsus kaudu teenuste kaupa. Uuringu abil andmeid enam ei koguta ja ei ole võimalik mõõdiku täitmist nendel alustel hinnata. 1.4.7 RIIGIVALITSEMINE jätkuvalt kõrge. 2019. aastal kasvasid valitsussektori investeeringud koos majandusega, moodustades SKP-st ca 5,7%. Kokkuvõttes kasvasid 2019. aastal riigi kulud koos majandusega ja riigi osakaal majanduses püsis stabiilsena. Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas on püsinud viimastel aastatel 11,9% (2019 k. a). Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas (20-64 aastat) oli 2019. aastal 14,9% (eelmisel aastal 14,8%). Avalikus sektoris töötas 2019. aastal kokku 132 297 inimest. Neist avalikus teenistuses ehk riigi- ja kohalike omavalitsuste ametiasutustes töötas 27 775 teenistujat (20,9%). 2018 ja 2017 aastaid võrreldes vähenes avalik Valdkonna peamised poliitikakujundajad ning tegevuste elluviijad on Riigikantselei, Rahandusministeerium ja Justiitsministeerium. Üldeesmärk: Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine. Tulemusvaldkonna lühianalüüs Valitsussektori kulud püsisid ca 39% tasemel SKP-st ning sarnaselt eelmiste aastatega püsis keskvalitsuse osa sellest ca 34% juures. Eesti valitsussektori investeeringute tase oli võrreldes paljude teiste arenenud riikidega 32 teenistus 2,5% ehk 720 teenistuja võrra, 2019. aastal võrreldes 2018-ga on arv pisut suurenenud. Riigiametnike keskmine brutokuupalk oli 2019. aastal 1861 eurot, kasvades aastaga 7,6%, kohalike omavalitsuste ametnike keskmine brutokuupalk oli 1694 eurot, kasvades aastaga 5,4%. Eesti keskmine brutokuupalk kasvas möödunud aastal 7,4%, tõustes 1407 euroni. 17 Riigihangetes kasvas e-hangete osakaal Eestis 98%-ni. Riigihangete panus Eesti majandusse kasvas 2019. aastal ulatudes esialgsel hinnangul ligi 3 miljardi euroni. Väikeja keskmise suurusega ettevõtted olid siinjuures hästi kaasatud, sest nende osakaal oli 86% hangete rahalisest mahust. Eesti on riigihangete korralduses üks Euroopa parematest – kolmandat aastat järjest saadi Euroopa Komisjonilt kõrgeim hinnang. Ühiskonnas on teadvustatud andmete potentsiaali nähtustest ülevaate saamiseks ja juhtimisotsuste langetamisel. See on toonud kaasa riski, et iga asutus hakkab ise andmeid analüüsima, mis tõstab halduskoormust (näiteks nõudes andmeid oma allasutustelt). Riikliku statistika ja Statistikaameti lähteprintsiip on rakendada andmekogumine esmajärjekorras kõige väiksema halduskoormuse ja kulutasemega meetodil. eeltäidetud ja teisi hankepassi teenuseid enam kasutada ei ole vaja. Koostöös Maksu- ja Tolliametiga lisati registrisse alltöövõtjate kontrolli tingimuste lisamise ja kontrollimise funktsionaalsused lepingute täitmise perioodil. Vabariigi Valitsus kinnitas „Riigi kinnisvara valitsemise koondaruanne 2015–2018“, mis annab ülevaate riigile kuuluvast hoonestatud ja hoonestamata kinnisvarast ning sisaldab ettepanekuid haldamise ja arendamise kohta. Riigihalduse ministri eestvedamisel valmis analüüs ja ettepanekud avaliku sektori tööhõive võimaluste edastamiseks muukeelsele elanikkonnale. Ettepanekud ja soovitused olid suunatud värbamisele, keelelise mitmekesisuse ning keeleõppe edendamisele. Peamised kitsaskohad Riigivalitsemise keskseks küsimuseks on riigipidamise suutlikkus piiratud ressursside tingimustes. Peamised strateegilised väljakutsed, millega riik peab tegelema ja kohanduma, on demograafiline olukord ning kulusurve riigieelarvele. Eesti rahvastik, sealhulgas tööealine elanikkond, väheneb ja kvalifitseeritud tööjõudu on raske leida kõikides sektorites. Riigi haldusorganisatsiooni ressursside nutikas, tõhus ja tulemuslik kasutamine on jätkuvalt halduspoliitika prioriteetne suund. Ressursid on siinkohal inimressurss, riigivara, organisatsioonid ja nende pakutavad teenused jm. Ressursside parimaks kasutuseks on oluline juhtimiskvaliteedi parendamine, pidev protsesside korrastamine, infotehnoloogiliste võimaluste leidmine, bürokraatia vähendamine, riigi strateegilise personalijuhtimise korraldamine, sealhulgas inimeste koolitamine ja arenguvõimaluste pakkumine, tugiteenuste kvaliteedi, sealhulgas efektiivsuse parandamine ning jätkuv konsolideerimine ja kliendikeskne teenuste arendamine. Üha enam on halduspoliitika teemades oluline innovatiivsete meetmete rakendamine, sealhulgas teenuse disain. Tulemuste analüüs Vabariigi Valitsus kiitis heaks riigireformi tegevuskava 2019–2023. Planeeritavatel tegevustel on neli fookust: 1) tuleviku riik – pikk plaan, eesmärgistamine, teadmistepõhisus; 2) tegus riik – valitsemise korraldus, riiklikud struktuurid, tegevusvormid; 3) minu riik – avalikud teenused, bürokraatia vähendamine inimestele ja ettevõtetele; 4) kohalik riik – regionaalpoliitika, kohalik valitsemine. Riigiametite konsolideerimisel alustati hariduse, transpordi, keskkonna, maaelu, planeeringute, maa- ja regionaalvaldkonnas ühendametite moodustamise analüüsimistega, mis valmivad hiljemalt märtsiks 2020. Selle järel otsustatakse ühendametite koosseisud, mis võiksid tööd alustada hiljemalt 2021. aastal. Riigihangete registris on nüüd võimalik kasutada innovaatilisi e-hanke tööriistu nagu e-oksjon, dünaamiline hankesüsteem ja kvalifitseerimissüsteem. Registrisse integreeriti hankepassi (ESPD) uus versioon, mis tähendab, et nii hankijate kui pakkujate jaoks on hankepass Indikaator Valitsussektori kulutuste osakaal SKP-s ei kasva Allikas: Eurostat Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressil: https://www.rahandusministeerium.ee/et/ministeeriumi-tutvustus Riigivalitsemise reformi ülevaatega: https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigivalitsemise-reform Tegelik 2017 Tegelik 2018 Tegelik 2019 Ei kasvanud 2016 vs 2017 (39,5% vs Kasvas 2017 vs 2018 (39,3% vs 39,5 %) Ei kasvanud 2017 vs 2018 (12,0% vs 11,9%) Ei kasva 2018 vs 2019 (39,5 vs *%) Kasvas 2018 vs 2019 (11,9% vs 11,9%) 39,3%) Kasvas 2016 vs 2017 (11,9% vs 12,0%) * Täpsustatud andmed 2019. aasta kohta saabuvad juulis 2020. Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas ei kasva Allikas: Rahandusministeerium 1.4.8 Sihttase 2019 Ei kasva Ei kasva KODANIKUÜHISKONNA ARENDAMINE Valdkonna peamine poliitikakujundaja ning tegevuste elluviija on Siseministeerium koostöös kodanikuühendustega, Riigikantselei ja teiste ministeeriumidega. Tulemusvaldkonna lühianalüüs 2019. aasta kevadel astus ametisse uus valitsus, millega liikus kodanikuühiskonna arendamise vastutus siseministrilt rahvastikuministrile. See tähendab senisest rohkem valitsuse tähelepanu valdkonnale ja sellest tulenevaid uusi võimalusi kodanikuühiskonna arendamiseks. Üldeesmärk: Teotahtelised kodanikuühendused ning ühiskondlikult aktiivsed elanikud. 33 Arengukava tegevusi viiakse ellu koostöös kodanikuühendustega rakendusplaani alusel, mis on kooskõlas riigi kehtiva eelarvestrateegia ja riigieelarve seadusega. Kehtiv rakendusplaan on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2018. a korraldusega nr 253 aastateks 2019–2022. Vabaühenduste tegutsemiskeskkonnas olulisi muutusi 2019. aastal ei toimunud, kuid üheks edusammuks võib pidada tulumaksuseaduse muudatusi, millega muutus 2019. aasta juulist kiiremaks tulumaksusoodustusega vabaühenduste nimekirja pääsemine. Samuti avati sama aasta mais Eesti vabaühendustele Norra, Islandi ja Liechtensteini rahastatud Aktiivsete Kodanike Fond (Active Citizens Fund, ACF), mis toetab aastatel 2019–2023 Eesti kodanikuühiskonda 3,3 miljoni euroga. Esimesel poolaastal valmis kaks olulist uuringut, millest üks annab ülevaate vabatahtliku tegevuse18 ja teine kodanikuühenduste hetkeseisust19 Eestis. Uuringute põhjal on üldiselt MTÜ-de areng stabiilne ja 2019. aastal suuri muutusi ei toimunud. Aastaga vähenes registreeritud mittetulundusühingute (MTÜ) ja sihtasutuste (SA) mõnesaja võrra. 1. jaanuari 2020. a seisuga oli Eestis 21 779 MTÜ-d ja 812 SA-d. MTÜ-dest 91%-s kasutatakse töökeelena igapäevaselt eesti keelt, 18%-s vene keelt ja 10%-s inglise keelt. Enamik MTÜ-sid tegutseb jätkuvalt kohalikul (valla, küla, linna või linnaosa) tasandil. Kõige levinumad tegevusvaldkonnad on vaba aja sisustamine ja huvialane tegevus, sport ja kehakultuur ning kultuur ja kunst. Võrreldes varasemate uuringutega on vabatahtlikke kaasavate MTÜ-de osakaal vähenenud, langedes viie aasta taguse ajaga 68%-lt 53%-ni. Palgatöötajaid on jätkuvalt 36%-s MTÜ-dest. Sarnaselt teistele Euroopa riikidele on ka Eesti MTÜ-de liikmeskonnad vähenemas. Ülalmainitud uuringu andmetel on värskelt asutatud MTÜ-d oma liikmeskonnalt praegu keskmisest väiksemad kui kaheksa aasta eest ning vähenemas on ka staažikamate ühingute liikmeskonnad. Aktiivseid liikmeid on keskmiselt pool MTÜ-de liikmeskonnast. 2020. aasta esimesel poolaastal on rahvastikuministril kavas kinnitada kodanikuühiskonna uue perioodi strateegiadokument „Kodanikuühiskonna programm 2021– 2024“, mida on koostatud 2018. aasta kevadest koos partneritega kodanikuühiskonnast, avalikust ja ärisektorist. Ka tulevikus on tähtsal kohal tugistruktuurid, mille peamisteks osadeks on Eesti ainus kodanikuühenduste võimekuse arendaja SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), vabaühendustele nõustamis- ja tugiteenuseid pakkuvad maakondlikud arenduskeskused ning kohaliku elu edendamisele maapiirkonnas suunatud Leader programm. Riigipalgaliste töökohtade Tallinnast väljaviimise raames alustab KÜSK 1. augustist 2020. a tööd Viljandis, et panustada Vabariigi Valitsuse eesmärki vähendada keskvalitsuse asutuse töötajate osakaalu Tallinnas ning toetada üle-eestilist riigipalgaliste töötajate regioonidesse värbamist. võrra rohkem. 2018. aastal annetati kokku 41,3 mln eurot. • Iga teine Eesti inimene on olnud vabatahtlik Siseministeeriumi tellitud „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringu 2018“ andmetel on vabatahtlikus tegevuses viimase aasta jooksul osalenud 49% Eesti elanikke. 2013. aastal oli selliseid inimesi 31%. • Sotsiaalsed ettevõtjad on võimekamad20 Statistikaameti andmetel kasvas 2018. aastal sotsiaalsete ettevõtete töötajate arv võrreldes 2014. aastaga 21%, ettevõtlustulu 57% ja kogutulud 43%. Nii töötas 2018. a lõpus sotsiaalsetes ettevõtetes21 1743 töötajat, sotsiaalsete ettevõtete ettevõtlustulu ulatus 45,7 mln euroni ja kogutulud 63,2 mln euroni. Kokku teenisid kodanikualgatuslikud MTÜ-d ja SA-d 2018. aastal ettevõtlustulu 172,2 mln eurot ning pakkusid keskmiselt tööd 11 953 töötajale (taandatuna täistööajale). • Vabaühendused said senisest kiirema ligipääsu tulumaksusoodustustele Kui seni pidi vabaühendus ootama tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kandmist 4–10 kuud, kulub selleks alates 1. juulist 2019. astast vaid 30 päeva. Nimelt kiitis Riigikogu heaks Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muudatuse, millega hakkas Maksu- ja Tolliamet uuendama tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kord kuus. Kokku kuulub tulumaksusoodustusega vabaühenduste nimekirja umbes 2500 organisatsiooni. • Jätkub töö ettepanekuga, millega lihtsustatakse vabaühenduste tegutsemist Justiitsministeeriumi juhtimisel toimuva ühinguõiguse revisjoni käigus jõudis ekspertide töörühm oktoobris 2018 ettepanekute sõnastamiseni. 2019. a jätkati nende sisulise arutamisega ning mõjuanalüüside, avalike arutelude ja eelnõude koostamisega. Protsessi lõpptähtaeg on 2020. a september, aga 2020. a kevadel tekkinud COVID19 haigust põhjustava viiruse ja sellest tingitud eriolukorraga kiirendatakse näiteks üldkoosolekute korraldamise lihtsustamise muudatusi MTÜ-dele. Rakendusplaani üld- ja alaeesmärkide mõõdikute põhjal võib öelda, et areng liigub kavandatud suunas või on mõnes kohas ka eesmärgi saavutanud (näiteks annetamist, vabatahtlikus tegevuses osalemist, vabaühenduste omatulu teenimist ja MTÜ-de palgalisi töötajaid puudutav). Peamised kitsaskohad Samal ajal on MTÜ-de seas tehtud küsitluse esialgsetel tulemustel viimastel aastatel kitsenenud vabaühenduste rahastusallikad, kuid konkurents avalikule rahale suurenenud. See näitab, et rahastamisega seotud teemadele on vaja järgnevatel aastatel rohkem rõhku pöörata – analüüsida kitsenemise põhjusi ning tegeleda rahastamise läbipaistvamaks muutmise ja kohaliku tasandi rahastamise selguse parandamisega. Suure tõenäosusega jääb sellest hoolimata üks kolmest arengukava üldeesmärgist saavutamata. Rohkem rõhku on vaja pöörata ka kodanikuühenduste elujõulisusele, sest 2017. aastal kahanes USAID indeksi andmetel vabaühenduste avalik maine ja indeksi näitaja ei paranenud 2018. aastalgi. Tulemuste analüüs Kodanikuühiskonna arengukava tegevusi viidi möödunud aastal ellu aastateks 2019–2022 koostatud rakendusplaani alusel kavandatud mahus. 2019. aasta silmapaistvamad tulemused • Eesti elanikud annetavad rohkem Perioodil 2015–2018 on tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kuuluvatele ühingutele annetatud 34% Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressil: https://www.siseministeerium.ee/et/tegevusvaldkonnad/kodanikuuhiskond 34 Indikaator Eesti kodanikuühiskonna üldine elujõulisus Allikas: vabaühenduste elujõulisuse indeks (USAID)* Kodanikuühenduste osakaal, kes saavad toetust kolmest või enamast rahastamisallikast, % Allikas: uuring „Kodanikualgatuse institutsionaliseerumine Eestis“ Vabatahtlikus tegevuses osalemise määr (%) ja keskmine vabatahtliku tegevuse maht (tundi) Allikas: uuring „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis“ Tegelik 2017 Tegelik 2018 Tegelik 2019 Sihttase 2019 2,1 2,1 Tulemused sügisel 2020 1,9 33 -** -** 41 31/63 (aastal 2013) 49/-*** -*** 35/80 * Ameerika Ühendriikide arengukoostöö agentuuri (USAID) koostatav indeks. Hinnatakse skaalal 1–7, kus 1 on kõige parem ja 7 kõige kehvem näitaja. ** Viimane teadaolev tase on 2017. aasta kohta. Rahastamisallikaid sellisel kujul saab eriuuringuga, järgmine andmekorje on kavas alles mõne aasta pärast. *** Vabatahtlikus tegevuses osalemise kestust 2018. aastal tehtud uuringus ei küsitud, kuna 2013. aastal korraldatud telefoniküsitlusest kogutud info võis olla mitmeti tõlgendatav ega pruukinud näidata tegelikku olukorda. Siseministeerium mõtleb uue perioodi mõõdikute juures läbi, kuidas seda infot edaspidi koguda. 1.4.9 HARIDUS Valdkonna peamine poliitikakujundaja ning tegevuste elluviija on Haridus- ja Teadusministeerium koostöös teiste ministeeriumidega. 2013. aastal oli munitsipaalkoolide õpetajate keskmine brutokuupalk 930 eurot, siis 2019. aastal oli see 1576 eurot ja moodustas 112% sama aasta Eesti keskmisest palgast. Kutseõppeasutuste õpetajate palk jääb pisut alla üldhariduskoolide õpetajate keskmisele palgale (1513 eurot). 2019. aastal tõstsid omavalitsused lasteaiaõpetajate keskmise brutopalga 96%-ni üldhariduskooli õpetajate töötasu alammäärast ehk 1204 euroni ning sellega täideti eesmärk, et 2019. aastaks peaks lasteaiaõpetajate palk olema vähemalt 90% kooliõpetaja miinimumist ehk 1125 eurot kuus. Hoolimata palgatõusust on suur väljakutse stabiilse ja professionaalse õpetajaskonna tagamine kogu riigis. Õpetajate üldarv on küll viimase viie aastaga veidi kasvanud, kuid suur osa õpetajatest ei tööta täiskoormusega ning piirkonniti ei jätku kõikide ainete õpetajaid. Tulevikuvaates on oodata, et õpetajate puudujääk pigem süveneb kui väheneb. Oletuse aluseks on ühelt poolt praegune õpetajate vanuseline koosseis – ligi pooled Eesti õpetajatest on vähemalt 50-aastased, 30aastasi ja nooremaid õpetajaid on üldhariduskoolides alla 11%. Kõrgharidusega 30−34-aastaste osakaal on Eestis endiselt kõrge. 2019. aastal oli kõrgharidus 46,2%-l Eesti 30−34-aastastest24. Kuigi üliõpilaste arv tervikuna on kümne aastaga vähenenud kolmandiku võrra, on tasuta õppekohtadel õppivate üliõpilaste arv sama ajaga ligi viiendiku võrra suurenenud. See esitab kõrghariduse rahastamisele omakorda suuri väljakutseid. Samuti toimuvad üliõpilaskonnas muutused. Üliõpilaste arv tervikuna väheneb, ent mitte kõrghariduse teisel astmel – magistriõppes - oli vastuvõtt 2019/20. õppeaastal kümne aasta suurim. Võrreldes eelneva aastaga kasvas see 2,3%. Seevastu kõige suurem aastane langus toimus doktoriõppesse vastuvõtus (-16,5%). Proportsioonide muutus üliõpilaste jaotuses kõrghariduse astmete vahel (suhteliselt rohkem teise astme tudengeid) toob kaasa ka üliõpilaste keskmise vanuse tõusu – üliõpilase keskmine vanus on kümne aastaga kasvanud 25 aastalt 27 aastale. Õppe- ja karjäärinõustamise süsteem käivitus täismahus 2015. aastal ning sellest ajast on programmi kaudu tuge Üldeesmärk: Kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus. Tulemusvaldkonna lühianalüüs 2019. aasta lõpus avaldati 2018. aasta PISA (Program for International Student Assessment) testi tulemused, mille põhjal on Eesti 15-aastased noored nii lugemises, matemaatikas kui ka loodusteadustes pingereas esimesel kohal. Maailmas on meie õpilased lugemises viiendal, matemaatikas kaheksandal ja loodusteadustes neljandal kohal. Õpilaste arvu piirkonniti ebavõrdsed muutused nõuavad koolivõrgu jätkuvat reformimist. 2019/20. õppeaastal tegutseb kokku 531 üldhariduskooli22 – 361 alg- ja põhikooli, 157 keskkooli ja gümnaasiumi ning 14 täiskasvanute gümnaasiumi. Viimasel kümnel aastal on üldhariduskoolide arv tervikuna vähenenud 44 võrra. Peamiselt on üldhariduskoolide arv vähenenud gümnaasiumiastmega munitsipaalkoolide arvelt – praeguseks on neist võrreldes 2009/10. õppeaastaga alles 58%, võrreldes 2005/06. õppeaastaga aga 54%. Riigigümnaasiume on 16 ja sarnaselt eelmise õppeaastaga on ka sel aastal võimalik neis õppida 13 maakonnas. Sellest õppeaastast algas õppetöö uues riigigümnaasiumis Kohtla-Järvel. Aastaks 2023 on kavandatud rajada kokku 25 riigigümnaasiumi. Asutatud on mitmeid erakoole – võrreldes 2009/10. õppeaastaga on erakoolide arv kasvanud 24 võrra (33-lt 57-ni), millest pooled tegutsevad Tallinnas. Samas on viimastel aastatel loodud uusi erakoole ka piirkondades, kus õpilaste arv on viimasel kümnel aastal langenud. Eesti õpetajate palgakasv on olnud üks OECD riikide kiiremaid. Viimase kuue aastaga on üldhariduskoolide õpetajate keskmine brutokuupalk23 kasvanud ligi 70% - kui 35 saanud õpilaste arv hüppeliselt kasvanud. Perioodil 2014–2019 sai Innove Rajaleidja keskustest õppenõustamis- ja karjääriteenuseid25 enam kui 130 000 last ja noort. Väga mahukas ja kavandatust oluliselt suurem on olnud Rajaleidja keskuste töö lapsevanemate ja haridustöötajate nõustamisel. 2019. aasta tegevusi mõjutas aasta algusest rakendunud karjääriteenuste reform, mille käigus karjäärinõustamine ja karjääriinfoteenus liikus Rajaleidja keskustest Eesti Töötukassasse. Tuge vajavate õpilaste osakaal (22%) põhihariduse statsionaarse õppe õpilastest on aastaga protsendi võrra langenud. Tugispetsialistide arv kasvab aasta-aastalt. Tuge vajavatele õpilastele mõeldud koolides õpib 2019/20. õppeaastal 2,5% kõigist statsionaarses õppes põhihariduse omandajatest. kõigist kutseõppe õpilastest. 2019. aastal pakkus töökohapõhises õppevormis õpet 26 kutseõppeasutust. 2018/19. õa lõpetas 12,4% kutsehariduse lõpetajatest töökohapõhises õppevormis. Alustati töökohapõhise õppe katsetamist kõrghariduses, õpet rakendab kolm kõrgkooli – Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor (turismi- ja restoraniettevõtlus), Tallinna Tervishoiu Kõrgkool (tegevusterapeut) ja Tallinna Tehnikaülikool (äriinfotehnoloogia magistriõppekava). Programmi toel korraldati kutsemeistrivõistlused 33 erialal ja koolitatud kokku 6449 praktikajuhendajat. Et äratada ettevõtjate huvi ja kutsuda neid osalema töökohapõhises õppes, teavitas Eesti Tööandjate Keskliit tööandjaid praktika ja õpipoisiõppe võimalustest ning kutseõppe alasest koostööst laiemalt. Ettevõtlusõppe vastu on suur huvi. 2017. a lõpuks valmisid nii üldharidus-, kutse- kui kõrgkoolidele ettevõtlusõppe moodulid, mida asuti juurutama. 2019. a lõpuks osales ettevõtlusprogrammis 409 õppeasutust (s.o 66% kõigist üldhariduskoolidest, 88% kutse- ja 89% kõrgkoolidest), kes soovisid ettevõtlusmooduli kasutusele võtta. 69% õppeasutustest on ettevõtlusmooduli juba kasutusele võtnud (sh 47% kõigist üldhariduskoolidest, 62% kutse ja 79% kõrgkoolidest). Ettevõtlusõppe programm on aidanud kaasa õpilasfirmade arvu kiirele kasvule. 2019. aastal oli Eestis rekordiliselt 444 õpilasfirmat, mis on kaks korda enam kui 2015. aastal. Täiskasvanuhariduse programmist jätkuvad meetmed põhi- ja keskhariduseta inimeste tasemekoolitusse tagasitoomiseks, 2019. aastal sai toetust 18 projekti, mille eesmärk on tuua haridustee katkestanud täiskasvanud tagasi põhi- ja üldkeskharidusõppesse ning toetada nende õpingute edukat lõpetamist. 2019. aastal omandas kutseõppeasutustes täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse (RKT) kursustel uusi oskusi 14 328 täiskasvanut, tunnistusega lõpetas kursused 13 400 (93,5%). RKT koolitustel olid eelistatud viiekümneaastased ja vanemad erialase hariduseta ja keskhariduseta ning aegunud oskustega täiskasvanud. Tulemuste analüüs Eesmärk viidi ellu kaheksa Eesti elukestva õppe strateegia programmi ja noortevaldkonna programmi kaudu. Haridusvaldkonnas on heaks uudiseks, et nii kõrg- kui kutsehariduse lõpetanute hõive ja palgad kasvavad, mis näitab, et tööturul on nõudlus erialaste oskustega spetsialistide järele. Endiselt suureneb täiskasvanute osalus elukestvas õppes ning õppivate täiskasvanute seas on järjest enam ka madalama haridusega inimesi. Positiivne on ka see, et küll aeglaselt, aga järjekindlalt väheneb erija kutsealase hariduseta inimeste osakaal. Kõrghariduses on kooskõlas tööturu vajadustega eelisarendatud IKT valdkonda, mille lõpetajate arv kasvab. Kiiresti kasvab ka välisüliõpilaste arv ja osakaal, eriti doktoriõppes. Õpetaja ja haridusasutuse juhi ameti atraktiivsuse suurendamise eeltingimuseks on väärikas palk. Alates 2014. aastast on üldhariduskoolide õpetajate keskmine brutokuupalk võrreldes Eesti keskmise palgaga olnud kõrgem ja kasvanud Eesti keskmisest palgast kiiremini, kuid õpetajate palga suhe keskmisse palka pole viimase aastaga enam tõusnud – ka 2019. a moodustas õpetajate keskmine palk 112% Eesti keskmisest. Üldhariduskoolides töötavate 30-aastaste ja nooremate õpetajate arv ja osakaal on viimastel aastatel vähehaaval kasvanud. 40–49-aastaste õpetajate arvu märkimisväärne langus toimus kümnendi esimesel poolel, nüüdseks on nende arv enam-vähem püsima jäänud. Õpetajate arv on kasvanud eeskätt nooremates kooliastmetes, kus on olnud ka õpilaste arvu suurem kasv. Meesõpetajate osakaal tervikuna on püsinud stabiilsena ning meesõpetajate vanusjaotus on samuti püsinud dekaadi jooksul üsna muutumatuna. Huvi õpetajakoolituse erialade vastu on jätkuvalt pigem väike, ehkki konkursinäitaja26 õpetajakoolituse erialadele ülikoolides oli 2019. aasta andmetel tõusnud pisut üle keskmise ehk 1,1. Õpetajaametisse sisenemiseks on ka alternatiivseid teid - nn karjääripööre, mille kaudu koolidesse jõuavad inimesed erinevates eluetappides ja ka teistelt elualadelt. Enim hindavad ülikoolidesse õpetajakoolituse õppekavadele sisseastujad koolieelse lasteasutuse õpetaja koolitust (suhe keskmisse konkurssi 2,0) ja klassiõpetajate koolitusega seotud õppekavasid (suhe keskmisse konkurssi 1,3). Tööturu ja õppe tihedama seostamise programmi raames viiakse ellu meetmed praktikasüsteemi arendamiseks kutse- ja kõrghariduses, sh õpetajakoolituse koolipraktika, kutsehariduse maine parendamiseks ning õpipoisiõppe laiendamiseks. 2019/20. õppeaastal õpib töökohapõhises õppes 1919 õppijat, mis on pea 200 võrra rohkem kui eelmisel õppeaastal. Kõige enam on „õpipoisse“ neljanda taseme kutseõppe esmaõppes. Kokku moodustavad töökohapõhises õppes õppijad 8% Põhikooli lõpetajate IKT baasoskused on head, seda on näidanud nii õpilaste enesehinnangulised vastused rahuloluküsitlusele (2016–2017) kui ka 2018. ja 2019. aasta digipädevuste tasemetöö tulemused. 2019. aasta digioskuste tasemetöö põhjal olid 83% õpilaste oskused kas keskmised või üle selle. Õpilaste ligipääs arvutitele ja nutiseadmetele on koolides aasta-aastalt paranenud. Õpilastele meeldib õppetöös arvutit kasutada: põhikooli õpilastele seetõttu, et arvuti muudab õppimise huvitavamaks, gümnasistidel võimaldab arvuti õppida sobivas tempos, kohas ja ajal. Kuna ka kodudes on arvuti ja internetiühendus peaaegu kõigile kättesaadav, on interneti kasutamine muutunud Eesti laste igapäevaelu lahutamatuks osaks. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on püsivalt kõrge kolmanda haridustasemega (kõrgharidus) 30−34-aastaste osakaal – 46,2% vanuserühmast (2019). Kuna üldkeskhariduse omandamise järel jätkab õpinguid üha vähem inimesi ja kõrgharidusõpinguid katkestatakse sageli, osutub saavutatud taseme hoidmine pikemas perspektiivis proovikiviks. Selle indikaatori väärtused sõltuvad mh sisse- ja väljarändest ehk tööjõu rahvusvahelisest liikumisest. Peamised kitsaskohad Madala haridustasemega mitteõppivate 18–24-aastaste noorte osakaal27 on viimase kuue aasta vaates vaatamata vahepealsele tõusule samal tasemel ning selget suunda 36 paremuse poole ei ole märgata. Muret teeb sooline tasakaalutus: madala haridustasemega mitteõppivaid mehi on endiselt palju rohkem kui naisi. Kaasava hariduse valdkond vajab endiselt tähelepanu (pakutavate täienduskoolituste kvaliteet ja kättesaadavus), et tagada õpetajate valmisolek minna kaasa Põhikooli- ja Gümnaasiumi seaduse muutustega kaasava hariduse korralduses. Väljakutseks jääb endiselt õpetajatele väärika palga tagamine. Lisandub surve teiste haridusvaldkonna töötajate, sh asutuste juhtide, õppejõudude ning alushariduse õpetajate töötasude tõstmiseks. Palgakasvu kõrval muutub üha aktuaalsemaks õpetajate hoiakute ja töö kvaliteedi teema. TALIS (The Teaching and Learning International Survey)2018 tulemused näitavad, et iga kolmas õpetaja vajab täiendusõpet erivajadustega laste õpetamiseks ja üle kolmandiku koolijuhtidest tunneb puudust oskustest, mis võimaldaksid arendada õpetajatevahelist koostööd. Senisest enam on vaja tähelepanu pöörata koolipõhisele õpetajate valmisolekule ja oskusele digilahendusi metoodiliselt korrektselt ja tulemuslikult kasutada. Oluline on luua ka kõiki koole ja õpilasi hõlmav süsteemsus õpilaste digipädevuse arendamisel riiklikus õppekavas digipädevuse osaoskuseid õpitulemustes sõnastades. Ühtlasi on oluline hakata ellu viima ettevalmistavaid tegevusi personaliseeritud õpitee loomise ettevalmistuseks – andmete analüütika, uuringud jne. Tööturul on suur nõudlus töökäte järele, mis peegeldub ka lõpetanute hõives ja palgas. On positiivne, et kutsehariduse lõpetanute lõpetamisjärgne palk kasvab, seejuures kiiremini kui kõrghariduse lõpetanute oma. See viitab, et kaua räägitud tööturunõudlus peegeldub ka reaalses valmiduses maksta kõrgemat palka. Samas senised kutsehariduse maine tõstmise tegevused ei ole suutnud suurendada noorte huvi kutsehariduses jätkamise vastu. 2019. aastal jätkati kutsemeistrivõistluste korraldamist uuendatud formaadi alusel, mis aitas tuua võistlusi rohkem meediapilti. Töökohapõhises õppes õppijate arv on kasvanud, kuid õppijate keskmine vanus on kõrge. Tööandjad näevad töökohapõhist õpet kui olemasole- vate töötajate kvalifikatsiooni tõstmise võimalust. Väljakutseks on noorte kaasamine õppesse ning koolide ja ettevõtete koostöö. Koolide pinnakasutuse vähendamisega seotud eesmärgi suunas liigutakse järjepidevalt, kuid suures osas riigikoolide tõttu. Muutuste tegemine koolivõrgus saab kohalike omavalitsuste reformi tõttu olema keerukas, sest paljudel juhtudel on omavalitsuste liitumislepingutes fikseeritud, et lähitulevikus koolivõrgu muudatusi ei tehta. Loodetavasti on kohalike omavalitsuste liitumine loonud pikemas perspektiivis eeldused koolivõrgu edasiseks korrastamiseks pärast üleminekuperioodi. Väljalangevus üldhariduskoolide päevasest õppest on endiselt suhteliselt madal. Probleemne on katkestamine kutsekeskharidusõppes. 2019. a näitaja jäi eelneva aastaga samale tasemele. Kuigi õpingute katkestamine esimesel õppeaastal on püsinud kõrge, jätkavad ligikaudu pooled õpingud katkestanud õpilastest õpinguid mõnes teises kutseõppeasutuses või gümnaasiumis. Koolid pakuvad õpilastele tugimeetmeid, millega noor suunatakse talle sobivamasse õppevormi ja/või erialale. Ometi langeb viimastel aastatel stabiilselt umbes kümnendik kutsekeskhariduses alustanud õpilastest pärast esimest õppeaastat haridussüsteemist välja. Lisaks kutsekeskhariduse on ka kõrgharidusõppes katkestamise vähendamine endiselt paras proovikivi. Viimase viie aasta jooksul on katkestamine küll mõnevõrra vähenenud, kuid katkestamise näitajad on endiselt muret tekitavalt kõrged ka rahvusvahelises võrdluses. Kõrghariduse lõpetajate tööhõive on hea, positiivne on LTT erialade lõpetajate osakaalu ja IKT erialade lõpetajate arvu märgatav kasv. Välisüliõpilaste arv kasvab, kuid nende Eestis tööle rakendamisega pärast õpingute lõpetamist on keerulisem. Probleemiga tegeldakse täiendavalt tööturu programmi praktikasüsteemi arendamise raames. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressil: https://www.hm.ee/et/tegevused/arengukavad Tegelik 2017 Tegelik 2018 Tegelik 2019 Sihttase 2019 105 106 112 120 28,6 27 27 25,5 92,9 92,8 Selgumisel Madala haridustasemega mitteõppivate 18−24-aastaste osakaal, % Allikas: Eurostat 10,8 11,3 9,8 ˂9,5 30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal, % Allikas: EHIS 10,6 11 10,8 12 Kolmanda haridustasemega 30−34-aastaste osakaal earühmas, % Allikas: Eurostat 48,4 47,2 46,2 40 25−64-aastaste täiskasvanute elukestvas õppes osaluse määr, % Allikas: Eurostat 17,2 19,7 20,1 19 Indikaator Munitsipaalkoolide õpetajate keskmine palgatase võrreldes riigi keskmise palgaga, % Eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64aastased) osakaal, % Allikas: Statistikaamet 4-aastaste kuni kooliealiste laste osakaal alushariduses, % Allikas: Eurostat 37 95 Eesti keelest erineva emakeelega põhikooli lõpetajate osakaal, kes valdavad eesti keelt vähemalt tasemel B1, % Allikas: Haridus- ja teadusministeerium 65,7 69,2 70,5 78 Eesti keel teise keelena põhikooli lõpueksami ja gümnaasiumi riigieksami keskmine sooritustulemus Allikas: Haridus- ja teadusministeerium 67/75 69/75 69/75 73/74 1.4.10 TEADUS Valdkonna peamine poliitikakujundaja ning tegevuste elluviija on Haridus- ja Teadusministeerium koostöös teiste ministeeriumidega. veel Prantsusmaa, Iirimaa, Austra, Saksamaa, Suurbritannia, Belgia ja Luksemburg. Madalmaad, Rootsi, Soome ja Taani on innovatsiooniliidrid, kelle innovatsiooni tulemuslikkus ületab märkimisväärselt ELi keskmist. Euroopa Komisjoni koostatav innovatsiooni tulemustabel vaatleb riikide tulemuslikkust 27 näitaja alusel, mille põhjal on kujundatud summaarne innovatsiooniindeks. Tulemusi vaadeldakse võrdluses sama näitaja EL keskmisega (tugevate innovaatorite grupi riikidel on summaarne indeks 90% ja 120% vahel EL keskmisest29). Summaarse innovatsiooniindeksi ajalist kõikumist mõjutavad nii üldised majanduse taustategurid, ettevõtete innovatsiooni ja intellektuaalomandi näitajad kui ka olulised metoodikamuutused indeksi arvutamisel30. Üldeesmärk: Luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks. Tulemusvaldkonna lühianalüüs Avalikust ja erasektorist tulevate teadus – ja arendustegevuse (edaspidi TA) investeeringute tase suhtena SKPsse on viie aasta taguse seisuga võrreldes langenud. Alates 2012. aastast on Eesti investeeringute tase langenud 2,28% SKP-st 1,4%-ni 2018. aastaks. Kõige suuremaks languse põhjustajaks on olnud erasektori investeeringute langus 1,44%-lt 0,59%-ni. Positiivsena võib tuua välja, et 2018. aastal ületasime EL keskmist taset avaliku sektori TA näitaja osas - 0,8% SKP-st. Eestis on välja kujundatud kvaliteedikonkurentsil põhinev toimiv ja arenev teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (edaspidi TAI) süsteem. Kasvab teadlaste rahvusvahelise koostöö aktiivsus ja teaduse kõrget taset näitav publitseerimisaktiivsus ning edukus ELi teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Horisont. Doktorikraadi kaitsmiste arv on alates 2017. aastast küll olnud väikses langustrendis, kuid arvestades sisseastujate vähenemist alates 2013/14. õppeaastast, on kaitsmiste arvu mõningane vähenemine ootuspärane. Eesti on välisteadlastele järjest atraktiivsem, välisteadlaste arv Eesti avalikes teadusasutustes on järjest tõusnud. Eesti teadus on jätkuvalt kõrge rahvusvahelise tasemega. 2017. aasta teaduse sihtevalveerimine tunnustas rahvusvahelises võrdluses Eesti teaduse kõrget taset. Eesti paistab EL TA raamprogrammis Horisont 2020 võidetud lepingute mahu poolest. Viimase näitaja alusel ületame 1,5 korda EU 28 keskmist. Teadusvaldkonna suurimateks väljakutseteks on ettevõtete kaasamine teadus- ja arendustegevusse ning teaduse rahastamine. Eesti eripära on kõrge projektipõhisus ja välisallikate suur osakaal teaduse rahastamises − eriti avalikus sektoris teostatud TA puhul. Teadus- ja arendustegevus Eesti ühiskonna ja majanduse huvides on tagasihoidlik, ettevõtlussektori teadus- ja arenduskulutused on väikesed. Ülikoolide ja ettevõtete koostöö on vähene – Eesti jääb EL innovatsiooniliidritest selgelt maha ettevõtluse ja teadusasutuste ühispublikatsioonide arvu poolest. Erasektori osakaal avaliku sektori teadus- ja arendusasutuste finantseerimisel on küll kasvanud ja ulatus 2018. a 5,8%-ni, kuid jääb sihiks seatud 7%-le veel alla. Eesti positsioon on Euroopa innovatsiooni tulemustabelis (European Innovation Scoreboard)28 2018. aastal paranenud 17. kohalt 12. kohale (95% EL keskmisest). Sellise muutusega on Eesti siirdunud nn mõõdukate innovaatorite rühmast tugevate innovaatorite rühma, kus asuvad Tulemuste analüüs • Eesmärk viiakse ellu läbi Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programmi. Teaduse valdkonna hetkeolukorra analüüsiga saab tutvuda 2019. aasta Haridus- ja Teadusministeeriumi aastaanalüüsis. • Teadlaste aktiivsust ja teaduse kõrget taset näitab kõrge publitseerimisaktiivsus - 2018. a üle 1600 kõrgetasemelise artikli miljoni elaniku kohta31. Sellega on 2020. aastaks seatud eesmärk (1600 artiklit) täidetud. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias (TAI strateegia) on seatud eesmärgiks jõuda tasemele, kus 11% Eesti kõrgetasemelistest teadusartiklitest kuuluks 10% maailmas enim tsiteeritud teadusartikli hulka. Viimasel viiel aastal on see olnud üle 7,4% ning 2018. aastal jõuti eesmärgile lähedale – 10%32. • Kõrg- ja keskkõrgtehnoloogiliste sektorite hõive osakaal koguhõives33 on viimase viie aastaga kasvanud 7%-lt 8,4%-ni (2018), 2020. aasta eesmärk on 9%. Alates 2011. aastast on vahe EL28 keskmisega (8,7% 2018. a) samm-sammult vähenenud. Kaudselt näitab teaduse panust majandusse ettevõtete tootlikkus hõivatu kohta (% ELi keskmisest), mis 2018. a oli 78% ning jääb veidi maha 2020. aastaks seatud sihist (80%). • Doktorantuuri lõpetajaid oli 2018. aastal 23534. Seda on vähem kui viimasel kolmel aastal ning 2020. aasta siht – 300 lõpetajat aastas – on kaugel. Kui varasemad neli aastat püsis doktorantide vastuvõtt enam-vähem samal tasemel (tänu välisdoktorantide osakaalu suurenemisele), siis 2019/20 õppeaasta vastuvõetute üldarv vähenes võrreldes eelneva aastaga 16%. Ka doktorantuuri katkestanute arvud on kõrged, ületades lõpetajate osakaalu doktorantide üldarvust. Viimase viie aasta põhiliseks suundumuseks on eelkõige välisdoktorantide osakaalu tõus. Aasta-aastalt järjest enam jäävad välisdoktorandid Eestiga seotuks ka pärast õpingute lõpetamist – 38 • 2017/18 õppeaastal doktorikraadi kaitsnud välisüliõpilastest osales aasta pärast Eesti tööturul 65% (aasta varem 40%)35. Üha enam tuleb tähelepanu pöörata doktorikraadi omandanute rakendamisele nii avalikus kui erasektoris, et nad saaksid oma võimeid ja oskusi ühiskonna arengute huvides parimal viisil kasutada. Eesti positsioon Euroopa innovatsiooni tulemustabelis on 2018. aastal paranenud 17. kohalt 12. kohale (95% EL keskmisest). Selle tabeli põhjal olid Eesti tugevused näiteks kõrghariduses ja elukestvas õppes osalevate inimeste osakaal ühiskonnas, rahvusvaheliste ühispublikatsioonide arv, kulutused teadustööga mitteseotud innovatsioonile, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) innovatsioon, innovaatiliste VKE-de koostöö teiste osapooltega ning kaubamärgi ja tööstusdisainilahenduste registreerimistaotluste arv. Teadusasutuste ja ettevõtluse koostöö positiivsele poolele asetub erasektori finantseeritud avaliku sektori TA kulutuste osakaal, mis on viimase viie aastaga kahekordistunud, moodustades 5,8% avaliku sektori TA kuludest. tavas valdkonna strateegias kokku viidud teaduse, arenduse, innovatsiooni ja ettevõtluse edendamise eesmärgid ja tegevused. Rohkem ressursse ja tähelepanu vajavad teaduse rahastamine ja doktoriõpe. Kui avaliku sektori kulutused on kasvanud - TAI investeeringute maht on suurenenud koguni 20% võrra – siis erasektori TA investeeringute tase ei ole muutunud. Erasektori investeeringute tase teadus- ja arendustegevusse on madal ning kontsentreerunud vähestesse ettevõtetesse. Suurettevõtteid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kellel on sisemisi ressursse (inimesed, finantsvahendid) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga tegelemiseks, on Eestis vähe. Samuti tuleb oluliselt pöörata fookust ja rõhku akadeemilise karjääri, sealhulgas doktoriõppe atraktiivsusse suurendamisele. Mitmed uuringud36 viitavad asjaolule, et doktorikraad pole Eestis piisavalt väärtustatud. Ühelt poolt ei ole akadeemilise sektori töötasu konkurentsivõimeline ja teiselt poolt ei tunne ka erasektori tööandjad doktorikraadiga töötajate järele teravat vajadust. Viimast võib seletada Eesti majanduse väiksusega – meil ei ole piisavalt suuri ettevõtteid, kellel oleks vaja ja võimalik ise sel määral teadus- ja arendustegevusega tegeleda, et hoida tööl doktorikraadiga inimesi. Peamised kitsaskohad Vaatamata teaduse taseme kiirele tõusule ei ole suudetud saavutada piisavat sünergiat teaduse ja majanduse arengu vahel. Seetõttu on edaspidi uues kavanda- Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressil: https://www.hm.ee/et/tegevused/arengukavad. Indikaator Tegelik 2017 Tegelik 2018 Tegelik 2019 Sihttase 2019 Teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase SKPst, sh erasektori TA kulutused SKP-st, % Allikas: Eurostat, Statistikaamet 1,28/0,6 1,4/0,59 Selgumisel 2,8/1,8 Koht EL-i innovatsiooniliidu tulemustabelis Allikas: Innovatsiooniliidu tulemustabel 17 12 Selgumisel 11 1.4.11 KULTUUR Oluliste poliitikamuudatustena kultuuri valdkonnas 2019. aastal saab välja tuua 2019. aasta 1. mail jõustunud muinsuskaitseseaduse ja Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ülevõtmise ettevalmistamise Eesti siseriiklikusse õigusesse. Eesti on kohustatud direktiivi oma siseriiklikusse õigusesse üle võtma 2020. aasta septembriks. 2019. aastal keskendus Kultuuriministeerium direktiivi ülevõtmiseks vajaliku meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu koostamisele, huvirühmade kaasamisele ning eelnõuga seotud läbirääkimiste pidamisele puudutatud osapooltega. 2020. aastal esitatakse eelnõu ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning seejärel Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks, et saata eelnõu Riigikokku esimesele lugemisele. Muinsuskaitseseaduse vastuvõtmisega kaasajastati muinsuskaitse korraldus ja loodi alused paindlikuma riikliku kaitse rakendamiseks. Samuti viidi muuseumidega seotud ülesanded Muinsuskaitseametisse, et tagada kultuuriväärtuste valdkonna ühtne juhtimine. Muinsuskaitseseaduse rakendamiseks töötas Kultuuriministeerium koostöös Muinsuskaitseametiga välja seaduse rakendusaktid, korrastati Muinsuskaitsemeti struktuuri ja töökorraldust ning tegeleti seaduse rakendamise küsimustega. Sealhulgas korraldati teabepäevi, alustati muinsuskaitsealade kaitsekordade väljatöötamisega ja Valdkonna peamine poliitikakujundaja ja tegevuste elluviija on Kultuuriministeerium koostöös teiste ministeeriumidega. Üldeesmärk: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks. Tulemusvaldkonna lühianalüüs 2019. aasta kuulutati Eesti laulu ja tantsu juubeliaastaks, et tähistada laulupidude traditsiooni 150. aastapäeva. Aasta tippsündmus oli Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil neljapäevast pühapäevani, 4.–7. juulini toimunud XXVII laulu- ja XX tantsupidu „Minu arm“ ning sellele eelnenud üle-eestiline Tule Tulemine. Aasta eesmärk oli tuua läheneva juubelilaulu- ja tantsupeo valguses esile laulu- ja tantsupeo teekond Eesti aja- ja kultuuriloo kaudu, selle liikumise põlvkondi ja piirkondi ühendav ulatus ning laulu- ja tantsupeo liikumise vastutus tasakaalu, koosmeele ja põhiväärtuste hoidjana tänapäeva Eestis. Aasta jooksul toimus sadu algatusi ning sündmustel osales sadu tuhandeid inimesi. 39 viidi kohaliku omavalitsuse üksustega sõlmitud halduslepingud kooskõlla uue seadusega. 2019. aastal jätkus „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ uue alusdokumendi koostamine. Kultuuripoliitika alusdokument andis suunad Eesti kultuuri arendamiseks aastatel 2014–2020, see lõpeb 2020. aastal. Uue alusdokumendi koostamise protsessi kõige sisulisem osa jäi 2019. aastasse, mil ministeerium kaasas uute kultuuripoliitiliste eesmärkide sõnastamiseks eri valdkondade esindajaid üle Eesti. 2019. aasta kevade ja suve jooksul toimus hulk kohtumisi valdkondlike organisatsioonide, seotud ministeeriumide esindajate ja muude huviosalistega. Plaani kohaselt on uue alusdokumendi eelnõu kavas Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks esitada 2020. aasta jooksul. Etendusasutuste külastuste ja lavastuste statistika 2019. aasta kohta avaldatakse 2020. aasta esimeses pooles. Tuginedes 2018. aasta näitajatele saab välja tuua, et Eesti teatrit käidi 2018. aastal vaatamas 1,2 miljonit korda. Mängukavades oli kokku 582 lavastust. Muusemikülastusi oli 2018. aastal 3,4 miljonit. 2019. aasta andmed on veel avaldamata. Rahvaraamatukogude laenutuste arv on viimastel aastatel veidi tõusnud – 2018. aastal oli see 10,4, ületades seega sihttasemeks seatud 10 miljonit laenutuskorda aastas. Rahvakultuuriharrastajaid oli 2019. aastal 82 540, jäädes alla seatud sihttaseme. Seda on mõjutanud juhendajate puudus, nende madal palk, laste arvu vähenemine, mis mõjutab omakorda kollektiivide arvu vähenemist ja seda eriti maatingimustes. Heas ja rahuldavas seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal oli 2019. aasta lõpu seisuga 63,9%, jäädes alla seatud sihttaseme. Halvem on olukord kahaneva elanikkonnaga piirkondades, kus kinnisvaraturg ei toimi ja leidub palju tühje maju. Mälestised säilivad kõige paremini, kui need on kasutuses, seetõttu on strateegiliselt vajalik olemasoleva väärtarhitektuuri eelistamine uute hoonete ehitamisele ja ajalooliste linnasüdamete arendamine. Selle soodustamiseks on tehtud kaks suurt sammu, üks seadusloomes (uus muinsuskaitseseadus), teine ajalooliste linnakeskuste toetusmeetme piloodi näol (Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused). kultuuripärandi paremasse kättesaadavusse. Pärandihoidla pakuks museaalide säilitamise teenust laiemalt koos konserveerimis-, restaureerimis- ja digiteerimisteenustega. Kvaliteetse avaliku ruumi edendamiseks jätkus programmi „Hea avalik ruum“ toel kavandatud linnakeskuste väljaehitamine. Juba 2018. aastal avatud Tõrva, Põlva, Valga ja Rapla keskväljakutele lisandusid Võru ja Kuressaare linnasüdamed ning Rakvere Pikk tänav. Arhitektuurivaldkonna puhul võib 2019. aasta olulisima tegevusena esile tõsta ruumiloome töörühma tööd, mis andis selgema vaate tegevustele, mida riik peaks arhitektuuri edendamisel tulevikus kavandama. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sidumine riigi üldisemate eesmärkidega peaks tõstma ruumiloome mõistmist ja väärtustamist igal tasandil. Uus ühendamet kui ruumiloome kompetentsikeskus pakub võimaluse leida rakenduslikke lahendusi ruumikaalutluse senisest suuremaks arvestamiseks otsuste ettevalmistamisel. Ruumiloome töörühma tegevuse fookus oli kokkuvõttes suunatud sellele, kuidas riik võiks valdkondlikke teadmisi kodanike huvides maksimaalselt ära kasutada ning milliseid korralduslikke muudatusi selle soodustamiseks oleks vajalik teha. Riigi vaates on oluline, et teatrivõrgustiku riigi toetusel toimiv osa jaotuks ühtlaselt üle Eesti. Seda eesmärki teenis riigi ja Saaremaa valla koostöös sihtasutuse Kuressaare Linnateater loomine, aga ka suures mahus lisavahendite eraldamine Narva Vaba Lava toimimiseks. Piirkondadesse viib professionaalset teatrit endiselt toetusprogramm „Teater maal“. 2019. aastast kujunes enam kui 3,6 miljoniga läbi aegade Eesti suurima kinokülastuste arvuga aasta. Märgilise tähtsusega on filmi „Tõde ja õigus“ linastumine 2019. aasta alguses, mida käis kinodes vaatamas enam kui 267 000 inimest. 2019. aastal linastus kinodes kokku 30 uut Eesti filmi ja kinolevis kokku 314 uut filmi, kinolevi kassatulu oli 21,8 miljonit eurot ja sellest Eesti filmide oma moodustas 4,86 miljonit. Eesti filme käidi kinos vaatamas 847 960 korda ning saavutati ka läbi aegade suurim Eesti filmide turuosa kogu kinolevist – 23%. Aastatel 2007–2017 oli Eesti filmide turuosa keskmiselt vaid 7,34%. Kinokülastusi inimesi kohta kogunes 2,78. Vaid kaks aastat varem oli Eesti filmidel 282 421 vaatajat, kuigi kinokülastajate koguarv ei ole märkimisväärselt muutunud (2017. aastal 3,51 miljonit). Tulemuste analüüs 2019. aastal jätkusid mitmete suurinvesteeringute planeeringud. Kultuuriministeerium kavandab Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) tänapäevase tehnoloogia ja optimeeritud mahtudega telestuudiote ehitust, Eesti Rahvusraamatukogu hoone projekteerimist ja ehitust ning samuti arendatakse edasi Eesti kultuuripärandi hoidla rajamise kontseptsiooni. ERRi praegune telekompleks ei vasta kehtivatele ohutusnõuetele, selle energiakasutus on ebaefektiivne ja hooned amortiseerunud. Eesti Rahvusraamatukogu hoone renoveerimise eesmärgid on tagada olemasolevate funktsioonide areng, pakkuda kasutajatele mitmekülgseid teenuseid ning tagada nii inimeste kui ka pikka aega säilitatavate väljaannete nõuetekohane turvalisus. Renoveerimise tulemusena lisanduksid tänapäeva raamatukogule kui õpikeskkonnale ja kultuurikeskusele vajalikud funktsionaalsused. Rahvusraamatukogu renoveerimise käigus paigutub Rahvusraamatukogu hoonesse ka Rahvusarhiivi Tallinna osakonna ja Eesti Hoiuraamatukogu Eesti Pimedate Raamatukogu tegevus, mis toetab riigivalitsemise reformi sihte. Eesti kultuuripärandi hoidla rajamise peaeesmärk on tagada riiklike muuseumikogude pikaajaline säilimine riigile võimalikult optimaalsel moel, kuid see panustab oluliselt ka Endiselt on populaarne Eesti algupärane ilukirjandus nii kodumaise lugeja silmis kui ka rahvusvaheliselt. Uute teoste sünnile aitavad kaasa kirjandusvõistlused ja võimalus pühenduda loomingule. Aega ja võimalust kirjutamisele keskenduda annab kindlasti kirjanikupalk. 2019. aastal said koos Eesti Kirjanike Liidu toetusega kirjanikupalka 12 kirjanikku ning kirjanikupalka makstakse järgmistelgi aastatel. 2020.–2022. aastatel hakkab kirjanikupalka saama viis uut kirjanikku, kelle valis komisjon välja 2019. aasta lõpul. Eesti kunstielus oli 2019. aasta toimekas ja tulemusterohke. Erakordselt suur arv tegevkunstnikke jõudis suure isikunäituseni mõnes olulises välisinstitutsioonis ning veelgi suurem hulk kunstnikke osales arvukatel rühmanäitustel eri kontinentidel. Eesti Kunstimuuseum tähistas juubelit ning Galerii Temnikova&Kasela murdis kunstituru absoluutsesse tippu, esitledes Eesti kunstnike teoseid Art Basel ja selle kuraatorinäitusel Unlimited ning Londoni Frieze kunstimessil. Viljandis alustas tegevust eraalgatuslik Rüki galerii, Tallinnas Telliskivi loomelinnakus fotokeskus Fotografiska, Noblessneri sadamalinnakus Kai kunstikeskus ja „Avatud ARS“ projekti 40 raames renoveeritud ARSi kunstilinnaku osa, mis lõi juurde paindlikult kasutatavaid ja kunstnike vajadustele vastavaid töökohti, stuudio- ja ateljeepindu. Veneetsia kunstibiennaali Eesti rahvuspaviljoni Kris Lemsalu installatsioon „Birth V – Hi and Bye“ toimus kunstipubliku jaoks uutes tööstusliku maiguga ruumides Giudecca saarel ning tõi kokku ligi 30 tuhat vaatajat ja jõudis oluliste kunstiväljaannete parimate rahvuspaviljonide soovitusnimekirjadesse. Kunstiteoste tellimise seaduse raames valmis 14 kunstiteost 495 tuhande euro väärtuses. Uute teoste loomiseks ja professionaalse kunstipraktika toetamiseks jätkati loomeliitude kaudu ka kunstnikupalga maksmise toetamist. 2019. aastal jätkas riik oluliste valdkonda edendavate eesmärkide elluviimist helikunsti valdkonnas, kui toetas tipptasemel muusikakollektiivide ja korraldajate tegevusi riigisiseselt ja rahvusvaheliselt ning tugistruktuuride toimimist. Tippsündmuseks kujunes Eesti Muusikaja Teatriakadeemia 100 aasta juubeli tähistamine ning uue saalikompleksi avamine. Erialastest pika mõjuga suursündmustest toimus Eestis üle 50 riiki hõlmava rahvusvahelise nüüdismuusika katusorganisatsiooni ISCMi (The International Society for Contemporary Music) aastakonverents ja festival, mida korraldas Eesti Heliloojate Liit. koostöövormid raamatukoguvõrgu ja teenuste arendamiseks, et raamatukoguteenus tervikuna muutuks tänapäevaseks ning lugeja vajadustele vastavaks. Seaduseelnõu valmib 2021. aastal. Peamised kitsaskohad Laulu- ja tantsupeo liikumine tugineb täna suuresti juhendajate pühendumusel, mida paraku sageli piisavalt ei väärtustata. Pidude kestmise pant on elujõuline kollektiiv ja motiveeritud haritud juhendaja, ent juhendajaid ei jätku juba nähtavas tulevikus. Koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühingu ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga valmistas Kultuuriministeerium ette juhendajatele suunatud palgatoetuse meetme ning sellega seotud riigieelarve ressurssi on kavas taotleda 2021.–2024. aasta riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste käigus. Kinokunsti arenguks ja vaatajate huvi kasvuks on loodud tugevad eeldused, kuid kahjuks ei ole 2019. aastaks endiselt rajatud piisavalt jätkusuutlikku rahastamise süsteemi, mis tagaks professionaalse filmikunsti arengu. EV 100 filmiprogrammi raames toodetud filmide eripära võrreldes tavakorras toetatud filmidega seisnes eelkõige võimaluses toota Eesti mõistes oluliselt kõrgema eelarvega filme. Eesti jääb oma praeguste toetusmahtudega oluliselt alla Euroopa keskmise ning Eesti filmi võimekus konkureerida rahvusvahelisel turul isegi keskmise eelarvega filmidega on äärmiselt väike. On oluline mõttekoht, kuidas tagada filmikunsti elujõuline areng ja rahvusvaheline konkurentsivõime, võttes samas arvesse Eesti suurusega riigi võimekust filmikunsti toetada. 2019. aastal jätkati kunstivaldkonna rahastamisega seonduvatele murekohtadele lahenduste otsimist. Valdkonna institutsionaalne baas on veel nõrk ning kogu väärtusahela ulatuses ei jätku piisavalt ressurssi, et tagada pikas vaates jätkusuutlik kunstielu. Ühe olulise sammuna tegutseb nüüdsest täielikult ministeeriumi toetusel SA Kunstihoone, kuid jätkub ka teiste riigieelarvest toetust saanud näituseasutuste – Eesti Kunstnike Liidu galeriide ning Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi tegevuse osaline rahastamine. Eesti Kultuurkapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapital on aga endiselt kunstivaldkonna tegevuste peamine rahastaja, panustades valdkonda suurema summa kui Kultuuriministeerium oma eelarvest. Riigieelarve vahendite nappuse tõttu ei ole kahjuks rakendunud õpilaste muuseumitundides osalemise toetussüsteem, mille ettepaneku Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium 2019. aasta kevadel ühiselt esitasid. Teemaga minnakse edasi 2020. aastal. Kultuuriministeeriumi juures koos käiva muuseuminõukogu ettepanekul võiks muuseumiõpe olla osa ka formaalharidusest. 2018. aastal hoogsalt alanud raamatukogude ja teiste mäluasutuste koostöö valdkondade ülese suuremahulise digiteerimise ettevalmistamisega jõudis 2019. aastal esimeste praktiliste tulemusteni, kui alustati trükiste, dokumentide ja esemete digiteerimisega. Kultuuriministeerium algatas 2019. aastal kaks täiesti uut toetusmeedet. Alates 2020. aastast on võimalik väikelinnade ajaloolisi keskusi korrastada Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra Finantsmehhanismi programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ toel. Lähiaastatel investeeritakse selle programmi kaudu sotsiaalkaitsesse ja kohalikku arengusse hulk välisvahendeid, sh 3,3 miljonit eurot muinsuskaitsealadesse, mis asuvad väikelinnade ajaloolistes keskustes. Teine meede, mis 2019. aastal käivitus, oli taluarhitektuuri toetamine. Selleks eraldati riigieelarvest aastateks 2019 – 2022 igal aastal 100 tuhat eurot taluelamute korrastamiseks. Taluhoonestus on kõige arvukam ja Eesti maamaastikku enim kujundanud element läbi aegade. Taluarhitektuuri korrastamise toetamine aitab neid hooneid kasutusele võtta ja kasutuses hoida ning samal ajal kohalikke kultuuri- ja ehitustraditsioone elujõulisena hoida. Muuseumivaldkonna olulisimad märksõnad 2019. aastal olid ametkondlikud reformid ja infotehnoloogilised arendused. Reformid puudutavad Muinsuskaitseameti töö ümberkorraldamist ja riigi muuseumivõrgu korrastamist ning arendused on seotud muuseumide infosüsteemiga MuIS ja tehisintellekti võimaluste katsetamisega muuseumides. Muudatuste ja arenduste laiemat mõju saab hinnata mõne aasta pärast, sest praegu on need otseselt puudutanud pigem muuseumitöötajaid kui -külastajaid. Pikemas perspektiivis on kõigi muudatuste eesmärk, et iga MuISi kasutaja, näituse või ürituse külastaja, haridusprogrammis osaleja, kodu-uurija või teadlane või muul põhjusel muuseumisse tulija saaks veel parema muuseumikogemuse kui praegu. Rohkem kui kolmandik (36,1%) Eesti ehitismälestisi on halvas või avariilises seisus. Statistika näitab, et olukord on pidevalt halvenenud. Mälestiste omanike küsitud toetuste ja riigi võimaluste vahe on kuuekordne. Märkimisväärne osa kasutuseta hoonetest asub maapiirkondades ja väikelinnades, kus hoonete lagunemise põhjus ei ole mitte muinsuskaitses, vaid inimeste ja ressursside üleüldises puuduses. Hoonete kasutuselevõttu soodustavaid mõjureid napib. Hoone kasutuse ja hea seisukorra vahel on otsene seos. Pärand säilib kõige paremini kui see on kasutuses. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressil: http://www.kul.ee/et/organisatsioon/arengukava-ja-tooplaan Rahvaraamatukogudel on jätkuvalt oluline roll tagada kõigile Eesti elanikele võrdsed võimalused, et end harida ja kultuurist osa saada, aga ka lugemisharjumusi ja digioskusi arendada. Käimasoleva rahvaraamatukogu seaduse uuendamise protsessis töötatakse välja uued 41 Indikaator Tegelik 2017 Tegelik 2018 Tegelik 2019 Sihttase 2019 Teatrikülastuste arv Eestis, (mln) Allikas: Eesti Teatri Agentuur 1,2 1,2 -* 1 Lavastuste arv Eestis, tuhat Allikas: Eesti Teatri Agentuur 559 582 -* 465 Muuseumikülastuste arv, (mln) Allikas: Statistikaamet 3,5 3,4 3,5 3,3 Rahvaraamatukogude laenutuste arv, (mln) Allikas: Statistikaamet 10,2 10,4 10,3 10 Rahvakultuuriharrastajate arv Allikas: Rahvakultuuri Keskuse andmekogu 88 342 83 205 82 540 85 000 Heas ja rahuldavas seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal % Allikas: Muinsuskaitseamet 65,3 65,1 63,9 73 * 2019. aasta andmed on veel avaldamata. 1.4.12 SPORT Tuginedes üle aasta läbiviidavale uuringule37 tegeles liikumisharrastusega (2 korda nädalas à 30 min) 2018. aastal vähemalt 40,2% tööealisest elanikkonnast. Neljandik eestimaalastest tervisesporti ei harrasta, kuid nende osakaal on aasta-aastalt vähenenud – 2008. aastal ei tegelenud tervisespordiga kolmandik inimestest (2008. a oli see 33%, 2018. a 24,7%). Suureks probleemiks on laste puudulikud liikumisharjumused. Maailma Terviseorganisatsioon WHO soovitab liikuda vähemalt 60 minutit päevas, kuid Eesti lastest ei liigu piisavalt 75%38. Suure tõenäosusega jäävad nad ka täiskasvanuna väheaktiivseks. Valdkonna peamine poliitikakujundaja ja tegevuste elluviija on Kultuuriministeerium koostöös teiste ministeeriumidega. Üldeesmärk: Liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel. Tulemusvaldkonna lühianalüüs Eestis on hea ja toimiv spordiorganisatsioonide võrgustik, spordiregister, mis võimaldab teha tõenditel põhinevat spordipoliitikat ning Euroopa üks paremaid treenerite kutsekvalifikatsiooni süsteeme. Spordi katusorganisatsioon on Eesti Olümpiakomitee (EOK), millel on 31.12.2019 seisuga 125 liiget, sh 70 spordialaliitu, 18 üleriigilist spordiühendust, 19 piirkondlikku liitu ja 18 füüsilist isikut. Spordi riikliku andmebaasi (edaspidi spordiregister) kohaselt oli Eestis 2019. aastal ligi 2500 spordiklubi, 440 spordikooli, üle 3300 spordiobjekti ja ligi 3400 treenerikutsega treenerit. Samuti on suur probleem laste ülekaalulisus: iga neljas 1. klassi laps on ülekaaluline või rasvunud, keskmine kehakaal on tõusnud juba viimased 15 aastat39. „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ strateegia raames on seatud eesmärk, et 2030. aastaks on Eesti jõudnud liikumisaktiivsuses Põhjamaade tasemele. Spordiklubides ja -koolides sporti harrastavate noorte (kuni 5-19 aastased) osakaal kogu vanusegrupist (0-19 aastased) oli 2019. aastal 38,91%. Sihttase 2019. aastaks oli seatud 37,8% – seega on eesmärk täidetud. Alates 2020. aastast on muudetud mõõdiku metoodikat ja arvestust hakatakse pidama 5.-19. aastaste noorsportlaste spordiklubides- ja koolides osalemise lõikes. 2019. aastal osales nimetatud vanusegrupis 52,15% organiseeritud sporditegevustes. Kultuuriministeerium panustab nii liikumisharrastuse kui ka saavutusspordi edendamisse spordiorganisatsioonide toetamise, Tehvandi Spordikeskuse SA (sh Kääriku spordibaas) ning Jõulumäe Tervisespordikeskuse SA arendamise ja ka teistesse olulistesse spordiobjektidesse investeerimise kaudu. 2019. aastal võitsid eesti sportlased tiitlivõistlustelt 163 medalit, millest ainult 19 võideti olümpia distsipliinidel. Vaatamata medalite üldarvu kasvule ei ole olümpia distsipliinidel võidetud medalite arv viimastel aastatel kasvanud. Eesti on viimastel aastatel olnud edukas rahvusvaheliste suurvõistluste ja tiitlivõistluste korraldaja. Regulaarselt toimuvad paljud rahvusvahelised spordiüritused, mis toovad siia märkimisväärse arvu väliskülalisi ning aitavad kaasa turismimajandusele, sealhulgas Eesti tutvustamisele Euroopas ja maailmas. Sellisteks Eesti jaoks olulisteks võistlusteks olid 2019. aastal näiteks Tallinn International Horse Show, Tallinna Maraton, Tartu Maraton, Ironman Tallinn, Rally Estonia, Simple Session, võrkpalli Euroopa Kuldliiga finaalturniir ja kahevõistluse MK etapp. Tulemuste analüüs Kaasaegses spordis on harrastuse, sporditulemuste, isiksuse, oskuste ja väärtushinnangute kujunemisel äärmiselt oluline roll treeneritel. Treeneritele väärilise töötasu 42 tagamine on olnud siiani kõige raskemini teostuv eesmärk. 2019. aastal jätkus treenerite palgatoetuse meetme rakendamine, milles raames eraldati toetust 1326 treenerile, kes treenisid kokku 41 485 noort, kokku summas 7 252 036 eurot. Täiskohaga töötavate riigipoolset palgatoetust saavate treenerite vähim brutopalk oli 1000 eurot. Kõigi treenerite tööjõukulud kokku oli 30,2 miljonit eurot ja nende pealt maksti 11,6 miljonit eurot tööjõumakse. 2019. aasta lõpuks valmisid Kääriku Spordikeskuse arendamise II ja III etapp, mis hõlmas endas spordirajatisete osana valgustusega kunstmurustaadioni ning kolme väljakuga multispordihalli valmimist. Lisaks väljakutele on spordihoones füsio- ja fitness-saal ning soojendusala koos tribüünidega. Valminud on parklad, ristmikud ja tänavavalgustus ning pikendatud ja asfalteeritud keskust ümbritsev kergliiklustee. Abihoonetest on valminud garaažihooned ning renoveeritud on Kekkose saun. 2019. aastal tehti riigihange IV etapi teostamiseks ning töid realiseeritakse kergejõustikustaadioni, väliujula, heitealade väljaku ja suurema, laagritele suunatud Greeni sauna ehitustel. Tööde tähtaeg on 2020. aasta suve alguses. Edasi on liigutud Targa Kääriku kontseptsiooniga, millest tulenevalt on laagris osalejatel võimalik treeningul ning laagripakettide osana kasutada erinevaid spordi ja füsio monitoorimisseadmeid. Tagamaks saavutusspordi arendamiseks soodsaimat keskkonda, on Kultuuriministeerium alates 2015. aastast läbi viinud spordireformi, mille käigus on oluliselt korrastatud spordi rahastamise aluseid. Spordi rahastamise korrastamisega jätkatakse. Spordireformiga seonduvalt käivitati 2019. aastal koostöös EOK-ga Team Estonia projekt, mille eesmärk on tagada kõikidele olümpiamängude ja maailmameistrivõistluste (OM distsipliinidel) esikümne potentsiaaliga sportlastele piisav ettevalmistus ning osalemine tiitlivõistlustel koos kvaliteetsete tugiteenustega. Kultuuriministeerium toetas 2019. aastal Team Estoniat 1 mln euroga. 2019. aastal rakendus liikumisharrastuse edendamiseks regionaalsete tervisespordikeskuste toetusprogramm, mille eesmärk on tagada, et igas maakonnas oleks vähemalt üks tänapäevane ning võimalusterohke vabaõhuspordikeskus, et inimestele anda veelgi rohkem võimalusi liikumisharrastusega tegelemiseks. 2019. aastal nimetati aastatel 2019-2022 toetust saavate tervisespordikeskuste nimekirja 24 keskust, mida toetati summas 600 tuhat eurot. Parandamaks erivajadustega inimeste spordikorraldust toodi spordireformi raames 2019. aastal Eesti Paralümpiakomitee ning EO Eesti Ühendus Kultuuriministeeriumi vastutusalasse. Organisatsioonide ebapiisavad eelarved olid olnud nende jätkusuutlikkuse kitsaskohaks ning edasiste arengute ja saavutuste takistuseks. Seetõttu otsustas Vabariigi Valitsus eraldada puuetega inimeste katusorganisatsioonidele täiendavaid vahendeid 2019. aastaks 400 000 eurot, millele 2020. aastal lisandub veel 200 000 eurot. Peamised kitsaskohad Selleks, et Eesti sportlased ja võistkonnad oleksid jätkuvalt maailma konkurentsivõimelised on vaja suurendada võrreldes praegusega Team Estonia mahtu. Oluliselt on vaja suurendada taustajõudude ja tugiteenuste mahtu ning kvaliteeti, suurendada tiitlivõistluste-eelsete treeninglaagrite ja treeningpartnerite arvu, tõsta treenerite igapäevast kaasatust nii ettevalmistavas faasis kui ka tiitlivõistlustel ning suurendada spordialaliitude võimekust regulaarselt tegeleda ja toetada erinevaid andekaid sportlasi ja võistkondi. Selleks, et suudaksime jätkuvalt püsida rahvusvahelises konkurentsis, on vajalik meie tippspordisüsteemi kaasajastada ning suurendada järkjärgult Team Estonia projekti toetamist 2023. aastaks 8 miljoni euroni. Treeneritele väärilise töötasu tagamine on üks prioriteetseid valdkonna eesmärke. Alates 2015. aastast on spordiorganisatsioonidele eraldatud treenerite tööjõukulude toetust, mille eesmärk on aidata spordiorganisatsioonidel tagada treeneritele sotsiaalsed garantiid ning treenerite palga viimine koos spordiorganisatsioonidega Eesti keskmisele tasemele. Alates 2018. aastast kehtib põhimõte, et riik toetab 1,1 miljoni treeningtunni läbiviimist ja kuni 50% treeneri brutotasust, mille ülejäänud osa katavad spordiorganisatsioonid. Eesmärk on 2023. aastaks viia toetatavate kõrgema kategooria (vähemalt 5. kutsetase) treenerite brutopalga suhe Eesti keskmise palgani. Lisaks tuleb arvestada, et viimastel aastatel on tõusnud toetust saavate treenerite arv, mistõttu tuleb hakata järgnevatel aastatel tõstma riigi poolt toetavate treeningtundide arvu tagamaks, et spordiklubidele ei langeks liiga suurt koormust. Sama trendi näitab ka 2020. aastal, kus spordiklubid taotlesid riigitoetust suuremale arvule treeningtundidele, kui kehtestatud piirmäär 1,1 miljonit. Seetõttu peaks 2021. aastal tõstma riigi poolt toetavate treeningtundide piirmäära 1 150 000 treeningtunnini, 2022. aastal 1 200 000 treeningtunnini, 2023. aastal 1 250 000 treeningtunnini ning 2024. aastal 1 300 000 treeningtunnini. 17. oktoobril 2018 kiitis riigikogu heaks hasartmängumaksu seaduse muudatuse, mille tulemusena kaotati alates 01.01.2019. aastast Hasartmängumaksu Nõukogu. Hasartmängumaksu Nõukogu poolt spordivaldkonnale eraldatud summad liikusid Kultuuriministeeriumi eelarvese. Muudatuste tulemusena vähenes spordiorganisatsioonide halduskoormus. Kultuuriministeerium toetab alates 2019. aastast spordivaldkonna katusorganisatsioonide tegevust ja rahvusvaheliste võistluste korraldamist Eestis. Muudatuse tulemusena toetab Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapital edaspidi peamiselt liikumisharrastuse edendamisele suunatud projekte, noorte ja juuniorite rahvuskoondiste ettevalmistamist ja rahvusvaheliste võistlustel osalemist. Samuti toetaks sihtkapital spordiklubide projekte, piirkondlikke algatusi ning nende spordialaliitude tegevust projektipõhiselt, kes ei kvalifitseeru kultuuriministri kehtestatud kriteeriumite alusel tegevustoetuse saajate hulka. 7. novembril 2019. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks spordiseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise eelnõu. Riigikogu võttis seaduse muudatuse vastu 17.02.2020 ning muudatused jõustusid 10.03.2020. Muudatuste tulemusena seati sportlastele makstavatele stipendiumidele piirmäär ning loodi sportlaste tasustamiseks uus toetuse liik – sportlasetoetus. Muudatused korrastavad senist stipendiumide maksmise korraldust eesmärgiga vältida edaspidi vaidlusi ja ebaselgust stipendiumide maksmisel ning tagada sportlastele tasustamisel stabiilsem olukord ning sotsiaalsed garantiid. Spordiaususe valdkonnas on peamine asutus sihtasutus Eesti Antidoping (EAD), mis loodi 19.04.2007. 2019. aastal alustati EAD ümberkujundamist, mille tulemusena loodi 18.09.2019 uus sihtasutus Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (EADSE). Selle põhikirjalised eesmärgid on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist ja ausat sporti. 43 Kultuuriministeerium toetab kahe toetusmeetme kaudu rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamist. Samas on viimasel ajal toimunud võistlusi, mis on olnud riigile olulised, aga mida ei ole olnud võimalik toetada olemasolevatest meetmetest. Need sündmused vajavad individuaalset lähenemist ja selliseid võistlusi on toetatud sihtotstarbeliselt Vabariigi Valitsuse reservist. Sellisteks võistlusteks on olnud näiteks Rally Estonia ja meeste võrkpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri alagrupi mängude korraldamine Eestis 2021. aastal. Oluline on jätkata rahvusvaheliste võistluste regulaarset toetamist Kultuuriministeeriumi kahest meetmest, aga samas tuleb leida vajadusel lisavõimalusi ning toetada olulisi rahvusvahelisi võistlusi ka Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeliste eriotsustega. Investeeringutest on oluline veel ka Tehvandi Spordikeskusesse kunstlume tootmise tõhustamine, nt lumekonteineri soetamine, et tagada kõrgel tasemel rahvusvaheliste talispordivõistluste korraldamine Eestis, Jõulumäe Tervisespordikeskuse kaasajastamine ning Tartumaa Tervisspordikeskuses laskespordiga kõrgel tasemel tegelemiseks vajaliku taristu loomine. Spordiaususe teema on aina enam tõstatunud olulise teemana nii Eestis kui ka mujal maailmas. Seetõttu tuleb koostöös EOK-ga leida lisaressursse EADSE toetamiseks, mis aitaks neil välja arendada nii uurimisvõimekust kui ka koolitustegevusi. Liikumisharrastuse suurendamiseks on vaja maakondade spordiliitude tegevuse efektiivistumine. Kohaliku tasandi spordiorganisatsioonid teavad kõige paremini, millised on maakonna peamised murekohad seoses liikumisharrastusega ning initsiatiiv ning uuenduslik lähenemine praeguse olukorra parendamiseks, peaks tulema neilt. Riigipoolse rahastuspõhimõtete üle vaatamine, eesmärgiga motiveerida KOV-e rohkem maakondade spordiliitudesse investeerima, võiks omada positiivset tulemust maakondade spordiliitude võimekusele pakkuda parimaid võimalikke lahendusi inimeste liikumisharrastuse suurendamiseks. Koostöös EOK-ga analüüsitakse rahvusvahelise või riikliku tähtsusega spordiobjektide olemasolu ja seisukorda. Kui on mõjusad regionaalpoliitilised argumendid ja tagatud on omavalitsuse kaasfinantseering, on vajadus ka riigi poolt finantseerida ka spordiobjekte, mis on kohaliku tähtsusega. 2020. aastal algas multifunktsionaalsete, aasta ringi kasutatava jalgpalli sisehallide rajamise toetamine. Hallide rajamise peamine eesmärk on tagada kohalikule elanikkonnale mitmekesised sportimisvõimalused, perspektiivis kõikides maakonnakeskustes. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressil: http://www.kul.ee/et/organisatsioon/arengukava-ja-tooplaan Tegelik 2017 Indikaator Tegelik 2018 Tegelik 2019 Liikumisharrastusega regulaarselt tegelevate inimeste osakaal 16-64-aastaste vanusgrupis, % 40,2 -* Allikas: Eesti Tervisearengu Instituut (Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring) Spordiklubides ja -koolides sporti harrastavate noorte (kuni 19-aastased) osakaal kogu vanusegrupist, % 37,7 37,9 38,91 Allikas: Eesti Spordiregister *2019. aastal mõõtmist ei toimunud. Sihttase 2020. aastaks 53%, mida korrigeeritakse realistlikumaks. 1.4.13 Sihttase 2019 -* 37,8 EESTI KEEL JA EESTLUS andmetel olnud püsivalt veidi üle 97%. Eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi elas 2016. aasta alguses Eestis 883 707, mis moodustab 68% kõigist Eesti elanikest, kelle emakeel on teada42. Statistikaameti andmetel on Eestist Euroopa Liiduga liitumise järgselt (2004-2018) välja rännanud üle 105 000 inimese (sh 82 629 Eesti kodanikku), kellest üle 65 000 rändas välja Euroopa Liitu. Võõrsil elavate eestlaste arv jääb hinnanguliselt 150 000-200 000 vahele, see tähendab väljaspool Eestit elavad eestlased moodustavad umbes 15% kõikidest eestlastest; väljarännanute hulgas on kõige enam tööealisi mehi, seejärel noori ja lastega peresid43. Kui vaadata nooremaid vanusegruppe ehk kuni 19aastaseid, siis väljaränne pole palju muutunud, viimasel viiel aastal on selles vanuses Eestist välja rännanud ca 1300-1400 last või noort aastas. Arvukamalt on minejaid 5–9-aastaste vanuserühmas, aga see vanuserühm eelnevast ja järgnevatest arvukam ka Eesti elanikkonnas. Välismaal eesti keelt õppivate laste arv ja välismaal eesti keelt õpetavate üldharidus- ja pühapäevakoolide, seltside, lasteaedade, mudilasringide ning keelekursuste arv on aastatel 2010/11 kuni 2015/16 kahekordistunud (70 keelekursust). Välismaal eesti keelt õppivate laste arv on kasvanud 2019/2020 õppeaastaks 3700-ni ja keelekursuste arv on kasvanud 80-ni. Valdkonna peamised poliitikakujundajad ning tegevuste elluviijad on Haridus- ja Teadusministeerium ning Kultuuriministeerium. Üldeesmärk: Tagada eesti keele kui riigikeele toimimine kõikides eluvaldkondades, eesti keele õpetamine, uurimine, arendamine ja kaitse ning sellega eesti keele säilimine läbi aegade. Tulemusvaldkonna lühianalüüs Eesti paistab Euroopa riikide seas silma välismaal elanud ja elavate eestlaste suure osakaalu poolest. 2018. aasta Euroopa sotsiaaluuringu andmetel oli kümnendik Eesti 15-aastatest ja vanematest töötanud vähemalt kuus kuud välismaal, mis on üks kõrgemaid näitajaid Euroopas40. 2004. aastaga võrreldes on nende osakaal kasvanud (vrd 6,9%)41. Statistikaameti andmetel on taasiseseisvumisest (1991) alates eestlaste osatähtsus rahvastikus kasvanud 61,6 protsendilt 68,5 protsendini (2019), kuid eestlaste absoluutarv kahaneb aasta-aastalt (sama perioodi jooksul umbes 6% võrra). Eesti keelt esimese koduse keelena rääkijate osakaal eestlastest on Eesti tööjõu-uuringu 44 Eesti keelt oskavate mitte-eestlaste osakaal on järk-järgult kasvanud. Eesti tööjõu-uuringu andmetel on nende eesti keelt oskavate mitte-eestlaste osakaal, kelle kodune keel pole eesti keel, on 70%. Ainult kodukeele oskusega on 18,5% ehk ca 59 000 mitte-eestlastest. Kultuuriministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi uuringu (2018) järgi on nende inimeste arv, kes ei oska üldse eesti keelt, arvestuslikult 11 000–21 000 inimest. 50 000–65 000 inimest saavad aru, aga ei räägi, ning 72 000–89 000 inimest saavad aru ja räägivad veidi eesti keelt44. Kuigi esimese võõrkeele õppimine on Eesti üldhariduskoolides kohustuslik alles kolmandast klassist, õpib 2019/20. õppeaastal veerand 1. ja 2. klassi õpilastest vähemalt ühte võõrkeelt. 2. klassis õpib võõrkeelt ca 40% õpilastest. Viimastel aastatel on nende osakaal vähe muutunud. keelt väidab oskavat 76,1% eestlastest, ent umbes pooled mitte-eestlased. Peamised kitsaskohad • Eesti keele kui teise keele õpe. B1-taseme saavutamine põhikooli lõpus pole paranenud, samuti pole viimastel aastatel oluliselt muutunud mitte-eestlaste enesehinnanguline eesti keele oskus. Eesti tööturg nõuab aga väga heal tasemel eesti keele oskust. Eraldi tähelepanu vajab mitte-eestlastest noorte oluliselt kehvem inglise keele oskus, võrreldes eestlastega. • Terminikomisjonide töö hõlbustamine ühises terminihalduskeskkonnas, sest uue tööriista kasutuselevõtt tõi kaasa muudatusi ka terminitöös. Eesti keele alane informatsioon on hajutatud erinevatele veebilehtedele, raskesti leitav, puudub keskne kasutajasõbralik keelekorraldussoovitusi koondav veebiportaal. • Nii 2015. aastal valminud rahvuskaaslase programmi mõju-uuring kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumis 2017. aastal valminud tagasipöördujate hariduse probleemide kaardistus tõid välja, et Eestisse naasnud perede lastel esineb raskusi haridussüsteemis kohanemisega ning peamiselt on see seotud laste eesti keele oskusega. Haridusasutuste juhtide hinnangul on keelega seotud probleemid ainsad, mis takistavad kohanemist. Paljude välismaal elavate lasteni hetkel eesti keele õppe võimalused ei jõua, mistõttu on oluline laiendada eesti keeles ja eesti keele õppimise võimalusi välismaal (sh e-õppe võimalustesse) ning panustada senisest rohkem ka keelekeskkonnas toimuvatesse kui kõige paremaid tulemusi andvatesse tegevustesse (nt eesti keele ja meele laagrid ja noortevahetused). • Edaspidigi on vaja Eesti riigi tuge õpetuskohtade õppematerjalidega varustamisel, õpetajate tasustamisel ja koolitamisel. Lapse mitmekeelses kultuuriruumis kasvatamise toetamiseks on olemasolevatele tegevustele lisaks vaja usaldusväärseid ja kõigile lihtsalt kättesaadavaid juhendmaterjale (kuidas lapsega emakeeles suhelda, kuidas keelele kasutust leida, identiteet jms) ning lühiajaliselt välismaal viibijatel koostööd Eesti koolide ja õpetajatega. • Probleemiks on teiste võõrkeelte vähene tähtsustamine inglise keele kõrval. Tööturul on väärtustatud mitme võõrkeele oskus, kuid noored saavad koolist sageli kaasa vaid inglise keele hea oskuse. Rõhuv enamus õpilasi valib inglise keele järel teiseks võõrkeeleks vene keele, riigi tasandil oleks aga kasulik suurem variatiivsus, et Eesti ühiskonnas oleks esindatud eri võõrkeelte oskajad. Vähem levinud võõrkeelte pakkumine aga on koolidele väljakutse ja võib olla risk õpilastele, kui näiteks põhikooli järel soovitakse kooli vahetada. Tulemuste analüüs Eesti keele kui emakeele oskus püsib stabiilsena. Eesti keele kui teise keele oskus on küll 10 aasta jooksul paranenud, kuid viimastel aastatel jäänud suhteliselt samale tasemele. Eesti keele õpe välismaal või selleks võimaluste loomine Eestis on oluline nii tagasipöördumise motivatsiooni loomiseks-hoidmiseks kui selleks, et tagasipöördujatel oleks lihtsam Eesti koolis hakkama saada. Võõrkeelte oskus gümnaasiumilõpetajate hulgas paraneb, tähelepanu vajab muukeelse elanikkonna võõrkeelte oskus. • Emakeeleoskuse näitajad on stabiilsed: nii gümnaasiumi kui ka põhikooli eesti keele lõpueksami tulemused on pikemas vaates parenenud (2018/2019 eesti keele kui emakeele lõpueksami keskmised tulemused põhikoolis 75,3 ja põhikoolis 63,7 punkti, võrdluseks – 2009/2010 vastavalt 70,7 ja 58,6 punkti). • Eesti keele õppes väljaspool Eestit on viimastel aastatel olnud stabiilne väliskõrgkoolides eesti keelt õppivate üliõpilaste arv (2019/2020. õa – 950), kasvanud on välismaal eesti keelt õppivate laste arv (2019/2020 3700, võrdluseks 2010/2011 oli neid 1600). Samuti on kasvanud välismaal eesti keelt õpetavate üldharidus- ja pühapäevakoolide, seltside, lasteaedade, mudilasringide ja keelekursuste arv (2019/2020 80, võrdluseks 2010/2011 35). Eesti keele ja kultuuri õpet toetatakse 30 erinevas kõrgkoolis – neis välisriikide kõrgkoolides, kus Eesti huvid seda nõuavad ja kohapealne valmisolek on olemas. • Eesti tööturul edukaks toimetulekuks on vaja väga head eesti keele oskust. Kui eestlastest ja hea keeleoskusega mitte-eestlastest töötab juhi või tippspetsialistina ligi 40%, siis keskmise keeleoskusega mitte-eestlastest umbes 15% ning eesti keele oskuseta mitte-eestlastest veidi üle kümnendiku45. • Võõrkeelteoskus on 15–74-aastaste Eesti elanike hulgas viimase kümne aastaga paranenud. Vähemalt kahte kodukeelest erinevat keelt oskavate inimeste osakaal on kasvanud ning ainult kodust või vaid ühte võõrkeelt oskavate inimeste osakaal on pisut vähenenud. Märkimisväärne erinevus tuleb tööjõu-uuringu järgi esile eestlaste ja mitte-eestlaste keeleoskuses: vähemalt kahte kodukeelest erinevat Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressil: https://www.hm.ee/et/tegevused/arengukavad. Tegelik 2017 Indikaator 45 Tegelik 2018 Tegelik 2019 Sihttase 2019 Gümnaasiumihariduse omandanud noorte eesti keele kui emakeele lõpueksami keskmine tulemus punktides (maksimaalne 100) Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium Eesti keele õppes ja päevadel Eestis ja välismaal osalevate väliseestlaste arv Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium Eesti keele tasemeeksami (tasemed A2-C1) sooritanute osakaal, % Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium Eesti keelt emakeelena mitte rääkivate ühiskonnaliikmete enesehinnangulise aktiivse eesti keele oskus, % Allikas: Eesti Integratsiooni Monitooring (EIM)** 64,9 63,5 63,7 ≥64 3819 3823 4046 4400* 54,5 56,4 57,4 55 41 Ei mõõdetud Ei mõõdetud Ei seatud * 2018. aastal muudeti sihttasemeid Rahvuskaaslaste programmi vahearuande ja uue perioodi (2018-2020) kinnitamisega valitsuses. 2019. aastaks sihttaset ei seatud, 2020. aasta sihttase on 4400. ** Integratsiooni monitooringut viiakse läbi iga kolme aasta tagant. 1.4.14 LÕIMUMINE Valdkonna peamised poliitikakujundajad ning tegevuste elluviijad on Kultuuriministeerium ja Siseministeerium, samuti panustavad valdkonda Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium ja Justiitsministeerium. Üldeesmärk: Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi. Eesti jaoks midagi uut, kuid väljarände asemel näeme viimastel aastatel üha kasvavat sisserännet. Eesti rahvaarv on juba viiendat aastat järjest kasvanud, kuna sisseränne on olnud suurem kui väljaränne ja negatiivne loomulik iive. Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringut (EIM) viiakse läbi iga kolme aasta tagant. Järgmine EIM viiakse läbi 2020. aastal. 2017. aasta lõimumismonitooringu andmetel on teisest rahvusest tugeva riigiidentiteedi kandjaid 39% (kasv võrreldes 2015. aastaga 3% võrra) ning keskmise riigiidentiteedi kandjad 47% (sama palju kui 2015. a). Eesmärk oli 2017. aastal suurendada tugeva riigiidentiteediga isikute osakaalu teistest rahvustest isikute hulgas 37%-ni ning keskmise riigiidentiteediga isikute osakaalu 49%-ni. Seega on eesmärk osaliselt täidetud. Tulemusvaldkonna lühianalüüs Lõimumise all mõistetakse ühiskonna kultuurilise, poliitilise ja sotsiaalmajandusliku sidususe suurenemist. Lõimumistegevused toetavad eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste aktiivset osalust sotsiaalselt sidusa ühiskonna kujunemisel. Edukas lõimumisprotsess toimub eeskätt vabatahtliku valiku ja motivatsiooni toel, mida toetab riiklik ja kogukondlik institutsionaalne raamistik, kuhu lisaks avaliku sektori organisatsioonidele, sh kohalikele omavalitsustele, on kaasatud ka erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. Ühiskonna sidususe suurendamine ja riigi põhirahvastikust erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste lõimimine ühiskonnaellu on muutumas üha olulisemaks nii riigi stabiilsuse, majanduse kasvupotentsiaali kui ka ühiskonna heaolu seisukohast. Kultuuriline mitmekesisus ja erinevuste austamine toetab riigi arengupotentsiaali, kuid samas on see ka ühiskonnale väljakutse. Tulemuste analüüs 2019. aastal alustati Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava koostamisega, mis on jätkuks kehtivale arengukavale „Lõimuv Eesti 2020“. Eesmärgiga toetada eesti keele kui võõrkeele kvaliteetse õppe arengut ja aidata kaasa ühiskonna paremale lõimumisele, alustasid 2019. aastal Tallinnas ja Narvas tööd eesti keele majad. Majade ülesandeks on korraldada tasuta eesti keele kursusi ning tegevusi, mis võimaldavad eesti keelt praktiseerida. Eesti keele majades osales 2019. aasta erinevates tegevustes 3855 inimest, sh pakuti 580 eesti keele õppekohta. Senise lõimumispoliitika peamise sihtrühmana on nähtud valdavalt venekeelseid Eesti püsielanikke, kellel ei ole Eesti kodakondsust (valdavalt Vene Föderatsiooni kodanikud või määratlemata kodakondsusega isikud), kes ei valda eesti keelt ja ei osale aktiivselt ühiskonna elus. Edaspidi on vaja tegevusi täiendavalt suunata nii eesti emakeelega inimestele kui ka senisest enam uussisserändajatele (sh rahvusvahelise riigikaitse saajatele), tagasipöördujatele ja rahvuskaaslastele välismaal. 2019. aasta jaanuaris ja augustis korraldas INSA veebilehe kaudu avaliku registreerimise 142 eesti keele A1-C1 tasemel kursusele. Keelekursustel osales 2940 inimest. Keelekohvikud olid avatud iganädalaselt 28 kohas üle Eesti. Eesti keele ja kultuuri tundmise 20 klubis üle Eesti praktiseeris eesti keelt B2-C1 tasemel 320 klubi liiget. Kultuurimooduli keeleliste ja kultuuriliste tegevuste abil paranes 1090 eesti keelest erineva emakeelega inimese eesti keele oskus ja eesti kultuuri tundmine ning selles osalemine. Eesti on kultuuriliselt mitmekesine riik, kus elab Statistikaameti andmeil 194 erineva rahvuse esindajaid. 69% riigi elanikkonnast on rahvuselt eestlased, 25% venelased, 2% ukrainlased, 1% valgevenelased ja 0,8% soomlased. Eesti elanikkonnast 68,4% jaoks on emakeeleks eesti keel, 29,6% jaoks vene keel ja vaid 2% Eesti elanikkonnast räägib emakeelena teisi keeli. Samuti toimus eesti keele mess „KU-ку“ Narvas ja Tallinnas, kus osales ühtekokku 1300 külastajat. Sarnaselt varasemate aastatega jätkati 2019. aastal kolme toetusmeetme elluviimist: rahvusvähemuste katusorganisatsioonide ja kultuuriseltside toetamist Viimasel aastakümnel on toimunud olulised muutused Eesti rändeprotsessides. Rahvusvaheline ränne ei ole 46 ning vähemusrahvuste kultuuriautonoomia taotlusvooru. Vanasuliste vaimset pärandkultuuri toetab Rahvakultuuri Keskuse Peipsiveere pärandkultuuri toetusmeede. Meetmed on suunatud rahvusvähemuste katusorganisatsioonidele, kultuuriseltsidele, pühapäevakoolidele ja kultuuriomavalitsustele. Selle tulemusena toetatakse Eestis 40 rahvusrühma kultuurielu. Riigipoolset tegevustoetust said 18 katusorganisatsiooni kogusummas ligi 450 tuhat eurot. Katusorganisatsioonidesse kuulub 250 kultuuriseltsi. Kultuuriministeeriumi juures tegutsev Rahvusvähemuste nõukoda pidas regulaarseid kohtumisi ja korraldas õppereisi Helsingisse, et tutvuda Soome praktikatega lõimumispoliitikas ja kultuurilise mitmekesisuse toetamisel. Kultuuriautonoomia eelarvest eraldati tegevustoetust Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse SA-le ja Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse SA-le. eest: eesti kultuuriseltside tegevuse toetamine, eesti kultuurisündmuste vahendamine üleilmse eestlaskonnaga, eesti keele- ja kultuurilaagrite korraldamine väliseesti lastele ja noortele Eestis ning eestlaskonna välismaalt tagasipöördumise toetamine. Kultuuriministeerium toetuse abil toimus mh XII ESTO-festival Helsingis, Tartus ja Tallinnas, kus osales eestlasi 29 riigist. Kultuuriministeerium aitas kaasa ka Idaranniku Eesti Päevade korraldamisele Floridas ja Lääneranniku Eesti Päevade korraldamisele Portlandis. Lisaks on INSA täiendamas rahvuskaaslastele suunatud teabeportaali „Global Estonian“ (https://globalestonian.com/et), mis koondab olulist teavet antud poliitikavaldkonnas. INSA koosseisus loodi 2019. a ka uue ametikohana rahvuskaaslaste nõustaja ja rahvuskaaslaste info- ja koostööspetsialisti ametikoht, mis pakub täiendavaid tugiteenuseid tagasipöördujatele. Samuti on sihtasutus käivitanud tagasipöördujatele tugivõrgustiku ning kogemusnõustamise. ÜRO Peaassamblee kuulutas 2019. aasta põlisrahvaste keelte aastaks, mida tähistati ka Eestis. Aasta algul toimus Viljandis koostöös Rahvakultuuri Keskusega rahvusvahelisele põliskeelte aastale pühendatud infopäev ja veebruaris 2019 teema-aasta avaüritus Tallinna Kirjanike Majas koostöös Välisministeeriumi ja UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoniga. 2019. aasta hõimupäevade rahvusvaheline konverents koostöös Eesti Keele Instituudiga keskendus mitmekeelsusele ja soome-ugri keelte digitaliseerimise küsimustele. Mitmeid aastaid on Eesti eksperdid osalenud ÜRO põlisrahvaste alalise foorumi töös ning Vabariigi Valitsus on ÜRO põlisrahvaste fondi toetanud ka rahaliselt. Hõimupäevade raames toimusid mitmed kontserdid, näitused, filmiõhtud, konverentsid üle Eesti. Rahvuskaaslaste poliitika tõhusamaks elluviimiseks moodustati Vabariigi Valitsuse korraldusega ülemaailmse eestluse koostöökomisjon ja moodustati kaheksa valdkondlikku töörühma, millest ühte koordineerib Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakond (väliseesti kultuuriseltside ja arhiivinduse töörühm). Suurt osa lõimumisvaldkonna tegevustest rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist. Peamised kitsaskohad Eesti lõimumispoliitika peamine väljakutse seisneb senisest tõhusamas kohanemis- ja lõimumisteenuste arendamises, et toetada ühiskondlikku sidusust. 2020. aastal toimub rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava ja selle programmide koostamine ning uue ESF perioodi ettevalmistamine. Neist strateegiatest ning neis planeeritavatest ressurssidest sõltub valdkonna edasine areng. Olulise edusammuna saab esile tõsta Euroopa Komisjoni rahastusega 12-kuulise romade lõimumist toetava projekti algatamise 2019. aasta augustis. Projekt pakub roma noortele individuaalseid ja rühmakoolitusi, et tõsta nende eneseusku ja motivatsiooni osaleda ühiskonna elus. Samuti jätkatakse 2018. aastal alustatud roma lastega töötavate õpetajate koolitamist, avalikkusele roma kultuuri ja traditsiooni tutvustavate ürituste korraldamist, toetatakse roma noorte Balti koostöö edendamist ning tugevdatakse Kultuuriministeeriumi juures tegutseva romade lõimumise nõukoja kontakte kohalike omavalitsustega, kus elab arvukamalt romasid. Mõlema tegevuse puhul tuleb arvestada järgmiste kitsaskohtadega: Vähelõimunud teisest rahvusest inimeste osakaal on endiselt suur ning ei ole viimasel aastakümnel muutunud. Vähelõimunud inimesed ei valda eesti keelt (piisavalt), ei oma Eesti kodakondsust ja ei osale aktiivselt Eesti ühiskonna elus (EIM 2017). Mitmed uuringud näitavad, et rahvusvähemuste ja eestlaste kultuuriseltside koostöö on seni olnud pigem tagasihoidlik. Seepärast on lisaks traditsioonilistele kaasamisvormidele, nagu Kultuuriministeeriumi juures tegutsevad rahvusvähemuste kultuurinõukoda, Ida-Virumaa rahvuskultuuriseltside ümarlaud ning romade nõukoda, hakanud Integratsiooni Sihtasutus (INSA) koostöös Kultuuriministeeriumiga kasutama koostööpäevaku formaati. Eesti ja vene noorte vaheliste kontaktide loomisele aitab kaasa MTÜ VeniVidiVici, kes korraldab õpilasvahetusi. 2019. aastal osalesid õpilasvahetuses 20 üldhariduskooli – peamiselt Tallinnast, Narvast, Kohtla-Järvelt ja Jõhvist. Ida-Virumaal ja Harjumaal, kus elab enamus teisest rahvusest püsielanikke, on alates Eesti taasiseseisvumisest suurenenud rahvuslik piirkondlik segregatsioon. Olukord muutub lähitulevikus keerulisemaks ka seetõttu, et pooled uussisserändajatest soovivad Eestisse jääda, kuid tunnistavad, et neil pole piisavalt kontakte eestlastega. Vähesed kogukondadevahelised kontaktid eestlaste, teisest rahvusest inimeste ja uusisserändajate vahel. Kontaktide puudumine takistab üksteise mõistmist ning ühistunde tekkimist. Kuigi ministeeriumide panus ning ka koostöö eesti keele õpetamisel on viimastel aastal kasvanud, on meil jätkuvalt suur osa teisest rahvusest inimesi, kes valdavad eesti keelt passiivselt või ei valda üldse. Kuna on kasvanud eesti keelt õppida soovivate inimeste arv, ületab nõudlus kordades pakkumist. Lisaks on probleeme õppe kvaliteedis ning võimaluses keelt praktiseerida. Kultuuriministeerium peab väga oluliseks suhtlust väliseesti kogukondadega ja samuti nende toetamist, et aidata kaasa eesti keele ja kultuuri hoidmisele ning arengule, samuti Eesti kultuuriruumile omaste väärtuste, traditsioonide, käitumismudelite ja elulaadi edasikandumisele põlvest põlve ka väliseesti kogukondades. 2020. aasta lõpuni lähtutakse diasporaale suunatud poliitika kujundamisel rahvuskaaslaste programmist, mille raames vastutab Kultuuriministeerium järgmiste tegevuste Teisest rahvusest inimestel on Eesti tööturul nõrgem positsioon – neil on madalam tööhõive määr, kõrgem töötuse määr ja oma turvalisust tööturul hindavad nad väheseks. Samuti iseloomustab Eesti tööjõuturgu rahvuslik segregatsioon ehk eestlaste ja teiste rahvuste jaotuses 47 ametite ning majandusharude vahel on märkimisväärseid erinevusi. https://www.hm.ee/et/elukestva-oppe-strateegia2020 Selles olukorras ja eriti arvestades uussisserändega seotud väljakutseid, on oluline senisest rohkem pöörata tähelepanu kohanemis- ja lõimumisteenuste mõjususele, kasutajasõbralikkusele ning omavahelisele sünergiale. Samuti on oluline suurendada avaliku, era- ja kolmanda sektori ning omavalitsuste võimekust tegelda kohanemis- ja lõimumisteenustega. https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 https://www.siseministeerium.ee/et/ministeerium/arengu-ja-tegevuskavad Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressil: http://www.kul.ee/et/organisatsioon/arengukava-ja-tooplaan http://www.kul.ee/et/eesmargid-tegevused/kultuuriline-mitmekesisus/valdkondlik-arengukava-loimuveesti-2020 Tegelik 2017 Indikaator Tugeva ja keskmise riigiidentiteediga isikute osakaalu indeks teistest rahvustest isikute hulgas Allikas: Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring (EIM)* Määratlemata kodakondsusega isikute arv Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet 39% (tugev) 47% (keskmine) 80 316 Tegelik 2018 Tegelik 2019 Sihttase 2019 Ei mõõdetud Ei mõõdetud Ei seatud 77 839 71 051 Ei seatud * Integratsiooni monitooringut viiakse läbi iga kolme aasta tagant. 2020. a sihttase on 38% (tugev), 51% (keskmine). 1.4.15 KESKKOND aasta prognoos (5,88 miljonit tonni CO2 ekvivalenti) näitab, et Eesti täidab 2019. aastaks seatud piirmäära (5,99 miljonit tonni CO2 ekvivalenti). Heitkoguse prognoositud vähenemine 2019. aastal võrreldes 2018. aasta heitkogusega on eelkõige tingitud toodetava elektrienergia prognooside uuendamisest. Samuti näitab prognoos, et Eesti täidab perioodi lõppeesmärgi (hoida KHG heitkoguste kasvu 11% piires 2020. aastaks võrreldes 2005. a tasemega). Mahukad investeeringud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemide rekonstrueerimisse ning arendamisse on olnud vajalikud, et tagada inimeste tervisele ohutu ja kvaliteetne joogivesi ning kaitsta keskkonda saasteainete eest. Eesmärk tagada aastaks 2019 kõigile ühisveevärgist tarbijatele nõuetele vastav joogivesi on saavutatud (tulemusmõõdiku sihttase 2019. aastal 100%). Jätkuvalt on probleeme reovee nõuetekohase kokku kogumisega ja puhastamisega, mistõttu on vajalik rakendada lisameetmeid asjakohaste keskkonnahoidlike ja ressursitõhusate kohtkäitlussüsteemide rajamiseks või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks vajalike torustike ehitamiseks. Tulemusmõõdik „Reovee kogumise ja puhastamise osas nõuetele vastavate üle 2000 inimekvivalendi (ie) koormusega reoveekogumisalade osakaal“ on kasvavas trendis: 2019. aastal prognoos 96,5% (sihttase 93%). Valdkonna peamine poliitikakujundaja ja tegevuste elluviija on Keskkonnaministeerium koostöös teiste ministeeriumidega. Üldeesmärk: Vastutustundliku suhtumise kujundamine loodusesse ning Eesti inimestele puhta ja looduslikult mitmekesise elukeskkonna tagamine. Tulemusvaldkonna lühianalüüs Keskkonna tulemusvaldkonna jätkuvaks väljakutseks on tasakaalu leidmine keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse eesmärkide saavutamisel. Tulemusmõõdiku „Looduse mitmekesisuse ja loodusressursside kaitstus (kaitstavate alade pindala osakaal maismaast)“ kavandatud 2019. aasta sihttase (vähemalt 18,8%) ületati (19,4%). Mõõdiku saavutustase liigub kasvavas trendis (2015. a osakaal 18,5%). See näitab, et meil on looduslikku rikkust, mille säilitamiseks ja kaitsmiseks on tehtud olulisi tegevusi ning iga aastaga lisandub uusi maismaa-alasid kaitsealade hulka. 2019. aastal kinnitati 23 Vabariigi Valitsuse määrust ja 4 ministri määrust loodusobjektide kaitsekordade korrigeerimiseks ja loodusväärtuste kaitse tagamiseks. Sealhulgas moodustati uus Apollo merekaitseala ja 58 uut looduskaitseala salu- ja laanemetsade kaitseks. Kaks kaitseala võeti kaitse alt maha. Kaitsekorralduskavadega on kaetud pindalaliselt 86% Natura 2000 loodusaladest ja 69% linnualadest. Tulemusmõõdiku „Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus kauplemissüsteemi välistes sektorites“ 2019. Tulemuste analüüs Liikide ja elupaigatüüpide kaitseks on Euroopa Liidu loodusdirektiivi ja linnudirektiivi alusel loodud Natura 2000 kaitsealade võrgustik. Eestis on 60 ELis ohustatud 48 elupaigatüüpi ja 99 loodusdirektiivi lisadesse kantud liiki, millest viimase (2019. a) loodusdirektiivi aruande järgi on soodsas seisundis 57% elupaigatüüpidest ja 56% liikidest, ebapiisavas seisundis vastavalt 37% ja 27%, halvas 7% ja 10% ning 7% liikidest on seisund teadmata. Elurikkuse kaitse toetamiseks on Eestis arendamisel ökosüsteemiteenuste hindamise ja kaardistamise üleriigilised ja alapõhised metoodikad, mille abil kaardistatakse ja hinnatakse põhiliste maismaa- ja veeökosüsteemide poolt pakutavate hüvede baastasemed. Koostati EL tähtsusega võõrliikide tahtmatute sissetulekuteede maandamise tegevuskava koos leevendusmeetmetega. Keskkonnaministeerium suurendas vääriselupaikade (VEP) kaitseks mõeldud eelarvet 80 000 euro võrra, mis mitmekordistas erametsaomanikega sõlmitud lepingute arvu. 2019. aastal sõlmiti VEP lepinguid 55 kogupindalaga 126 hektarit. Aasta lõpu seisuga on erametsades VEP lepingutega kaetud 641 hektarit metsamaad, sellest juriidiliste isikute omanduses 237 ja füüsiliste isikute omanduses 402 hektarit. 2018. aastal sõlmiti VEP lepinguid neli. Keskkonnaloastamise tõhustamiseks töötati välja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega luuakse alus anda ühtne keskkonnaluba. Seaduse ühtlustamise käigus vähendatakse loa menetlusnõuete ja paralleelsete menetluste liitmise kaudu halduskoormust. Eelnõu toetab nullbürokraatia eesmärke ning aitab muuta kliendi teenused projekti KOTKAS keskkonnaotsuste infosüsteemis lihtsamaks ja kiiremaks. 2019. aastal valmis Keskkonnaameti (KeA) KOTKAS arendusprojekti II-I etapp, mille tulemusena viidi kõik KeA jäätme-, vee- ja välisõhu valdkonna keskkonnaload ning keskkonnatasude deklareerimine elektroonilisse keskkonnaotsuste infosüsteemi. Paberkandjal keskkonnaloa taotlusi, tasu deklaratsioone ega aruandeid enam vastu ei võeta. Arenduse tulemusena võimaldatakse kasutajal saada ülevaade keskkonnakasutuse andmetest ja tegevustest ning mugavalt täita regulatsioonidest tulenevaid kohustusi. Muudatuse mõju riigiasutuste töökoormusele ja töö iseloomule on hea, sest väheneb Keskkonnaministeeriumi valitsemisala töö- ja ressursikulu. Valitsus kiitis heaks Nairobi konventsiooni ratifitseerimise eelnõu. Konventsiooniga sätestatakse laevaomanikele, kellel on laev kogumahutavusega 300 GT ja enam, kohustusliku kindlustuse nõue, et tagatud oleksid ohtlike laevavrakkide eemaldamise kulud. Konventsioon ei kohaldu tagasiulatuvalt, vaid seda kohaldatakse konventsiooni kehtima hakkamisest alates toimunud laevaõnnetustele. Laevavrakid võivad olenevalt asukohast kujutada ohtu laevasõidule, ohustades teisi laevu ja nende meeskondi, ning merekeskkonnale. Lisaks on laevavrakkide asukoha tuvastamine ja nende ülestõstmine väga kulukas. Algatati merestrateegia seireprogrammi ja meetmekava uuendamine (2020-2022). Keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames võeti vastu uus veeseadus ja selle alamaktid. Kehtestati jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võeti üle elektroonikaromude direktiivid. Seaduseelnõuga võeti üle kaks direktiivi ja täpsustatakse mõisteid. Valminud on mõlemad uuringud projekti „Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüs“ kohta. 2020. aasta algul esitati VV-le välismõjude projekti kahe analüüsi terviklik süntees, et saada poliitiline suunis keskkonnatasude muutmise protsessiga edasi minemiseks. Ettepanek hõlmab mh uue tervikseaduse väljatöötamist, mille käigus analüüsitaks keskkonnatasude rolli ühiskonnas laiemalt, et lähtuvalt pikaajalistest keskkonnaeesmärkidest edendada tootmises ja tarbimises kestliku keskkonnakasutuse põhimõtete rakendamist. Juulis moodustati Vabariigi Valitsuse kliima- ja energiakomisjon, mille eesmärk on vähendada Eesti kasvuhoonegaaside heidet, parandades sellega Eesti majanduse konkurentsivõimet ning tagades energiajulgeoleku ja varustuskindluse. Oktoobris toetas Eesti Euroopa Liidu ülese kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist aastaks 2050. Detsembri lõpus esitati Euroopa Komisjonile Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030). Dokument annab EK-le ülevaate Eesti plaanidest kliimamuutuste leevendamiseks ja energiamajanduses aastani 2030. Kehtestati atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudeti kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi. Peale selle luuakse lisavõimalused, et teha investeeringuid moderniseerimisfondi kaudu, mis võimaldab Eestil toetada investeeringuid energiasüsteemide ajakohastamiseks ja väikse CO2-heitega majandusele üleminekuks teistes valdkondades. Keskkonnaminister kinnitas õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikku programmi aastateks 2020– 2030, mille eesmärk on oluliselt parandada Eesti õhukvaliteeti. Elukeskkonna kvaliteedi tõstmiseks on Euroopa Komisjon koos EL-i liikmesriikidega võtnud endale eesmärgiks aastaks 2030 vähendada õhusaaste kahjulikku mõju inimese tervisele 40% võrreldes 2005. aasta tasemega. Selle raames peavad kõik ELi liikmesriigid aastateks 2020 ja 2030 vähendama vääveldioksiidi, mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite, ammoniaagi, eriti peente osakeste ja lämmastikoksiidide heitkoguseid. Eestis optimaalne kiirgusohutuse, kiirguskaitse toimimise ja arengu tagamiseks ning kiirguskaitse korraldamiseks kinnitas keskkonnaminister 2020. alguses Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027, lisaks uuendatud radooni riikliku tegevuskava ning radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava. 2019. aastal alustati Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimisele ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamisele eelnevate keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute ettevalmistamisega, töödega alustatakse aastal 2020. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 rakendusplaanis ettenähtud tegevused on suures osas tehtud, mõned tegevused on töös, aruandlus on 2019. aasta aprillis VV-le esitatud. Valmis "Põlevkivituhkade ohtlikkuse uuring". Aheraine taaskasutusmäära suurendamiseks on rakendatud regulatiivseid meetmeid (uutele kaevandamislubadele täiendav tingimus taaskasutada vähemalt 40% tekkinud aherainest, samuti on tehtud ettepanekuid tee ehitusprojektidele seatavate nõuete osas). Eesti juhitud ÜRO neljandal Keskkonnaassambleel (UNEA) võeti 2019. aasta märtsis vastu 26 otsust: lisaks eesmärgile vähendada ühekordseid plasttooteid aastaks 2030, võeti vastu otsused ka näiteks keskkonnaandmete, mereprügi, kemikaalide, merekeskkonna kaitse, toiduraiskamise jpm oluliste teemade kohta. Samuti läks sisse otsus, et liikmesriigid peavad liikuma ringmajanduse poole keskkonnasõbralikuma tootmise ja tarbimisega. 2019. aasta juunis loodi Noorte Keskkonnanõukogu, nõuandev organ, mis aitab ministeeriumil noorte häält senisest paremini kuulda võtta ja noortel seadusloomes kaasa lüüa. 49 • Alustati Eesti kõige keskkonnasõbralikuma riigihoone – keskkonnamaja – projekteerimisega. Keskkonnaministeeriumi, selle allasutuste ning Loodusmuuseumi hoone ehitusel kasutatakse terase ja betooni asemel võimalikult palju ainsat taastuvat ehitusmaterjali – puitu. Samuti on seal kavas kasutada nutikaid lahendusi, et rajatud saaks liginullenergiahoone. 2019. aastal on tehtud mitmeid suuri investeeringuid välisvahenditest pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks: • Ühtekuuluvusfondi meetme raames on kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamiseks ning taastamiseks 2019. a jooksul tehtud kokku väljamakseid 11,75 miljoni euro ulatuses. Kokku on lõpetatud 109 projekti kogusummas 8,8 miljonit eurot. Kõikide perioodi jooksul teostatud tegevuste abil on seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade kogupindala 6071 hektarit ning soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud objektide arv seoses kaitstavate liikide või elupaikadega on 1970. • 2017. a kevadest alates makstakse Maaeluministeeriumiga saavutatud kokkuleppe alusel „Maaelu arengukava 2014-2020“ vahenditest toetust 425 tuhande euro ulatuses väljaspool Natura 2000 alasid rangelt kaitstavate metsade omanikele. Väljaspool Natura 2000 alasid olevate rangelt kaitstavate metsade kohta taotleti 2019. aastal 504 metsaomaniku poolt toetust 4 024 hektarile. Toetus makstakse välja 2020. aastal. • Ühtekuuluvusfondi meetme raames on 2019. aastal tehti veevaldkonnas 1294 rahastamisotsust 40 mln euro ulatuses. 2018. a lõpus oli meetme tegevuse toetuste maht 46%, 2019. a lõpuks 80%. Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaprogrammist tehti 2019. aastal avatud vooru kaudu veevaldkonna investeeringuid 28 projektile kogumahuga 7,16 mln eurot. Rahastatud projekte oli 2019. aasta lõpuks 2219 tk, millest 27 olid „Veemajandustaristu arendamine“ avatud taotlusvooru projektid ja ülejäänud olid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise toetamise projektid. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide, sh joogiveepuhastite ja reoveepuhastite ehitamine ja rekonstrueerimine ühisveevärkides ja reoveekogumisaladel eelarve on 129,8 mln eurot, millest 2019. aasta lõpuks oli rahastamisotsuseist tehtud 103,3 mln euro ulatuses ja väljamakseid 19 mln euro ulatuses. Veesektori omapärana on alguses väiksemad väljamaksed, kuna projekteerimine võtab aega. Tegevuse „Veemajandustaristu arendamine” (nn suur taristu) eelarve 112 784 854 eurot on täitumas ja KIK on alustanud vooru sulgemist. Suuremad 2019. aastal töös olnud projektid olid: Keila jõe RKA Saku vallas ja Keila jõe RKA Kohila vallas ning Võru projekt. • Eestis on veel mitmeid korrastamist vajavaid negatiivse keskkonnamõjuga jääkreostusobjekte, mis ohustavad põhjavett. Eesti suurima jääkreostuse likvideerimise projekti käigus on Ida-Virumaal 2019. aasta jooksul välja kaevatud 37 000 kuupmeetrit reostunud pinnast ning puhastatud 5,6-kilomeetrine jõelõik. Purtse jõe valgala puhastamise käigus on sel aastal rajatud 3,4 kilomeetrit uut jõesängi. 2020. aastal algab 1,4-kilomeetrise Purtse jõe lõigu puhastamine. Tööd on kavandatud lõpule viia 2022. aasta lõpuks. Purtse jõe valgala ja fenoolisoo puhastamise projekti esimese etapi tööde maksumus on 21 miljonit eurot. Projekti rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Ühtekuuluvusfondist ning 15% ulatuses SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist ja riigieelarvest. • Keskkonnaministeeriumi juhtimisel alustati tervikliku veekogumite seisundi parandamise projekti Ida- ja Lääne-Virumaal. LIFE IP CleanEST projekti raames parandatakse järgneva 10 aasta jooksul sealsete veekogumite seisundit ning analüüsitakse võimalusi, millega seisund paremaks saada. Projekt katab kokku 240 000 hektarit, hõlmates ühtekokku 574 km ulatuses vooluveekogusid ja ligi 160 000 hektarit rannikuveekogusid. Projekti tegevused hõlmavad 40 veekogumit ja nende valgalasid ning projekti raames rakendatakse 37% Ida-Eesti veemajanduskavas kavandatud meetmetest. Saadud kogemusi kantakse üle teistesse piirkondadesse nii Eestis kui Euroopas. Ettevõtete ressursitõhususe meetmes said Euroopa Regionaalarengu Fondist 2019. aastal toetust 69 taotlust 26 mln euro ulatuses. Sellega kaasneb nendes projektides kokku 50 mln euro ulatuses omavahendeid. Täpsemad ressursisäästu tulemused selguvad lähiaastatel. Peamised kitsaskohad 2019. aasta prognoosi kohaselt oleks pidanud olmejäätmete ringlussevõtu osakaal olema 31% (2018. a andmetel Eurostati poolt kasutusel oleva IV metoodika alusel on see määr 28%). Hetkel on näha, et viimastel aastatel ei ole ringlussevõtt pigem kasvanud, vaid on kahanevas trendis ja tõusnud on ka ladestamisele minevate jäätmete hulk. Seega jääb kavandatud tulemusmõõdiku sihttase (41%) saavutamata ja olmejäätmete ringlussevõtt on endiselt üks suurimaid keskkonnaalaseid väljakutseid. Kuna olmejäätmete ringlussevõtu taseme täitmine ei ole õnnestunud, ei täida Eesti IV metoodika järgi EL-i poolt aastaks 2020 seatud 50%-list ringlussevõtu kohustust. Märgime siiski, et Keskkonnaministeerium esitas 2019. aasta sügisel uue metoodika järgi (nn I metoodika), kus arvestusse lähevad vaid need liigiti kogutud olmejäätmed – paber ja kartong, plastid, klaas ja metall (sh pakendijäätmed), mis on tekkinud kodumajapidamistest. Ettevõtetes või tööstuses tekkinud samalaadseid jäätmeid ei arvestata ringlussevõtu määra arvutamisel. Näiteks ei arvestata selle metoodika järgi jäätmetekkesse biojäätmeid (sealhulgas aia-pargijäätmeid). 2018. aasta olmejäätmete ringlussevõtu määr on uue metoodika järgi 49%. Pingutused jäätmete valdkonnas peavad sellele vaatamata jätkuma ning sihttasemete saavutamiseks tuleb teha struktuurseid muudatusi jäätmevaldkonnas, et saavutada aastani 2035 EL-is kokkulepitud tasemed. Oluliselt peab suurenema olmejäätmete liigiti kogumine tekkekohal, st elanikud peavad hakkama rohkem tähelepanu pöörama eelkõige biojäätmete ja pakendijäätmete eraldi kogumisele. Jäätmekäitluse ja jäätmete ringlussevõtu soodustamiseks täpsustatakse seadusandlust, jäätmepaketi direktiivide ülevõtmise tähtaeg on 5. juuli 2020. aasta, mis loob raamistiku nt laiendatud tootjavastutuse rakendamiseks, aga ka nt biojäätmete kohtkogumiseks. Toetatakse jäätmekäitluse infrastruktuuri ja ringlussevõtu töötlemisvõimekuse tõstmist ning valmistatakse ette jäätmereformi, kus üheks oluliseks prioriteediks on ka jäätmetekke vältimine. Keskkonnaministeerium osales mh avaliku sektori innovatsiooniprogrammis projektiga „Jäätmete liigiti kogumine“, kus koostöös erinevate organisatsioonide esindajatega töötati välja ühine värvi- ja pildikeel jäätmekonteinerite ja jäätmete liigiti kogumise juhendite jaoks. Ringmajandusele ülemineku strateegiliseks juhtimiseks on ette valmista- 50 misel ringmajanduse arengudokument koos tegevuskavaga, mis pakub tegevussuunad selle saavutamiseks, et aastal 2035 oleks Eestis juurdunud ringmajandusel baseeruv ettevõtlus. Kodumaise materjalitootlikkuse näitaja (SKP ja kodumaise toormekasutuse suhe) on pärast mitmeid aastaid tõusu esimest aastat langenud: tulemusmõõdiku 2019. aastaks planeeritud sihttase oli 0,50 eur/kg kohta ning esialgsete prognooside kohaselt tase 0,47 eur/kg kohta. Ressursitõhususe meetmest toetatud investeeringud pole veel olulist mõju avaldanud, aga silmas peab pidama, et näitaja sõltub eelkõige põlevkivi kaevandamise ja kasutamise mahtudest. Ettevõtete ressursitõhususe tõstmiseks toetatakse mäe- ja töötlevat tööstust. Meetme alla kuulub neli tegevust: teadlikkuse tõstmine, spetsialistide koolitamine, auditite/ressursikasutuse analüüside tegemine ja investeerimine. Järgnevatel aastatel on väljakutseks meetme rahastuse leidmine. Tegevustena on korraldatud 2016–2019 teavitusürituste sarju nii üldiste põhimõtete kui ka spetsiifiliste teemade kohta (näiteks jäätmed, energia, digitaliseerimine) kui ka ringmajanduse konverentsid 2018. ja 2019. aastal. Loodud on visuaalsed materjalid ja sõnumid. Tehakse personaalseid konsultatsioone ettevõtetes, et tutvustada ressursitõhususe meetme võimalusi. 2019. aasta lõpuks oli meetme raames 49 ressursikasutuse spetsialisti koolitatud, 116 ressursiauditit tehtud ja 100 investeeringutaotlust positiivse otsuse saanud, millest 22 projekti on lõpetatud. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressil: https://www.envir.ee/et/ministeerium-kontakt/ministeeriumi-tutvustus-ja-struktuur/keskkonnaministeeriumi-valitsemisala Indikaator Looduse mitmekesisuse ja loodusressursside kaitstus (kaitstavate alade pindala osakaal maismaast), % Allikas: Keskkonnaministeerium Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus kauplemissüsteemivälistes sektorites, mln tonni CO2 ekvivalenti Allikas: Keskkonnaministeerium Tegelik 2017 Tegelik 2018 Tegelik 2019 Sihttase 2019 18,8 18,8 19,4 Vähemalt 18,8 6,2 6,11 5,88* 5,99 *2019. aasta prognoos 1.4.16 ENERGEETIKA arvestada energiamajanduse riikliku arengukava elluviimisel viimastel aastatel toimunud muutustega energiaturul. Kõige suuremad väljakutsed peituvad elektrisektoris, kus ajalooliselt on enamik elektrienergiat toodetud põlevkivist. 2014-2018 oli fossiilsete kütuste osakaal Eesti elektrienergia tarbimisest >80%. 2019. aastal, tulenevalt kiirest CO2 hinnatõusust EL kasvuhoonegaaside (KHG) heitmekaubandussüsteemis, langes fossiilsetest kütustest toodetud elektrienergia osatähtsus Eestis 50%-i. Eesti muutus elektri netoeksportijast netoimportijaks. Lähikümnendi oluline märksõna on kliimaneutraalne energiatootmine ning energiaallikate mitmekesistamine. See hõlmab kõigi majanduslikult mõistlike süsinikuneutraalsete energia tootmise võimaluste kasutuselevõttu (nt elektri ja soojuse koostootmise, tuuleenergia, päikeseenergia ja biomassist toodetud energia laialdasem kasutuselevõtt). Eesti taastuvenergia tootjatele on loodud võimalused osaleda taastuvenergia direktiivis ettenähtud paindlikes koostöömehhanismides ning alates 2019. aastast korraldame taastuvelektri vähempakkumisi. Valdkonna peamine poliitikakujundaja ning tegevuste elluviija on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös teiste ministeeriumidega. Üldeesmärk: Tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Tulemusvaldkonna lühianalüüs Energiamajanduse arengukavas aastani 203046 on Eesti seadnud eesmärgiks tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Selle eesmärgi saavutamise sihttasemeid ning trajektoore on täpsustatud Riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 203047. Suund on taastuvenergia osakaalu tõstmisele ja energiatõhususe parandamisele, samal ajal tagades varustuskindluse ning energiajulgeoleku. 2030. aastaks on eesmärgiks, et taastuvenergia osatähtsus moodustab summaarsest energia lõpptarbimisest 42%. Energia lõpptarbimine peab püsima senisel tasemel (32...33 TWh/a). Energiajulgeoleku tagamiseks hoiame imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult madalal. Energiaallikate mitmekesistamise ja energiajulgeoleku seisukohast on oluline rajada piisavad energiaühendused. 2020. aasta lõpul valmib Eesti-Läti kolmas elektriühendus. 2019. aasta lõpus valmis Eesti ja Soome gaasiühendus BalticConnector ning kokku on lepitud Balti riikide elektrivõrgu sünkroniseerimine Lääne-Euroopaga aastaks 2025. Kõik nimetatud projektid kajastuvad Euroopa Komisjoni kinnitatud Euroopa ühishuvi projektide nimekirjas. Eesti ja Soome koostöös kahe riigi vahelise gaasiühenduse BalticConnectori rajamist toetas Euroopa Komisjon 75% maksimummääraga (kokku 187,5 mln eurot). Eesti-Läti elektriühendust otsustas Euroopa Komisjon rahastada 65% ulatuses. Koostöös naaberriikidega on algatatud tegevused Eesti elektrivõrgu sünkroniseerimiseks Euroopa sagedusalasse 2025. aastaks. Üha enam kujuneb riigi konkurentsivõimet mõjutavaks faktoriks keskkonnasäästliku ja tõhusa energiasektori olemasolu. Rahvusvahelise kliimapoliitikaga sammu pidamisel ja majanduse energiamahukuse vähendamisel on seega oluline tagada ELi energia siseturu toimimine ja 51 Projekti esimeses faasis otsustas Euroopa Komisjon toetada Eesti tegevusi sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa sagedusalaga 75% ulatuses. Eesti ja teiste ELi liikmesriikide elektritootjatele tuleb kindlustada võrdsed konkurentsitingimused võrreldes Euroopa Majanduspiirkonda mittekuuluvate riikide tootjatega. riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimiseks mandri-Euroopa sünkroonalaga. I etapi rahastustaotlusest sai Eesti ~140 mln eurot EL kaasrahastust Eesti elektrivõrkude uuendamiseks. Eesti elektriturg on täielikult avatud kõikidele elektritarbijatele. Gaasituru avamiseks on lõpuni viidud gaasivõrgu omandi eraldamine. 2020. aastal käivitus Lätit, Eestit ja Soomet hõlmav ühine gaasituru piirkond. Gaasituru arendamisel on proovikiviks ühtsetel reeglitel toimiva Soomet ning Baltimaid hõlmava ühise turupiirkonna loomine aastaks 2022. Teel kliimaneutraalse energiavarustuse poole on oluline tagada varustuskindlus. Eesti tarbija elektrivarustuskindluse analüüsimisel tuleb vaadata laiemat pilti kui ainult Eesti ja Eestis paiknevad elektrijaamad, sest oleme nii hästi oma naabritega ühendatud. Hetkel on käimas Eesti ja teiste Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimine mandri-Euroopa sünkroonalasse. Praeguse parima teadmise kohaselt vastab Eesti varustuskindluse tase Euroopas levinud standarditele vähemalt kuni aastani 2025 ja seda turumehhanismide toimel. • Valitsus otsustas moodustada kliima- ja energiakomisjoni, mille eesmärk on selgitada välja võimalused, kuidas vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja tagada energiavarustus, et Eesti keskkond oleks hoitud ning majandus ka tulevikus konkurentsivõimeline. • Vabariigi Valitsus kiitis heaks ja otsustas esitada Euroopa Komisjonile riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030. Kava eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ja Euroopa Liidu liikmesriikidele infot selle kohta, milliste meetmetega kavatseb Eesti saavutada oma energia- ja kliimaalased eesmärgid. Peamisteks eesmärkideks on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites (transport, väikeenergeetika, põllumajandus, jäätmemajandus, tööstus ja metsamajandus) 13 protsenti võrreldes 2005. aastaga; suurendada taastuvenergia osakaalu 2030. aastaks vähemalt 42 protsendini; hoida energia lõpptarbimine aastani 2030 tasemel 32-33 TWh ning tagada energiajulgeolek, hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult madalal. • Rakendati ÜKP fondidest ja EL KHG enampakkumistuludest rahastatavaid toetusskeeme säästlikuma energiakasutuse saavutamiseks soojusmajanduses ning biometaani kasutuselevõtu soodustamiseks transpordis. • Valmis BalticConnector ning Balti riikide ja Soome gaasisüsteemid ja -turud ühendati omavahel. Olulisemad tulemused energeetikavaldkonnas 2019. aastal olid järgmised: • • • • Taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises on Eestis üks ELi suurimaid, 2018. aastal suurenes taastuvenergia osatähtsus energia summaarses lõpptarbimises 30%-ni. Taastuvenergia osakaal on kasvanud nii elektri, soojuse ja jahutuse kui ka transpordisektorites. Taastuvenergia osatähtsuse kasvus transpordisektoris on olnud oluline panus kohalikul teise põlvkonna biokütusel - biometaanil. Oleme ületanud oma 2020 taastuvenergia eesmärki (25%), aitame oma ülejääki müües teistel EL liikmesriikidel oma taastuvenergia sihttasemeid täita. Käesoleva raporti koostamise ajaks on Eesti sõlminud taastuvenergia statistika müügiks lepingud kahe Euroopa Liidu liikmesriigiga. 2020. ja 2030. aasta energiapoliitika eesmärkide saavutamisel võib esile tõsta järgmist: Vabariigi Valitsus otsustas eraldada CO2 kvootidest vahendid Kirde-Eesti õhuseirevõimekuse parandamiseks, et vabastada osa Kirde-Eestit kehtestatud kõrguspiirangutest tuuleparkide arendamiseks. Hetkel on Kirde-Eestis kehtestatud tuuleparkide suhtes kõrguspiirangud, sest kõrged tuulikud häirivad riigikaitseks kasutatavate seadmete toimimist. Valitsuse otsus tähendab, et riigikaitse ja kliima eesmärkide saavutamine ei tohi üksteist takistada, vaid on vajalik teha lisainvesteeringuid mõlema eesmärgi täitmise tagamiseks. Otsus tähendab, et kaitseministeerium saab alustada vajalikke ettevalmistustöid täiendavate õhuseireradarite ja muude lisaseadmete hankimiseks. Pärast investeeringute teostamist vabanevad osad Kirde-Eesti alad kõrguspiirangutest (kokku umbes 3100 km2 suurusel alal). Esialgse plaani kohaselt saavad vajalikud taastuvenergia investeeringud tehtud 2024. aasta jooksul. Eestis hakati esimest korda läbi viima taastuvenergia vähempakkumisi. Vähempakkumiste abil saab Eesti taastuvenergia toodangut suurendada tarbijate jaoks parima hinnaga. Esimene suurem vähempakkumine (450 GWh taastuvelektri toodangu ostmiseks) toimub aastal 2021. Enne seda toimuvad väiksemamahulised vähempakkumised (5 GWh). Allkirjastati Balti riikide ja Poola riigijuhtide ja Euroopa Komisjoni presidendi vahel teekaart Balti 52 • 2018. aastal suurenes taastuvenergia üldine osakaal energia lõpptarbimises ja oli 30%. Aastaks 2020. peab taastuvenergia üldine osakaal energia lõpptarbimisest moodustama 25%, 2030. aastal 42%. • Eesti taastuvenergia osakaal transpordis on oluliselt kasvanud (2018. aastal 3,3%), oleme oma 2020 ning 2030 eesmärkide (10% ja 14%) täitmise trajektooril ning oluline osa transpordi taastuvenergiast pärineb kodumaistest kütustest (biometaan, elekter). • Eesti majandus kasvab EL-i keskmisest kiiremini ning seeläbi on ka surve energiatarbimise kasvuks suurem. Energiatõhususe suurendamiseks rakendatavad meetmed hoiavad ära tarbimise kasvu, mistõttu oleme seadnud 2020 eesmärgiks energia lõpptarbimises 2010. aasta taseme hoidmise. 2018. aastal oli energia lõpptarbimine 34,4 TWh, mis tähendab, et oleme eesmärgi (32,8 TWh) täitmisele lähedal, kuid aastaks 2020 seatud eesmärgi saavutamiseks tuleb energiatõhususe suurendamisega seotud tegevusi jätkata. Aastaks 2030 on Eesti eesmärk hoida energia lõpptarbimist vahemikus 32...33 TWh. • Energiatõhususe direktiiviga 2012/27/EL on Eestile seatud riigi üldine energiatõhususkohustus. Perioodi 2014-2020 üldise energiatõhususkohustuse kumulatiivne maht on 7,1 TWh. 2017. aasta seisuga (uusimad olemasolevad andmed) oli riigi üldisest energiatõhususkohustusest aastateks 2014-2020 saavutatud ~48%, kuid kogu perioodi eesmärgi kindlaks saavutamiseks on vajalikud täiendavad meetmed. • Oluline on leida tasakaal kliimaneutraalse energiatootmise ning varustuskindluse tagamise vahel. Kliimaneutraalse elektritootmise analüüsimiseks Eestis kaasati Euroopa Komisjonilt 0,5 mln euro suurune rahastus, lahendusettepanekud koos mõjuanalüüsidega valmivad 2021. aasta lõpuks. Energiatõhususe direktiiviga 2012/27/EL on Eestile seatud ka keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete rekonstrueerimise kohustus. Igal aastal tuleb tagada, et rekonstrueeritakse vähemalt 3% keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete, mille energiatarbimine ületab energiatõhususe miinimumnõudeid, kasulikust üldpõrandapinnast. 2018. aastal rekonstrueeriti 3,5% keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete kasulikust üldpõrandapinnast. Peamised kitsaskohad Oleme seatud eesmärgid täitnud või nende täitmise trajektooril. Oluline on seni kokku lepitud rahaliste vahendite olemasolu ning võimalused järgmistele RES perioodidele täiendavaid vahendeid kavandada. Tulemuste analüüs Energiamajanduse eesmärkide täitmist mõjutab ka olulisel määral valdkonda reguleeriv seadusandlus ning energiakandjate aktsiisimäärad, mis on hoogustanud nii üleminekut taastuvenergiale kui ka energiasäästu. Energeetika valdkonnas on 3 põhilist eesmärki: taastuvenergia osatähtsuse suurendamine, energiatõhususe suurendamine ning varustuskindluse tagamine. Oleme olnud väga edukad Energiapoliitika rakendamisel on saavutatud edu taastuvenergia eesmärgi saavutamisel. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressil: https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/arengukavad; Energiatõhususe eesmärgi saavutamine on keerulisem, sest senistes majanduskasvu tingimustes on paratamatult suurenenud ka energia tarbimine. Rakendatud meetmed on vähendanud energia tarbimise kasvu. Energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks on vajalikud täiendavad meetmed – parimate meetmete tuvastamiseks valmivad käesoleval aastal täiendavad analüüsid. https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/energeetika. Indikaator Tegelik 2017 Tegelik 2018 Taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises, sh transpordikütustest, % Allikas: Eurostat 29,2/0,4 30/3,3 Energia lõpptarbimine, mln toe Allikas: Eurostat 2,87 2,96 1.4.17 Tegelik 2019 Viimane teadaolev tase on 2018. aasta kohta Viimane teadaolev tase on 2018. aasta kohta Sihttase 2019 25/10 (2020) 2,8 (2020) PEREPOLIITIKA absoluutse vaesuse määra alates 2015. aastast leevendanud prognoositust kiiremini. 2018. aastal elas absoluutses vaesuses 1,6% 0 – 17-aastastest lastest (s.o. hinnanguliselt ligi 4000 last), prognoositud sihttase 2018. aastaks oli 3,8%. Valdkonna peamine poliitikakujundaja ning tegevuste elluviija on Sotsiaalministeerium koostöös teiste ministeeriumidega. Üldeesmärk: Eesti rahvas on kasvav rahvas ning laste ja perede heaolu ja elukvaliteet on tõusnud. Tulemuste analüüs Tulemusvaldkonna lühianalüüs Statistikaameti andmetel positiivset iivet ei luba lastesaamise ikka jõudvate põlvkondade väiksuse tõttu ka lähimad kümnendid, mistõttu võib eeldada, et soovitud sihttase, positiivne loomulik iive, jääb täitmata ka lähiaastatel. Summaarne sündimuskordaja on Eesti taasiseseisvumisest alates olnud alla taastetaseme (2018. aastal 1,67, rahvastikutaasteks vajalik tase on ca 2,1 last naise kohta). Summaarse sündimuskordaja suurenemise põhjuseks 2018. aastal 1,67-ni oli peamiselt kolmandate laste sünni tõus selliselt, et summaarse sündimuskordaja ületas veidi 2018. aastaks oodatud sihttaseme (sihttase 2018. aastaks oli 1,65). 0-17-aastaste laste absoluutse vaesuse määr on majanduskriisi järgselt näidanud vähenemise trendi. 2017. aastal kehtestatud lasterikka pere toetuse tõus, on laste 53 • 2019. aastal muudeti vanemahüvitise arvutamise aluseks olevat arvestusperioodi. Uue arvestusperioodi puhul hakati vanemahüvitise suurust arvutama keskmise pikkusega rasedusele (ehk üheksale kuule) eelnenud 12 kalendrikuu sissetulekute alusel. • 2019. aastal lõpetati sündinud laste eest lapsehooldustasu maksmine. Enne seda kuupäeva sündinud laste vanematele ja kõigile, kellele oldi lapsehooldustasu määratud juba varem, makstakse hüvitist edasi kuni õiguse lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024. • Laste heaolu tagamiseks täienesid nõuded turvakodu- ja asendushooldusteenusele. • 2019. aastal alustati mitme valdkonna toel vajadusega lastele suunatud integreeritud teenuste mudeli ja lapse abivajaduse tuvastamise töövahendi katsetamist kaheksas kohalikus omavalitsuses. • 2019. aastal avas Sotsiaalkindlustusamet esimese sündmusepõhise teenuse perehüvitiste ja –toetuste maksmiseks Eestis, millega saavad lapsevanemad kasutada taotlustevaba perehüvitiste teenust. • Imelised Aastad vanemlusprogrammi rakendamise mahud suurenevad aasta aastalt. 2019. a koolitati kokku 986 lapsevanemat, juurde koolitati 21 grupijuhti ning koostöös osales 49 KOV-i. • 2019. aastal valmis perelepitusteenuse korraldusja rahastamismudeli ning edasise tegevuskava memorandum. tal kasvas isade osakaal võrreldes 2017. aastaga 4,2 protsendipunki (9,9%->14,1%), samas kui vanemahüvitise skeemi muudatustega48 eeldati võrreldes 2017. aastaga 6 protsendipunktilist kasvu, seega on isade osakaal kasvanud vähem kui esialgu prognoositud. 2019. aastal jõudis alla kolmeaastaste laste asutuskeskuses lastehoius osalemise määr lähedale Barcelona eesmärgile: Barcelona strateegia seadis kõigile EL liikmesriikidele eesmärgiks saavutada alla 3-aastaste laste formaalse lapsehoiu (st nii alushariduse kui lapsehoiuteenuse) ulatuseks vähemalt 33%. Samas jäi 2019. aasta tulemus (32,8%) alla 2019. aasta Sotsiaalministeeriumi prognoosile (sihttase 2019. aastaks 34%), sest eeldati, et Barcelona eesmärk saavutatakse Eestis juba 2015. aastal. Peamised kitsaskohad Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 2019. aastal meeste osakaal kõikidest esmakordselt lapse kohta määratud vanemahüvitise saajatest 14,1%. Isade osakaal on kasvanud pärast majanduskriisi järjepidevalt. 2019. aasIndikaator Loomulik iive Allikas: Statistikaamet Summaarne sündimuskordaja Allikas: Statistikaamet Absoluutse vaesuse määr 0–17-aastaste laste seas, % Allikas: Statistikaamet 1.4.18 Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressil: https://www.sm.ee/et/sotsiaalministeeriumi-valitsemisala-tegevuspohine-eelarve. Tegelik 2017 Negatiivne -1759 Tegelik 2018 Negatiivne -1384 Tegelik 2019 Negatiivne -1302 Sihttase 2019 1,59 1,67 1,66 1,67 1,6 Viimane teadaolev tase on 2018. aasta kohta 3,6 2,5 TÖÖTURG Valdkonna peamine poliitikakujundaja ning tegevuste elluviija on Sotsiaalministeerium koostöös teiste ministeeriumidega. • Tööturupoliitika kujundamise valdkonnas analüüsiti 2019. aastal töötushüvitiste saamise tingimuste asjakohasust, hüvitiste suurust ja kestust ning seda, kuidas peaks töötushüvitiste süsteem arvesse võtma majandustsüklite mõju töötusele. Valmis analüüs „Töötuskindlustuse põhimõtete analüüs vaesuse ennetamiseks ja tööturul osalemise toetamiseks“49, mille põhjal koostati väljatöötamiskavatsus muutmaks tööturuteenuste ja –toetuste seadust ning töötuskindlustuse seadust. • Alates 2019. aasta algusest vastutab töötukassa karjääriteenuste osutamise ja arendamise eest. Tulenevalt karjääriteenuste reformist kujundas Töötukassa ümber oma karjääriteenused ning integreeris varem Rajaleidja poolt noortele pakutud teenused olemasolevate karjääriteenustega. • Tööhõiveprogrammi muudatustega läksid paindlikumaks ettevõtluse toetamise teenuse tingimused ja suurendati alustavatele ettevõtjatele teenuse raames hüvitatavate kulude piirmäära. • Töövõimereformi sihtrühmale suunatud tugiisikuga töötamise teenuse tingimusi muudeti paindlikumaks ning sihtrühma vajadustele paremini vastavamaks. Täiendati kogemusnõustamise teenuse osutamise viise. Täpsustati tööruumide ja –vahendite kohandamise teenuse tingimusi. • 2019. a valmistati ette töötajate tervisekontrolli otsuste digitaliseerimist eesmärgil, et tervisekontrolli otsuste vormistamine, edastamine ja haldamine toimuks elektroonselt. • Tööandjatele ja töötajatele koostati soovituslik kaugtöö juhis, mis annab töösuhte osapooltele nõu, milliseid kokkuleppeid kaugtöö korral sõlmida ja kuidas kaugtöö keskkonnas ohutust tagada. Üldeesmärk: Tõsta tööhõive määra vanusegrupis 20-64 eluaastat 76% aastaks 2020. Tulemusvaldkonna lühianalüüs Hõivatute arv ja hõivemäär on järjepidevalt suurenenud, seda nii meeste kui naiste hulgas. Tööhõive määr saavutas 2020. aastaks seatud eesmärgi 76% juba 2015. aastal ning ületas 2019. aasta III ja IV kvartalis koguni 80% piiri. See tõstis aasta keskmise tööhõive määra 2019. aastal rekordiliselt kõrgele – 79,9%-ni, mis ületab ka 2022. aastaks seatud sihttaseme. Võrreldes 2018. aastaga kasvas hõivemäär 0,7 protsendipunkti. Tööga hõivatuid oli 2019. aastal kokku 671 300, mis on 6600 võrra rohkem kui eelneval aastal. Hõive pidevat suurenemist on soodustanud positiivne majanduskasv, töövõimereform, positiivne rändesaldo, pensioniea tõus ja töötamise jätkamine pensionieas. Seda näitab ka tööelu kestuse pikenemine. 2018. aastal prognoositi keskmiseks tööelus osalemise pikkuseks 39 aastat, mis ületab 2020. aastaks seatud sihttaseme. Pikenenud on nii meeste kui naiste tööelu kestus. Tulemuste analüüs • Positiivne 2019. aasta alguses tööjõus osalemine õppijate arvu suurenemise tõttu küll langes, kuid järgnevates kvartalites hakkas uuesti kasvama. Aasta keskmine tööjõus osalemise määr ulatus 78,6%-ni, mis oli 0,2 protsendipunkti võrra madalam kui 2018. aastal, kuid ületas siiski järgnevateks aastateks seatud sihttasemed nii meeste kui naiste hulgas. 54 • Valmis analüüs vaimsest tervisest töökeskkonnas50, et abistada tööandjaid töökeskkonna riskide maandamisel ja vaimse tervise häirete ennetamisel. • Euroopa Liidu õigusest võeti üle uued kantserogeensete ainete piirnormid ja viidi läbi teavitustegevusi teemal vähirisk töökeskkonnas. • 2019. aastal analüüsiti töövaidluste lahendamise seaduse senist rakendumist ning koostöös töövaidluskomisjonide juhatajatega kaardistati vajadusi praktika käigus ilmnenud kitsaskohtade parandamiseks. 2019. a tegevuse tulemusena töötati 2020. a alguses välja eelnõu töövaidluse lahendamise seaduse muutmiseks. • Paindlike töötamise vormide levik ning sellega kaasnevad ebatraditsioonilised tööajad ja töötamiskohad olid fookuses ka 2019. a. Jätkusid arutelud sotsiaalpartneritega. • Alustati uuesti arutelusid kollektiivlepingu seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmist vajavate sätete üle. 10,8%, jäi noorte töötuse määra sihttase täitmata. Noorte töötus oli kõrgem II ja III kvartalis, kui suurenes õpingute kõrvalt töökoha otsimine. See avaldas mõju ka aastakeskmisele näitajale. • Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressil: https://www.sm.ee/et/sotsiaalministeeriumi-valitsemisala-tegevuspohine-eelarve Peamised kitsaskohad • Tööelu kvaliteedi hindamise indikaatoriks on haiguspäevade arv ühe registreeritud tööõnnetuse kohta. Indikaatori eesmärk on hinnata keskmise tööõnnetuse raskust. Viimastel aastatel indikaatori väärtus ei ole saavutanud prognoositud eesmärki. Põhjuseks on töötervishoiu ja tööohutuse poliitika tulemuslikkus, tõusnud on tööandjate teadlikkus töökeskkonnas valitsevatest ohuteguritest ning vähenenud tööõnnetuste varjamine tööandjate poolt. Alates 2019. aastast muutub indikaatori arvutamise alus, sest 2019. aastast ei registreerita enam tööõnnetust, millega töövõimetust ei kaasnenud. Seega võib eeldada, et indikaator hakkab järgnevatel aastatel objektiivsemalt hindama keskmise tööõnnetuse raskust. 2019. aastal vähenes ka noorte töötus 11,8%-lt 11,1%-ni. Kuna 2019. aastaks seatud sihttase oli Indikaator Tegelik 2017 Tegelik 2018 Tegelik 2019 Sihttase 2019 Tööhõive määr vanusegrupis 20-64 a, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring 78,5 79,2 79,9 75,7 Tööelu kestus, aastates Allikas: Eurostat, tööjõu uuring 38,7 39,0 39,0 37,4 1.4.19 SOTSIAALNE KAITSE Valdkonna peamine poliitikakujundaja ning tegevuste elluviija on Sotsiaalministeerium koostöös teiste ministeeriumidega. Üldeesmärk: sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus. Tulemusvaldkonna lühianalüüs 2018. aastal oli absoluutse vaesuse määr kogu elanikkonna hulgas 2,4%. Prognoositud sihttase ületati (sihttase 2018. aastaks oli 3,3%). Absoluutne vaesus on vähenenud nii naiste kui meeste hulgas. 2018. aastal oli kogu elanikkonna suhtelise vaesuse määr 21,7%. Näitaja ei saavutanud prognoositud sihttaset (sihttase 2018. aastaks oli 15,9%). Statistikaameti esialgsetel andmetel oli naistöötajate brutotunnitasu 2018. aasta oktoobris 18,7% madalam kui meestöötajatel. Võrreldes 2017. aasta sama ajaga vähenes sooline palgalõhe 2,2 protsendipunkti, ületades prognoositud sihttaset (sihttase 2018. aastaks oli 20,5). Vaatamata positiivsetele arengutele, esineb palgalõhe kõikidel tegevusaladel, olles suurim finants- ja kindlustustegevuses (32,2%), kõige väiksem aga veonduse ja laonduse tegevusalal (1,9%). Tulemuste analüüs 55 • 2019. aastast kasvasid pensionid keskmiselt 8,4%. • 2019. aastal viidi läbi kampaania „Vanus on väärtus“, mille eesmärk oli tõsta vanemaealiste eneseusku ja motivatsiooni edasi töötamiseks ning sellega parandada oma toimetulekut. • 2019. aastal alustati 1. jaanuaril 2021 jõustuva riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatusi puudutavate õigusaktide väljatöötamisega. • 2019. aastal kiitis valitsuskabinet heaks sotsiaalministri esitatud analüüsi vanemaealiste vaesuse vähendamise vajaduse ja võimalike lahenduste kohta. Analüüs näitas sotsiaalsetel siiretel, eriti pensionidel, on kõige suurem mõju vanemaealiste suhtelise vaesuse vähendamisele. • 2019. aastal alustas Sotsiaalministeerium olulist õiguslikku muudatust kuriteoohvrite olukorra parandamiseks läbi ohvriabi seaduse muutmise. Alustati kitsaskohtade analüüsiga ja aruteludega seotud osapooltega ning seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse (VTK) väljatöötamist. • 2019. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 20192023. • 2019. aastal viidi läbi lähisuhtevägivalla teabepäev „Asutuste tõhusam koostöö lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamisel“ 14 maakonnas. • 2019. aastal käivitusid MARAC51 meeskonnad kõikides maakondades. MARAC võrgustikutöö eesmärgiks on tuvastada kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvrid ning kindlustada nende kaitse mitmete asutuste spetsialistide koostöös (nt politsei ohvriabi, prokuratuur, KOV jne). 2019. a abistati MARAC meeskondade poolt 168 uut lähisuhtevägivalla all kannatanut ja 631 nendega seotud pereliiget. • 2019. aastal käivitati ohvriabi kriisitelefon 116 006, mis on kättesaadav helistajatele ööpäevaringselt ja tasuta. • Koostöös Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonnaga jätkati psühhosotsiaalse kriisabi korralduse süsteemi väljatöötamist. Koostöös arendatakse 2019-2022. aastatel ohvriabi juurde võimekus52 korraldada psühhosotsiaalset kriisiabi hädaolukordades ning suure kannatanute arvu või laia mõjuga sündmuste korral. 2019. aastal koostati psühhosotsiaalse kriisiabi koordineerimise ja abi osutamise plaan, ehk ohvriabi hädaolukorra lahendamise plaan, milles on kirjeldatud tegevused ja vastutused psühhosotsiaalse kriisiabi osutamisel. • Ohvriabi teenuste rahastamine suureneb. Kokku rahastab riik ohvriabi, vägivallaennetuse ja naiste tugikeskuste teenuseid aastas 2,5 miljoni euroga. Õigus ohvriabile on kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. • 2019. aastal avaldatud Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) viimase raporti kohaselt parandas Eesti soolise võrdõiguslikkuse indeksis tulemust võrreldes 2015. aasta andmetega 3,1 punkti ning ületas ka 2017. aastaks soolise võrdõiguslikkuse programmi raames prognoositud sihttaset (sihttase 2017. aastaks oli 58,35, tegelik tulemus 59,8 punkti). Selle tulemusega liikus Eesti soolise võrdõiguslikkuse suunal tunduvalt kiiremini kui 28 liikmesriiki keskmiselt. • Matemaatika, teaduse ja tehnoloogia eriala lõpetanud naiste arv tuhande 20 – 29-aastase naise kohta on viimase viie aasta jooksul püsinud üsna stabiilsena 13 juures, mis näitab, et noorte naiste haridusvalikud sellel perioodil märkimisväärselt muutunud pole. • Soolise palgalõhe selgitamata osa analüüsimiseks viiakse 2019-2021 Sotsiaalministeeriumi initsiatiivil Tallinna Ülikooli teadlaste eestvedamisel koostöös Tallinna Tehnikaülikooli andmeteadlaste ja Statistikaametiga läbi põhjalik uuring. Uuringu eesmärk on parandada teadmisi palgalõhe kujunemisest, vähendades selle seni selgitamata osa ja töötada teaduspõhiselt välja vahendid ja potentsiaalsed lahendused palgalõhe vähendamiseks. Soostereotüüpsete hoiakute ja soolise segregatsiooni vähendamiseks viiakse Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2019. aastal ellu 18-kuuline rakenduslik uuring, mille eesmärk on töötada välja ja piloteerida nügimismeetodeid, et suurendada tüdrukute ja naiste osakaalu IKT-erialadel hariduses ja tööturul. • 2019. aastal valmis perevägivalla teemalise täienduskoolituse kava lastekaitsetöötajatele Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi koostöös. • 2019. aastal sai valmis inimkaubanduse ohvri teenusele suunamise juhis, mis valmis seotud asutuste koostöös. Selge juhise eesmärk on tagada kõikidele inimkaubanduse ohvritele kiire suunamine Sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse ohvritele mõeldud teenustele53. • 2019. aastal kuulutas Sotsiaalministeerium välja hanke võrdse kohtlemise alase teavituskampaania tegemiseks, mis viidi ellu 2020. aasta jaanuaris ja veebruaris. Kampaania eesmärk oli murda erinevate vähemusgruppidega seotud stereotüüpe ja eelarvamusi, edendada mõistmist ja solidaarsust erinevate sotsiaalsete rühmade vahel ning vähendada diskrimineerimist hea eeskuju näitamise kaudu. • • Olulisemad õiguslikud muudatused puudega inimeste olukorra parandamiseks on õiguskantsleri seaduse muutmine, mistõttu on õiguskantsleril alates 1. jaanuarist 2019 Puuetega inimeste konventsiooni üle järelevalve õigus. Samuti teostab alates 1. jaanuarist 2019 Tarbijakaitse- ja Järelevalve amet järelevalvet määrusele puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele (kehtiv alates 3.06.2018). • Saavutatud ei ole soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse osas. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on nende reform seotud tööandja poolt töötajatele pensioni kogumise võimaluste soodustamisega. Võimalikke erinevaid muudatusi on tutvustatud valitsusele ning erakondadele, kuid ühist otsust nende seaduste reformimiseks pole saadud. • • 2019. aasta sügisel korraldas Sotsiaalministeerium koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu Esindusega Eestis kaks vihakõne teemalist seminari, mille sihtgruppideks olid ajakirjanikud ja ametnikud. • 2019. aastal sõlmisid Sotsiaalministeerium ja MTÜ Ligipääsetavuse Foorum lepingu, et analüüsida Eesti olulisimate ühistranspordi sõlmpunktide ja peatuste ligipääsetavust erivajadusega inimestele. • Sotsiaalministeerium tellis koostöös Riigikantseleiga 2019. aastal uuringu eesmärgiga selgitada välja laste vaatenurgast olulisemad ligipääsetavuse probleemid, mida nad kohtavad oma igapäevastes toimingutes ja liikumisteedel ning kaupade ja teenuste tarbimisel. Vaesusest on rohkem ohustatud mittetöötavad või madalama sissetulekuga inimesed. 2018. aastal oli mittetöötava elanikkonna absoluutse vaesuse määr 4,3% (prognoositud sihttase oli 5,6%). Majanduskriisi järgselt on absoluutne vaesus antud sihtrühma hulgas olulisel määral vähenenud. Ehkki töötamine vähendab vaesusesse langemise riski, ei kindlusta töökoha olemasolu automaatselt toimetulekut tagavat sissetulekut: 2018. aastal elas absoluutses vaesuses 1,6% (prognoositud sihttase oli 1,1%) töötavatest inimestest. Viimasel viiel aastal on töötavate inimeste absoluutse vaesuse määr vähenenud, kuid jääb siiski veidi kõrgemale tasemele kui prognoositud. • Vanemaealiste suhtelise vaesuse määr on kõrgeim Euroopa Liidus. 2018. aastal vähenes näitaja võrreldes 2017. aastaga 3,3 protsendipunkti (43,1%-ni). Vaesuse leevendamisel on oluline roll sotsiaalsetel Peamised kitsaskohad 56 siiretel. Vanemaealiste puhul on võtmetähtsusega vanaduspension, kuna see on neile peamiseks sissetulekuallikaks. Seega selleks, et vanemaealiste majanduslikku toimetulekut parandada, on tähtis hoida pensionite suurus adekvaatsel tasemel võrreldes palkadega. 2018. aastal moodustas keskmine brutovanaduspension keskmisest brutopalgast 34% (prognoositud sihttase oli 33%). Lisaks riiklikele toetustele aitab vanemaealiste majanduslikku olukorda parandada töötamine, seega on oluline toetada vanemaealiste osalemist tööturul. • Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset institutsionaalset hooldusteenust saavate eakate ning tööealiste puudega suhtarv ei ole liikunud soovitud suunas. Suhtarv on prognoositud kasvu asemel veidi vähenenud. Põhjuseks on ühelt poolt ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate eakate ja puudega inimeste arvu kasv ning teiselt poolt, et kohaliku omavalitsuse poolt osutatavate toetavate teenuste saajate arv ei ole kasvanud prognoositud tempos. • Kohaliku omavalitsuse korraldatavaid toetavaid ja ööpäevaringset hooldusteenust saavate inimeste suhtarv on prognoositud kasvu asemel vähenenud. Põhjuseks on siin ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajate arvu kasv ning kohaliku omavalitsuse poolt osutatavate toetavate teenuste saajate arv ei ole kasvanud prognoositud tempos. • Töö valdkonnas pärsib Eesti edasiminekut tööturu sooline segregatsioon. Näiteks toob EIGE 2019. aasta raport Eesti kohta välja, et kui hariduse, tervishoiu ja sotsiaaltöö valdkonnas töötab naistest 25%, siis meestest vaid 4%. Samas insenerialadel, loodusteaduste, tehnoloogia ja matemaatikaga seotud valdkondades töötab meestest 40% ja naistest vaid 10%. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressil: https://www.sm.ee/et/sotsiaalministeeriumi-valitsemisala-tegevuspohine-eelarve Indikaator Tegelik 2017 Tegelik 2018 Suhtelise vaesuse määr, % Allikas: Statistikaamet; Eesti sotsiaaluuring 21,9 21,7 Absoluutse vaesuse määr, % Allikas: Statistikaamet 2,7 2,4 Naiste ja meeste keskmiste tunnipalkade vahe ehk sooline palgalõhe, % Allikas: Statistikaamet, oktoobri kuu aruanne18,7 20,9 18,7 1.4.20 Tegelik 2019 Viimane teadaolev tase on 2018. aasta kohta Viimane teadaolev tase on 2018. aasta kohta Viimane teadaolev tase on 2018. aasta kohta Sihttase 2019 15,5 3,1 20,1 TERVIS saavutamata. Eeldatav eluiga liigub siiski soovitud suunas ning selle kasv on üks kiiremaid Euroopa Liidus, kuid endiselt on oluline tegeleda tervena elada jäänud aastate kasvu panustamisega, kuna see on püsinud 2009. aasta tasemel. Seega elavad Eesti inimesed küll kauem, kuid seda üha enam tervisest tulenevate piirangute või kaebustega. Valdkonna peamine poliitikakujundaja ning tegevuste elluviija on Sotsiaalministeerium koostöös teiste ministeeriumidega. Üldeesmärk: Eesti inimeste tervena elatud eluiga on kasvanud. Olukorra parandamiseks ning pikemaajaliste uute strateegiliste suundade võtmise kontekstis võib aastate 2019–2020 olulisemaks valdkonna üleseks tegevuseks pidada uue rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 koostamist ning Vabariigi Valitsusele esitamist. Tulemusvaldkonna lühianalüüs Tulemusvaldkonna eesmärkide täitmisel on näha, et keskmine eeldatav eluiga on alates 2015. aastast alates igal aastal mõnevõrra suurenenud ning ulatus 2018. aastal 78,4 aastani. Teisalt on aga endiselt suur erinevus meeste ja naiste eeldatavas elueas (2018. aastal oli meeste eeldatav eluiga 8,6 aasta võrra naiste eeldatavast elueast madalam). Tulemuste analüüs • Vaktsineerimisega hõlmatus jäi Eestis alla Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud taseme (95%) 2-aastaste laste hõlmatus leetrid-mumps-punetised (MMR) immuniseerimisega oli 2018. aastal 92,9%. • Kemikaaliohutuse valdkonna arendamiseks taaselustati kemikaaliohutuse komisjoni töö, mille eesmärk on paremini koordineerida valdkonna tegevusi asutuste vahel. • 2019. aastast jõustus uus töökeskkonna kantserogeensete ainete ja piirnormide loetelu, mis puudutab 18 keemilist ainet, millega võib kokku puutuda peamiselt tööstuses, ehituses ja transpordisektoris. • Nakkushaiguste leviku ennetamise ja tõrje valdkonnas on jätkuvalt probleemiks immuniseerimisega Tervena elada jäänud aastate arv on viimastel aastatel kord kasvanud ja siis langenud, kuid on kokkuvõttes jäänud endiselt 2009. aasta tasemele. Võrreldes 2017. aastaga vähenes tervena elada jäänud aastate arv 2018. aastaks 2,6 eluaasta võrra olles 2018. aastal 54,2 eluaastat. Tervena elada jäänud aastate osas ei ole sooline lõhe nii suur kui eeldatava eluea osa – naised elasid 2018. aastal meestest 2,8 aastat kauem tervetena (2017. aastal oli erinevus 4,5 aastat). Tulemusvaldkonna mõlemad eesmärgid (eeldatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad) jäid prognoositud kujul 57 • • • • • • • • • • • • • hõlmatuse järkjärguline langus. 2019. a pandi täiendavalt rõhku teadlikkuse tõstmisele ning usaldusväärse info kättesaadavusele, eelkõige uuendatud vaktsineeri.ee veebilehe kaudu. 2019. aastal laiendati labori referentteenust. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse nõuete kohaselt tekkis võimekus tagada referentteenust invasiivsete bakteriaalsete nakkushaiguste tekitajate (meningokokk, pneumokokk, listeeria) ning antimikroobse resistentsuse (AMR) tuvastamiseks. 2019. aastal jätkati rahvatervise seaduse eelnõu menetlemisega ning see saadeti ministeeriumide vahelisele kooskõlastusringile. Eelnõu on plaanis esitada vabariigi valitsusele heakskiitmiseks 2020. aasta esimeses pooles. Maakondade rahvatervisealaste tegevuste toetamiseks sõlmis Tervise Arengu Instituut lepingud 15 maakonna arendusorganisatsiooniga, kes viisid kooskõlastatud tegevuskavade alusel ellu ennetustegevusi. 2019. aastal jätkusid Tervise Arengu Instituudi tegevused KOV tervise- ja heaoluprofiili e-keskkonna arendamiseks, sh indikaatorite täpsustamiseks kohtumised erinevate partneritega ministeeriumidest jt riigiasutustest. Rakendus soovitakse KOV-idele kättesaadavaks teha 2020. aasta jooksul. Toimusid ettevalmistused Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused 2014–2021 programmi “Local Development and Poverty Reduction” raames elluviidava eeldefineeritud projekti “Rahvatervise alase võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes” jaoks. Nii projekti tegevuste ettevalmistamiseks kui ka paikkondliku tervisedenduse valdkonna arendustegevusteks moodustas Tervise Arengu Instituut laiapõhjalise ekspertrühma. 2019. aastal jätkati alkoholipoliitika rohelises raamatus kokku lepitud meetmete edasist rakendamist, sh jõustusid alkoholi väljapanekuga seotud piirangud. Jätkati tubakapoliitika rohelises raamatus kokku lepitud meetmete elluviimist. Samuti rakendusid 2019. aastal tubaka väljapaneku piirangud ning kaugmüügi keeld. Jätkati vigastuste ennetamise koordineerimist ning viidi ellu valitsuses kinnitatud tegevuskava. Tervise Arengu Instituut analüüsis 2019. aastal laste vigastusi Eestis aastatel 2016–2018 ning publitseeris vastava raporti. Toitumise valdkonnas viis Tervise Arengu Instituut 2019. aasta kevadel läbi kampaania „Tasakaalus peitub jõud“, mis kutsus inimesi järgima toidupüramiidis esitatud toitumissoovitusi, vältima ekstreemseid dieete ning sööma vähem lihatooteid ja magusat. Füüsilise aktiivsuse suurendamise valdkonnas allkirjastati 2019. aasta lõpus toetuse andmise otsus, millega eraldati Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest Tartu Ülikoolile 2,7 miljonit eurot kooliõpilaste liikumisaktiivsuse tõstmiseks. Nakkushaiguste valdkonnas tagati HIV ja AIDSi ennetamiseks ja leviku tõkestamiseks antiretroviirusravimite kättesaadavus, tõhustati HIV ennetus- ja uurimistööd ning toetati HIV-positiivsete patsientide andmekogu. Narkootikumide tarbimise vähendamiseks tõhustati ennetustegevusi ning parandati ravi- ja nõustamisteenuste kättesaadavust. • • • 2019. aastast tagab Sotsiaalministeeriumi asemel antiretroviirusravimite ning tuberkuloosivastaste ravimite kättesaadavuse, sh hanke- ja eelarveplaanide koostamine, tsentraalsete ostude korraldamine, ravimite jaotusvõrgu ja logistika korraldamine ning ravimite kasutamise jälgimine ravikeskustes Eesti Haigekassa. Sotsiaalministeerium alustas 2019. aastal vaimse tervise rohelise raamatu väljatöötamist. Antud strateegilise plaani oluliseks osaks on vaimse tervise probleemide ennetamine noorte hulgas ning enesetappude ennetus. Sotsiaalministeerium alustas 2019. aastal koos töörühmaga analüüsi „Analüüs ja ettepanekud tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks ravikindlustamata isikutele“. Aastatel 2019–2021 koostatakse eriarstiabi ja haiglavõrgu analüüs, mille eesmärk on analüüsida ja leida lahendusi kvaliteetsete, inimkesksete ja teiste sektoritega integreeritud tervishoiuteenuste korraldamiseks alates aastast 2040. Peamised kitsaskohad 58 • Vajakajäämisi esineb järgnevate vaktsineerimise hõlmatust kajastavate näitajatega: Alla soovitud taseme jäi 1-aastaste laste hõlmatus difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, B-viirushepatiit, Hib vaktsineerimisega 92,9%, 14-aastaste laste hõlmatus leetrid, mumps, punetised revaktsineerimisega 88,2% ja 13-aastaste tütarlaste hõlmatus inimese papilloomiviiruse vastase vaktsiini 1. doosiga 59,6% ja 12-14-aastaste tütarlastest on HPV vaktsineerimisega hõlmatud 61,6% (2019, 2018 56,10%). • Tasakaalustamata toitumise ja vähese füüsilise aktiivsuse tulemusena on praegu üle poole Eesti rahvastikust ülekaaluline, sh iga neljas 1. klassi õpilane. Samuti ei ole soovitud määral kasvanud kooliõpilaste füüsiline aktiivsus ning vaid 15,5% neist olid piisavalt füüsiliselt aktiivsed. • Kuigi alkoholi tarbimine on Eestis langustrendis, alustavad noored selle tarbimisega varajases vanuses ning endiselt tarbitakse liialt palju alkoholi sh palju inimesi sureb alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse ning samuti narkootiliste ainete üledoosi tagajärjel • Tubaka tarvitamise osas liigub trend küll õiges suunas ehk üha väiksem osa elanikkonnast suitsetab, kuid seatud eesmärke ei ole siiski suudetud saavutada. • Vigastuse osas on kasvavaks probleemkohaks vaimse tervisega seotud tagajärjed, enesetapud moodustavad ligi 27% kogu vigastussurmadest ning nende kordaja 100 000 elaniku kohta on kasvava trendiga ehk seatud eesmärgid on jäänud täitmata. • Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel on oluline riskitegur kvalifitseeritud ja pädevate tervishoiutöötajate arvu vähenemine. Probleemiks on saamas eriti õdede ja teatud erialadel (psühhiaatrid, perearstid, kliinilised psühholoogid) ka arstide nappus. • Haiglavõrgu optimeerimine, esmatasandi tervishoiu tugevdamine ja tervishoiutöötajatega kindlustamine on lahendamist vajavad kitsaskohad tervishoiuvaldkonnas. Haiglavõrku on jätkuvalt vaja reformida, sest praegune haiglavõrk ei vasta vananeva elanikkonna vajadustele ning sellisena jätkates ei jätku tulevikus kõigile haiglatele ei patsiente ega kvalifitseeritud tervishoiutöötajaid. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressil: https://www.sm.ee/et/sotsiaalministeeriumi-valitsemisala-tegevuspohine-eelarve Indikaator Tegelik 2017 Tegelik 2018 Oodatav eluiga sünnimomendil (mehed ja naised eraldi), aastates Allikas: Statistikaamet Mehed 73,65 Naised 82,34 Mehed 73,86 Naised 82,44 Tervena (piiranguteta) elatud eluiga sünnimomendil (mehed ja naised eraldi), aastates Allikas: Statistikaamet Mehed 54,5 Naised 59,0 Mehed 52,8 Naised 55,6 1.4.21 Tegelik 2019 Viimane teadaolev tase on 2018. aasta kohta Viimane teadaolev tase on 2018. aasta kohta Sihttase 2019 Mehed 74,5 Naised 83,6 Mehed 59,2 Naised 64,4 MAAELU JA REGIONAALARENG Valdkonna peamised poliitikakujundajad ja tegevuste elluviijad on Maaeluministeerium ning Rahandusministeerium koostöös teiste ministeeriumidega. näitaja 11 270 eurot ehk 15,6% madalam võrreldes linnaelanikega. Seetõttu tuleb üha enam toetuste rakendamisel ja sihtide seadmisel fookusesse võtta uute atraktiivsete töökohtade loomine, maapiirkonna ettevõtluse mitmekesisuse tagamine ning lisandväärtust loovate tegevuste ja valdkondade (nt biomajandus, ringmajandus, ökoturism, innovaatilised tootmisviisid, väärindatud toodete eksport jne) edendamine. Samuti on maaelu kestliku arengu tagamisel prioriteediks noored ja põlvkondade vahetus, kuna elanike vanuselise struktuuri poolest iseloomustab maapiirkonda fakt, et tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv on suurem kui sinna sisenevate noorte arv. Kui linnapiirkonnas 20–40 aastaste elanike arvu osatähtsus vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb. Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus on ebaühtlane. OECD uuringud54 on näidanud, et riigi jõukuse ning fiskaalse ja administratiivse detsentraliseerituse vahel valitseb selge positiivne seos. Olulise panuse paremale kohalikule ja piirkondlikule arendusvõimekusele on andnud 2017. aastal haldus- ja riigireformiga läbi viidud omavalitsuste ühinemine, täiendavate haldusülesannete andmine, ühinemiskoolitused ja tulubaasi suurendamine. Samas on aga mitmed piirkondliku arendusvõimekuse seisukohast olulised haldus- ja riigireformi protsessid veel pooleli (sealhulgas regionaalse tasandi arengu kavandamise ja selle toetuste ümberkorraldamine, riigihalduse ja -töökohtade suurem geograafiline hajutamine, KOV-de finantsvõimekuse edasine suurendamine ja täiendavate ülesannete andmine). 2018. aasta seisuga on loodud 65% SKP-st Harjumaal, koos Tartumaaga juba 75%. Elaniku kohta loodav SKP ületas riigi keskmist üksnes Harjumaal (144%), samas jäi see Põlva, Võru, Jõgeva ja Valga maakonnas alla 50% keskmisest. Seega aktiivsem majandustegevus ja atraktiivsemad töökohad on jätkuvalt koondumas suurematesse linnaregioonidesse. Haldusterritoriaalse reformi järel on järgmiseks oluliseks väljakutseks omavalitsuste otsustusõiguse suurendamine ja selleks riigilt kohalikule tasandile täiendavate ülesannete üleandmine. Kui võrrelda Eesti omavalitsuste osakaalu valitsussektori kuludes, siis see on poole väiksem (23%) kui meile eeskujuks olevates Põhjamaades (valdavalt 40% ja rohkem) või teistes OECD riikides. Meil on jätkuvalt omavalitsuslikke ülesandeid, mida oleks mõistlik täita omavalitsuste koostöös. Lisaks peaks suurenema üleriigilise omavalitsusliidu roll kohalike omavalitsuste IT-tegevuste koordineerimisel ja muude Üldeesmärk: Toimepiirkondade arengueelduste parem kasutus majanduskasvuks ja elukvaliteedi tõusuks vajalike hüvede kättesaadavus. Tulemusvaldkonna lühianalüüs Maapiirkonnas elab ja tegutseb pea kolmandik Eesti elanikkonnast ning ettevõtetest, kellest ligi pooled tegelevad teenuste osutamisega, ligikaudu kolmandik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega ning viiendik töötleva tööstusega. Kokku pakub maapiirkond tööd 22,4%-le koguhõives osalejale, so 150 000 inimesele, kellest 69% on maa- ja 31% linnapiirkonna elanikud. 104 000-l maapiirkonnas elaval hõivatul asub põhitöökoht maapiirkonnas, 88 000-l linnalises asulas ja 5 300-l välismaal. Tulenevalt primaarsektori hõive jätkuvast vähenemisest (primaarsektori hõivatute osatähtsus maa-asulates 2019. aasta 8,1%, 2018. aasta 8,4%, 2017. aasta 10,0%, 2015. aasta 10,8%, 2012. aasta 11,7%, 2004. aasta 17,4%) sõltub maapiirkondade majanduslik areng ja jätkusuutlikkus üha enam maaettevõtluse mitmekesisusest, sh uute töökohtade kättesaadavusest ning tugevatest ja toimivatest kohalikest kogukondadest. Primaarsektori hõive languse on tänaseks maa-asulates kompenseerinud tertsiaarsektor, kus hõivatute osatähtsus ületab poole kõigist maa-asulate sektoritest, olles 2019. aasta seisuga 61,3% (2018. aasta 61,4%, 2017. aasta 59,8%, 2015. aasta 58,2%, 2012. aasta 56,7%, 2004. aasta 50,1%). Suurenenud on 20–64 aastaste tööhõivemäär maa-asulates 77,1%-ni (2018. aasta 76,9%, 2017. aasta 76,1%, 2015. aasta 73,4%, 2012. aasta 70,5%, 2004. aasta 65,0%). Maamajandus ei ole pelgalt enam põllumajandus, see on tänaseks oluliselt mitmekesisem ning kasvanud on mittepõllumajandusliku sektori ning aktiivsete kohalike kogukondade roll maaelu kestliku arengu tagamisel. Kuid kitsaskohaks on endiselt ebaühtlane territoriaalne areng. Eestis on piirkonniti elanike sissetulekud väga erinevad. Linnalises asustuspiirkonnas on elanike sissetulekud oluliselt suuremad võrreldes maapiirkonnaga. Statistikaameti andmetel on linnalise ja väikelinnalise asustuspiirkonna elanike aasta ekvivalentnetosissetulek 13 352 eurot, samas maalises asustuspiirkonnas oli sama 59 keskselt omavalitsustele pakutavate toetavate tegevuste korraldamisel. Riigi ja kohaliku tasandi arengut mõjutavate otsuste langetamisel ei teadvustata alati kaasnevaid ruumilisi mõjusid. Vajalik on riigi ja kohaliku tasandi otsustusprotsesside kujundamine selliselt, et otsuste tegemisel arvestataks kvaliteetse ruumi vajadusi. ja kergliiklust edendavaid projekte. Ida-Virumaal sai toetusotsuse Narva raekoja renoveerimise projekt. Haldusreformi mõjude analüüsimiseks valmis ülevaade muutustest ühinenud kohalike omavalitsuste ametikohtade struktuuris võrreldes ühinemise eelse olukorraga ning ülevaade osavaldadest ja teistest sisemise detsentraliseerimise vormidest uutes omavalitsustes55. Valmis ruumilise planeerimise roheline raamat, milles on fikseeritud valdkonna kitsaskohad ning võimalikud arendustegevused. Seda nii metoodiliste soovituste väljatöötamiseks, õiguslikeks muudatuste aluseks jms. Planeerimise roheline raamat on kättesaadav kõigile huvitatud isikutele portaalis planeerimine.ee nii eesti kui inglise keelsena.56 Algatati KOV-ide uute üldplaneeringute koostamine, mille on ette võtnud 61 KOV-i. Valimis üleriigilise mereala planeeringu lahenduse eelnõu. Mereala planeeringuga määratletakse Eesti mereala kasutuse põhimõtete pikk perspektiiv, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning samas edendada meremajandust. Planeeringuga määratakse kindlaks, millistes piirkondades ja millistel tingimustel saab merealal tegevusi ellu viia, keskendutakse seni komplekselt lahendamata uuskasutuste teemadele nagu tuuleenergeetika ja vesiviljelus. Planeeringu kehtestamine Vabariigi Valitsuse poolt toimub orienteeruvalt märtsis 2021.57 Tulemuste analüüs Eesti maaelu arengukava 2014–2020 programmi „LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng“ rakendamisega suunati 2019. aastal kogukondade juhitud kohaliku arengu toetuseks 14,8 mln eurot (824 projekti), majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas määrati investeeringute tegemiseks toetusi kogusummas 20 mln eurot (251 projekti). 2019. aastaks maaelu ja regionaalarengu valdkonnas kavandatud Maaelu Arengukava 2014–2020 tegevustest on enamus ellu viidud, meetmete taotlusvoorud toimunud ja toetused määratud. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine” raames on 2019. aasta lõpu seisuga projektidele toetust määratud kogusummas 17 654 850 eurot. 2019. aastal eraldati regionaalprojektide toetuseks kokku üle 52 miljoni euro, millest 11,5 miljon eurot läks Ida-Virumaale. Kõige aktiivsemad taotlejad olid Hiiumaal. Toetus ühe elaniku kohta oli suurim Pärnumaal 110 eurot, järgnesid Hiiumaa 89 ja Ida-Virumaa 85 eurot. Avanesid mitmed uued meetmed nagu Kagu-Eesti programm ja maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede ning lisaks laiendati Ida-Virumaa programmi tegevusi. Uued meetmed on suunatud eelkõige majanduse edendamisele ning kohapealse ettevõtluskeskkonna arendamisele. Hajaasustuse programmist said 1465 peret rajada parema veevarustuse- või kanalisatsioonisüsteemi, juurdepääsutee või eraldiseisva elektrisüsteemi. Kohaliku omaalgatuse programmis said toetust 720 projekti, mis panustavad kogukonnateenuste arendamisse ja kogukondade tugevdamisse. Omavalitsute hoolekandeasutuste hoonetes energiatõhususe suurendamiseks toetati 21 projekti kogumahus 7,8 miljonit eurot. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetati 58 uut projekti summas 23,7 miljonit eurot. Lisaks osalesid Eesti partnerid 46 Euroopa territoriaalse programmi koostööprojektis, kus Eesti partneritele eraldati 2019. aastal programmide seirekomiteede otsustega toetusteks 6,5 miljonit eurot. Toetati regionaalseid kompetentsikeskusi nende koostöö tõhustamiseks ettevõtjatega. Maakondlike arenduskeskuste eestvedamisel viidi ellu erinevaid algatusi tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks. Omavalitsused said eelmisel aastal toetust üldplaneeringute koostamiseks vajalikeks uuringuteks. Samuti nendeks uuringuteks, mis aitavad omavalitsustel tõhustada omavahelist koostööd teenuste osutamisel. Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnas toetati uute lapsehoiukohtade rajamist Peamised kitsaskohad Olulisi takistusi maaelu ja regionaalvaldkonna tegevuste elluviimisel 2019. aastal ei esinenud. Ühinemisel moodustunud kohalikud omavalitsused peavad koostama uued üldplaneeringud, põimides varasemate erinevate KOV-ide huvid, vajadused ja arengu eesmärgid ühtseks tervikuks. Võtmetähtsuse on omandanud koostöö erinevate valitsusasutustega. Üha enam soovib ka riik kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes kajastada muuhulgas riigi ruumilise arengu eesmärkide täitmist. Kriitilisemad on nt metsade teema ja väärtuslike põllumajandusmaade, taastuvenergeetika, pärandi jmt teemade käsitlus. KOV-id vajavad pidevat tuge nii sisuliste kui juriidiliste küsimuste lahendamisel. Ühtse planeeringute andmekogu puudumine tähendab kõigile osapooltele täiendavat ajakulu kehtivate planeeringute info ja ehitamise alusena asjakohase info hankimisel, sh planeeringute kasutamisel sageli ka õigusselguse puudumist- milline on kehtiv planeeringulahendus, kas seda on muudetud ja millise dokumendi alusel jne. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressidel: http://www.fin.ee/regionaalareng-ja-poliitika http://www.agri.ee/et/ministeerium-kontakt/maaeluministeeriumi-arengu-ja-tegevuskavad https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/eestimaaelu-arengukava-mak-2014-2020/seire-ja-hindamine Indikaator Tööhõive määr maapiirkonnas, % (vanusegrupis 2064) Allikas: Statistikaamet Ettevõtlusaktiivsus maapiirkonnas (äriühingud 1000 elaniku kohta)* Allikas: Statistikaamet 60 Tegelik 2017 Tegelik 2018 Tegelik 2019 Sihttase 2019 76,1 76,9 77,1 kasvab 52 Ei mõõdetud* Ei mõõdetud* 65* Kasvas võrreldes 2012. a algtasemeg a 11 maakonnas Kõigi maakondade SKP kasv (mõõdetuna jooksevhindades) Allikas: Statistikaamet Kasvas kõigis maakondad es -** Kasv kõigis maakonda des * Haldusreformieelse piirkonna jaotuse alusel andmetabelid lõpetatud, mistõttu alates 2018. aastast teiste perioodidega võrreldavad andmed puuduvad. ** ESA avaldab 2019. a andmed 2020. a detsembris. Mõõdikut on korrigeeritud alates 2018. a lähtudes 2015. a tegelikust saavutustasemest. 1.4.22 PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS Nii loodusressursside olukord, kliimamuutused kui ka laiem ühiskondlik ootus eeldab, et toidu tootmisel arvestataks keskkonnaga – põhja- ja pinnavesi oleks heas seisus, maa- ja mullakasutus tasakaalustatud ja jätkusuutlik, liigid ja elupaigad säilinud, ohud inim- ja loomatervisele ära hoitud, maastikud mosaiiksed ning kliimamuutuste mõjuga arvestatud. Valdkonna peamine poliitikakujundaja ja tegevuste elluviija on Maaeluministeerium koostöös teiste ministeeriumidega. Üldeesmärk: Eestis on elujõuline konkurentsivõimelise põllu- ja kalamajandusega maapiirkond, mis tagab ohutu toidu ja tarbijate rahulolu. Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodustatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist, muuhulgas ka Euroopa Liidu Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetuste abiga. Pea kogu põllumajandusmaa on seotud nõuetele vastavuse süsteemiga, mis tagab, et toetusi saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad keskkonnakaitse, loomade heaolu tagamise, rahva-, looma- ja taimetervise kaitse ning põllumajandusmaa heas korras hoidmise nõudeid. Tulemusvaldkonna lühianalüüs Võrreldes Euroopa Liidu keskmise oodatava elueaga (81 aastat, 2017. aastal) on Eesti elanike keskmine oodatav eluiga pisut madalam (78,4 aastat, 2017. aastal) ning suremuse ja haigestumuse näitajad üldiselt EL keskmistest kõrgemad. Kõnealuste näitajate halvenemisel võib ohtu sattuda Eesti riigi kestlikkus. Inimese hea tervisliku seisundi tagamiseks on ühtviisi tähtis nii ohutu ja kvaliteetse toidu kättesaadavus kui ka võimalus teha teadlikke toitumisvalikuid. Samuti on oluline tegur ohutu ja kvaliteetse sööda olemasolu loomade hea tervisliku seisundi ning inimesele ohutu loomse toidu tagamisel. Maaeluminister kinnitas mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava aastateks 2019– 2023 veterinaarmeditsiini valdkonnas ning on alustatud selle rakendamist. Koostatud on ravijuhised loomapidajatele ja loomaarstidele. Mõlemad on tõlgitud vene keelde. Ravijuhised loomaarstidele on trükitud paberkandjale (eesti ja vene keeles). Kuulutati välja antibiootikumide kasutamise e-andmebaasi tehnilise kirjelduse hange. Erinevalt 2018. aastast soosis ilmastik põllumajandustootjaid, saadi rekordsaak teravilja ning ka toodetud piima kogus suurenes. Võrreldes 2018. aastaga suurenes esialgseil andmeil põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus 21%58, peamiselt teravilja ja rapsi saagikuse tõusu tõttu, mis oli viimase 10 aasta kõrgemaid. Samal ajal langesid taimekasvatussaaduste hinnad ligikaudu 7%. Aasta lõpu seisuga suurenes veiste ja sigade arv, vähenes aga piimalehmade, lammaste ja kitsede ning lindude arv. Loomakasvatustoodangu maht oli 6% võrra suurem kui 2018. aastal, kuna tapaloomade ja lindude eluskaal (va lambad ja kitsed ning veised) ning piimatoodang (piimakuse kasvu arvelt) kasvasid, kuid munatoodang vähenes. Samal ajal tõusid tootjahinnad keskmiselt 2%. 2019. aastal määrati tavapäraseid tootmistoetusi (va investeeringuteks) põllumajandussektorile 210 miljonit eurot, mis moodustab lisandväärtusest faktorhinnas 51%. 2019. aastal ei diagnoositud Eestis ühtegi sigade Aafrika katku (SAK) puhangut kodusigadel. Metsseajuhtumid vähenesid ja pigem oli tegu antikehapositiivsete leidudega, viiruse ringlus vähenes. Epideemiate ja loomataudide ohuks valmisoleku suurendamiseks on välja töötatud tauditõrjeprogrammid ja valmisolekukavad, mille alusel on viidud läbi õppusi, et tagada nii riigisüsteemide kui ka põllumajandussektori valmisolek häda- ja eriolukordadeks. Veterinaar- ja Toiduamet viis läbi kaks SAK õppepäeva jahimeestele. 2019. aastal suurenes mahepõllumajandusliku maa pind võrreldes 2018. aastaga 6%, mis kokku moodustab üle 224 000 hektari. Võrreldes 2018. aastaga suurenes mahepõllumajandusliku maa pind üle 14 000 ha. Mahepõllumajanduse registrisse oli seisuga 31.12.2019 kantud 2060 ettevõtet. Võrreldes eelmise aastaga suurenes mahepõllumajandustootjate arv 112 võrra ehk 6%. Eestis on põllumajandusmaad umbes miljon hektarit. Taasiseseisvumise järgselt on hoonete ehitamise või teede rajamise tõttu põllumajanduslikust kasutusest välja läinud 11 000 ha põllumajandusmaad. Põllumajandusmaa ja mullastik on taastumatu ressurss, mille kaitse loob eeldused põllumajandustoodangu konkurentsivõime ja toidujulgeoleku tagamiseks. Eesti kliimas aitavad toidutootmist tagada korras maaparandussüsteemid, mis on riskijuhtimise vältimatuks instrumendiks, kuna toimivad kuivendussüsteemid suurendavad põllumuldade viljakust ja seeläbi ka saagikust. Kuivendatud põllumajandusmaa osakaal on umbes 50%. Kalamajanduse konkurentsivõime edendamisel on üheks peamiseks instrumendiks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 elluviimine. EMKF rakenduskava elluviimiseks 2019. aastal tehtud rakenduskava muudatustega on valitud 30-st toetusmeetmest 2019. aasta lõpu seisuga taotlusvoorud toimunud 28-s meetmes. Vesiviljelusalade potentsiaali suurendamise meetme avamisest loobuti, sest vesiviljelusettevõtted ei olnud praegu valmis investeerima kasvanduse rajamisse mõnel vesiviljeluseks sobival alal, isegi kui toetusmeetme abil vajalik infrastruktuur selleks oleks välja 61 arendatud. Uutest toetusmeetmetest avati 2019. aastal innovatsiooni osakute toetusmeede kalapüügi ja vesiviljelussaaduste tootmisega tegelevatele ettevõtjatele oma ettevõtte põhiste uudsete lahenduste väljatöötamiseks. Uutest toetusmeetmetest ei ole taotlusvoorud veel toimunud tootmisega seotud investeeringute toetusmeetmes vesiviljelusse ja vesiviljelusloomade tauditõrjeprogrammi rakendamise toetusmeetmes, kus taotlusvoorud avatakse 2020. aastal. Käimasoleva finantsperioodi EMKF rakenduskava ligikaudu 129 miljoni suurusest eelarvest, mida saab kasutada 2023. aasta lõpuni, on 2019. aasta lõpu seisuga määratud toetust 71,41% ja toetusena välja makstud 41,43% eelarvest. Rakenduskava elluviimisel on peamine rõhk kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele lisandväärtuse andmise ja kalandussektoriettevõtete energia- ja ressursisäästlikkuse toetamisel. Samuti pööratakse olulist tähelepanu rannakalanduse arendamisele kogukondlikult juhitava kalanduspiirkondade kohaliku arengu strateegia rakendamise toetusmeetme kaudu. 2019. aastal jõustunud maaparandusseaduse tähenduses, siis käsitletakse teda tavalise mittetulundusühinguna, kes peab muutma oma nime ja põhikirja mittetulundusühingule vastavaks. Maaparandusühistute reform tõi kaasa ühekordseid ülesandeid ja ajutist töökoormuse kasvu Põllumajandusametile. Põllumajandussektori sissetulekute stabiilsust aitavad hoida erinevad ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) otsetoetused. ÜPP maaelupoliitika keskkonnatoetuste abil saab tasakaalustada põllumajandustootmisega kaasnevat keskkonnamõju. 2019. aastal hõlmasid põllumajanduskeskkonna toetused üle poole põllumajandusmaast. Heast keskkonnaseisundist sõltub Eesti kui atraktiivse elukeskkonna maine ning siin toodetud kodumaise toidu kuvand. 2019. aasta oli seitsmeaastase programmiperioodi kuues aasta, mille tõttu suuri muudatusi meetmete rakendamises ei tehtud, ent kohandati mõne toetuse rakendamise reegleid. Kuna 2019. aasta oli pikaajaliste kohustustega toetuste viimane, viies kohustuseaasta, valmistati ette muudatused kohustuste pikendamiseks. Tulemuste analüüs Nii 2018. kui ka 2019. aastal on Maaeluministeerium korraldanud mitmeid keskkonna infopäevi, millest enamuse on moodustanud just veekeskkonna ja kliima infopäevad põllumajandustootjatele. Infopäevade eesmärk on põllumajandustootjate keskkonnateadlikkuse tõstmine. 2019. aasta oluliseks tegevuseks oli Taimekaitse Nõukogu käivitamine, mis on taimekaitse valdkonda puudutavate küsimuste lahendamiseks ja analüüsimiseks ning neis küsimustes ettepanekute tegemiseks moodustatud nõuandva õigusega alaline nõukogu. Nõukogu töösse on kaasatud kõik olulisemad sotsiaalpartnerid, põllumajandussektori esindusorganisatsioonidest valdkonna teadlasteni. Mh jälgib nõukogu taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2019–2023 rakendamist, nõustab ministeeriumi uue perioodi ÜPP strateegiakava sekkumiste kujundamisel ning annab poliitikate kujundamiseks vajalikku informatsiooni taimekaitse valdkonna hetkeolukorrast. 2019. aastal maksti otsetoetuseid ja üleminekutoetuseid kokku 154 mln eurot. Loomatervise olukord Eestis 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga oluliselt ei muutunud. Sigade Aafrika katku puhanguid kodusigadel 2019. aastal ei olnud. Endiselt on seakatkust puutumata Hiiumaa, mis jääb I tsooni ehk nn puhveralasse. Jätkusid tegevused loomapidajate ja jahimeeste teadlikkuse tõstmiseks SAK-ga seonduvatest bioohutusnõuetest. Esialgsed õiguslikud regulatsioonid väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks on välja töötatud ja esitati Riigikogule maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuna (735 SE) 2018. aastal. Eelnõu menetlus Riigikogus katkes pärast selle esimest lugemist. 2019. aastal muudeti seadust lähtuvalt eelkõige õiguskantsleri ettepanekust ning eelnõu väljatöötamisel keskenduti põhimõttele, mille kohaselt tagatakse väärtusliku põllumajandusmaa kaitsemeetmete elluviimine üldplaneeringute kaudu. Kuna üldplaneeringute koostamine on juba käimas, andis Maaeluministeerium 2019. aasta jooksul paralleelselt arvamusi planeeringumenetlustes, et tagada väärtuslike põllumajandusmaade kaitse parimal võimalikul viisil seni, kuni seadus veel nende kaitset ei taga. Maaeluministeeriumil on kavas esitada täiendatud eelnõu Vabariigi Valitsusele 2020. aasta juulis. Peamised kitsaskohad Mesindussektori jätkusuutlikkuse seisukohalt olulise Ameerika haudmemädaniku tõrjeprogrammi koostöös sektoriga siiski välja ei töötatud, kuna sektoril puudub üksmeel vabatahtliku programmi väljatöötamise vajalikkuse osas. Planeeritust enam aega on võtnud Euroopa Liidu taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete määruse ülevõtmine, mis esialgu oli planeeritud 2019. aasta lõppu, kuid on kandunud 2020. aasta esimesse poolde. Probleemiks on olnud mitmete lisavajaduste selgumine juba eelnõu menetlemise etapis, sh tihti taimetervise valdkonnaga külgnevates teemades, mitte otseselt eelnõu algatuse esialgset eesmärki puudutavalt. Vesiviljelussektori konkurentsivõimet on pärssinud vesiviljelusettevõtete omavaheline nõrk koostöö, mille elavdamiseks toetatakse EMKF rakenduskava teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetuse meetmes teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevusi ning sektorile ühist huvi pakkuvate uuringute läbiviimist Kalanduse Teabekeskuses. Merevesiviljeluse arengut takistava hoonestus- ja vee erikasutuslubade andmisega seonduva õigusruumi korrastamiseks ja lubade andmisel erinevate riigiasutuste vahelise parema koordineerituse tagamiseks kavandatakse seadusmuudatusi, mis võimaldavad riigia- 2019. aastal oli maaparanduse valdkonna väljakutseks uue maaparandusseaduse rakendamine, millega seoses koostati uusi juhendeid, korraldati infopäevi ja tehti teavitustööd. 2019. aastal oli maaparandusühistute reform, kus olemasolevad maaparandusühistud pidid oma tegevused uue maaparandusseadusega vastavusse viima. Erinevalt senisest mittetulundusühingust on uue maaparandusühistu tegevus selgelt piiritletud. Selleks on ühiseesvoolude hoid, poldriühistul lisaks ka pumbajaama, kaitsetammi ja regulaatori hoid. Lisaks võib ühistu tegeleda ka avalikust- või liikmete ühisest huvist tuleneva tegevusega, mis on seotud muu süsteemide toimimisega, kui liikmed selliselt kokku lepivad. Tegevused tuleb üldiselt ära nimetada ühistu põhikirjas ja detailselt ühistu tegevuse planeerimisdokumendis ehk tegevuskavas. Küll aga tuleb põhikirjas eristada süsteemi hoiutööd selle rekonstrueerimisest või ehitamisest. Kui ühistu ei soovinud jätkata tegevust maaparandusühistuna või ei kujundanud ennast ümber maaparandusühistuks 1. jaanuaril 62 sutusel läbi viia merre ehitamiseks vajalikud ettevalmistavad tegevused ja seejärel merevesiviljeluseks ettevalmistatud mereala enampakkumisel rendile anda. http://www.agri.ee/et/ministeerium-kontakt/maaeluministeeriumi-arengu-ja-tegevuskavad ; Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressidel: http://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/eestimaaelu-arengukava-mak-2014-2020 http://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/euroopamerendus-ja-kalandusfond-emkf-2014-2020 ; Indikaator Tegelik 2017 Tegelik 2018 Tegelik 2019 Sihttase 2019 Netolisandväärtuse juurdekasv aastas keskmiselt tööjõu ühiku kohta* (eelnenud aastaga võrreldes) põllumajanduses, % Allikas: FADN (2018 andmed; 2019. a tegelik IV kv 2020) +210 -25 Selgub 2020. aasta lõpus 3,0 Kalanduse lisandväärtus töötaja kohta, EUR Allikas: ESA (2017 andmed 2019. a tegelik II kv 2021) 24 593 28 087 Selgub II kvartalis 2021 21 150 * Netolisandväärtus 1.4.23 kujuneb sissetuleku ja kulutuste vahena. ÕIGUSKORD Valdkonna peamine poliitikakujundaja ja tegevuste elluviija on Justiitsministeerium koostöös teiste ministeeriumidega. 2019. juulis jõustusid ohtlike kalduvuskurjategijate ja ruumilise eripreventsiooniga seotud seadusemuudatused. Laiendati vägivallaohvrile abi saamise võimalusi erinevates süsteemides. Justiitsministeerium rahastas perioodil 2019-2020 täiendavalt õigusnõustamist seksuaalvägivalla ohvritele. 2019. aastal käivitus üleriigiline 24/7 kättesaadav ohvriabi kriisitelefon. Kõrge riskiga perevägivallaohvritele mõeldud MARAC süsteem laienes üle Eesti. MARAC mudeli juures alustas vabatahtlike tugiisikute süsteem. Üldeesmärk: Õiguskindel, institutsionaalselt hästitoimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse justiitssüsteemiga riik. Tulemusvaldkonna lühianalüüs Jätkusid ühingu-, maksejõuetus-, kriminaalmenetlus- ja mereõiguse revisjoni projektid. Maksejõuetusõiguse revisjoni I etapi raames valminud eelnõuga püütakse lahendada maksejõuetuse revisjoni käigus tõstatatud olulisemaid probleeme, et muuta pankrotimenetlused kiiremaks, kulutõhusamaks ning läbipaistvamaks ja parandada seega Eesti ettevõtluskliimat tervikuna. Revisjon jätkub II etapis eesmärgiga võtta üle saneerimise ja maksejõuetuse direktiiv ning korrastada saneerimise, võlgade ümberkujundamise ja füüsilisest isikust võlgnike kohustustest vabastamise menetlused. Riigikaitse revisjoni raames valminud eelnõud said Vabariigi Valitsuse heakskiidu. Suvel loodi Riigiprokuratuuris eraldi riigiprokuröri ametikoht, kes tegeleb spetsiaalselt kannatanute kaitsmise temaatika ning perevägivalla menetluspraktika ühtlustamisega. Justiitsministeerium jätkas tööd kriminaalmenetluse revisjoniga, milles vaadatakse muuhulgas üle kogu tõkendite ja lähenemiskeelu süsteem kriminaalmenetluses. Perevägivallaohvrite parema kaitse eesmärgil on olulised kolm muudatust: 1) täpsustatakse ajutise lähenemiskeelu tingimusi, tuuakse selgemalt välja vägivallatseja kodust eemaldamise tingimused; 2) laiendatakse kriminaalmenetluses lähenemiskeelu kohaldamisala, mis kehtivas seaduses on piiratud laste vastu toime pandud kuritegude ja vägivallakuritegudega; 3) tuuakse ajutise lähenemiskeelu määramise võimalus ettepoole ja lubatakse see kohaldada esialgse õiguskaitse korras prokuröri määrusega kohe sündmuskohal ning erakorraliste asjaolude puhul ka ilma kannatanu nõusolekuta; prokuröri määruse peab hiljem kinnitama kohus. Käivitus kuriteos kannatanute tagasiside kogumise süsteem, kus kannatanud saavad veebipõhiselt anda anonüümselt tagasisidet, kuidas riik (politsei, prokuratuur, ohvriabi jt) nende abistamisega toime tuli. Valmis eelnõu, millega tühistatakse poliitilise välireklaami ja aktiivse valimisagitatsiooni keeld valimispäeval. Valitsuse vahetumise tõttu saadeti uuesti kooskõlastusringile võlaõigusseaduse muudatused, millega soovitakse soodustada üürisektori arengut, võimaldades üürilepingu pooltele rohkem paindlikkust omavaheliste suhete kujundamisel ning tagades võimalike rikkumiste puhuks üürileandja õiguste kaitseks tõhusad vahendid. Jätkati täitemenetluse reformi elluviimist. Täitemenetluse ümberkorraldamise kontseptsioon näeb ette, et õigeks ajaks tasumata riiginõuete, näiteks trahvid ja sunniraha, täitmine antakse Maksu- ja Tolliametile ning kavandatakse kohtutäiturite arvu vähendamist. Soov on muuta täitemenetlus inimestele oluliselt odavamaks, et võlgnevus ei toodaks uusi võlgu. Tulemuste analüüs Teadmistel ning mõjude hindamisel tugineva riigisisese õigusloome protsessi toetamine ja arendamine –Riigikogus algatati „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ menetlus. Õigusloomepoliitika põhialustes on jätkuvalt kesksel kohal kaasav ja tõendusel põhinev õigusloome, millele esitatavad nõuded peavad tagama, et Valmisid ettepanekud, et suunata osa kurjategijatelt kriminaalmenetluse käigus ära võetud või välja mõistetud varast kuriteoennetusse ja ohvritele. 63 loodavad seadused on põhiseaduspärased ning suurendavad riigi konkurentsivõimet, heaolu ja turvalisust. õigusrikkujate erikohtlemise reformi: aidata praktikasse tuua uusi lähenemisviise, jätkusuutlikke lahendusi, mõjusaid sekkumisi, efektiivseid koostöövorme ja -mudeleid ning ajakohastada valdkonna spetsialistide teadmisi ja oskusi. Sedakaudu suureneb noorte vastutustunne ja arusaam õigusrikkumise tagajärgedest, mille tulemusel panevad noored toime vähem korduvõigusrikkumisi. Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtete, põhiseaduslike seaduste, põhiõiguste- ja vabaduste analüüs – Eesti Teaduste Akadeemia juures alustas tegevust Riigiõiguse Sihtkapital, mille peamiseks eesmärgiks on edendada riigiõiguse õpetamist ning selle alast teadustööd. Sihtkapital toetab kõrgetasemeliste teadusartiklite avaldamist ja rahvusvahelist teaduskoostööd, õppevahendite väljaandmist, analüüside koostamist, loengute, diskussioonide, konverentside või teadustööde konkursside korraldamist. Kvaliteetne õigusemõistmine mõistliku aja jooksul, sh kohtusüsteemi ressursikasutuse tõhustamine Viimastel aastatel on nii maa- kui ka halduskohtutesse saabuvate asjade trendid välja kujunenud, st tsiviilasju saabub üle 30 000 asja aastas ja süüteomenetlusasjade (st kriminaal- ja väärteomenetlusasjad kokku) vähemalt 22 000 asja aastas. Pikema perioodi jooksul on välja kujunenud halduskohtutesse saabuvate asjade trend, st saabuvate asjade arv on vähenenud ja jääb vahemikku 2 500 – 3 000 asja aastas. Välja on kujunenud kohtute omavaheline koormuse jaotus, st ligikaudu 44-46% asjadest laekub Harju Maakohtusse, 12-13% Pärnu Maakohtusse, 22-25% Tartu Maakohtusse ja 17-18% Viru Maakohtusse. Seega maakohtute töökoormus on välja kujunenud pikema perioodi jooksul ja on püsiv. Omavahelises võrdluses on koormatumaks halduskohtuks Tartu Halduskohus (seda ennekõike piirkonnas asuvatest vanglatest saabuvate kaebuste tõttu).Väljakujunenud olukord kajastub menetlusstatistikas, st 2019. a tsiviilasjades ei olnud maakohtute jõudlus positiivne ning Harju Maakohtus oli pikkade menetluste osakaal üle 15%, mis on muret tekitav. Ettevõtjaid ja tarbijaid toetav õiguskord – 2019. aastal jõustusid seadusemuudatused, mis võimaldavad Patendiametil kasutada kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste puhul elektroonilist menetlust. Algasid Patendiameti leiutiste infosüsteemi arendustööd. Jõustus seadus, millega võeti Eesti õigusesse üle uus kaubamärgidirektiiv (EL) nr 2015/2436 ja muu hulgas lihtsustati mittetraditsiooniliste kaubamärkide kaitsmist. Aprillis viidi Tööstusomandi apellatsioonikomisjon (TOAK) Justiitsministeeriumist üle Patendiameti juurde. TOAK lahendab nüüd lisaks kaubamärgi registreerimisel tekkivatele vaidlustele ka tööstusomandi õiguskaitse tühistamise avaldusi ja mitmeid teisi tööstusomandi seadustes sätestatud vaidlusi, mida seni lahendasid maakohtud. Apellatsioonikomisjonile saab esitada kaebuse ka Patendiameti registritoimingute kohta. Muudeti TOAK-i menetluskorda. Septembris 2019 jõustunud muudatustega korraldati ümber TOAK-i ülesehitus. Kui varem koosnes komisjon kaheksast liikmest, kes täitsid komisjoniliikme ülesandeid üldjuhul muu tegevuse kõrvalt, siis nüüd koosneb komisjon kahest alalisest liikmest, kes vastavad kohtunikule esitatavatele nõuetele. Kohtutes viidi intellektuaalomandialaste vaidluste lahendamine Harju Maakohtusse. Muudatuste eesmärk oli muuta vaidluste lahendamine kiiremaks ja tõhusamaks ning tagada tehtavate lahendite hea tase. Olukorra leevenduseks töötati välja ja saadeti kooskõlastusringile eelnõu, millega on kavas anda kohtusüsteemi käsutusse uued hoovad, mille abil kohtute töökoormust tasandada – ringkonnakohtute esimehed saavad õiguse töövooge kohtute vahel erakorralistel juhtudel ilma kohtualluvust muutmata ümber suunata ja kohtunikud võimaluse lahendada menetluslähetuse korras asju teises sama või madalama astme kohtus. Samuti luuakse eelnõuga võimalus pikendada Riigikohtu üldkogu otsusega vanuse tõttu või omal soovil ametist vabastatud kohtuniku volitusi, et ta jõuaks oma pooleliolevad kohtuasjad lõpuni menetleda. 2019. aastal lepiti kokku kohtute tugiteenuste tsentraliseerimise sisus ja etappides. Käesolevaks ajaks on loodud järgmised kohtuteülesed ametikohad: kohtute turvajuht, kohtute andmekvaliteedijuht, kohtute andmekaitsespetsialist, kohtute IT-juht. Ametikohad asuvad konkreetse kohtu koosseisus, kuid teenindavad kõiki esimese ja teise astme kohtuid. Kohtujuhid seavad ametikohale ootused ja näevad ette kvaliteedistandardi. Inim- ja kodanikuõiguste kaitse – Valmis perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse ning täitemenetluse seadustiku muutmise väljatöötamiskavatsus. Kavandatava muudatusega soovitakse anda kohtule suurem kaalutlusõigus suhtlusõiguse vaidluste lahendamisel, sätestada keeld lapse suhtes suhtlusõiguse asjade täitmisel jõudu kasutada ning täpsustada, kuidas peaks toimuma ühise hooldusõiguse teostamine lapse jagatud elukoha puhul. Kriminaalpoliitika põhialused 2030 – Riigikogus algatati eelnõu „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ menetlus. Kriminaalpoliitika põhialused on koostatud vajadusest suurendada ühiskonna turvalisust ning muuta kriminaaljustiitssüsteem inimkesksemaks. Fookuses on kolm teemat: kriminaaljustiitssüsteemi tõhusus ja ohvrisõbralikkus; laste ja noorte kriminaaljustiitssüsteemi sattumise ennetamine ning korduvkuritegevusest irdumise toetamine. Justiitsministeeriumi prioriteediks on korduvkuritegevuse vähendamine, mis on üks olulisemaid teemasid ka kriminaalpoliitika põhialuste 2030 eelnõus. Kõige tõhusam vahend selleks on pakkuda vanglast vabanenule ajutist majutusteenust koos nõustamisega. Eesmärk on suurendada vanglast vabanejate osalust tööturul, sotsiaalteenustel ja hariduses ning vähendada nende retsidiivsust ning tänu majutusteenusele on ministeerium teinud edusamme. Kohtulike registrite infosüsteemide arendamine – Uue kinnistusraamatu infosüsteemi (KRIS5) arendustööd pidid esialgse kava kohaselt toimuma aastatel 2017-2021 mitmes järjestikuses etapis. Kuna arendaja tööd ei vastanud nõuetele, otsustati leping lõpetada, mistõttu 2019. a jäid KRIS5 tööd pooleli ning pandi paika edasist projekti tegevuskava. Plaani kohaselt hakatakse KRIS5 infosüsteemi arendama osade kaupa põhiliselt Registrite ja Infosüsteemide Keskuses komplekteeritud meeskonnaga, vajadusel kaasates täiendavalt teisi arendajaid. Uus kinnistusraamatu infosüsteem peaks valmima 2023. aastal. Õigusteabe kättesaadavus – Valmis uuenenud Riigi Teataja prototüüp. Prototüübi ja kasutajate ettepanekute põhjal koostatud lähteülesande alusel hakatakse arendama uue põlvkonna kasutajasõbralikku Riigi Teatajat. Norra ja Euroopa Majanduspiirkond eraldasid Justiitsministeeriumile 4,7 miljoni eurot, et vähem noori satuks õigusrikkumiste nõiaringi. Projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ eesmärk on toetada alaealiste Peamised kitsaskohad 64 Õigusloomes on kasutamata võimalused kaasaegsete mugavate infotehnoloogiliste lahenduste abil suurendada õigusloome läbipaistvust, ühtlustada ja parandada õigusloome kvaliteeti ning seeläbi vähendada tehnilise töö mahtu. muuhulgas kriminaalmenetluse digitaalne külg, sh nii digitaalsete tõendite kogumine kui ka elektroonilisele kriminaaltoimikule üleminek. Prokuratuuris ja kogu menetlusahelas tuleb jätkuvalt tõsta kompetentsi prioriteetsete kuritegude menetlemisel. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi töös avaldab ressursside nappus negatiivset mõju ekspertiiside valmimisaegadele. Sarnaselt teistele Euroopa riikidele on ka Eesti kriminaalpoliitika väljakutseteks korduvkuritegevuse ehk retsidiivsuse määra vähendamine ning õigusrikkujate hulgas sageli esinevate sõltuvuste ja muude vaimse tervise häirete diagnoosimine ning ravi. Samuti satub ikka veel liiga palju noori õigusrikkumiste tsüklisse. Kriminaaljustiitssüsteemil on arenguruumi nii digitaliseerituse kui personaalse ja ohvrisõbraliku lähenemise vallas. Arengut süüdimõistetute korduvkuritegevuse vähendamisel ei takista seadusandlikud probleemid karistusõiguses, vaid väga selge ressursside nappus korduvkuritegevust ennetavates meetmetes, milleks eelkõige on tervishoiuteenuste defitsiit sõltuvushäirete ravis; vanglast vabanenud isikute rahaliste kohustuste hulk, mis ei motiveeri isikutel legaalse sissetuleku hankimist. Kinnipeetavate liiga kõrge arv ja kasutada olev ressurss ei soosi piisavalt taasühiskonnastamist ning vanglas töötamise võimaluste laienamine eeldab täiendavat riigipoolset toetust. Kriminaalhoolduse toe ja järelevalvega vabaneb vaid iga neljas kinnipeetav. Süüdimõistetutest kannab avavanglas karistust suhteliselt väike arv. Vanglas töötamise võimalused on ressursside tõttu piiratud. Problemaatiline on vanglate mahajäämus infotehnoloogilistes arendustes ja töö digitaliseerimisel rahapuuduse tõttu. Vanglaametnike ja kriminaalhooldajate palgatase peaks olema kõrgem, kuna tänane palk on jätkuvalt madal arvestades ametniku töö üldist raskust, ohtlikkust ja inimesele esitatavaid nõudeid. Seetõttu tuleb panustada vanglaametnike ja kriminaalhooldajate palgataseme tõstmisele. Suuremaks probleemiks kohtute valdkonnas on mitmete kohtuteenistujate gruppide madal palk võrreldes turu keskmise palgaga samaväärse töö eest. Kõrgema kvalifikatsiooniga ametnike lahkumine, probleemid uutel värbamisel on mõjutamas negatiivselt kogu kohtumenetluse tõhusust ja takistamas tegevusi kohtumenetluse kvaliteedi tõstmisel, seda eriti olukorras, kus samaaegselt on toimumas kohtunike põlvkonnavahetus. Kohtutes kasutusel oleva menetlustarkvara abil on viidud senised paberdokumendid digitaalsesse vormi ning järkjärgult on töövooge muudetud digitaalseks, kuid paradigmamuutus on ellu viimata ja kaasaegsed infotehnoloogilised lahendused kasutusele võtmata. Edukaks optimeerimiseks ja automatiseerimiseks vajavad üle vaatamist ja ajakohastamist menetlusseadustikud osas, mis sätestavad reeglid menetlustoimingute läbiviimise viisideks. Pikas perspektiivis ei ole digitaliseerimisel mõistlik asendada üks ühele tänaseid tööprotsesse digitaalsete töövoogudega. Kohtumenetlus on võimalik muuta andme- mitte dokumendipõhiseks, see tagaks menetluse kiirenemist, hea andmekvaliteedi, menetlusinfo kiire liikumise ning väldiks dubleerimist tööprotsessides. Riigi õigusabis on mitmeid probleeme, nagu noorte advokaatide vähene huvi riigi õigusabi teenuse osutamise vastu, rahulolematus õigusabi kvaliteediga jm. Konkurentsivaldkonna üheks kitsaskohaks on jätkuvalt väärteomenetluse tõhusus. Tulenevalt õiguslikust regulatsioonist on praktikas esinenud juriidilise isiku derivatiivse vastutusega kaasnevad probleemid. Õiguslike muutustega seoses on täna üheks ohuks valdkonna infosüsteemide arenduste takerdumine, mille tulemusel ei ole infosüsteemid kasutajasõbralikud ega ajakohased ja aeglustavad menetlusasutuste tööprotsesse. Kriminaalstatistika puhul on probleemiks E-toimiku kehv andmekvaliteet, mis pärsib ka prokuröride ja kohtunike tööprotsesse. Reguleerimist ja tagamist vajab Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressil: https://www.just.ee/et/ministeerium-kontaktid/arengukavad-ja-tooplaanid. Indikaator Transparency International korruptsiooni tajumise indeksi väärtus Allikas: Tegelik 2017 Tegelik 2018 Tegelik 2019 Sihttase 2019 71 73 74 69 5 6 5 <10 Ei, ei 61 Kõigis kohtutes ning menetlus-liikides on kohtuasjade lahendamise jõudlus positiivne, mitte https://www.transparency.org/ Viimase 12 kuu jooksul kuriteoohvriks langenud elanike osakaal, % Allikas: Justiitsministeerium Tõhusam õigusemõistmine kohtumenetluses (menetluse kestvus ja jõudlus) Allikas: Justiitsministeerium Ei, ei59 65 Ei, ei60 üheski maakohtus, halduskohtus ega teises kohtuastmes apellatsioonmenetlused ei kesta reeglina kauem kui 365 päeva Vägivaldse ründe tagajärjel hukkunuid Allikas: Justiitsministeerium 35 26 23 <30 Alaealise kannatanuga ja alaealise kahtlustatavaga kriminaalasja kohtueelse menetluse pikkus Allikas: Justiitsministeerium Kannatanu ga: 6,4 kuud Kahtlustata vaga: 3,4 kuud Kannatanu ga: 6,3 kuud Kahtlustata vaga: 2,9 kuud Kannatanu ga: 3,4 kuud Kahtlustata vaga: 3,0 kuud Kannatanuga: 3,5 kuud Kahtlustatava ga: 2,0 kuud 1.4.24 SISETURVALISUS teemad, millega Euroopa Liidu tasandil tegelda. Eestis on terrorismioht väike. Seda tajuvad ka Eesti elanikud, sest terrorismi peab Eesti riigi peamiseks mureks 1% elanikke. Vaatamata sellele peame arvestama Euroopas ja mujal toimuvate relvakonfliktide, äärmusluse leviku ja rändetrendidega, sest need võivad mõjutada ka meie riigi julgeolekut. Samuti on Eesti elanike puhul kasvanud oht sattuda välismaal terrorirünnaku piirkonda. Kuritegevust pidas 2019. aastal kõige tähtsamaks probleemiks, millega Eesti riik vastamisi seisab, 3% vastanutest. Kuritegevus oli Eesti elanike arvates aastatel 2004– 2008 pidevalt peamiste mureteemade hulgas, seda pidas 2006. aastal põhiprobleemiks koguni 48% vastanuid62. Alates 2009. aastast ei ole kuritegevus olnud riigi ees seisva kolme peamise mure hulgas. Aastatel 2009–2010 vähenes näitaja 10%-le ja järgmistel aastatel vähenemine jätkus. Taustaks võib välja tuua, et registreeritud kuritegude arv on 15 aastat olnud langustrendis, kuid 2018. aastal suurenes 0,5% ja 2019. aastal 0,2%.63 Valdkonna peamine poliitikakujundaja ja tegevuste elluviija on Siseministeerium koostöös teiste ministeeriumidega. Üldeesmärk: Tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Tulemusvaldkonna lühianalüüs Eesti elanike hinnang turvalisusele on väga kõrge. Eestit elamiseks turvaliseks riigiks pidavate elanike arv on viimastel aastatel suurenenud, sealjuures on märkimisväärselt suurenenud nende hulk, kes nõustuvad selle väitega täielikult. 2015. aastal leidis 92% Eurobaromeetri uuringule vastanuid, et Eesti on elamiseks turvaline riik. 2018. aastal pidas siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringu järgi Eestit elamiseks turvaliseks riigiks koguni 94% vastanuid. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ üks olulisi eesmärke on, et suureneks igaühe panus turvalisuse tagamisse. Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringu järgi on elanike kaasatus siseturvalisuse tagamisse võrreldes 2016. aastaga vähenenud (2016. aastal oli see 46,1% ja 2018. aastal 30%)64. Peamisteks takistusteks turvalisusega seotud vabatahtlikus tegevuses osalemisel nimetati muid kohustusi ja vähest vaba aega (58%) ning füüsilistele võimetele esitatavaid nõudeid (40%). Inimesed on enamasti veendunud, et peaksid ise aktiivselt osalema omaenda ja kodukoha turvalisuse tagamisel (93%). On eeldused, et suurendada osalemist turvalisusega seotud vabatahtlikus tegevuses. Seda ilmestab inimeste valmisolek panustada vabatahtlikusse tegevusse: naabrivalve töös on osalenud 9% elanikke, samas kui 56% vastanuid on valmis selles osalema edaspidigi; abipolitseinike ja päästjate töös on osalenud vaid 1% vastanuid, kuid iga viies 15–49-aastane Eesti elanik on huvitatud abipolitseinikuks või vabatahtlikuks päästjaks hakkamisest. Kõige olulisem motiveerija on soov luua turvalisust oma kodukohas. Võrreldes Euroopa keskmisega peavad eestlased Eurobaromeetri uuringu järgi oma riiki turvalisemaks – 28 riigi pingereas 7. koht. Euroopas keskmiselt on turvalisusele antud hinnangud püsinud samal tasemel. Küll on võrreldes 2015. aastaga vähenenud eurooplaste, sh eestlaste veendumus, et Euroopa on elamiseks turvaline koht. Toimunud terroriaktid ei ole mitte niivõrd mõjutanud seda, kuidas inimesed tajuvad oma isiklikku turvalisust, vaid pigem on rohkem mõjutanud seda, kuidas tajutakse Euroopa üldist turvalisust. Kui 2015. aastal kerkis Euroopa rändekriisi mõjul Eesti elanike arvates kõige tähtsamaks probleemiks, millega Eesti riik vastamisi seisab, sisseränne, siis 2016. aastal vähenes mure sisserände pärast märkimisväärselt (45%-lt 19%-ni), 2017. aastal veelgi (19%-lt 14%-ni) ja 2019. aastal pidas seda riigi peamiseks mureks 12% vastanuid. Vigastussurmade arv65 oli 2019. aastal väiksem kui 2018. aastal (182 ja 220). Eesti elanikud on arvamusel, et terrorism (20% vastanuid) ja sisseränne (52% vastanuid) on kõige olulisemad 66 Kõige enam oli liiklusõnnetustes hukkunuid (2018. aastal 67 ja 2019. aastal 52). Inimkannatanuga liiklusõnnetusi ja liikluses hukkunuid oli küll võrreldes 2018. aastaga vähem, kuid vaadates pikemat ajatelge püsib olukord liikluses suhteliselt ühel ja samal tasemel. Inimkannatanuga liiklusõnnetuste arvu vähenemist mõjutas sõidukite kokkupõrgete vähenemine. Viiendik liiklusõnnetuse põhjustajatest valis ebasobiva kiiruse, kuid nende arv on viimastel aastatel vähenenud. Mootorsõiduki joobes juhtimiste arv jäi 2018. aastatasemele, neid registreeriti veidi üle 2600. Siseturvalisuse tagamisele aitavad kaasa inimesed, kes on saanud hea väljaõppe ja on motiveeritud panustama Eesti turvalisusesse. Selleks suurendati 2019. aastal võimalusel töötajate palku. Päästeameti palgafondi suurendati 7,9 miljonit eurot, mis tähendab päästjate keskmise põhipalga kasvu 23,6%. Politsei ja Piivalveameti (edaspidi PPA) töötajate palgatõusuks nähti ette 12,9 miljonit eurot, mille abil oli võimalik töötajate põhipalka tõsta keskmiselt 10%. 2019. aastal parandati Päästeameti ja Politsei- ja Piirivalveameti tehnilist valmisolekut, et paremini sündmustele reageerida. Näiteks metsa- ja maastikupõlengute efektiivsemaks likvideerimiseks võttis Päästeamet 2019. aastal kasutusele 21 uut tulekustutusvõimekusega UTV-d69, millest üks anti üle Sisekaitseakadeemiale (edaspidi SKA) päästealase õppetegevuse läbiviimiseks. 2019. aastal jätkus päästetööde veoautode elukaarepõhine asendamine, mille raames võeti 2019. aastal kasutusele viis uut paakautot. Veepäästevõimekuse tõstmiseks võeti kasutusele kolm päästetööde jetti. Politsei- ja Piirivalveametis asendati 2019. aastal korraliselt rendisõidukeid ja elukaarepõhiselt peamiselt eriotstarbelisi omandisõidukeid. Muuhulgas võeti kasutusele erinevate ürituste turvalise korraldamise toetamiseks video- ja valvesüsteemide tehnikabuss. Veesõidukite ning õhusõidukite osas aidati kaasa ennekõike olemasoleva tehnilise võimekuse säilitamisele ja selle jaoks teostati erinevaid suuremahulisi hooldus- ja kapitaalremonttöid. Euroopa Liidu sisejulgeolekufondi vahendite kaasabil soetati ja võeti PPA kriminaalvaldonnas kasutusel kolm uut sõiduautot ning piirivalve valdkonnas kaks hüdrokopterit, mis võimaldavad täita patrull- ja päästeülesandeid vees, jääl, rüsi- ja purustatud jääl ning lumel. Tapmiste ja mõrvade tagajärjel hukkunute arv on aasta-aastalt vähenenud (2018. aastal 28 ja 2019. aastal 23) inimest66. Samuti oli narkootikumidest põhjustatud surmade arv viimaste aastate väikseim (2016. aastal 95, 2017. aastal 108, kuid 2018. aastal 34 inimest ja 2019. aastal 28)67. Seda võib seletada eduka tööga narkootikumide kättesaadavuse vähendamisel. Tulekahjudes hukkus 2019. aastal 43 inimest, mis on 7 tulesurma võrra vähem kui 2018. aastal, kuid ületab arengukavas seatud piiri 5 hukkunuga. Täpsemini hukkus 27 meest, 12 naist ja 4 last. Meessoost hukkunu keskmine vanus oli 51 aastat ja hukkunud naise keskmine vanus oli 69 aastat, 2018. aastal 77,6. Alkoholijoobes või joobekahtlusega oli 62% tulekahjus hukkunud täiskasvanutest (2018. aastal 56%), kusjuures meestest lausa 89%. Hooletu suitsetamise tõttu hukkus vähemalt 19 inimest (44% hukkunutest) ning kõik suitsetamise tagajärjel hukkunud olid ka alkoholijoobes. Kusjuures 2010. ja 2019. aasta võrdluses ei ole muutusi – suitsetamisest alanud tulekahjudes hukkunute osakaal on püsinud samal tasemel. Olulisematest kinnisvaraarendustest võib välja tuua, et kaasajastati näiteks PPA Saatse kordoni peamaja, valmisid Päästeameti kaasaegse tehnika nõuetele vastavad garaažid (Mustla, Tõstamaa, Alatskivi ja Lihula), Kihnu PPA ja Päästeameti ühishoone ja SKA uus õppehoone Kase tänaval. Kokku investeeriti 21 765 000 eurot, millest SKA peahoone rahastamiseks saadi ASTRA meetmest 15 936 746 EURi. 2019. aastal ehitati ka Päästeameti Nõmme ja Lilleküla komandode ning Pommigrupi hooneid, PPA ja Päästeameti Sillamäe ühishoonet ja SKA Narva õppehoonet, mis valmivad 2020. aasta jooksul. Kokku investeeritakse nendesse objektidesse 25 670 000 eurot. Veeõnnetustes hukkus 36 inimest, mis on 7 võrra vähem kui 2018. aastal. Alates 2016. aastast on veeõnnetustes hukkunute absoluutarv olnud langustrendis. Uppunutest 31 olid mehed ja 5 naised. 64% uppunutest olid alkoholijoobes, meestest 77%. Inimeste teadmistel, hoiakutel ja käitumisel on oluline roll, et hoida ära elu, tervise ja ka vara kahjustamist. Hoiakute poolest on eeldused kahjusid ära hoida suuresti olemas. 2018. aastal tehtud avaliku arvamuse uuringu järgi pidas 95% vastanuid oluliseks käituda ohte ennetavalt68. Suur osa õnnetusi ja vigastussurmasid juhtub aga siiski käitumuslike tegurite tõttu, sh alkoholi liigtarvitamine, hooletu suitsetamine. Olulisema mõjuga IKT arendused olid: PPA e-taotluskeskkond koos uute teenustega passi ja ID-kaardi taotlemiseks, välismaalaste lühiajalise töötamise registreerimiseks, lühimenetluseks; Rahvastikuregistri e-teenuste portaal www.rahvasikuregister.ee; mobiilsed kiiruskaamerad, millega saab nt automaatset liiklusjärelevalvet teha kohtades, kus see patrullile on ohtlik. Õnnetuste ja ohtude ärahoidmisel ja vigastussurmade vähendamisel on väga oluline teha kavakindlat ennetustööd, mis mh arvestab eri sihtrühmadega. Vigastussurmade hulk on vähenenud nende teemade puhul, kus seda tehakse. Inimelusid on võimalik päästa vaid süsteemse ennetustööga, mistõttu on vaja sellele ka edaspidi pöörata väga suurt tähelepanu nii siseturvalisuse kui ka rahvatervise valdkonnas. Siseturvalisuse arengukava keskseid eesmärke on kogukonnakeskse turvalisuse arendamine. 2019. aastal jätkati siseturvalisuse tagamise kogukonnakeskse lähenemise mudeli rakendamiseks oluliste tegevustega. Näiteks jätkati 2018. aastal loodud maakondlike turvalisuse nõukogude tööd ning viidi ellu nende tegevusi. 2019. aastal eraldati maakondadele riigieelarveline toetus ning sõlmiti lepingud kogukondliku turvalisuse maakondlike toetusvoorude elluviimiseks. Maakondlike arenduskeskuste kaudu toetati riigieelarvest 270 000 euroga kohalikku algatust ja koostööd turvalise elukeskkonna loomisel ja hoidmisel. Võrreldes 2018. aastaga kasvas riigieelarveliste toetuste maht 70 Tulemuste analüüs Nagu varem, tegeleti ka 2019. aastal järgmise nelja läbiva teemaga: • hea väljaõppega ja motiveeritud personali tagamine; • reageerimiseks vajaliku taristu ja tehnika tagamine; • süsteemse, probleemikeskse ja teadmispõhise ennetustegevuse arendamine; • koostöövõimekuste arendamine. 67 000 euro võrra. Lisaks toetati kohalikku algatust ja koostööd turvalise elukeskkonna loomisel ja hoidmisel Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest 48 000 euroga. Samuti tehti politsei- ja piirivalveameti kõikides prefektuurides koostööd kohalike omavalitsustega turvalise elukeskkonna kujundamisel. Näiteks kaardistati piirkondade probleemkohti, tehti koostööd eesmärkide püstitamiseks nii liikluskorralduse- kui ohutuse, tänavavalgustuse, kaamerate paigaldamise, lähisuhtevägivalla, riskiperede, abivajadusega isikute jmt teemadel. Politsei- ja piirivalveametis loodi 2019. aastal eraldi ametikoht vägivaldse äärmusluse ennetamise tõhusamaks arendamiseks ja siseriikliku ennetusvõrgustiku moodustamiseks. Koolitatud on tuhandeid esmatasandi ametikke õiguskaitseasutustes, KOV-ides, haridusvaldkonnas, sotsiaalhoolekandes, justiitsvaldkonnas jne, et suurendada suutlikkust märgata radikaliseerumise tunnuseid varajases staadiumis ning korraldada sekkumisi. Samuti on Sisekaitseakadeemia siseturvalisuse ja kriisireguleerimise õppemoodulisse lisatud radikaliseerumise protsessi ja tunnuste teemaline plokk. Ennetustegevuse paremaks elluviimiseks jätkati arutelusid eesmärgiga kokku leppida valdkondadeülese ennetuse kontseptsiooni elluviimise eest vastutavas asutuses ja poolte rollides. Kaardistati Eestis elluviidavad programmilised ennetustegevused ja nende hinnatud mõju. Lepiti kokku, et on vajadus tagada ennetuse keskne koordineerimine läbi kompetentsikeskuse, mille ülesannete ja ressursivajaduse kaardistamine toimub 2020. aastal. Kriisideks valmistumisel oli 2019. aasta positiivne muutus, et hädaolukorra lahendamise juhtimise eest vastutavad asutused on mõistnud kriiside lahendamiseks sobiliku juhtimisstruktuuri vajadust. Asutused on loonud staabid ning planeerinud töö tegemiseks töökeskkonnad, koosseisud ja on täpsustanud tööprotseduure. Samuti on hädaolukordade lahendamise eest vastutavad asutused enam teadvustanud kriisireguleerimisõppuste korraldamise vajalikkust, et olla hädaolukorras või selle ohu korral valmis paremini tegutsema. Ajavahemikul 2018–2019 korraldasid peaaegu kõik hädaolukordi juhtivad asutused, sh 33 üle 10 000 elanikuga KOVi, kriisireguleerimisõppuse. Paremaks valmistumiseks asutuste vastutusalas olevateks hädaolukordadeks on asutustel kohustus koostada koostöös kaasatavate asutuste ja juriidiliste ettevõtetega hädaolukordade lahendamise plaanid (HOLP). Ajavahemikul 2018–2019 said vaid Veterinaar- ja Toiduamet ja Keskkonnaamet ning 20 KOV-i valmis vajalikud HOLP-d. 2020. aastaks on siht, et igal HOLP-i koostamise kohustusega asutusel on olemas ajakohane ja toimiv HOLP hädaolukordade lahendamiseks, mida tulevastel kriisireguleerimisõppustel testitakse. Kriisideks valmistumisel suurendati ka elanike teadlikkust, näiteks tehti kõigile elanikele kättesaadavaks käitumisjuhised kriisiolukordadeks. 2019. aastal tehti ettevalmistustöid, et 2020. aasta märtsis oleks Häirekeskusel võimekus pakkuda üleriigilise kriisiinfotelefoni 1247 teenust. Kokku on kriisiinfotelefoni arendamiseks eraldatud 350 000 eurot (koos käibemaksuga). Konkreetsetest ennetustegevustest võib esile tõsta et jätkusid ettevalmistused taastava õiguse meetodite juurutamiseks. Üle Eesti toimus kokku 94 vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ gruppi kokku 1093 lapsevanemale. Igas Eesti piirkonnas kutsuti ellu suure riskiga lähisuhtevägivalla juhtumitöömudelil MARAC põhinevad töörühmad ja võrgustikud. Koos MARAC-idega laiendati üle Eesti ka Pärnus elluviidud katseprojekti tulemuste põhjal tehtud praktikamuudatusi – senisest kiirem lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine ning vägivallatseja eemaldamine sündmuskohalt. Jätkati spordil põhineva arenguprogrammiga SPIN, mis on mõeldud riskioludes elavatele ja vähemate võimalustega 10– 18 aastastele noortele. Viidi ellu ka STEP programmi tegevusi, mis aitab õigusrikkumise taustaga noortel leida sobiv töö- või õppekoht ja oma eluga õiguskuulekalt edasi minna. Laiendati käitumisoskuste mängu programmi rakendamist nii eesti kui ka vene õppekeelega koolides. Haridus- ja teadusministeerium rahastas 2019. aastal kiusamisvaba haridustee tagamiseks strateegiliste partneritena KiVa, Lastekaitse Liidu, Hooliva Klassi, TORE, Eetikakeskuse, Õpilasesinduste Liidu ja Vaikuseminutite tegevusi lasteaedades ja koolides. 2018. aasta alguseks valmisid kõikidele kooliastmetele riiklike õppekavade läbiva teema „Tervis ja ohutus“ õpetajaraamatud ja sõnastati õpitulemused; teemad toetavad ennetustööd interneti-, liiklus- sh raudteeohutuses, hädaabinumbri kasutamisel ja tule- ning veeohutuses. 2019. aastal viidi läbi koolitusi. Õpetajad kasutasid neid materjale läbiva teema rakendamisel. Sisekaitseakadeemia uuendas ja andis 2019. aastal välja sisekaitse valikkursuse õpetajaraamatuid, mille abil saab riigikaitseõpetuse ja sisekaitseõpetuse valikkursuste raames anda elanikkonnakaitsealaseid teadmisi. Samuti oli nii tulekahjudes kui ka veeõnnetustes hukkunute arvu vähendamisel endiselt tähtis roll ennetustööl, näiteks meediakampaaniatel, teavitusel, kodukülastustel, veeohutuspüstakute rajamisel jne. Jätkati ka „Kodud tuleohutuks“ projektiga, mille eesmärk on lahendada koostöös omavalitsustega toimetulekuraskustes leibkondade ja üksi elavate vanurite pakilisi tuleohutusprobleeme. Kaardistatud on 5000 kriitilises olukorras kodu ja 2018–2019 tehti korda 663 kodu. Riik ja KOV-id panustasid sellesse 2 170 000 eurot, kusjuures keskmine kodu korda tegemine läks maksma 3500 eurot. Osalesid kõik 79 omavalitsust. Erinevate toetusprojektide (nt SPIN, STEP, VEPA, MARAC jms) kaudu suunati ennetustegevustesse 697 000 eurot. Peamised kitsaskohad Tegevuste tähtaegade ja eelarve osalisel kasutamata jäämisel on eri põhjused, nagu näiteks plaanitust suurem ajakulu, mis on vajalik tegevuste elluviimiseks. Üksikasjalik ülevaade tegevuste muudatustest on esitatud aruandetabelis. Mõned näited: 68 • 2019. aastaks idapiiri väljaehitamiseks planeeritud eelarvevahendid jäävad osaliselt kasutamata ning kantakse üle 2020. aastasse. Siseministeerium analüüsis 2019. aastal piiriehituse mahtu ja ajakava ning ettevalmistamise tegevused on võtnud planeeritust rohkem aega, mistõttu lükkuvad algselt 2019. aastasse planeeritud tegevused edasi järgnevatesse aastatesse. • Isikut tõendavate dokumentide infosüsteemide arendamiseks planeeritud vahenditest jäeti kasutamata 491 000 eurot (sisaldab käibemaksu) ning kanti 2020. aasta kriitiliste vajaduste katmiseks üle 2020. aastasse. Eelnimetatud kriitiliste vajaduste rahastamiseks taotles Siseministeerium vahendeid RES 2020–2023 koostamisel. Lisavahendeid ei eraldatud. Seetõttu lükkuvad 2019. aastaks planeeritud tegevused osaliselt edasi järgnevatesse aastatesse. • 2019. aastaks Sisekaitseakadeemia Narva õppehoone ehitustöödeks planeeritud eelarvevahendid kantakse osaliselt üle 2020. aastasse, kuna vahendite planeerimisel ei olnud teada täpne ehitustööde graafik. Eelarve ülekandmine 2020. aastasse ei pikenda ehitustööde teostamise aega ning õppehoones alustatakse õppetegevust 2020. aasta sügisel. Tulemusvaldkonna detailse täitmise infoga saab tutvuda aadressil: https://www.siseministeerium.ee/et/ministeerium/arengu-ja-tegevuskavad. Indikaator Tegelik 2017 Tegelik 2018 Tegelik 2019 Sihttase 2019 Elanike hinnang Eesti turvalisusele, % Allikas: Eurobaromeeter 94 94 Andmed puuduvad 92 PPA: 86 PÄA: 96 HK: 93 PPA: 89 PÄA: 97 HK: 94 PPA: 85 PÄA: 97 HK: 94 PPA: ≥85 PÄA: ≥95 HK: ≥90 54 57 57 100 Elanike usaldus Politsei- ja Piirivalveameti, Häirekeskuse ning Päästeameti vastu, % Allikas: PPA, PÄA, HK Eesti idapiiri kaetus elektroonse ja tehnilise valvega, % Allikas: PPA 1.4.25 ÜLEVAADE PÕHISEADUSLIKE INSTITUTSIOONIDE EESMÄRKIDEST Kuna põhiseaduslikud institutsioonid ei ole kohustatud andma oma tegevusest aru sama detailselt nagu valitsusasutused, siis on alljärgnevalt kirjeldatud nimetatud institutsioonide peamised eesmärgid ning lisatud on viited nende kodulehtedel asuvatele strateegia- või muudele raamdokumentidele. RIIGIKOGU KANTSELEI 2019. aastal tegutses Riigikogu XIII koosseisu ajal kaks probleemkomisjoni: probleemkomisjon rahvastikukriisi lahendamiseks ja probleemkomisjon riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks. Mõlemad probleemkomisjonid lõpetasid tegevuse 29.03.2019. Riigikogu XIV koosseis moodustas kaks probleemkomisjoni: Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni ja Eesti keele õppe arengu probleemkomisjon. Eesmärk: Riigikogu Kantselei eesmärk on Riigikogule tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks vajalike tingimuste loomine. Kantselei ülesanneteks on nõustada Riigikogu, tema juhatust, komisjone, fraktsioone ja Riigikogu liikmeid, tagada asjaajamine ning organisatsioonilised, majanduslikud ja tehnilised tingimused Riigikogu, tema juhatuse, komisjonide, fraktsioonide ja Riigikogu liikmete tööks, samuti osutada kaasabi Riigikogu suhtlemisel teiste institutsioonidega nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt ja korraldada Riigikogu liikmete ametihüvedega seonduvat. Seaduste vastuvõtmine ja parlamentaarne kontroll Riigikogu Kantselei ülesanne on riigi valimisteenistuse, Arenguseire Keskuse, Vabariigi Valimiskomisjoni ja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni teenindamine. Riigi valimisteenistuse ülesanne vastavalt riigikogu valimise seadusele on ette valmistada ja läbi viia Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Euroopa Parlamendi, kohaliku omavalitsuse volikogude, Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimisi ning rahvahääletusi. Arenguseire Keskus tegeleb Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute tuvastamise ja analüüsiga ning nende põhjal arengustsenaariumite koostamisega. Vabariigi Valimiskomisjoni ülesanne on tagada Riigikogu valimise seaduse §-s 1 sätestatud põhimõtete järgimine, sh teha kindlaks üleriigilised hääletamis- ja valimistulemused, lahendada kaebusi ning täita muid seadustest tulenevaid ülesandeid. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni ülesanne on kontrollida erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide tegevuse vastavust erakonnaseaduses sätestatud nõuetele. Riigikogu koosseisu vahetumine 2019. aasta kevadel toimusid Riigikogu XIV koosseisu valimised. Millest lähtuvalt leidsid aset Riigikogu XIII koosseisu lõpetamise üritused ning Riigikogu XIV koosseisu pidulikud avaüritused. Uue koosseisu avaistung toimus 4. aprillil, mil Riigikogu liikmed andsid ametivande ning valiti Riigikogu juhatus. • Riigikogu võttis 2019. aastal (kevadistungjärk 14.01.2019 – 13.06.2019; sügisistungjärk 09.09.2019 – 19.12.2019) vastu 130 õigusakti, sh 83 seadust ja 47 otsust; • Riigikogu XIII koosseisu kevadistungjärgul toimus 20 istungit ja XIV koosseis pidas 32 istungit. Sügisistungjärgul toimus 48 istungit; • Erakorraline istungjärk toimus 30.08.2019; • Kollektiivseid pöördumisi võeti menetlusse 11 korral; • Riigikogu istungitel toimus 7 olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu; • Valitsusliikmed ja muud ametiisikud esinesid Riigikogu ees 11 aruande, ettekande või ülevaatega; • Riigikogu XIII ja XIV koosseisu liikmed andsid ametivandeid kokku 120. korral, muud ametiisikud 22. korral; • Poliitilise avaldusega esineti Riigikogu ees 2019 aastal neljal korral; • Valitsuse moodustamiseks anti volitusi kahel ja umbusaldusavalduse nõudeid esitati neljal korral; • Riigikogu liikmed esitasid Vabariigi Valitsusele, selle liikmetele kokku 20 arupärimist (tagastati 2 arupärimist) ja 54 kirjalikku küsimust. Riigikogu liikmed edastasid Riigikogu juhatusele 291 taotlust valitsusliikmetele küsimuste esitamiseks infotunnis. Parlamentaarne tegevus Riigikogu komisjonides 69 Riigikogus on üksteist alatist komisjoni ja kolm erikomisjoni. Vastavalt vajadusele moodustatakse probleemja uurimiskomisjone, mida 2019. aastal nii Riigikogu XIII, kui XIV koosseisu ajal oli kaks. • Traditsiooniliselt toimus pidulik lipuheiskamine 24. veebruaril Kuberneri aias; • Riigikogu 100 kampaania käigus tehti Facebook’i 20 harivat ja meelelahutuslikku Riigikogu ajalugu tutvustavat postitust. FB-sõprade arv oli aasta lõpus üle 13 000; • Riigikogu lahtiste uste päev toimus mullu erandina 25. mail, päeval, mil Asutav Kogu 100 aastat tagasi Estoniast Toompea lossi Valgesse saali tööle asus. Külastajaid oli ligi 3 000 ning programm oli pühendatud laulu- ja tantsupeo ning eesti keele aastale; • Trükistest ilmusid ajakiri Riigikogu Toimetised (RiTo) nr 39 ja 40, valmis Riigikogu XIII koosseisu viimane aastaraamat, mis koondas materjali septembrist 2017 märtsini 2019. • Riigikogu XIV koosseisu tutvustav voldik ilmus mais ja selle uuendus oktoobris. • Riigikogu külastas aasta jooksul 26 240 inimest; • Eesti esinduskogu ajalugu tutvustavat rändnäitust „Riigikogu 100“ eksponeeriti kaheksas Eestimaa linnaruumis; • Koostöös Eesti Kunstnike Liiduga oli Toompea lossis 15 eriilmelist näitust. Komisjonid pidasid aasta jooksul kokku 614 istungit ning 21 olulist parlamentaarset kuulamist: - Alalistes komisjonides toimus 2019. aasta jooksul 520 istungit; - Erikomisjonid pidasid kokku 68 istungit; - Riigikogu XIV koosseisu probleemkomisjonid pidasid kokku 26 istungit; Olulisi parlamentaarseid kuulamisi toimus 21 korral. Aasta jooksul osaleti mitmetel rahvusvaheliste komisjonide koosolekutel, konverentsidel ja kohtumistel ning võõrustati erinevaid delegatsioone ja külalisi. - Parlamentarismialase koostöö rahvusvahelisel tasandil 2019. aastal toimus 6 Riigikogu esimehe välisvisiiti: 2019. aasta jaanuaris osales RK esimees Eiki Nestor Iiri parlamendi 100. aastapäevale pühendatud istungil 2019. aasta aprillis osales RK esimees Henn Põlluaas EL spiikrite konverentsil Viinis ning juunis Kesk- ja Ida-Euroopa parlamendispiikrite 4. tippkohtumisel Varssavis. Esimese ametliku kahepoolse välisvisiidi tegi RK esimees Ungarisse oktoobris 2019. RK esimees osales ka ENPA liikmesriikide spiikrite konverentsil Strasbourgis, kus esines ka sõnavõtuga. Novembri lõpus viibis RK esimees Balti Assamblee istungil Riias, mille raames toimus ka Balti riikide spiikrite kohtumine. Riigi valimisteenistus 2019. aastal toimusid Riigikogu valimised ja Euroopa Parlamendi valimised. Riigi valimisteenistuse põhitegevus oli seotud nende valimiste ettevalmistamise ja läbiviimisega, samuti valimiskaebuste läbivaatamise koordineerimisega. 2019. aasta märtsis korraldas Riigi valimisteenistus Riigikogu juhatuse valimised. Eestit külastasid 2019. aasta maikuus Korea Vabariigi Rahvusassamblee esimees ja novembris Soome parlamendi esimees. 2.-3. septembril toimus Eestis traditsiooniline NB870 parlamentide esimeeste kohtumine. Õigusloomega seonduvalt osales valimisteenistus Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ekspertkomisjoni töös, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi moodustatud e-hääletamise töörühma töös ning osales Justiitsministeeriumi koordineeritavas valimisseaduste muutmisettepanekute väljatöötamisel. Jätkus töö kuues välisdelegatsioonis ja parlamendirühmades. 2019. aastal võõrustas Riigikogu parlamendirühmi Hiinast ja Ukrainast. Arenguseire Keskus Parlamentide vaheline EL-i infovahetus (IPEX) Arenguseire Keskuse 2019. a tegevuskavas oli kinnitatud kolm uurimissuunda, mille raames tehtud uuringute läbiviimisse oli kaasatud üle 60 teadlase ja eksperdi. Uurimissuundade lõppraportid valmisid järgmiselt: 2019. a jätkus Riigikogu Kantselei ametnike töö IPEX71i juhatuse eesistumisega. Vastavalt protseduurireeglitele võttis Austria parlament Riigikogult IPEX-i juhtimise üle pärast 2019. aasta aprillikuist EL-i parlamentide esimeeste konverentsi Viinis. Avalikkuse teavitamine 2019. aasta peamine märksõna oli „Riigikogu 100“, sest aprillis möödus 100 aastat Asutava Kogu kokku tulemisest. Juubelikuu algas küünalde süütamisega kõigi Asutavasse Kogusse valitud saadikute sünnikohas. 22. aprilli õhtul läideti jüriöö märgutulest 120 küünalt parlamendiliikmete mälestuseks Kuberneri aias. Riigikogu 100 kulmineerus juubelinädalaga 22.-26. aprillil, millesse mahtusid Riigikogu pidulik istung koos kutsutud külalistega, temaatilise postmargi ja Riigikogu ajalooraamatu esitlus Valges saalis, Toompea lossi kolme nõupidamisruumi nimetamine riigimeeste Otto Strandmani, August Rei ja Jaan Tõnissoni nimedega. • „Vanemaealiste rahalise heaolu stsenaariumid Eestis aastani 2050“ oktoobris 2019. • „Eesti regionaalse majanduse stsenaariumid 2035“ novembris 2019. • „Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonna arenguga“ novembris 2019. Lisaks uurimisprojektidele anti regulaarseid ülevaateid maailma mõttekodades avaldatud analüüsidest ja arutelude keskpunktis olevatest teemadest. 26. aprilli õhtul olid Riigikogu kõikide koosseisude liikmed kutsutud Estonia teatrisse kontsertetendusele „Eestimaa hääled“ ja sellele järgnevale vastuvõtule Estonia kontserdisaali. • 2019. aastal ilmus 12 uudiskirja maailma mõttekodade värskeimatest analüüsidest; • Aasta jooksul valmis 6 trendiülevaadet väljaandele Pikksilm, kus eksperdid kirjutasid essee vormis erinevatel tulevikuteemadel; • 2019. aastal toimus 11 teemaõhtut, kus arutleti valitud tulevikuteemadel. Laiema avalikkuse kaasamiseks korraldati 8 seminari ja konverentsi. Neist olulisemad olid konverents „Teistmoodi tulevik“, kus esitleti keskuse uurimissuundade raames valminud töid, ja koos Õiguskantsleri Kantseleiga korraldatud seminar „Laste heaolu indikaatorid: Jaak Valge ajaloolisest uurimusest „Eesti parlament 1917-1940“ anti välja kordustrükk. Muudest tegevustest väärivad märkimist järgmised: 70 praegune seis ja võimalused laste olukorra kirjeldamisel”, kus arutati ühiselt laste heaolu kirjeldamise ja hindamisega seotud olukorda ja võimalusi Eestis. • Infotehnoloogia investeeringute kava prioriteedid on jätkata dokumendihaldus- ja stenogrammisüsteemi tarkvara arendamist. Tarkvaraarendusega seotud töid tehti 2019. aastal kogumaksumusega 221 200 eurot. • Lossi turvalisuse tagamiseks paigaldati turvaväravad maksumusega 30 700 eurot. Täiendav informatsioon ja olulisemad investeeringud Riigikogu Kantseleis (koos Arenguseire Keskuse ja Riigi valimisteenistusega) oli 2019. aastal täistööajale taandatud avalike teenistujate keskmine arv 216,07 (sealhulgas ametnike keskmine arv 74,83 ja töötajate keskmine arv 141,24). Kuigi Kantselei on jätkuvalt hoidnud asutuse atraktiivsust avaliku sektori tööandjana, kasvas 2019. aastal hüppeliselt personali vabatahtlik voolavus, mis oli 11,3%. Keskmine kuu põhipalk oli 2019. aastal 1 825 eurot. Olulisemad investeeringud olid järgmised: • Lõpetati aadressil Toom -Kooli 5 asuva hoone remont maksumusega 145 100 eurot; • lõpetati Toompea lossi põhjamüüri ja Toompea 1 kinnistul oleva müüri korrastamine maksumusega 56 100 eurot; • Lossi plats 1a asuvale hoonele teostati välitöid 93 500 euro väärtuses; Detailsem ülevaade Riigikogu Kantselei 2019. aasta tegevustest on kättesaadav Riigikogu kodulehelt aadressil: https://www.riigikogu.ee/riigikogu/riigikogukantselei/eelarve-ja-majandusaasta-aruanne/ Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon Olulisimaks tööks aruandeaastal lisaks tavapärasele erakondade aruannete kontrollimisele oli 2019. aastal toimunud Riigikogu ja Europarlamendi valimiskampaaniatega seotud erakonnaseaduse rikkumiste menetlemine ja mitmes komisjoni ettekirjutustega seotud kohtuvaidluses osalemine (ühe ettekirjutuse puhul käis kohtuvaidlus riigieelarvesse kantava keelatud annetuse üle summas 110 tuhat eurot). RIIGIKOHUS Riigikohtu personal Eesmärk: Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus, mille pädevus ja ülesanded on sätestatud põhiseaduses, kohtute seaduses ja kohtumenetluse seadustes. Põhiseaduse järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu kui Eesti kõrgema kohtu ülesanne on aidata kohtulahendite läbivaatamisega kaasa seaduste ühetaolisele kohaldamisele ja ühtse kohtupraktika kujundamisele. Samuti on Riigikohtu rolliks kaasa aidata õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamisele kogu kohtusüsteemis, seda eelkõige kohtunike omavalitsuskogude tööd korraldades ja tagades. 2019. aastal oli Riigikohtu struktuuris 107 ametikohta, sh 19 riigikohtuniku kohta. Tööjõu voolavus oli 11,6%, vabatahtlik voolavus 7,7%. Riigikohtust lahkus 2019. aasta jooksul 12 teenistujat ning tööle asus 12 teenistujat. 2019. aasta algul lahkus ametist Riigikohtu esimees Priit Pikamäe. Uueks Riigikohtu esimeheks sai senine tsiviilkolleegiumi esimees Villu Kõve, tema ametiaeg algas 4. veebruaril 2019 ja kestab üheksa aastat. Kolm kohtunikku suundusid pensionile, aasta jooksul asus ametisse neli uut riigikohtunikku. Kokkuleppel Justiitsministeeriumi ning I ja II astme kohtutega sõlmiti 2019. aasta suvel koostöömemorandum tagamaks ühtne kohtute kommunikatsioon. Selle alusel loodi Riigikohtu juurde kohtute kommunikatsiooni juhi ametikoht, mis täideti alates 1. oktoobrist 2019. Kommunikatsioonijuhi põhiülesanne on Eesti kohtute kommunikatsioonistrateegia kujundamise ja ajakohastamise koordineerimine koostöös kohtutega, kohtute strateegiline nõustamine ja toetamine avalike suhete küsimustes ning kriisiolukordade kommunikatsiooni juhtimine. Selle ülesande täitmiseks eraldas Justiitsministeerium Riigikohtule kohtute kommunikatsiooni juhtimise ja kommunikatsioonialase tegevuskava elluviimiseks vahendid järgmiselt: 2019. aastal vahendite ümbertõstmine summas 10 436,40 eurot Justiitsministeeriumi eelarvest Riigikohtu eelarvesse. Alates 2020. aastast tagab Justiitsministeerium memorandumiga kokku lepitud tegevuste elluviimiseks vajalike vahendite olemasolu Riigikohtu eelarves vähemalt summas 59 745 eurot igaaastaselt. 2019. aasta menetlusstatistika 2019. aasta72 kohtuasjade statistika pinnalt saab nentida, et töökoormus sarnanes eelneva aastaga. 2019. aastal esitati 2813 menetlustaotlust (2018. aastal 2886 taotlust): 2626 menetlusloa taotlust ning 187 riigi õigusabi (RÕA) või menetlusabi taotlust. Kokku oli menetluses koos jäägiga 3321 taotlust (2018. aastal 3327 taotlust): 3121 menetlusloa taotlust ning 200 RÕA või menetlusabi taotlust. Läbi vaadati 2864 taotlust (2018. aastal 2811 taotlust): 2683 menetlusloa taotlust ning 181 RÕA või menetlusabi taotlust. Läbivaadatud menetlusloa taotlustest otsustati menetlusse võtmine 2389 taotluse (2018. aastal 2309 taotluse) osas, millest võeti menetlusse 313 taotlust, s.o 13% (2018. aastal 316 ehk 14%). Ülejäänud taotlused kas tagastati, jäeti läbi vaatamata või loobuti taotlusest. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium vaatas 2019. aastal läbi 43 asja (2018. aastal 6 asja). Lisaks vaadati üldkogus läbi 2 põhiseaduslikkuse järelevalve asja. Läbivaatamatult tagastas kolleegium 8 taotlust ning jättis rahuldamata 28 taotlust. Rahuldati 9 taotlust. Riigikohtu hoonete renoveerimine 2018. aastal viidi läbi ehitushange Riigikohtu hoonete renoveerimiseks. Ehitushanke võitis Tartu Ehitus AS. Ehitustööd toimusid jaanuarist 2019 kuni veebruarini 2020. Ehitustööde kogumaksumuseks kujunes 6 709 366,07 eurot koos km-ga. Riigikohtu hoonete põhjalike renoveerimistööde käigus ühendati kaks hoonet aatriumiga, et parandada külastajate turva-kontrolli ja liikumisteid nii Kohtu tegevust iseloomustav näitaja on jõudlus, mis on aasta jooksul läbivaadatud taotluste suhe samal perioodil sisse tulnud taotluste arvu. Riigikohtu jõudlus menetlustaotluste läbivaatamisel 2019. aastal oli 102% (2865 : 2813). 2018. aastal oli jõudlus 97% (2811 : 2886). 2017. aastal oli jõudlus 103% (3260 : 3167). 71 kasutajatele kui külastajatele, loodi erineva tasemega liikumis-tsoonid parema turvalisuse tagamiseks ning füüsilise kaitse meetmete parandamiseks, rajati liikumisteed puuetega inimestele, sh ehitati liftid, võeti kasutusele kaugküte (hooned olid siiani elektriküttel), ehitati ventilatsiooni- ja jahutussüsteem. Rekonstrueeriti tugevja nõrk-voolusüsteemid ja fassaad, rajati välisvalgustus. Hoone sai uue katuse, uued aknad ja uksed. Siseviimistlustööde käigus paigaldati uued põrandad, valgustid jms. Sisustamishange viidi läbi 2019. aastal, selle võitis Standard AS ning selle tulemusena sõlmiti sisustusleping summas 594 058,68 eurot koos km-ga. Sisustamine algas veebruaris 2020 ja kestis 6 nädalat. Ehitustööde toimumise ajaks kolis Riigikohus asenduspinnale asukohaga Veski 32 Tartu (endine ERM peahoone). komisjon kaks korda aastas: kevadel ja sügisel. 2019. aastal saabus 35 eksamile lubamise taotlust, eksamid sooritas positiivselt 10 eksamitegijat. Kohtunike konkursse kuulutati välja viis: kolm kevadel ja kaks sügisel, nende konkurssidega sooviti täita 18 kohtunikukohta. Kandideerimisavaldusi esitati 91, keskmine konkurss oli viis kandidaati ühele kohale. 2019. aasta lõpu seisuga oli ametis 32 alla kolmeaastase staažiga kohtunikku. Kohtunike ja kohtuteenistujate koolitamine Kohtunike koolitamise eest vastutav kohtunike koolitusnõukogu kiitis heaks 2019. aasta koolitusprogrammi täitmise aruande ning kinnitas 2020. aasta koolitusprogrammi. 2019. aastal korraldati 56 koolitust ja ümarlauda, mille kestus oli kokku 70 koolituspäeva. 197 erinevat kohtunikku osales Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna korraldatud koolitustel ja ümarlaudadel. Kokku osaleti nimetatud koolitustel 2192 korral. Osalejate hinnangul vastasid 2019. aasta koolitused ootustele ning koolitajatega oldi rahul. Ehitustööde kestuseks oli planeeritud 406 päeva (13 ja pool kuud). Ehitustööd anti üle vastavalt algsele ajakavale. Riigikohus kolis tagasi ja alustas tööd Lossi 17 hoones 23. märtsil 2020. Riigikohtu praktika kättesaadavus 2020. aastal on plaanis uue kohtunike koolituse kodulehe valmimine, mis loodetavasti hõlbustab materjalide paremat kättesaadavust. Lisaks koondatakse uuele kodulehele kõigi seni toimunud koolituste materjalid. Riigikohtu lahendid avaldatakse Riigikohtu veebilehel koos märksõnade ja annotatsioonidega. Veebilehel toimib lahendite otsing ning koos märksõnastiku ja annotatsioonidega on tagatud ülevaade Riigikohtu seisukohtadest ning nende lihtne leitavus. 2019. aastal jätkati kohtupraktika analüüside, Riigikohtu aktuaalse praktika ülevaadete koostamist ja nende veebilehel kättesaadavaks tegemist. Veebilehel tehti 2019. aastal väiksemaid töid, mis täpsustasid ja parandasid info kättesaadavust menetluses olevate kohtuasjade kohta. Riigikohus võtab jätkuvalt aktiivselt osa Euroopa Õigusalase Koolituse Võrgustiku (EJTN) tööst. Riigikohus oli kuni 2019. aastani Rahvusvahelise Õigusalase Koolituse Organisatsiooni (IOJT) liige, kuid astus sealt välja. Väljaastumise tingis 2018. aastast kehtestatud liikmetasu suurus - 1000 dollarit aastas. Arvestades IOJT liikmeks olemise praktilise väärtuse puudumist, astus Riigikohus koolitusnõukogu heakskiidul IOJT-st välja. Kohtunike täiskogu 8. veebruaril 2019 toimus Tartus Eesti kohtunike 18. aastakoosolek, mille keskne teema oli kohtulahendi kvaliteet. Kohtunike täiskogu koguneb kord aastas ja sinna kuuluvad kõik ametis olevad kohtunikud. Kohtute seaduse järgi esinevad täiskogul ettekannetega Riigikohtu esimees ja justiitsminister, kuid lisaks neile on ka teisi ettekandjaid ja toimub paneeldiskussioon. Arutatakse õigusemõistmise probleemide, kohtute ja kohtuniku tööga seotud küsimuste üle, samuti valitakse kohtunike omavalitsuskogude liikmed ning esindajad teiste õiguskutsete eksami-, kutsesobivus- ja distsiplinaarkomisjonidesse. Seekordsel täiskogul otsustati muu hulgas luua kohtunikkonnasisene eetikanõukogu. See on nõuandev kogu, kuhu kohtunikud saavad pöörduda igapäevaelus ja -töös tekkivate eetiliste dilemmadega. Kohtunike eetikanõukogu poole saab kohtunik pöörduda teda puudutavas küsimuses arvamuse saamiseks, ent nõukogu võib anda ka soovitusi omal algatusel. Eetikanõukogu arvamused ja soovitused avaldatakse Riigikohtu veebilehel. Eetikanõukokku kuuluvad kohtunike täiskogu valitud viis praegust või endist kohtunikku. Riigikohus toetab kohtunike osalemist väliskoolitustel. Suurem osa nendest on EJTN-i ning Euroopa Õiguse Akadeemia (ERA) korraldatud koolitused. Samuti toetati Eesti halduskohtunike osavõttu Euroopa Halduskohtunike Ühingu (AEAJ) üritustest. Lisaks said kohtunikud osaleda hospitatsiooniprogrammi raames Saksamaal ja „Open Worldi“ programmi kaudu USA-s. Riigikohtu kaudu osaleti väliskoolitustel 107 korda. Riigikohus jätkas kohtuteenistujate õiguskoolituste läbiviimist Justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel. Kohtuteenistujate õiguskoolituste sihtgrupp on istungisekretärid, referendid ja kohtunikuabid. 2019. aastal toimusid koolitused andmekaitseõigusest, kriminaal- ja väärteomenetlusest, halduskohtumenetlusest, perekonnaõigusest, tsiviilkohtumenetlusest ja asjaõigusest, kokku kaheksal koolituspäeval. Kohtute esimehed ja kohtunikud rõhutavad igal aastal koolitusprogrammile tagasisidet andes vajadust pöörata kohtujuristidele suuremat tähelepanu. Senine mudel, kus kohtujuristid osalevad kohtunike koolitustel vabade kohtade olemasolul , ei ole piisav ega jätkusuutlik. Samuti ei ole õige kasutada kohtunike koolitamiseks ette nähtud raha teiste sihtgruppide koolitamiseks. Paraku ei ole senini leitud lahendust, kuidas kohtujuristide koolitamist rahastada. Kohtujuristide koolitamise eest vastutab jätkuvalt Justiitsministeerium. Riigikohus ja koolitusnõukogu töötavad kohtujuristide koolitusvõimaluste parandamise ja terviksüsteemi loomise nimel edasi. Kohtunike distsiplinaarkolleegiumi ja kohtunikueksamikomisjoni teenindamine Lisaks kohtunike täiskogu korraldamisele teenindab Riigikohus kohtunike distsiplinaar-kolleegiumi, kes arutab kohtunike distsiplinaarasju. 2019. aastal algatati kohtunike suhtes 2 distsiplinaarmenetlust. Lisaks menetles kolleegium 2018. aasta lõpus algatatud distsiplinaar-asju ühe kohtuniku suhtes. Eesti juristkonna õiguskoolituste kvaliteedi edendamiseks leppisid kohtunike koolitusnõukogu, Eesti Advokatuur ja prokuratuur 2019. aasta maikuus kokku koolituskoostöö lähtealustes ning heas tavas. Koostöökokkuleppe tulemusena on kohtunikel alates 2019. aastast ava- Samuti teenindab Riigikohus kohtunikueksamikomisjoni, mille ülesanded on I ja II astme kohtunikukonkursside läbiviimine, kohtunikueksami korraldamine ja alla kolmeaastase staažiga kohtunike kohta arvamuste kogumine. Kohtunikueksamit korraldab kohtunikueksami72 nenud võimalus osaleda nii prokuratuuri kui ka advokatuuri koolitustel. Kohtunikud osalesid huviga advokatuuri koolitustel (21 osalejat), kuid prokuratuuri kooli- tuste vastu jäi huvi kesiseks (kaks osalejat). Nii prokuröridel kui ka advokaatidel oli suur huvi kohtunike koolituste vastu – osales 24 prokuröri ja 40 advokaati, lisaks kümme prokuröri ja kaheksa advokaati ümarlaudadel. RIIGIKONTROLL Riigikontrolör Janar Holm saatis ka Riigikogu rahanduskomisjonile tähelepanekud kohustusliku kogumispensioni reformi seaduseelnõu kohta. Eesmärk: Toetada läbiviidud audititega Eesti arengut ning suunata nende tulemused ühiskonna oluliste probleemide lahendamisele ja ennetamisele. Riigikontrolli missioon on aidata riiki targalt valitseda, mis tähendab et riik teeb olulisi otsuseid avalikkuse huvides ja põhjalikult kaaludes võimalikult kõigekülgset infot. Selle saavutamiseks hindab Riigikontroll riigi poliitika ja tegevuskavade toimimist ja mõju ning kontrollib, et täitevvõimu aruandlussüsteem oleks asjakohane ning aruanded arusaadavad ja õiged. Auditite kvaliteeti on auditeeritavad jätkuvalt hinnanud kõrgelt: 2019. aastal pidas 90% auditijärgsetele küsitlustele vastanutest (vastas 32 isikut) auditite üldist kvaliteeti vähemalt heaks. Riigikontrolli esindajad osalesid riigieelarve kontrolli erikomisjoni 24 istungil, lisaks veel alatiste komisjonide istungitel. Riigikontrolör Janar Holm pidas parlamendi täiskogu ees aastaraportit tutvustava kõne, vastas Riigikogu liikmete arupärimisele ja kirjalikule küsimusele ning avaldas mitu artiklit. 2019. aastal valmis kokku 19 auditit, ülevaadet ja märgukirja (vt täpsemalt 2019. aasta tööd Riigikontrolli veebis). Auditiosakonna seire ja auditite keskmes olid järgmised valdkonnad: haridus, töö, sotsiaalkaitse ja tervishoid; taristu ja suurinvesteeringud; siseturvalisus ja riigikaitse; infotehnoloogia; kohalikud omavalitsused; keskkond ja säästev areng ning raamatupidamine ja tehingute seaduslikkus. 2019. aastal mainiti ajakirjanduses Riigikontrolli ja riigikontrolöri tööd 2518 materjalis. Riigikontrolli arendus- ja haldusteenistus toetas Riigikontrolli põhitegevust ehk auditite tegemist ning tagas auditivaldkonna metoodika ja kvaliteedikontrolli arendamise, sh välissuhtluse, infotehnoloogia-alase toetuse, asjaajamise, personalitöö, finantsjuhtimise ja raamatupidamise. Riigikontrolli strateegilise juhtimise alal alustati 2019. aastal Riigikontrolli uue strateegia koostamist. Arendus- ja haldusteenistuse igapäevasele tegevusele lisaks on erinevad arendustegevused planeeritud Riigikontrolli tegevuskavva. Riigikontrolli auditiosakond keskendub lähiaastatel tervishoiuprobleemide auditeerimisele. Selleks kavandab osakond nii uusi tervishoiuauditeid kui ka aktiivseid auditijärgseid tegevusi. Senisest suuremat tähelepanu pöörab auditiosakond oma tulevastes auditites ka andmeanalüüsiga seotud võimekuse arendamisele ja rakendamisele. 2019. aasta jaanuaris loodi auditiosakonna kõrvale analüüsiosakond, kes keskendub oma töös riigi rahandus- ja majandusteemale ning riigivalitsemise küsimustele. Osakond koordineerib riigi vara kasutamise ja säilimise ülevaate ehk Riigikontrolli aastaaruande koostamist. Välissuhtluse valdkonnas on lähiaastatel Riigikontrolli eesmärk tutvustada Eesti digikogemust auditite tegemisel. Seoses sellega esines riigikontrolör Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Liidu kõrgeimate auditiasutuste juhtide kontaktkomitee koosolekul ning INTOSAI XXIII kongressil Moskvas, kus ta tutvustas Eesti e-riiki ja uuendusi auditi valdkonnas. Riigikontroll tegi ka ettevalmistusi EUROSAI IT-töörühma juhtimise ülevõtmiseks Poola riigikontrollilt alates 2020. aasta juunist. Riigikontroll jätkas EUROSAI keskkonnaauditi töörühma juhtimist ja selle juhtimise üleandmist 2020. aasta keskel. Seoses COVID19 puhangust tingitud erakorralistest oludest kõikjal maailmas jääb 2020. aastal ära EUROSAI kongress ning selletõttu võivad reaalsed töögruppide juhtide vahetumised lükkuda aasta võrra edasi. 2019. aasta mahukaimad tööd olid järgmised: • riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse audit on igal aastal Riigikontrolli jaoks üks mahukamaid töid, mis peab looma veendumuse, et riigi raamatupidamine on korras, varad arvel ja olulised tehingud seaduslikud; • ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest on samuti iga-aastane Riigikogule esitatav kogumik, mis 2019. aastal keskendus e-riigi näitel (IT-taristu arendus- ja ülalpidamiskulud, inimressurss, e-teenused ja andmekogud) võimetusele vajalikke otsuseid langetada; • Rail Balticu projekti rahastamine ja elluviimine Eestis ja Rail Balticu rahvusvaheline ühisaudit koostöös Läti ja Leedu riigikontrolliga näitas, et Eesti ajaloo suurima ja kõige kallima taristuprojekti puhul on tekkinud tegevuste elluviimisel hilinemisi ja osa tegevuste maksumuse prognoosid on suurenenud. Projekti muudatuste juhtimiseks pole reegleid paika pandud. Samuti näitas audit, et suurprojekti keskse elluviija juhtimisskeem on ebaefektiivne ja segane ning takistab otsuste langetamist; • ülevaade Eesti idapiiri väljaehitamise ettevalmistamisest näitas, et sisulisi alternatiivseid idapiiri väljaehitamise lahendusi välja ei töötatud, mistõttu ei olnud võimalik võrdlevalt hinnata rajatava idapiiri lahenduse optimaalsust. Arendusüksuse osalusel lõpetati edukalt Indoneesia riigikontrolli kollegiaalhindamine koostöös Poola ja Norra riigikontrolli esindajatega. Ühtlasi jätkus kollegiaalhindamise projekt, mille käigus annab rahvusvaheline audiitorite meeskond (Ameerika Ühendriikide, Taani ja Hollandi kõrgeimatest auditiasutustest) Riigikontrolli juhtimisel hinnangu Euroopa Kontrollikoja strateegia elluviimisele. Riigikontroll on iseseisvalt ja koostöös Tartu Ülikooli, EUROSAI ning INTOSAI-ga loonud nüüd juba neli keskkonnaauditi e-kursust (MOOC – massive open online course). 2019. aastal lisandus üks kursus. Kursused on jätkuvalt üle maailma populaarsed: keskmiselt läbib iga kursuse 200–300 isikut. Nendega on Riigikontroll rahvusvaheliselt andnud oma panuse keskkonnaauditi kvaliteedi parandamisse. Riigikontrolli strateegiadokumentidega saab tutvuda aadressil: 73 http://www.riigikontroll.ee/Riigikontrollkuiasutus/Strateegia/tabid/140/ItemId/440/View/Text/amid/729/language/et-EE/Default.aspx . VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI presidenti esinduslik delegatsioon ning arvukas äridelegatsioon. Neist suurim, 70-liikmeline, Araabia Ühendemiraatides. Välispoliitiliselt märkimisväärseks võib pidada presidendi töövisiiti Moskvasse, mille raames toimus kahepoolne kohtumine president Putiniga. Varasemalt olid Eesti ja Venemaa presidendid kahepoolselt kohtunud 1994. aastal. Aasta jooksul osales president mitmetel rahvusvahelistel konverentsidel, sh veebruaris traditsioonilisel Müncheni julgeolekukonverentsil ja detsembris strateegiafoorumil Elmaus. Lisaks võttis president traditsiooniliselt osa ÜRO peaassambleest. Iga-aastaste rahvusvaheliste formaatide käigus osales president veebruaris Ida- ja KeskEuroopa riigipeade B9 kohtumisel Košices, Slovakkias ning oktoobris nn Arraiolose grupi presidentide kohtumisel Ateenas. Eesmärk: Vabariigi Presidendi Kantselei toetab Vabariigi Presidenti seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Kantselei korraldab Vabariigi Presidendi riigisisest ja -välist suhtlemist, juhib infovahetust meedia, avalikkuse ja teiste partneritega, valmistab ette õigusakte ning täidab teisi ülesandeid. Seaduste väljakuulutamine ja muud otsused Vabariigi President kuulutas 2019. aastal välja 81 seadust ja jättis välja kuulutamata 1 seaduse, mille kohta esitas taotluse Riigikohtule põhiseadusega vastavuse tuvastamiseks. Riigipea tegi 2 otsust peaministri kandidaadi kinnitamiseks ja 9 otsust Vabariigi Valitsuse koosseisu kinnitamise ning muutmise kohta. Vabariigi President tegi Riigikogule ettepanku Riigikohtu esimehe ametisse nimetamiseks ning otsuse Eesti Panga presidendi ametisse nimetamiseks. Aasta esimese poolaasta välisvisiitide raskuskese oli ÜRO julgeolekunõukogu kampaanial. Selle raames külastas president veebruaris Etioopiat, osaledes Aafrika Liidu tippkohtumisel, viibis veebruari lõpus CARICOM tippkohtumisel St. Kitts ja Nevisel, märtsis Argentiinas ÜRO Lõuna-Lõuna konverentsil ning aprillis toimunud visiidil New Yorki kohtus Araabia grupi esindajatega. Kõikidel visiitidel toimus presidendil kümneid kahepoolseid kohtumisi. Riigipea 2-aastase patronaaži all kestnud kampaania jõudis 7. juunil eduka lõpuni. Eestist sai julgeolekunõukogu valitud liige aastateks 2020–2021. Ametisse nimetamine ja auastmete andmine President tegi 45 otsust Eesti Vabariigi erakorraliste ja täievoliliste suursaadikute ametisse nimetamise ning tagasikutsumise kohta ja 2 otsust kohtunike ametisse nimetamise ja 6 otsust ametist vabastamise kohta. Vabariigi President andis 13 käskkirja kaitseväelastele auastmete andmiseks ja 1 käskkirja auastme äravõtmiseks. Teenetemärkidega autasustamine Vabariigi President annetas vabariigi aastapäevaks 112 riiklikku teenetemärki. Lisaks annetati riiklikke autasusid seoses välisriikide diplomaatide lahkumisega Eestist (6 teenetemärki) ja riigivisiitidega (Läti Vabariigi presidendi riigivisiidiga seoses 17 teenetemärki, Portugali riigivisiidiga seoses 1 teenetemärk ja Sloveenia riigivisiidiga seoses 1 teenetemärk). President annetas 2019. aastal kokku 8 otsusega 137 riiklikku teenetemärki. Möödunud aastal võõrustas president kümmet välisriigi riigipead. Toimus Läti eelmise presidendi Raimonds Vējonise ja pr Iveta Vējone riigivisiit. Ametliku visiidi tegid Eestisse Gruusia, Horvaatia ja Ukraina presidendid ning Taani kuninganna. Töövisiidil viibisid Eestis Belgia kuningas, Läti ja Leedu uued presidendid, Kanada kindralkuberner ja Albaania president. Augustis toimus India asepresidendi töövisiit Eestisse. 2019. aastal andsid Vabariigi Presidendile volikirja üle 27 välisriigi suursaadiku. Armuandmine Armuandmiskomisjon vaatas läbi materjalid 93 süüdimõistetu kohta. Vabariigi President andis armu 2 süüdimõistetule. Valmistati ette 4 armuandmist käsitlevat otsust. Riigisisene tegevus 2019. aastal külastas Vabariigi President aktiivselt Eesti erinevaid piirkondi ning kohtus kohalike omavalitsuste volikogude liikmetega. Pikemat aega töötas riigipea Kagu-Eestis, Põlvamaal ja Võrumaal. Vabariigi President pidas aasta jooksul hulgaliselt erinevaid kõnesid, tervitusi ja sõnavõtte. Välissuhtlus 2019. aastal viibis president 34 välisvisiidil. Aasta kaalukamateks visiitideks võib pidada riigivisiite Portugali, Sloveeniasse ja Kuveiti. Märgiliselt oli oluline ka töövisiit Araabia Ühendemiraatidesse. Nendel visiitidel saatis ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI isikuandmete ja nendega seonduva teabe kogumise, töötlemise, kasutamise ja järelevalve korraldamisel. Eesmärk: Õiguskantsleri Kantselei ülesandeks on õiguskantsleri tegevuse toetamine põhiseadusest ja seadustest tulenevate ülesannete täitmisel. Õiguskantsleri ülesandeks on teostada järelevalvet õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle, kontrollida isikute põhiõiguste ja vabaduste järgimist avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja ametnike poolt, täita lasteombudsmani funktsiooni ja olla Eesti Vabariigi kui ÜRO isikute väärkohtlemise vastase konventsiooniga ühinenud riigi ennetusasutus. Õiguskantsler teostab järelevalvet põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle täidesaatva riigivõimu asutuste poolt varjatult Õiguskantsler täidab Eesti riikliku inimõiguste kaitse ja edendamise asutuse (National Human Rights Institution – NHRI) ülesandeid. Õiguskantsler seisab selle eest, et kõik puuetega inimesed saaksid põhiõigusi ja -vabadusi teostada teistega võrdsetel alustel. Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule aastaülevaate temale seadusega pandud ülesannete täitmise kohta. Ülevaade on avalikustatud õiguskantsleri kodulehel https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2019/ 74 • Kirjaliku ülevaate 2018/ 2019. aasta tegevustest kuni 1. september 2019 esitas õiguskantsler Riigikogule 2019. aasta sügisistungjärgu ajal ning tegi ka vastavasisulise suulise ettekande. Tegevusmahud kogu aruandeaasta kohta võrdluses 2018 aastaga on järgmised: • Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle 124 (2018. aastal 111). • Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle 236 (2018. aastal 191). Osalemine põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses 9 (2018. aastal 6). Avalduse menetlusse võtmata jätmine 1396 (2018. aastal 1226). Kohtuniku distsiplinaarmenetluse algatamise menetlus 26 (2018. aastal 26). • • • • • • • Arvamused õigusaktide jm dokumentide eelnõudele 16 (2018. aastal 25). Osalemine kollegiaalorganis 3 (2018. aastal 2). Riigikogu liikme pöördumise läbivaatamine 7 (2018. aastal 4). Immuniteedi ära võtmise menetlus 1 (2018. aastal 0). Muu seadusest tulenev tegevus 60 (2018. aastal 66). KOKKU 1878 (2018. aastal 1657) Õiguskantslerile esitati 2018. aastal 2249 ja 2019. aastal 2270 avaldust. 2018. aastal viis õiguskantsler läbi 25 ja 2019. aastal 27 kontrollkäiku. 75 1.4.26 ÜLEVAADE PEAMISTEST VALITSUSE PRIORITEETIDEGA SEOTUD MÕÕDIKUTE SAAVUTAMISEST Järgnevalt on toodud ülevaade näitajatest, mis peamiselt panustasid Vabariigi Valitsuse prioriteetide saavutamisse. 79,9%. Selles vanuserühmas suurenes tööhõive pidevalt alates 2010. aastast, mil näitaja oli 13,4 protsendipunkti madalam (66,5%). Alates 2020. aastast on tööhõive määr oluliselt mõjutatud COVID-19 nakkuspuhangu tõttu rakendatud isolatsioonimeetmetest ning Eesti peab lähiaastatel arvestama nii märkimisväärse tööhõive languse kui ka töötuse kasvuga. PERESÕBRALIK EESTI • Summaarse sündimuskordaja suurendamine 2023. aastaks 1,67-ni (algtasemelt 1,59) Viimase kümnendi kõrgeim sündimuskordaja oli Eestis aastatel 2008 ja 2010, mil ühe naise kohta sündis keskmiselt 1,72 last. Alates 2011. aastast on sündimuskordaja märkimisväärselt vähenenud, saavutades madalaima taseme 2013. aastal (1,52). Vähenemine peatus 2014. aastal, mil näitaja pöördus taas mõningasele tõusutrendile. 2015. aastal tõusis näitaja 1,58-ni ning 2016. aastal 1,6-ni. Perioodil 2015-2017 on summaarse sündimuskordaja tase püsinud suhteliselt stabiilsena. 2018. aastal oli sündimuskordaja tõusnud 1,67-ni, mida pole varem suudetud saavutada. Suhteliselt järsku kasvu võib seostada riiklike toetuste suurenemisega kolme- ja enamalapselistele peredele. • Laste absoluutse vaesuse määra vähendamine 2023. aastaks 3,1%-ni (algtasemelt 3,2%) Laste absoluutse vaesuse määr oli 2018. aastal 1,6%, ehk 0,9 protsendipunkti vähem kui aasta varem. • TÕHUS VALITSEMINE Valitsussektori töötajate osakaalu tööealises elanikkonnas 15–74 a vanuserühmas hoidmine alla 12% (algtase: 11,9%) Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas on püsinud viimastel aastatel 11,9%, mis jääb 2023. aastaks seatud eesmärgi piiresse. 2018. aastal vähenes valitsussektoris töötavate inimeste arv 0,4 protsendi võrra. Avalike teenistujate arv vähenes 720 inimese võrra ehk 2,5%. Riigi ametiasutustes vähenes avalike teenistujate arv 612 inimese võrra ehk 2,7%, kohalikes omavalitsustes 108 teenistuja võrra ehk 1,9%. • Valitsussektori kulutuste osakaal SKP-st ei suurene (algtase: 39,3%) Valitsussektori kulutuste osakaal SKP-s on 2018. aastal langenud 39,1%-ni võrreldes 39,3%-ga 2017. aastal, kuid langus ei ole tingitud kulutuste vähenemiset, vaid SKP tõusust. • SIDUS ÜHISKOND Suhtelise vaesuse vähendamine 2023. aastaks 15%-ni (algtasemelt 21,9%73) 2018. aastal elas suhtelises vaesuses 284 300 Eesti elanikku ehk 21,7% elanikkonnast. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes seejuures 2017. aastaga võrreldes 0,2 protsendipunkti. Suhtelises vaesuses elas 2018. aastal inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 569 eurot. Suhteline vaesus on aastaga jäänud muutumatuks noorte ehk 16–24-aastaste hulgas (20,9%), kuid on suurenenud laste seas. Aastal 2018 elas alla 18-aastastest lastest suhtelises vaesuses 17,1% ehk 1,9 protsendipunkti enam kui aasta varem. Vähenenud on vanemaealiste suhteline vaesus: 2018. aastal elas vähemalt 65-aastastest elanikest suhtelises vaesuses 43,1% ja 2017. aastal 46,4%. • Absoluutse vaesuse vähendamine 2023. aastaks 2,8%-ni (algtasemelt 3,4%) 2018. aastal elas absoluutses vaesuses 2,4% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2017. aastaga vähenes absoluutset vaesust kogevate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti. Absoluutses vaesuses elas 2018. aastal Eesti inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 215 eurot. VABA JA KAITSTUD RIIK Sõjalise kaitse kulude suurenemine SKP-st, millele lisanduvad täiendavad Eesti kui vastuvõtja riigi kulud ja täiendava riigikaitseinvesteeringute programmi kulu (sõjalise kaitse kulude osakaal ≥ 2% SKP-st) Valitsus on eesmärgiks seadnud Eesti sõjalise kaitse kulude hoidmise 2,0%-l SKP-st, millele lisanduvad täiendavad Eesti kui vastuvõtja riigi kulud ja täiendava riigikaitseinvesteeringute programmi kulu. 2019. aastal moodustasid need 524,39 mln eurot, mis on 1,87% SKP-st. Kaitsekulud koos liitlaste vastuvõtu kulu ja kaitseinvesteeringute programmiga moodustasid 569,02 mln eurot, mis on 2,03 % SKP-st. • Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaalu suurendamine (algtase: 94%) Algtaseme andmed pärinevad 2018. aastast ning neid kogutakse küsitlusega üle aasta. 2020. aastal hindasid 92% vastajatest Eestit turvaliseks riigiks. Seega ei ole vaatamata marginaalsele langusele inimeste turvatunne oluliselt vähenenud. Tulemuste kõikumist võib kaudselt seostada ka koroonaviiruse põhjustatud Covid-19 haigusega kaasnenud ebakindluse kasvuga. • Kaitsetahe tõuseb, Eesti elanike valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda, kui Eestile tungitakse kallale [nende osakaal, kes vastasid „jah, kindlasti“ ning „tõenäoliselt jah“ (osaleks isiklikult kaitsetegevuses)] kasvab (algtasemelt 54%). Andmeid kogutakse uuringuga „Avalik arvamus ja riigikaitse“. Mõõdik näitab mõõdukat positiivset trendi, kuid on pikemas vaates pigem stabiilne. 2018. aastal oli see näitaja 54%. 2019. aasta kevadel oli see 58% ning 2019. aasta sügisel 60%. • TEADMISTEPÕHINE MAJANDUS Tootlikkuse suurenemine hõivatu kohta suhtena EL keskmisest (tunnipõhine) 2023. aastaks 80%ni (algtasemelt 74,7%) Kuigi 2014. aastaks kasvas Eesti ettevõtete tootlikkus hõivatu kohta ELi keskmisega võrreldes 75,4%-ni, langes see 2015. aastal taas 72,4%-ni. Viimastel aastatel on toimunud taastumine (74,2% 2017. aastal ja 77,1% 2018. aastal), kuid edasine kiire kasv eeldab valitsusepoolseid lisategevusi. Oluliseks tootlikkuse kasvu suurenemise eelduseks on ettevõtete ning innovatsioonivõimekuse paranemine. • Tööhõives osalemise (20–64 a) suurenemine 2023. aastaks 79,5%-ni (algtasemelt 79,2%) 2019. aastal saavutas Eesti vanuserühmas 20–64 aastat viimase kümne aasta kõrgeima hõivemäära ehk • 76 1.5 Riigi sisekontrollisüsteemid 2019. aastal ei viidud siseauditi üksuste kohustusliku kvaliteediprogrammi raames läbi ühtegi välist hindamist. 77 2. Riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruanne 2.1 Bilanss mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 Varad Käibevara Raha Finantsinvesteeringud Maksu-, lõivutrahvinõuded 1 460,2 1 048,4 1 438,6 881,3 476,9 658,7 a2 518,4 631,4 517,0 500,8 618,5 502,2 a3 1 184,4 991,2 994,8 1 241,5 1 065,9 1 066,2 a4 966,9 985,5 803,3 619,2 705,4 567,0 a5 ja Muud nõuded ja ettemaksed Tuletisinstrumendid 10,0 39,1 3,3 0,0 0,0 0,0 a18 330,7 308,1 282,1 19,0 28,6 32,0 a7 76,0 126,3 97,1 0,0 0,0 0,0 a12 26,2 50,0 48,9 2,5 1,2 1,0 a14 4 572,8 4 180,0 4 185,1 3 264,3 2 896,5 2 827,1 Osalused sihtasutustes 0,0 0,0 0,0 366,8 287,0 267,4 a8 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 57,9 58,9 50,4 3 657,0 4 095,5 4 100,7 a9 Finantsinvesteeringud 325,0 298,5 272,2 307,2 282,6 256,4 a3 Muud nõuded ja ettemaksed Varud Immateriaalne bevara käi- Bioloogilised varad Käibevara kokku Põhivara 694,0 675,9 685,6 708,0 722,3 732,8 a5 Tuletisinstrumendid 4,2 11,5 0,2 0,0 0,0 0,0 a18 Kinnisvarainvesteeringud 86,3 86,3 88,5 37,1 42,5 42,4 a10 9 669,6 9 441,6 8 598,7 2 926,8 2 888,1 2 709,9 a11 Materiaalne vara põhi- Immateriaalne põhivara 244,0 212,1 161,4 105,2 91,5 76,8 a12 Bioloogilised varad 665,8 1 104,6 1 358,6 23,1 10,7 9,7 a14 Põhivara kokku 11 746,8 11 889,4 11 215,6 8 131,2 8 420,2 8 196,1 Varad kokku 16 319,6 16 069,4 15 400,7 11 395,5 11 316,7 11 023,2 78 Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 Kohustised ja netovara Lühiajalised kohustised Saadud maksude, lõivude, trahvide ettemaksed 551,7 484,3 387,1 563,0 493,9 396,3 Võlad tarnijatele 313,2 304,7 282,7 147,9 128,9 113,7 Võlad töötajatele 142,3 134,9 121,6 54,4 49,5 46,6 Maksude, lõivude, trahvide kohustised 345,2 329,5 306,2 340,3 326,2 315,0 a4 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 1 686,0 1 498,8 1 289,7 1 890,1 1 707,8 1 507,9 a15 Eraldised 178,2 189,7 149,1 76,6 67,2 56,3 a16 Laenukohustised 466,9 284,3 530,9 172,6 72,4 17,9 a17 24,4 20,9 18,8 0,0 0,0 0,0 a18 3 707,9 3 247,1 3 086,1 3 244,9 2 845,9 2 453,7 Eraldised 2 817,2 2 641,2 2 393,3 2 764,2 2 588,0 2 341,1 a16 Laenukohustised 2 886,8 2 794,6 2 372,4 977,2 837,3 909,6 a17 204,1 134,2 107,5 134,7 111,5 116,7 a15 a18 Tuletisinstrumendid Lühiajalised kohustised kokku a4 Pikaajalised kohustised Muud kohustised ja saadud ettemaksed Tuletisinstrumendid 6,0 2,8 0,0 0,0 0,0 0,0 Pikaajalised kohustised kokku 5 914,1 5 572,8 4 873,2 3 876,1 3 536,8 3 367,4 Kohustised kokku 9 622,0 8 819,9 7 959,3 7 121,0 6 382,7 5 821,1 133,7 126,4 4,0 0,0 0,0 0,0 Reservid 448,4 441,1 437,2 448,4 441,1 437,2 a20 Riskimaandamise reserv -32,8 -9,2 -12,8 0,0 0,0 0,0 a18 Netovara Vähemusosalus Riigi netovara Realiseerimata kursivahed 10,3 9,6 8,6 0,0 0,0 0,0 Akumuleeritud tulem 6 138,0 6 681,6 7 004,4 3 826,1 4 492,9 4 764,9 Riigi kokku 6 563,9 7 123,1 7 437,4 4 274,5 4 934,0 5 202,1 6 697,6 7 249,5 7 441,4 4 274,5 4 934,0 5 202,1 16 319,6 16 069,4 15 400,7 11 395,5 11 316,7 11 023,2 netovara Netovara kokku Kohustised ja netovara kokku 79 2.2 Tulemiaruanne mln eurot Konsolideeritud 2019 Konsolideerimata 2018 2019 Lisa 2018 Tegevustulud Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 9 245,0 8 471,6 9 377,6 8 608,4 a4 Kaupade ja teenuste müük 2 675,5 2 479,8 301,9 285,6 a21 Saadud toetused 928,3 869,3 857,6 850,4 a19 Muud tulud 233,4 177,9 184,7 196,3 a22 13 082,2 11 998,6 10 721,8 9 940,7 Antud toetused -5 261,4 -4 924,9 -5 534,5 -5 163,7 a19 Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -3 390,2 -3 095,1 -3 390,2 -3 113,3 a4 -7,5 -53,9 -7,5 -53,9 a4 Tööjõukulud -1 729,0 -1 598,6 -945,5 -871,0 a23 Majandamiskulud -1 705,7 -1 435,4 -712,6 -638,3 a24 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus -655,8 -600,2 -264,5 -258,1 a25 Muud kulud -162,3 -166,9 -88,4 -66,8 a26 -12 911,9 -11 875,0 -10 943,2 -10 165,1 170,3 123,6 -221,4 -224,4 -462,6 -252,9 13,7 1,2 -1,4 6,8 -271,5 131,6 -152,6 -138,2 -105,5 -94,0 6,0 26,0 2,0 23,3 Tegevustulud kokku Tegevuskulud Ebatõenäoliselt laekuvate maksu-, lõivu-, trahvinõuete muutus Tegevuskulud kokku Tegevustulem Tulem bioloogilise vara õiglase väärtuse muutusest Finantstulud ja -kulud Tulem osalustelt Intressikulu Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt a27 Muud finantstulud 7,9 5,2 5,7 3,7 Muud finantskulud -3,5 -1,5 0,0 -0,5 Finantstulud ja -kulud kokku -143,6 -101,7 -369,3 64,1 Aruandeperioodi tulem -435,9 -231,0 -577,0 -159,1 Sh riigi osa tulemist -454,6 -237,9 -577,0 -159,1 18,7 6,9 0,0 0,0 Sh vähemusosaluse osa tulemist a14 80 2.3 Rahavoogude aruanne mln eurot Konsolideeritud 2019 Konsolideerimata 2018 2019 Lisa 2018 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem 170,3 123,6 -221,4 -224,4 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus 655,8 600,2 264,5 258,1 a25 Kasum/kahjum põhivara müügist -28,6 -23,3 -20,3 -14,2 a22 Tulu põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimisest -504,8 -417,0 -446,2 -413,2 a19 Kulu põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimisest 382,7 356,5 450,4 396,8 a19 22,1 -38,6 -0,4 -1,0 Muud mitterahalised tulud ja kulud Kokku korrigeeritud tegevustulem 697,5 601,4 26,6 2,1 Käibevarade netomuutus -213,0 -164,3 -54,8 -1,8 Kohustiste netomuutus 319,9 390,7 223,4 200,3 Kokku rahavood põhitegevusest 804,4 827,8 195,2 200,6 -875,4 -1 000,1 -358,1 -474,2 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara soetamisel Laekunud põhivara müügist Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks a13,a17 37,1 28,4 21,9 16,4 452,3 318,5 395,9 319,5 a19 a19 Tasutud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -385,7 -301,4 -466,9 -369,8 Tasutud likviidsete finantsinvesteeringute paigutamisest -784,2 -1 243,6 -778,1 -1 238,8 Laekunud likviidsete finantsinvesteeringute müügist 900,5 1 128,1 896,0 1 121,6 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -26,0 -3,0 -33,9 -8,9 a3,a5 Tasutud osaluste omandamisest -1,8 -61,9 a8,a9 -18,7 -286,8 Laekunud ja ära antud osaluste ja muude finantsinvesteeringute üleandmisest, müügist ja likvideerimisest 1,8 173,8 2,5 18,7 a3,a8,a9 Laekunud dividendid 5,0 3,1 171,2 175,2 a9,a5 Makstud dividendid -11,6 0,0 0,0 0,0 a9A Antud laene -26,1 -38,4 -0,7 -0,2 a6 42,8 51,4 20,7 24,4 a6 8,7 3,6 6,0 0,5 -679,5 -1 166,4 -125,3 -477,5 Laekunud laenude tagasimaksed Laekunud finantstulud Rahavood investeerimistegevusest kokku Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenukohustiste võtmisest 975,1 566,0 419,2 0,0 a17 -739,9 -636,6 -176,5 -17,9 a17 -41,4 -55,0 -2,1 -0,9 93,1 74,0 93,9 113,9 Rahavood finantseerimistegevusest kokku 286,9 -51,6 334,5 95,1 Puhas rahavoog 411,8 -390,2 404,4 -181,8 Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 1 048,4 1 438,6 476,9 658,7 a2 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 1 460,2 1 048,4 881,3 476,9 a2 411,8 -390,2 404,4 -181,8 Laenukohustiste tagasimaksed Makstud intressid ja muud finantskulud Klientide hoiuste muut Raha ja selle ekvivalentide muutus 81 a15 2.4 Netovara muutuste aruanne mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Jääk seisuga 31.12.2017 Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusest tekkinud valuutakursivahed Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus Riigiasutuste üleandmine teistele valitsussektori üksustele Osaluste üleandmine valitsussektori üksuste vahel Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid 412,2 25,0 -4,2 7 004,4 7 437,4 1,0 1,0 3,6 3,6 4,0 Lisa Kokku Vähemusosalus Kokku Akumuleeritud tulem Riskimaandamise reserv ja realiseerimata kursivahed Omandireformi reserv Stabiliseerimisreserv Riigi netovara 7 441,4 1,0 -0,1 3,5 a18 -1,1 a8C 2,1 a8 -1,1 -1,1 0,8 0,8 -114,1 -114,1 -114,1 a16 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,1 0,1 0,1 a10 Materiaalse põhivara ümberhindlus 8,2 8,2 8,2 a11 -237,9 -237,9 6,9 -231,0 -344,0 -339,4 8,1 -331,3 25,1 114,3 139,4 a9 0,0 a20 Aruandeperioodi tulem Kokku aruandeperioodi kogutulem 4,6 Vähemusosa soetused ja müügid Ümberjaotamine Jääk seisuga 31.12.2018 Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusest tekkinud valuutakursivahed Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid 25,1 -0,7 4,6 411,5 29,6 -3,9 0,4 6 681,6 1,3 0,0 7 123,1 126,4 7 249,5 0,7 0,7 0,7 -23,6 -23,6 -23,6 a18 -48,4 -48,4 -48,4 a16 -9,4 -9,4 -9,4 a7 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,1 0,1 0,1 a10 Materiaalse põhivara ümberhindlus Salastatud varade ja kohustiste eemaldamine aruandlusest 9,3 9,3 9,3 a11 Varude üleandmine Aruandeperioodi tulem Kokku aruandeperioodi kogutulem -22,9 -33,3 -33,3 -454,6 -454,6 18,7 -435,9 -33,3 -536,3 -559,2 18,7 -540,5 Vähemusosa soetused ja müügid 0,0 -1,0 -1,0 a9A Makstud dividendid 0,0 -11,6 -11,6 a9A 0,0 1,2 1,2 a17 0,0 a20 Mitterahalised sissemaksed Ümberjaotamine Jääk seisuga 31.12.2019 2,9 4,4 414,4 34,0 82 -7,3 -22,5 6 138,0 0,0 6 563,9 133,7 6 697,6 Jääk seisuga 31.12.2017 Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid 412,2 25,0 Lisa Kokku Akumuleeritud tulem Omandireformi reserv Stabiliseerimisreserv B. Konsolideerimata aruanne 4 764,9 5 202,1 -114,1 -114,1 a16 -1,1 -1,1 a8C Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,1 0,1 a10 Materiaalse põhivara ümberhindlus 6,1 6,1 a11 Aruandeperioodi tulem -159,1 -159,1 Kokku aruandeperioodi kogutulem -268,1 -268,1 Riigiasutuste üleandmine teistele valitsussektori üksustele Ümberjaotamine -0,7 4,6 -3,9 0,0 411,5 29,6 4 492,9 4 934,0 -48,4 -48,4 a16 -9,4 -9,4 a7 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 0,1 0,1 a10 Materiaalse põhivara ümberhindlus 8,5 8,5 a11 -33,3 -33,3 Aruandeperioodi tulem -577,0 -577,0 Kokku aruandeperioodi kogutulem -659,5 -659,5 Jääk seisuga 31.12.2018 Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid Varude üleandmine Salastatud varade ja kohustiste eemaldamine aruandlusest Ümberjaotamine Jääk seisuga 31.12.2019 83 2,9 4,4 -7,3 0,0 414,4 34,0 3 826,1 4 274,5 a20 a20 2.5 Riigieelarve täitmise aruanne tuh eurot 2018. aastast üle toodud Esialgne eelarve Kirje nimetus Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2018. a eelarve täitmine 2020. aastasse üle viidud (A) TULUDE JA KULUDE EELARVE RIIGIEELARVE TULUD KOKKU 11 068 018 0 11 068 018 10 856 674 10 128 911 0 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 9 363 691 0 9 363 691 9 354 246 8 638 376 0 Saadud toetused 1 061 587 0 1 061 587 845 356 834 852 0 81 523 0 81 523 84 959 82 583 0 Riigilõivud Tulu majandustegevusest 38 243 0 38 243 41 750 38 480 0 158 984 0 158 984 175 166 164 561 0 Tulu põhivara ja varude müügist 18 976 0 18 976 22 758 16 723 0 Trahvid ja muud varalised karistused 18 768 0 18 768 16 654 12 603 0 111 284 0 111 284 90 309 109 553 0 39 033 0 39 033 46 609 51 201 0 175 929 0 175 929 178 867 179 977 0 -382 907 -11 132 050 -10 629 040 Muu tulu kaupade ja teenuste müügist Keskkonnatasud Muud tegevustulud Intressi- ja dividenditulud RIIGIEELARVE KULUD KOKKU -10 942 833 RIIGIEELARVE TULUD MIINUS KULUD 125 185 -379 481 -9 766 401 -443 449 -382 907 -64 032 227 634 362 510 -443 449 -56 564 -520 852 -357 898 -465 534 -77 602 -439 471 -11 652 902 -10 986 938 -10 231 936 -521 051 -254 296 -439 471 -584 884 -130 265 -103 024 -521 051 TULUDE KORRIGEERIMINE RIIGIEELARVE POSITSIOONIS 0 0 0 -2 932 -181 954 0 Saastekvootide müügist saadud tulu korrigeerimine 0 0 0 -2 932 -101 496 0 Superdividendid 0 0 0 0 -80 458 0 (B) INVESTEERINGUTE EELARVE -11 322 314 RIIGIEELARVE KULUD JA INVESTEERINGUD KOKKU RIIGIEELARVE TULUD MIINUS KULUD JA INVESTEERINGUD 11 068 018 0 11 068 018 10 853 742 9 946 957 0 KULUDE KORRIGEERIMINE RIIGIEELARVE POSITSIOONIS 0 0 0 -26 999 -33 658 0 Korrigeerimine eraldiste väljamaksetega 0 0 0 -1 011 -2 124 0 Korrigeerimine eraldiste moodustamisega 0 0 0 1 102 1 719 0 Korrigeerimine varude muutusega 0 0 0 -3 286 -2 536 0 KOKKU TULUD RIIGIEELARVE POSITSIOONIS 84 2018. aastast üle toodud Esialgne eelarve Kirje nimetus Positsiooni arvestuses kuluna kajastatud osalused ja finantsinvesteeringud 0 KOKKU KULUD RIIGIEELARVE POSITSIOONIS -10 942 833 KOKKU RIIGIEELARVE POSITSIOON TULUDE KORRIGEERIMINE TULEMIARUANDE ALUSEL Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 0 Lõplik eelarve Eelarve täitmine 0 2018. a eelarve täitmine 2020. aastasse üle viidud -23 804 -30 718 0 -382 907 -11 132 050 -10 656 039 -9 800 060 -443 449 -254 296 -439 471 -584 884 -160 195 -318 637 -521 051 -1 200 0 -1 200 -384 963 -28 425 0 0 0 0 26 643 -75 454 0 Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trahvid 0 0 0 7 536 53 872 0 Mitterahaliselt saadud toetused 0 0 0 12 216 15 534 0 -1 200 0 -1 200 -2 451 -2 129 0 Tulem bioloogiliste varade õiglase väärtuse muutusest 0 0 0 13 736 1 164 0 Tulem osaluste müügist ja ümberhindlusest 0 0 0 -442 698 -43 628 0 Tulem finantsinvesteeringute müügist ja ümberhindlusest 0 0 0 -1 678 20 543 0 Tulem valuutakursi muutusest 0 0 0 231 57 0 Müüdud põhivara jääkväärtus Intressitulu nõuete diskonteerimisest 0 0 0 1 501 1 615 0 KOKKU TULUD TULEMIARUANDES 11 066 818 0 11 066 818 10 471 711 10 100 486 0 -325 190 0 -327 551 -419 681 -493 159 0 2 361 0 0 -7 204 -14 006 0 0 0 0 -7 536 -53 872 0 -270 857 0 -270 857 -264 476 -258 090 0 0 0 0 61 719 51 772 0 Korrigeerimine eraldiste moodustamisega -16 656 0 -16 656 -95 222 -102 245 0 Intressikulu diskonteeritud eraldistelt -40 038 0 -40 038 -103 540 -93 610 0 Tulem valuutakursi muutusest 0 0 0 -413 0 0 Mitterahalised majandamiskulud 0 0 0 -321 -1 834 0 Mitterahaliselt antud toetused 0 0 0 -2 687 -21 275 0 KULUDE KORRIGEERIMINE TULEMIARUANDE ALUSEL Maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete edasiandmine Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trahvid Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus Korrigeerimine eraldiste väljamaksetega -382 907 -11 459 601 -11 048 722 -10 259 561 -443 449 KOKKU TULEM -11 268 023 -201 205 -382 907 -392 783 -577 011 -159 075 -443 449 (C) FINANTSEERIMISTEHINGUTE EELARVE -225 249 0 -225 249 441 614 -49 042 0 KOKKU KULUD TULEMIARUANDES 85 2018. aastast üle toodud Esialgne eelarve Kirje nimetus Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2018. a eelarve täitmine 2020. aastasse üle viidud (D) RAHAVOOGUDE EELARVE RAHAVOOD TULUDEST KOKKU Riigieelarve tulud kokku Tulude laekumise rahavoo kohandus RAHAVOOD KULUDEST KOKKU 11 081 404 0 11 081 404 10 948 544 10 110 274 0 11 068 018 0 11 068 018 10 856 674 10 128 911 0 13 386 0 13 386 91 870 -18 637 0 -382 907 -11 139 615 -10 627 849 -9 768 867 -443 449 -10 942 833 -382 907 -11 132 050 -10 629 040 -9 766 401 -443 449 -7 565 0 -7 565 1 191 -2 466 0 -379 481 -56 564 -520 852 -357 917 -474 161 -77 602 -379 481 -56 564 -520 852 -357 898 -465 534 -77 602 0 0 0 -19 -8 627 0 -10 950 398 Riigieelarve kulud kokku Kulude tasumise rahavoogude kohandus RAHAVOOD INVESTEERINGUTEST Investeeringud kokku Investeeringute rahavoo kohandus RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEHINGUTEST -225 249 0 -225 249 441 614 -49 042 0 KOKKU RAHAVOOD -473 724 -439 471 -804 312 404 391 -181 796 -521 051 Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2018. a eelarve täitmine 2020. aastasse üle viidud Liik Konto Osa 1. RIIGIKOGU 40 10 40 10 10 322 323 359 381 388 20 20 20 4 41 45 45 5 10 20 5 5 Objekt SEP10001 SE000003 SEP10002 SEP10006 2018. aastast üle toodud Esialgne eelarve Selgitus TULUD Tulu majandustegevusest Muu kaupade ja teenuste müük Saadud välistoetused Tulud varude ja põhivara müügist Muud eespool nimetamata tulud KULUD Antud toetused ja muud ülekanded Sotsiaaltoetused Valimistega seotud tegevused Liikmemaksud Tööjõu- ja majandamiskulud 0 0 0 0 0 0 -25 706 -3 670 -3 -3 530 -137 -22 036 -8 338 Riigikogu liikmete palgafond Riigi valimisteenistus -559 86 0 0 0 0 0 0 -573 -4 0 0 -4 -569 0 0 0 0 0 0 -25 705 -3 633 -3 -3 489 -141 -22 072 339 7 1 33 4 294 -24 495 -3 615 0 -3 489 -125 -20 880 228 2 1 1 0 223 -19 346 -128 -2 0 -125 -19 219 0 0 0 0 0 0 -401 -4 0 0 -4 -397 0 -17 -8 338 -602 -8 060 -579 -6 352 -573 0 -18 Liik 20 20 20 20 40 Konto Objekt 5 5 5 5 5 15 SEP10007 SE000033 15 INP10000 Selgitus Arenguseire Keskus Vahendid EL Nõukogu eesistumiseks 74000101. Riigikogu Kantselei 70009043. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon Tööjõu- ja majandamiskulud INVESTEERINGUD Investeeringud Sealhulgas käibemaksukulu investeeringutelt MITTERAHALISED KULUD JA KORRIGEERIMISED 10 5 SEP10002 Riigikogu liikmete töötasu (töösuhte lõppemise hüvitise eraldis) 10 650 SEP10002 Intressikulu töösuhte lõppemise hüvitise eraldiselt 60 61 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus KULUDE JA INVESTEERINGUTE ÜLEKANTAV KÄIBEMAKS Osa 2. VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI TULUD 10 320 Riigilõivud 40 322 Tulu majandustegevusest 40 358 Saadud kodumaised toetused 10 381 Tulud varude ja põhivara müügist KULUD 4 Antud toetused ja muud ülekanded 20 45 Antud sihtotstarbelised toetused 5 Tööjõu- ja majandamiskulud 10 5 SE000026 Eripensionide väljamaksed 10 5 SEP20002 Presidendi palgafond 20 5 Tööjõu- ja majandamiskulud 40 5 Tööjõu- ja majandamiskulud 30 5 VRP0000 Vabariigi Valitsuse reservist 20 5 SE000028 Vahendid Riigi Kinnisvara ASile 15 INVESTEERINGUD 30 2018. aastast üle toodud Esialgne eelarve Eelarve täitmine 2018. a eelarve täitmine 2020. aastasse üle viidud -770 -25 -12 241 -103 0 -826 -826 0 -976 0 0 -976 0 -23 0 -518 0 -11 -436 -436 0 0 0 0 0 0 -793 -25 -12 159 -103 -51 -1 443 -1 443 0 -976 0 0 -976 0 -727 -15 -11 366 -99 -33 -783 -783 -130 180 1 119 0 -939 0 -706 -702 -10 795 -89 -2 -1 515 -1 515 -251 -966 55 -108 -913 0 -23 0 -335 -3 -18 -546 -546 0 0 0 0 0 -126 28 0 0 0 0 0 -31 0 0 -31 0 0 -28 -3 0 0 -57 -57 28 0 28 0 0 -4 599 -296 -296 -4 303 -134 -174 -3 910 -58 0 -27 -96 -70 82 1 31 51 0 -4 499 -296 -296 -4 204 -134 -174 -3 816 -55 0 -25 -96 -70 145 0 29 50 66 -5 147 -286 -286 -4 862 -120 -156 -3 959 -77 -166 -383 -6 -6 0 0 0 0 0 -91 0 0 -91 0 0 -89 -3 0 0 0 0 0 -26 -26 0 0 30 15 INP20000 Investeeringud 0 28 0 0 -4 421 -296 -296 -4 125 -134 -174 -3 762 -28 0 -27 -265 -265 40 15 INP20000 Investeeringud 0 87 Lõplik eelarve Liik Konto Objekt 2018. aastast üle toodud Esialgne eelarve Selgitus Sealhulgas käibemaksukulu investeeringutelt MITTERAHALISED KULUD JA KORRIGEERIMISED Lõplik eelarve 2018. a eelarve täitmine Eelarve täitmine 2020. aastasse üle viidud 0 0 0 -16 -1 0 -137 0 -137 -138 -127 0 10 650 SE000036 Intressikulu eraldistelt 0 0 0 -196 -164 0 10 5 SE000026 Korrigeerimine eripensioni eraldiste väljamaksetega 0 0 0 134 120 0 10 5 SEP20001 Korrigeerimine muude eraldiste väljamaksetega 60 61 0 0 0 43 38 0 -137 0 -137 -119 -121 0 KULUDE JA INVESTEERINGUTE ÜLEKANTAV KÄIBEMAKS 0 0 0 0 0 -6 TULUD 0 0 0 1 0 0 Saadud lähetuskulude hüvitised 0 0 0 1 0 0 -5 921 -131 -6 054 -5 899 -5 574 -132 -2 0 -2 -1 -1 0 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus Osa 3. RIIGIKONTROLL 20 3591 KULUD 4 20 45 Antud toetused ja muud ülekanded SE000003 5 Liikmemaksud Tööjõu- ja majandamiskulud 10 5 SE000026 Eripensionide väljamaksed 10 5 SEP30001 Riigikontrolöri palgafond 20 5 20 5 Tööjõu- ja majandamiskulud SE000028 15 30 15 INP30000 Vahendid Riigi Kinnisvara ASile 5 60 61 SE000026 0 -2 -1 -1 0 -131 -6 052 -5 898 -5 573 -132 -608 0 -608 -556 -529 0 -94 -4 472 0 -94 -145 -87 0 -131 -4 605 -4 453 -4 219 -132 -745 0 -745 -745 -739 0 INVESTEERINGUD -24 -6 -30 -20 -70 -8 Investeeringud -24 -6 -30 -20 -70 -8 Sealhulgas käibemaksukulu investeeringutelt 10 -2 -5 919 0 0 0 -3 -12 0 MITTERAHALISED KULUD JA KORRIGEERIMISED -42 0 -42 506 484 0 Korrigeerimine eripensionide väljamaksetega 0 -42 0 0 556 529 0 0 -42 -49 -45 0 0 0 0 0 0 -4 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus KULUDE JA INVESTEERINGUTE ÜLEKANTAV KÄIBEMAKS Osa 4. ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI TULUD 0 0 0 31 10 0 40 359 Saadud välistoetused 0 0 0 5 10 0 40 359 Saadud kodumaised toetused KULUD 4 Antud toetused ja muud ülekanded 88 0 0 0 26 0 0 -2 805 -52 -2 888 -2 767 -2 408 -76 -4 0 -4 -4 -8 0 Liik Konto 20 41 20 45 Objekt Selgitus Sotsiaaltoetused SE000003 5 2018. aastast üle toodud Esialgne eelarve 0 Liikmemaksud Tööjõu- ja majandamiskulud 2018. a eelarve täitmine Eelarve täitmine 0 0 2020. aastasse üle viidud -6 0 -4 0 -4 -4 -2 0 -2 801 -52 -2 884 -2 763 -2 400 -76 0 -80 -39 -52 0 10 5 SE000026 Eripensionide väljamaksed -80 10 5 SEP40001 Õiguskantsleri palgafond 40 5 20 5 20 5 SE000028 0 Lõplik eelarve -95 0 -95 -94 -87 0 Tööjõu- ja majandamiskulud 0 -12 -43 -34 -9 -9 Tööjõu- ja majandamiskulud -2 308 -40 -2 348 -2 278 -1 966 -67 -318 0 -318 -318 -286 0 -9 0 -9 26 40 0 Vahendid Riigi Kinnisvara ASile MITTERAHALISED KULUD JA KORRIGEERIMISED 10 650 SE000036 Intressikulu pensionieraldistelt 0 0 0 -4 -4 0 10 5 SE000026 Korrigeerimine eripensionide eraldiste väljamaksetega 0 0 0 39 52 0 60 61 -9 0 -9 -9 -9 0 0 0 0 0 0 -2 208 0 208 264 277 0 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus KULUDE JA INVESTEERINGUTE ÜLEKANTAV KÄIBEMAKS Osa 5. RIIGIKOHUS TULUD 40 322 Tulu majandustegevusest 0 0 0 2 7 0 20 3591 Saadud lähetuskulude hüvitised 0 0 0 25 19 0 10 381 Tulud varude ja põhivara müügist 0 10 388 Muud eespool nimetamata tulud KULUD 4 20 45 Antud toetused ja muud ülekanded SE000003 5 Liikmemaksud Tööjõu- ja majandamiskulud 10 5 SE000026 Eripensionide väljamaksed 10 5 SEP50001 Kohtunike palgafond 20 5 SE000028 Vahendid Riigi Kinnisvara ASile 20 5 20 5 40 5 Tööjõu- ja majandamiskulud 15 30 15 SE000033 INP50000 8 0 8 0 0 200 0 200 237 251 0 -6 132 -37 -6 199 -5 918 -5 558 -78 -10 -10 0 -9 -9 -10 0 0 -9 -9 -10 0 -6 122 -37 -6 190 -5 909 -5 548 -78 -922 0 -922 -793 -685 0 -1 619 0 -1 619 -1 546 -1 467 0 -116 0 -116 -116 -11 0 Tööjõu- ja majandamiskulud -3 465 0 -3 493 -3 457 -3 357 -35 Tööjõu- ja majandamiskulud 0 0 0 0 0 -16 0 -37 -39 3 -13 -43 INVESTEERINGUD -6 190 -717 -6 915 -6 474 -269 -368 Investeeringud -6 190 0 -6 199 -5 757 -148 -368 89 Liik 30 Konto 15 Objekt SRP50000 2018. aastast üle toodud Esialgne eelarve Selgitus Sihtotstarbelisest reservist Sealhulgas käibemaksukulu investeeringutelt MITTERAHALISED KULUD JA KORRIGEERIMISED 0 -717 Lõplik eelarve 2018. a eelarve täitmine Eelarve täitmine 2020. aastasse üle viidud -717 -717 -122 0 0 0 0 -1 081 -45 0 -40 0 -40 101 63 0 -441 -426 0 10 650 SE000036 Intressikulu pensionieraldistelt 0 0 0 10 5 SE000026 Korrigeerimine eripensionide eraldiste väljamaksetega 0 0 0 793 685 0 10 5 SE000036 Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused 0 0 0 -203 -151 0 60 61 -40 0 -40 -48 -45 0 0 0 0 0 0 -1 -621 376 -44 325 -616 182 -543 241 -508 096 -50 984 -73 036 -44 302 -69 970 0 0 -50 865 -2 150 0 0 0 0 0 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus KULUDE JA INVESTEERINGUTE ÜLEKANTAV KÄIBEMAKS Osa 6. VABARIIGI VALITSUS KULUD 30 VR000000 Vabariigi Valitsuse reserv 30 OR000000 Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfond Antud toetused ja muud ülekanded -546 190 -22 -546 212 -543 241 -508 096 -119 20 4 4 SE000023 Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfond -102 078 0 -102 078 -102 078 -90 181 0 10 4 SE000024 Toetusfond (toimetulekutoetus) -18 234 0 -18 234 -15 312 -16 860 0 20 4 SE000024 Toetusfond (rahvastikuregistri toimingute kulude hüvitamine) 20 4 SE000024 Toetusfond (kohalike teede hoid) 20 4 SE000024 Toetusfond (jäätmehoolduse arendamine) 20 4 SE000024 Toetusfond (üldhariduskoolid) 20 4 SE000024 Toetusfond (huvihariduse ja huvitegevuse toetus) 20 4 SE000024 Toetusfond (sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetus) 20 4 SE000024 Toetusfond (raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenus, matusetoetus, asendushooldusteenus) Toetusfond (koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus) 20 20 4 4 SE000024 SE000003 Liikmemaksud -1 127 -22 -1 149 -1 149 -1 105 0 -29 313 0 -29 313 -29 313 -29 313 0 0 0 0 0 -2 200 0 -341 750 0 -341 750 -341 700 -314 178 0 -14 250 0 -14 250 -14 250 -14 250 0 0 0 0 0 -3 000 0 -24 438 0 -24 438 -24 438 -23 508 0 -15 000 0 -15 000 -15 000 -13 500 0 0 0 0 0 0 -119 1 520 0 1 520 2 966 2 517 0 Jagu 1. RIIGIKANTSELEI haldusala TULUD 10 323 Muu kaupade ja teenuste müük 1 0 1 1 1 0 40 322 Tulu majandustegevusest 0 0 0 1 1 0 90 Liik Konto Objekt Selgitus 40 358 Saadud kodumaised toetused 40 359 Saadud välistoetused 20 3591 Saadud lähetuskulude hüvitised 10 383 Trahvid ja muud varalised karistused KULUD Lõplik eelarve 2018. a eelarve täitmine Eelarve täitmine 2020. aastasse üle viidud 228 0 228 444 488 0 1 291 0 1 291 2 315 1 859 0 0 0 0 204 168 0 0 0 0 2 0 0 -12 884 -1 596 -17 099 -15 643 -21 185 -1 173 Määratlemata majandusliku sisuga tegevuskulud -590 -638 -1 228 -938 -3 326 -258 -200 -634 -834 -562 -2 991 -246 0 0 0 0 33 0 -390 -5 -395 -377 -368 -12 -1 584 -819 -3 482 -2 850 -5 643 -581 -362 -455 -817 -659 -3 649 -158 30 TK010001 EV 100 tegevuskulud 20 TK010002 Eesti EL Nõukogu eesistumise tegevuskulud 20 TK010003 Riigikantselei tegevuskulud 4 2018. aastast üle toodud Esialgne eelarve Antud toetused ja muud ülekanded 30 45 SE010002 EV 100 tegevuskulud 20 45 SE010001 Euroopa Liidu Infokeskus -77 0 -77 -77 -79 0 20 45 SE000003 Liikmemaksud -25 0 -25 -21 -13 0 20 45 SE000033 Vahendid EL Nõukogu eesistumiseks 0 0 0 0 -8 0 30 45 TP012001 Infosüsteemi arenduseks MKM-le -1 070 -364 -1 434 -1 023 -743 -411 20 45 -50 0 -50 -50 0 0 30 45 Sihtotstarbelisest reservist 0 0 -58 0 0 -12 31 45 Välistoetuste kaasrahastamine 0 0 -231 -231 0 0 40 45 Vahendatud toetused 0 0 -790 -790 -1 151 0 Muud antud toetused ja ülekanded SR010000 5 Tööjõu- ja majandamiskulud -10 710 -138 -12 389 -11 855 -12 215 -334 10 5 Tööjõu- ja majandamiskulud 0 0 0 0 -1 0 30 5 SE010002 EV 100 tegevuskulud -317 -11 -328 -316 -1 494 -11 20 5 SE000033 Vahendid EL Nõukogu eesistumiseks 0 0 0 0 -337 0 20 5 -8 299 -82 -8 505 -8 261 -8 290 -236 30 5 0 0 -800 -708 0 -86 40 5 -1 449 -6 -2 070 -1 957 -1 173 -1 20 5 Tööjõu- ja majandamiskulud SR010000 Sihtotstarbelisest reservist Tööjõu- ja majandamiskulud SE000028 15 Vahendid Riigi Kinnisvara ASile -645 -40 -685 -612 -920 0 INVESTEERINGUD -598 -236 -861 -539 -539 -217 30 15 IN010000 Investeeringud -528 -236 -791 -520 -492 -217 40 15 IN010000 Investeeringud -70 0 -70 -19 -46 0 91 Liik Konto Objekt 2018. aastast üle toodud Esialgne eelarve Selgitus Sealhulgas käibemaksukulu investeeringutelt Lõplik eelarve 2018. a eelarve täitmine Eelarve täitmine 2020. aastasse üle viidud 0 0 0 -90 -90 0 -183 0 -183 -440 -382 0 0 0 0 0 -3 0 -183 0 -183 -440 -379 0 0 0 0 0 0 -43 TULUD 167 976 0 167 976 144 990 182 000 0 KULUD -653 781 -17 102 -664 218 -629 156 -655 479 -20 129 -12 926 -6 388 -30 616 -26 020 -26 637 -2 289 0 0 0 -3 884 -4 245 0 381 -18 808 0 0 0 0 381 -18 808 0 156 -9 046 0 265 -28 127 0 0 0 -368 92 834 0 -16 277 -5 756 0 0 92 834 -484 139 -29 663 381 -17 069 81 860 -451 428 -25 128 156 -8 055 103 763 -475 234 -25 768 265 -26 257 0 -18 188 -2 286 0 0 0 -135 -53 0 -107 -4 0 -23 -53 0 0 2 276 -4 249 -59 0 -1 536 -4 -393 -2 316 -59 0 -88 2 384 -4 210 -56 0 -1 506 -3 -393 -2 308 -56 0 -124 4 950 -90 145 -22 -3 153 -81 946 -7 0 -5 039 -3 -19 -647 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 MITTERAHALISED KULUD JA KORRIGEERIMISED 10 650 Intressikulu eraldistelt 60 61 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus KULUDE JA INVESTEERINGUTE ÜLEKANTAV KÄIBEMAKS Jagu 2. HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI valitsemisala INVESTEERINGUD Sealhulgas käibemaksukulu investeeringutelt ja finantseerimistehingutelt FINANTSEERIMISTEHINGUD MITTERAHALISED KULUD JA KORRIGEERIMISED KULUDE JA INVESTEERINGUTE ÜLEKANTAV KÄIBEMAKS Tulemusvaldkond: HARIDUS Tulud Kulud Investeeringud Finantseerimistehingud Mitterahalised kulud ja korrigeerimised 1. Programm: Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid Tulud Kulud Investeeringud 10 Arvestuslikud kulud 20 Kindlaksmääratud kulud 30 SR020000 Sihtotstarbelisest reservist 31 Välistoetuste kaasrahastamine 40 Tuludest sõltuvad kulud 30 Investeeringud 30 SR020000 Sihtotstarbelisest reservist 60 Mitterahalised kulud ja korrigeerimised -469 764 -12 926 381 -17 069 2 276 -3 775 0 0 -1 499 0 0 -2 276 0 0 -88 92 Liik Konto Objekt 2. Digipöörde programm 2018. aastast üle toodud Esialgne eelarve Selgitus Tulud Kulud Investeeringud 20 Kindlaksmääratud kulud 20 Täiendav eraldis 30 SR020000 Sihtotstarbelisest reservist 31 Välistoetuste kaasrahastamine 40 Tuludest sõltuvad kulud 30 Investeeringud 30 SR020000 Sihtotstarbelisest reservist 40 Investeeringud 60 Mitterahalised kulud ja korrigeerimised 3. Tööturu ja õppe tihedama seostamise programm Tulud Kulud Investeeringud 10 Arvestuslikud kulud 20 Kindlaksmääratud kulud 30 SR020000 Sihtotstarbelisest reservist 31 Välistoetuste kaasrahastamine 40 Tuludest sõltuvad kulud 30 Investeeringud 30 SR020000 Sihtotstarbelisest reservist 40 Investeeringud 60 Mitterahalised kulud ja korrigeerimised 4. Koolivõrgu programm Tulud Kulud Investeeringud 20 Kindlaksmääratud kulud 30 Investeeringutoetused 30 SR020000 Sihtotstarbelisest reservist 9 712 -12 055 -1 140 -2 343 0 0 0 -9 712 -1 140 0 0 -88 9 451 -9 806 0 0 -355 0 0 -9 451 0 0 0 -87 36 322 -52 188 -9 384 -15 866 0 0 93 Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2018. a eelarve täitmine 2020. aastasse üle viidud 0 -210 -193 -20 0 -166 0 -23 -189 -4 0 0 9 712 -15 285 -3 410 -2 317 0 -252 -1 264 -11 453 -1 333 -4 -2 073 -88 8 205 -9 612 -3 176 -2 296 0 -105 -1 264 -5 947 -1 259 -4 -1 913 -124 12 668 -14 004 -2 599 -2 062 -8 -173 0 -11 760 -1 217 -19 -1 362 -647 0 -120 -65 -20 0 -87 0 -13 -65 0 0 0 0 -29 -24 0 -3 -2 0 -23 -24 0 0 0 9 451 -13 590 -29 0 -337 -2 -1 206 -12 046 -26 0 -3 -87 10 675 -12 242 -28 -9 -328 -1 -1 206 -10 698 -25 0 -3 -124 9 310 -9 596 -48 0 -327 -3 0 -9 265 -1 -9 -38 -647 0 -19 -1 0 -9 0 0 -10 -1 0 0 0 0 -1 043 -2 557 -19 -1 000 -1 36 322 -40 074 -18 555 -15 828 -1 700 -40 26 045 -36 991 -16 367 -13 998 -1 602 -40 34 933 -27 178 -17 422 -1 838 -250 -9 0 -125 -1 319 -22 -95 0 2018. aastast üle toodud Esialgne eelarve Liik Konto Objekt Selgitus 31 Välistoetuste kaasrahastamine 40 Tuludest sõltuvad kulud 30 Investeeringud 30 VR020000 Vabariigi Valitsuse reservist 30 SR020000 Sihtotstarbelisest reservist 40 Investeeringud 60 Mitterahalised kulud ja korrigeerimised 5. Õppe- ja karjäärinõustamise programm Tulud Kulud Investeeringud 20 Kindlaksmääratud kulud 30 SR020000 Sihtotstarbelisest reservist 40 Tuludest sõltuvad kulud 30 Investeeringud 30 SR020000 Sihtotstarbelisest reservist 60 Mitterahalised kulud ja korrigeerimised 6. Üldharidusprogramm (õppekava ja õppekorraldus) Tulud kokku Kulud Investeeringud 10 Arvestuslikud kulud 20 Kindlaksmääratud kulud 30 VR020000 Vabariigi Valitsuse reservist 30 SR020000 Sihtotstarbelisest reservist 20 Täiendav eraldis 30 Investeeringutoetused 30 Täiendav investeeringutoetus 31 Välistoetuste kaasrahastamine 40 Tuludest sõltuvad kulud 30 Investeeringud 30 SR020000 Sihtotstarbelisest reservist 40 Investeeringud 2018. a eelarve täitmine Eelarve täitmine 2020. aastasse üle viidud 0 -36 322 -9 384 0 0 0 -88 0 -23 -410 -2 142 -5 0 0 -1 052 -21 454 -9 799 -2 142 -213 -6 401 -88 -1 052 -20 299 -8 285 -2 141 -213 -5 728 -124 0 -25 082 -7 561 0 -23 -9 839 -647 0 -8 -1 319 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 6 614 -7 561 -10 -956 -3 -6 602 -1 -9 -647 0 0 0 0 0 0 0 0 0 5 116 0 -1 361 -333 0 -423 0 -1 0 0 0 0 -936 -323 -9 0 5 116 -86 039 -456 -1 150 -78 528 0 -1 -14 -535 -8 -523 -5 280 -443 -9 -4 4 469 -84 779 -451 -1 725 -77 441 0 -1 -14 -535 -8 -523 -4 532 -438 -9 -4 1 038 -58 013 -347 0 -56 823 -91 -15 -168 0 0 0 -917 -286 -38 -22 0 -1 703 -4 0 -1 057 0 0 0 0 0 0 -647 -4 0 0 -84 729 -410 -1 150 -78 290 0 0 -14 -200 -8 0 -5 067 -410 0 0 94 Lõplik eelarve Liik Konto Objekt 30 SR020000 60 7. Kutseharidusprogramm 10 20 20 30 30 SR020000 40 30 30 33 30 SR020000 40 60 33 8. Kõrgharidusprogramm 10 20 20 30 31 40 30 30 40 10 SR020000 SR020000 Esialgne eelarve Selgitus Mitterahalised kulud ja korrigeerimised Mitterahalised kulud ja korrigeerimised Tulud kokku Kulud Investeeringud Arvestuslikud kulud Kindlaksmääratud kulud Täiendav eraldis Täiendav investeeringutoetus Sihtotstarbelisest reservist Tuludest sõltuvad kulud Investeeringud Investeeringud täiendavast investeeringutoetusest Investeeringud Sihtotstarbelisest reservist Investeeringud Tulud Kulud Investeeringud Arvestuslikud kulud Kindlaksmääratud kulud Täiendav eraldis Sihtotstarbelisest reservist Välistoetuste kaasrahastamine Tuludest sõltuvad kulud Investeeringud Sihtotstarbelisest reservist Investeeringud Finantseerimistehingud Eelarve täitmine 2018. a eelarve täitmine 2020. aastasse üle viidud 0 0 0 -2 804 0 -5 289 -790 -3 578 0 0 9 371 0 -6 856 -1 719 0 -962 0 0 -1 -5 893 -1 713 0 0 -6 0 0 0 9 371 -99 960 -3 401 0 -81 436 0 -50 -1 -18 474 -3 039 -5 0 -6 -351 -11 140 -29 12 703 -91 662 -2 776 -1 -80 488 0 -50 -1 -11 123 -2 377 -5 -39 -6 -349 787 39 11 399 -55 654 -2 267 -1 -45 600 -4 0 -11 -10 038 -1 003 0 -22 -29 -1 212 -14 045 22 0 -7 748 -554 0 -948 0 0 0 -6 800 -554 0 0 0 0 0 0 0 -4 283 -774 0 -544 0 -1 0 -3 738 -767 -6 0 0 2 033 -199 114 -3 514 -4 600 -185 420 -6 -1 -1 -9 087 -2 096 -6 -1 411 410 4 201 -190 274 -2 037 -3 272 -183 741 -6 -1 -1 -3 253 -1 708 -6 -322 117 5 519 -189 884 -2 865 -3 171 -182 340 0 -12 0 -4 361 -1 445 -32 -1 389 244 0 -6 263 -342 0 -1 696 0 0 0 -4 567 -342 0 0 0 2 033 -191 430 -1 480 -4 600 -184 927 -6 0 0 -1 897 -1 370 0 -110 410 95 Lõplik eelarve 0 -2 804 -90 782 -512 0 -81 737 0 -55 0 -8 990 -150 0 0 0 -362 -11 140 -29 Mitterahalised kulud ja korrigeerimised Finantseerimistehingud 2018. aastast üle toodud Liik Konto Objekt Selgitus 60 Mitterahalised kulud ja korrigeerimised 9. Täiskasvanuhariduse programm Tulud Kulud Investeeringud 20 Kindlaksmääratud kulud 20 Täiendav eraldis 30 SR020000 Sihtotstarbelisest reservist 31 Välistoetuste kaasrahastamine 40 Tuludest sõltuvad kulud 30 Investeeringud 30 SR020000 Sihtotstarbelisest reservist 40 Investeeringud 60 Mitterahalised kulud ja korrigeerimised 10. Noorte valdkonna programm Tulud Kulud Investeeringud 20 Kindlaksmääratud kulud 20 Täiendav eraldis 30 SR020000 Sihtotstarbelisest reservist 31 Välistoetuste kaasrahastamine 40 Tuludest sõltuvad kulud 56 Hasartmängumaks - teadus-, haridus-, laste- ja noorte projektid 30 Investeeringud 30 SR020000 Sihtotstarbelisest reservist 40 Investeeringud 60 Mitterahalised kulud ja korrigeerimised Tulemusvaldkond: TEADUS 11. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni programm Tulud Kulud Investeeringud 96 Esialgne eelarve 2018. aastast üle toodud Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2018. a eelarve täitmine 2020. aastasse üle viidud -2 547 0 -2 547 -2 762 -3 269 0 10 623 0 -676 -59 -20 0 0 0 -656 -55 -4 0 0 10 623 -12 133 -83 -1 963 -5 -1 -968 -9 197 -59 -4 -21 -87 8 082 -10 415 -82 -1 945 0 -1 -968 -7 501 -57 -4 -21 -124 8 893 -10 443 -170 -2 012 0 -7 0 -8 424 -140 -19 -10 -647 0 -1 126 -1 -22 0 0 0 -1 103 -1 0 0 0 0 -1 685 -46 -34 0 0 0 -803 -848 -43 -3 0 0 7 930 -13 692 -156 -4 341 -105 0 -269 -5 103 -3 874 -46 -3 -107 -140 5 095 -11 244 -155 -4 313 -105 0 -269 -3 044 -3 513 -45 -3 -107 -170 8 438 -12 756 -18 -4 156 -93 -6 0 -5 030 -3 471 -2 -15 0 -690 0 -1 085 -1 -27 0 0 0 -697 -361 -1 0 0 0 0 -455 -83 74 964 -165 900 -121 61 997 -164 439 -99 77 427 -168 782 -206 0 -1 075 -2 -12 619 0 -1 991 -5 0 0 -10 623 0 0 0 -87 7 930 -12 380 0 -4 345 -105 0 0 -5 051 -2 879 0 0 0 -140 74 964 -171 047 0 Liik Konto Objekt Selgitus 20 Kindlaksmääratud kulud 20 Täiendav eraldis 30 SR020000 Sihtotstarbelisest reservist 31 Välistoetuste kaasrahastamine 40 Tuludest sõltuvad kulud 30 Investeeringud 30 SR020000 Sihtotstarbelisest reservist 40 Investeeringud 60 Mitterahalised kulud ja korrigeerimised Tulemusvaldkond: EESTI KEEL JA EESTLUS 12. Keeleprogramm -96 059 -25 0 0 -74 963 0 0 0 -1 449 -924 0 0 0 -151 -2 0 0 0 0 39 249 159 0 -4 977 -4 857 -4 351 -167 -1 Sihtotstarbelisest reservist 0 -45 -154 -152 -117 -130 0 -130 -180 0 0 -4 598 -40 -4 497 -4 437 -4 086 -58 0 0 -141 -70 -122 -71 -25 -27 -210 -169 -143 -39 Investeeringud 0 -42 -151 -149 -102 -1 Sihtotstarbelisest reservist 0 -3 -3 -3 -15 0 -87 0 -87 -124 -647 0 139 0 -302 -504 -9 -293 0 -504 0 0 139 -9 202 -679 -8 127 -1 069 -6 -504 -176 -203 884 -8 433 -641 -8 048 -378 -6 -504 -137 -359 652 -7 111 -546 -6 661 -442 -8 -500 -45 -211 0 -699 0 -68 -631 0 0 0 0 Tuludest sõltuvad kulud SR020000 -90 930 -3 -563 0 -77 286 -4 -28 -175 -1 011 -68 Kindlaksmääratud kulud 30 -95 332 -25 -34 -6 777 -62 270 -88 -6 -5 -508 2020. aastasse üle viidud 39 20 30 -96 258 -25 -34 -6 777 -62 806 -91 -6 -24 -1 449 2018. a eelarve täitmine -4 753 Arvestuslikud kulud SR020000 Eelarve täitmine Kulud Investeeringud 40 -295 0 -1 0 -159 -77 -6 0 0 Lõplik eelarve Tulud 10 30 2018. aastast üle toodud Esialgne eelarve 60 Mitterahalised kulud ja korrigeerimised Tulemusvaldkond: RIIGIVALITSEMINE 13. Arhiivinduse programm Tulud Kulud Investeeringud 20 Kindlaksmääratud kulud 40 Tuludest sõltuvad kulud 20 Täiendav eraldis 30 Investeeringud 40 Investeeringud 60 Mitterahalised kulud ja korrigeerimised -8 217 0 -8 101 -110 -6 0 0 -203 97 Esialgne eelarve Liik Konto Objekt Selgitus Jagu 3. JUSTIITSMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD 10 320 Riigilõivud 59 320 Patendiameti toimingute riigilõiv 40 10 40 40 40 20 10 10 10 10 40 322 323 358 359 359 3591 381 382 383 388 388 20 20 20 20 20 40 20 20 40 31 40 20 20 30 30 VT000099 TP014001 TK030001 4 41 41 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 SE030001 TP015001 SE030004 SE030002 SE000003 SE000003 SE000033 SE000099 IN000099 SR030000 Tulu majandustegevusest Muu kaupade ja teenuste müük Saadud kodumaised toetused Saadud välistoetused Saadud välistoetused Saadud lähetuskulude hüvitised Tulud varude ja põhivara müügist Muud tulud varadelt Trahvid ja muud varalised karistused Muud eespool nimetamata tulud Muud eespool nimetamata tulud KULUD Määratlemata majandusliku sisuga tegevuskulud Ennetustegevus Antud toetused ja muud ülekanded Sotsiaaltoetused Sotsiaaltoetused vanglast vabanenutele Antud toetused ja muud ülekanded Sisekaitseakadeemiale Universaalse postiteenuse kulude hüvitis Riigi poolt tasutav õigusabi ja advokatuuri avalik-õiguslike ülesannete täitmine Liikmemaksud Liikmemaksud Välistoetuste kaasrahastamine Antud toetused ja muud ülekanded Vahendid EL Nõukogu eesistumiseks Täiendav eraldis Täiendavad investeeringutoetused Sihtotstarbelisest reservist 98 2018. aastast üle toodud Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2018. a eelarve täitmine 2020. aastasse üle viidud 35 555 17 380 0 0 35 555 17 380 41 925 21 678 43611 21 267 0 0 1 000 5 447 0 253 656 1 349 0 0 0 1 383 5 887 2 200 -172 835 0 0 -11 955 -5 -23 -5 061 -135 -2 200 -4 225 -170 -12 0 0 0 -24 -100 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -10 129 0 0 -1 240 0 0 -2 0 -1 070 -41 0 0 0 -127 0 0 0 0 1 000 5 447 0 253 656 1 349 0 0 0 1 383 5 887 2 200 -184 806 0 0 -11 476 -8 -9 -4 513 -147 -2 225 -4 119 -177 -13 -2 -139 0 -24 -100 0 1 296 6 842 4 305 1 240 1 365 221 2 1 765 6 503 1 705 -171 702 0 0 -9 513 -7 -7 -4 484 -135 -492 -4 119 -176 -13 -2 -53 0 -24 0 0 1 150 6 341 4 401 984 1 911 333 1 0 453 8 937 1 831 -151 666 -150 -150 -7 820 -2 -7 -2 124 -101 -1 065 -4 089 -170 -9 0 -101 -50 -54 0 -50 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -11 523 0 0 -1 866 0 0 -28 -4 -1 733 0 0 0 0 0 0 0 -100 0 Liik Konto 10 10 10 10 10 10 10 20 20 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 40 20 30 30 30 30 40 5 5 5 5 5 60 601 15 15 15 15 33 206 10 10 10 60 60 5 5 650 45 5 30 59 Objekt SE000026 SE000031 SE030003 SE030005 SE030006 SE030007 SE000033 SE000028 OR030336 SR030000 VR030000 SE000022 IN030000 SR030000 IN030000 SE000026 SE000036 SE000036 Esialgne eelarve Selgitus Tööjõu- ja majandamiskulud Eripensionide väljamaksed Ettemaks kohtutäituritele Kohtunike palgafond Kohtunikud kolmandate isikute kulud Kohtute postikulud Prokuröride palgafond Muud kulud Vahendid EL Nõukogu eesistumiseks Tööjõu- ja majandamiskulud Sh Andmekaitse Inspektsioon Sh Konkurentsiamet Tööjõu- ja majandamiskulud Vahendid Riigi Kinnisvara ASile Omandireformi reservist Sihtotstarbelisest reservist Vabariigi Valitsuse reservist Muud tegevuskulud Patendiameti toimingute riigilõiv - Euroopa Patendiametile INVESTEERINGUD Investeeringud Sihtotstarbelisest reservist Investeeringud Sh käibemaksukulu investeeringutelt FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU Kohustuste vähenemine Sh käibemaksukulu finantseerimistehingutelt MITTERAHALISED KULUD JA KORRIGEERIMISED Korrigeerimine eripensionide väljamaksetega Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused Intressikulu pensionieraldistelt Mitterahaliselt antud toetused Investeeringutesse kapitaliseeritud tööjõukulud 99 -159 880 -3 335 -24 -14 367 -570 -525 -5 976 0 0 -88 474 -653 -1 721 -7 615 -38 993 0 0 0 -1 000 -1 000 -310 -226 0 -84 0 -4 -4 0 -3 638 0 0 0 0 0 2018. aastast üle toodud -8 888 0 0 0 0 0 0 0 0 -714 -4 0 -6 753 0 -813 0 -608 0 0 -368 -368 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lõplik eelarve -172 329 -3 335 -24 -14 367 -570 -525 -5 976 0 0 -89 330 -684 -1 769 -15 917 -38 993 -813 -1 017 -1 461 -1 000 -1 000 -2 743 -969 -65 -1 709 0 -4 -4 0 -3 638 0 0 0 0 0 Eelarve täitmine -160 893 -3 280 -5 -14 057 -685 -945 -6 212 0 0 -87 879 -645 -1 755 -8 237 -37 964 -276 -346 -1 008 -1 296 -1 296 -2 022 -805 0 -1 216 -330 -4 -4 -1 -9 922 3 280 -3 259 -5 712 0 1 905 2018. a eelarve täitmine -142 547 -2 846 -3 -13 556 -594 -587 0 -1 -50 -89 573 0 0 -8 395 -26 488 -195 -56 -202 -1 150 -1 150 -4 320 -2 316 -40 -1 965 -689 -4 -4 -1 -10 355 2 846 -3 725 -5 355 -65 1 563 2020. aastasse üle viidud -9 657 0 0 0 0 0 0 0 0 -1 424 -20 -14 -7 567 0 0 -659 -7 0 0 -356 -137 -54 -165 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Liik Konto 60 60 15 61 40 10 20 40 40 10 10 10 10 322 323 3591 358 359 381 383 388 655 Objekt Esialgne eelarve Selgitus Investeeringutesse kapitaliseeritud tööjõukulud Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus KULUDE JA INVESTEERINGUTE ÜLEKANTAV KÄIBEMAKS Jagu 4. KAITSEMINISTEERIUMI valitsemisala 10 10 10 10 10 20 20 20 30 30 20 10 30 30 40 10 4 41 41 41 41 41 41 45 45 45 45 45 45 45 45 45 5 5 SE040001 SE040004 SE040005 SE040006 SE040007 SE040013 SE040008 IN040000 SE000003 SE000099 TP016001 TP012001 IN000099 SE000026 TULUD Tulu majandustegevusest Muu kaupade ja teenuste müük Saadud välistoetuste hüvitised Saadud kodumaised toetused Saadud välistoetused Tulud varude ja põhivara müügist Trahvid ja muud varalised karistused Muud eespool nimetamata tulud Finantstulud KULUD Antud toetused ja muud ülekanded Hüvitis hukkumise või vigastuse korral Ajateenijate eest makstav sotsiaalmaks Ajateenijate toetus Asendusteenistuslaste eest makstav sotsiaalmaks Asendusteenistuslaste toetus ja kutsealuste sõidukulu Riigikaitselised õppetoetused Antud sihtotstarbelised toetused Sihtotstarbeline toetus Kaitseliidule Investeeringutoetused Liikmemaksud Täiendav eraldis Sotsiaalministeeriumile Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile Täiendavad investeeringutoetused Antud sihtotstarbelised toetused Tööjõu- ja majandamiskulud Eripensionide väljamaksed 100 2018. aastast üle toodud Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2018. a eelarve täitmine 2020. aastasse üle viidud 0 -3 638 0 0 0 0 0 -3 638 0 -1 905 -4 231 0 -1 563 -4 056 0 0 0 -68 32 422 118 378 0 0 29 150 355 100 2 321 0 -500 662 -56 348 -159 -5 287 -3 360 -129 -585 -69 -3 797 -34 625 -637 -7 487 -182 -16 0 -15 0 -399 641 -8 347 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -33 776 -552 0 0 0 0 0 0 -35 0 -409 0 0 0 0 0 -108 -32 615 0 32 422 118 378 0 0 29 150 355 100 2 321 0 -519 969 -62 237 -59 -5 645 -3 869 -129 -585 -52 -4 410 -39 428 -739 -6 815 -182 -86 -115 -15 -108 -412 210 -8 991 26 074 531 305 29 205 21 952 584 404 2 050 13 -497 386 -61 437 -207 -5 522 -3 865 -130 -541 -51 -4 234 -39 428 -272 -6 679 -182 -106 -97 -15 -108 -394 144 -10 968 13 069 724 485 10 1 089 7 368 149 211 3 000 31 -400 094 -57 393 -416 -5 137 -3 772 -120 -521 -90 -3 449 -36 484 -333 -6 516 -125 -18 -22 -17 -372 -310 704 -9 382 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -20 874 -576 0 0 0 0 0 -1 -131 0 -290 -136 0 0 -18 0 0 -18 785 0 Liik Konto 10 20 20 40 30 30 30 5 5 5 5 5 5 5 60 60 60 15 15 15 15 15 Objekt Esialgne eelarve Selgitus Muud arvestuslikud kulud SE000033 Vahendid EL Nõukogu eesistumiseks Tööjõu- ja majandamiskulud Tööjõu- ja majandamiskulud SE040009 Kaitseotstarbeline erivarustus SR040000 Sihtotstarbelisest reservist VR040000 Vabariigi Valitsuse reservist Muud tegevuskulud 20 Muud tegevuskulud 40 Muud tegevuskulud INVESTEERINGUD 30 IN040000 Investeeringud 30 SR040000 Sihtotstarbelisest reservist 30 VR040000 Vabariigi Valitsuse reservist 40 IN040000 Investeeringud Sh käibemaksukulu investeeringutelt MITTERAHALISED KULUD JA KORRIGEERIMISED 10 5 SE000026 Korrigeerimine eripensionite väljamaksetega 10 5 SE000036 Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused 10 650 SE000036 Intressikulu pensionieraldistelt 60 359 Mitterahaliselt saadud välistoetused 60 358 Mitterahaliselt saadud kodumaised toetused 60 4 Mitterahaliselt antud toetused 60 5 Mitterahaliste toetuste arvel tehtud kulud 60 3819 Müüdud põhivara jääkväärtus 60 61 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus KULUDE JA INVESTEERINGUTE ÜLEKANTAV KÄIBEMAKS Jagu 5. KESKKONNAMINISTEERIUMI valitsemisala 10 10 10 10 320 323 323 381 SE000035 TULUD Riigilõivud Muu kaupade ja teenuste müük Muu kaupade ja teenuste müük (kasvuhoonegaaside kvootide müük)varude ja põhivara müügist Tulud 101 2018. aastast üle toodud Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2018. a eelarve täitmine 2020. aastasse üle viidud 0 0 -208 593 -1 761 -180 940 0 0 -44 673 -44 673 0 -114 013 -86 506 0 0 -27 507 0 -63 186 0 0 0 0 0 0 0 0 -63 186 0 0 0 -1 898 -602 -30 064 0 -51 -609 -609 0 -5 712 -3 054 0 -66 -2 592 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -216 534 -1 913 -184 541 -181 -51 -45 522 -45 522 0 -126 153 -103 826 -109 -66 -22 153 0 -63 186 0 0 0 0 0 0 0 0 -63 186 0 -154 0 -212 881 -1 517 -168 394 -181 -47 -41 805 -41 805 0 -96 016 -75 292 -109 -66 -20 550 -14 758 -99 462 10 968 -36 065 -22 035 11 962 0 48 -321 -11 -64 007 0 -99 -33 -189 617 -1 488 -103 135 -3 234 -3 716 -31 997 -31 084 -913 -123 508 -116 257 0 -478 -6 772 -10 158 -91 190 9 382 -30 916 -18 769 15 289 11 18 -1 834 -1 -64 371 0 0 0 -3 847 -376 -14 562 0 0 -1 513 -1 513 0 -25 387 -23 785 0 0 -1 603 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -6 717 341 038 320 3 078 57 460 15 500 0 0 0 0 0 341 038 320 3 078 57 460 15 500 382 122 350 4 160 71 324 21 609 340 042 367 3 814 69 944 14 448 0 0 0 0 0 Liik Konto 10 10 40 10 40 10 40 40 40 20 40 40 58 58 382 383 383 388 388 655 322 323 358 3591 359 359 382 388 20 10 10 20 20 31 40 40 40 20 30 40 10 10 20 20 4 41 41 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 5 5 5 5 5 Objekt SE000035 TP014001 VT000099 SE000003 SE000035 TP SE000099 IN050000 IN050000 SE050002 SE000033 SE000028 Esialgne eelarve Selgitus Muud tulud varadelt Trahvid ja muud varalised kohustused Trahvid ja muud varalised kohustused Muud eespool nimetamata tulud Muud eespool nimetamata tulud Finantstulud Tulu majandustegevusest Muu kaupade ja teenuste müük (kasvuhoonegaaside kvootide müük) Saadud kodumaised toetused Saadud lähetuskulude hüvitised Saadud välistoetused Saadud välistoetused Muud tulud varadelt Muud eespool nimetamata tulud KULUD Antud toetused ja muud ülekanded Sotsiaaltoetused Sotsiaaltoetused Antud sihtotstarbelised toetused (keskkonnatasuga tasaarveldatud) Antud sihtotstarbelised toetused Liikmemaksud Välistoetuste kaasrahastamine Muud antud toetused ja ülekanded Kasvuhoonegaaside kvootide müügi arvel rahastatavad projektid Muud antud toetused ja ülekanded Täiendav eraldis Investeeringutoetused Investeeringutoetused Tööjõu- ja majandamiskulud Riigimaade maamaksu ja hooldamise kulud Tööjõu- ja majandamiskulud Vahendid EL Nõukogu eesistumiseks Vahendid Riigi Kinnisvara ASile 102 39 894 200 0 53 072 0 41 875 755 57 550 2 806 0 50 601 299 17 628 0 -201 616 -119 220 -10 0 0 -20 909 -1 310 0 -7 196 -8 136 -49 414 -43 -1 750 -30 452 -64 769 -1 516 0 0 -3 342 2018. aastast üle toodud 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -82 032 -74 092 0 0 0 -1 0 0 0 -74 091 0 0 0 0 -7 940 0 0 0 0 Lõplik eelarve 39 894 200 0 53 072 0 41 875 755 57 550 2 806 0 50 601 299 17 628 0 -333 485 -210 275 -10 0 0 -22 510 -1 310 -1 339 -895 -136 330 -4 616 -43 -1750 -41 472 -105 583 -1 516 0 0 -3 686 Eelarve täitmine 35 111 257 33 39 527 93 41 833 1 596 71 638 11 188 185 66 393 1 763 15 063 0 -172 615 -74 661 -10 -24 -1 289 -21 994 -1 309 -1 339 -637 -994 -4 616 -43 -935 -41 472 -83 175 -1 468 -5 0 -3 644 2018. a eelarve täitmine 32 894 234 4 35 980 188 23 430 1 434 70 906 10 931 228 34 675 779 20 995 18 792 -163 875 -55 062 -10 -75 -1 929 -1 590 -1 235 0 -1 380 -1 899 -27 299 -20 0 -19 625 -69 979 -1 320 -4 -103 -2 734 2020. aastasse üle viidud 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -153 681 -136 623 0 0 0 -471 0 0 0 -135 337 0 0 -815 0 -17 058 0 0 0 0 Liik Konto 20 30 30 30 30 40 40 5 5 5 5 5 5 5 60 60 601 601 15 15 15 15 15 15 55 56 10 30 30 320 Objekt Esialgne eelarve Selgitus Tööjõu- ja majandamiskulud Tööjõu- ja majandamiskulud OR050000 Omandireformi reservist SR050000 Sihtotstarbelisest reservist VR050000 Vabariigi Valitsuse reservist SE000035 Kasvuhoonegaaside kvootide müügi arvelt rahastatavad projektid Tööjõuja majandamiskulud Muud tegevuskulud 10 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 58 SE000009 Keskkonnatasud kohaliku omavalitsuse üksustele 58 SE000014 Keskkonnatasud Keskkonnainvesteeringute Keskusele INVESTEERINGUD 30 IN050000 Investeeringud 30 OR050000 Omandireformi reservist 30 SR050000 Sihtotstarbelisest reservist 40 IN050000 Investeeringud 40 SE000035 Kasvuhoonegaaside kvootide müügi arvelt rahastatavad projektid käibemaksukulu investeeringutelt Sh FINANTSEERIMISTEHINGUD 10 102 Finantsvarade vähenemine MITTERAHALISED KULUD JA KORRIGEERIMISED 60 35 Mitterahaliselt saadud toetused 60 45 Mitterahaliselt antud toetused 60 61 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus 60 652 Osaluste ümberhindlus 10 658 Intressitulu diskonteeritud nõuetelt 60 3819 Müüdud põhivara jääkväärtus KULUDE JA INVESTEERINGUTE ÜLEKANTAV KÄIBEMAKS Jagu 6. KULTUURIMINISTEERIUMI valitsemisala TP014001 TP014001 TULUD Aktsiis - Maksu- ja Tolliametilt Hasartmängumaks - Maksu- ja Tolliametilt Riigilõivud 103 2018. aastast üle toodud Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2018. a eelarve täitmine 2020. aastasse üle viidud -49 074 -400 0 0 0 0 -10 437 -17 627 0 -17 627 0 -10 181 -3 805 0 0 -6 376 0 0 5 846 5 846 -4 504 0 0 -3 304 0 0 -1 200 0 -285 0 -1 740 -149 0 -69 -5 697 0 0 0 0 -877 -334 -543 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -47 600 -400 -1 740 -319 -60 -8 140 -42 121 -17 627 0 -17 627 0 -9 177 -4 139 -543 0 -4 166 -328 0 5 846 5 846 -4 504 0 0 -3 304 0 0 -1 200 0 -46 142 -215 -559 -319 -30 -334 -30 460 -14 779 284 -15 063 0 -6 929 -2 784 -26 0 -3 790 -328 -1 139 5 032 5 032 -459 238 6 -105 -5 888 -452 791 1 500 -1 960 0 -42 541 0 -383 -286 0 -9 -22 600 -38 834 953 -18 364 -21 422 -5 860 -1 418 -103 -253 -4 087 0 -937 5 788 5 788 -58 658 0 -403 -4 171 -52 455 0 -1 629 0 -1 353 -177 -1 131 0 -30 -7 806 -6 561 0 0 0 0 -1 559 -1 128 -431 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -433 47 962 15 772 17 642 7 0 0 0 0 47 962 15 772 17 642 7 48 629 15 931 18 189 9 46 977 15 079 16 427 8 0 0 0 0 Liik Konto 40 10 20 40 40 40 10 10 40 322 323 3591 358 359 359 381 388 388 20 20 30 40 20 20 20 20 20 30 30 20 20 30 30 31 40 56 56 56 Objekt TP014001 TK060001 4 41 41 41 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 5 VR060000 SE000028 SE060001 SE060002 SE060003 IN060000 SR060000 SE000003 SE000099 IN000099 VR060000 TP007001 TP016001 SE000019 Esialgne eelarve Selgitus Tulu majandustegevusest Muu kaupade ja teenuste müük Saadud lähetuskulude hüvitised Saadud kodumaised toetused Saadud välistoetused Saadud välistoetused Tulud varude ja põhivara müügist Muud eespool nimetamata tulud Muud eespool nimetamata tulud KULUD Määratlemata majandusliku sisuga tegevuskulud Muuseumid Antud toetused ja muud ülekanded Sotsiaaltoetused Vabariigi Valitsuse reservist Sotsiaaltoetused Antud sihtotstarbelised toetused Vahendid Riigi Kinnisvara ASile Rahvusooper Estonia Eesti Rahvusringhääling Eesti Rahvusraamatukogu Investeeringutoetused Sihtotstarbelisest reservist Liikmemaksud Täiendav eraldis Täiendavad investeeringutoetused Vabariigi Valitsuse reservist Välistoetuste kaasrahastamine Antud sihtotstarbelised toetused Hasartmängumaks - nõukogu teenindamine Hasartmängumaks - nõukogu teenindamine Hasartmängumaks - kultuuri ja spordiprojektidele Tööjõu- ja majandamiskulud 4 135 166 0 2 760 3 7 472 0 5 0 -248 362 -6 053 -6 053 -192 486 -636 0 -5 -95 110 -11 373 -9 385 -33 902 -7 310 -18 734 0 -366 -1 150 -770 0 0 -9 727 0 0 -4 019 -20 428 104 2018. aastast üle toodud 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -43 097 -56 -56 -6 526 -6 -3 0 -876 -59 0 0 0 -5 252 -66 0 -20 -41 0 0 0 0 0 -203 -36 515 Lõplik eelarve 4 135 166 0 2 760 3 7 472 0 5 0 -308 012 -6 103 -6 103 -207 483 -642 -3 -29 -96 133 -11 466 -9 385 -33 902 -6 965 -24 048 -10 207 -366 -1 170 -811 -1 330 -231 -6 439 0 0 -4 356 -65 031 Eelarve täitmine 2 791 123 21 4 772 664 6 125 1 2 1 -253 684 -6 053 -6 053 -195 771 -639 -3 -29 -94 496 -11 466 -9 347 -33 900 -6 965 -16 040 -8 836 -366 -1 159 -716 -1 330 -231 -6 276 0 0 -3 970 -21 884 2018. a eelarve täitmine 3 447 164 26 4 959 816 6 041 0 4 6 -232 000 -5 576 -5 576 -176 335 -628 -29 -19 -87 556 -11 262 -9 564 -32 646 -6 777 -17 007 -1 165 -328 -544 -193 0 0 -5 034 -11 -20 -3 551 -22 366 2020. aastasse üle viidud 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -53 130 -50 -50 -11 543 -3 0 0 -1 636 0 -38 -2 0 -8 008 -1 371 0 -4 -95 0 0 0 0 0 -386 -41 537 Liik Konto 10 20 20 30 40 20 56 5 5 5 5 5 5 5 60 601 601 15 15 15 15 15 10 40 10 40 20 20 40 320 322 323 358 3591 3591 359 Objekt Esialgne eelarve Selgitus Muud tööjõu- ja majandamiskulud SE000033 Vahendid EL Nõukogu eesistumiseks Tööjõu- ja majandamiskulud SR060000 Sihtotstarbelisest reservist Tööjõu- ja majandamiskulud SE000028 Vahendid Riigi Kinnisvara ASile SE000020 Hasartmängumaks - nõukogu teenindamine Muud tegevuskulud 55 SE000015 Aktsiis - Kultuurkapitalile 56 SE000015 Hasartmängumaks - Kultuurkapitalile INVESTEERINGUD 30 IN060000 Investeeringud 30 SR060000 Sihtotstarbelisest reservist 30 VR060000 Vabariigi Valitsuse reservist 40 IN060000 Investeeringud Sh käibemaksukulu investeeringutelt FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU 10 101 Finantsvarade suurenemine MITTERAHALISED KULUD JA KORRIGEERIMISED 60 358 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 60 45 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 60 652 Osaluste ümberhindlus 60 61 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus KULUDE JA INVESTEERINGUTE ÜLEKANTAV KÄIBEMAKS Jagu 7. MAJANDUS - JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI valitsemisala SE070004 TP014001 TULUD Riigilõivud Tulu majandustegevusest Muu kaupade ja teenuste müük Saadud kodumaised toetused Saadud välistoetuste hüvitised Saadud välistoetuste hüvitised Saadud välistoetused 105 2018. aastast üle toodud Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2018. a eelarve täitmine 2020. aastasse üle viidud 0 0 -10 714 0 -4 522 -5 192 0 -29 395 -15 772 -13 623 -627 -511 0 0 -116 0 0 0 -2 351 0 0 0 -2 351 0 0 0 -94 0 -36 409 0 -12 0 0 0 -173 -123 -50 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -10 898 -39 -48 919 -5 163 -12 -29 395 -15 772 -13 623 -1 068 -434 -50 -240 -344 0 0 0 -2 351 0 0 0 -2 351 0 -2 0 -10 179 -39 -7 660 -3 993 -12 -29 975 -15 931 -14 044 -816 -339 -16 -218 -243 -90 -63 -63 -2 746 11 0 -819 -1 937 0 2 -21 -9 265 -453 -8 438 -4 170 -22 -27 724 -15 079 -12 645 -4 436 -1 467 -1 208 0 -1 761 -63 0 0 -3 518 3 -8 -493 -3 019 0 0 0 -297 0 -41 239 0 0 0 0 0 -79 -79 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -34 457 480 35 036 2 494 37 979 28 142 0 0 247 345 0 0 0 0 0 0 0 0 457 595 35 036 2 494 37 979 28 257 0 0 247 345 337 637 35 450 4 121 26 962 4 793 1 248 175 160 317 196 34 427 3 452 18 454 10 847 7 347 173 523 0 0 0 0 0 0 0 0 Liik Konto Objekt 40 10 40 10 10 40 10 40 10 359 381 381 382 383 383 388 388 655 VT000099 20 20 20 30 30 30 30 30 30 31 40 40 40 20 10 20 20 40 20 20 TK070001 4 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 5 5 5 5 5 5 5 TP014001 SE070001 IN070000 IN000099 OR070000 SR070000 SE000003 IN070000 SE000035 SE000099 SE000033 SE000028 SE070004 Esialgne eelarve Selgitus Saadud muud välistoetused Tulud varude ja põhivara müügist Tulud varude ja põhivara müügist Muud tulud varadelt Trahvid ja muud varalised karistused Trahvid ja muud varalised karistused Muud eespool nimetamata tulud Muud eespool nimetamata tulud Intressi- ja dividenditulud KULUD Määratlemata majandusliku sisuga tegevuskulud Ühistranspordi toetuste reserv Antud toetused ja muud ülekanded Muud antud toetused ja ülekanded Muud antud toetused ja ülekanded Kohalike teede hoid Investeeringutoetused Täiendavad investeeringutoetused Omandireformi reservist Sihtotstarbelisest reservist Liikmemaksud Välistoetuste kaasrahastamine Investeeringutoetused Muud antud toetused ja ülekanded CO2 kvootide müügi arvelt rahastatavad projektid Täiendav eraldis Tööjõu- ja majandamiskulud Tööjõu- ja majandamiskulud Vahendid EL Nõukogu eesistumiseks Tööjõu- ja majandamiskulud Tööjõu- ja majandamiskulud Vahendid Riigi Kinnisvara ASile Ohutusjuurdluse Keskus 26 114 13 0 18 000 61 0 21 0 62 275 -600 076 -300 -300 -474 011 -141 796 -450 -6 000 -27 551 -100 0 0 -6 796 0 -174 636 -101 171 -15 466 -45 -120 865 0 0 -109 067 -5 244 -626 -152 106 2018. aastast üle toodud 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -64 315 -3 -3 -58 386 -1 350 0 -4 804 -41 181 0 -30 0 -1 426 0 0 0 -9 595 0 -5 923 0 0 -1 002 -3 391 0 -2 Lõplik eelarve 26 114 13 0 18 000 61 0 21 0 62 275 -531 047 -62 -62 -393 055 -151 339 -450 -10 804 -59 618 -100 -30 -2 001 -8 222 -5 793 -133 792 -11 266 -9 595 -45 -132 981 0 0 -110 401 -14 304 -626 -154 Eelarve täitmine 7 748 406 22 19 942 40 172 59 19 62 495 -472 015 -62 -62 -339 437 -143 864 -450 -5 102 -26 694 -100 -30 -1 879 -5 333 -5 793 -133 792 -10 850 -5 505 -45 -123 817 -15 0 -107 402 -8 644 -425 -115 2018. a eelarve täitmine 3 295 925 0 20 186 34 219 41 0 51 439 -413 208 0 0 -303 584 -129 174 -400 -4 196 -10 468 0 -57 -2 000 -5 172 0 -111 133 -37 928 -3 016 -39 -109 292 41 -321 -97 929 -1 995 -398 -156 2020. aastasse üle viidud 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -42 707 0 0 -34 333 -4 500 0 -5 702 -17 031 0 0 -122 -2 889 0 0 0 -4 089 0 -8 374 0 0 -2 732 -5 370 0 -4 Liik Konto Objekt 30 30 30 30 5 5 5 5 60 60 60 15 15 15 15 15 SR070000 VR070000 OR070000 SE070003 10 10 40 40 20 320 323 322 358 3591 Esialgne eelarve Selgitus 2018. aastast üle toodud Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2018. a eelarve täitmine 2020. aastasse üle viidud Sihtotstarbelisest reservist Vabariigi Valitsuse reservist Omandireformi reservist Talvine navigatsioon Muud tegevuskulud 10 Muud tegevuskulud 20 Muud tegevuskulud INVESTEERINGUD 30 IN070000 Investeeringud 30 SR070000 Sihtotstarbelisest reservist 30 VR070000 Vabariigi Valitsuse reservist 40 IN070000 Investeeringud Sh käibemaksukulu investeeringutelt FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU 20 101 Finantsvarade suurenemine 20 102 Finantsvarade vähenemine MITTERAHALISED KULUD JA KORRIGEERIMISED 60 358 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 60 381 Müüdud põhivara jääkväärtus 60 652 Osaluste ümberhindlus, müügist saadud tulu ja superdividendid 60 655 SE000037 Finantsinvesteeringute väärtuse muutus 60 45 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine 10 650 Intressikulu muudelt eraldistelt 60 61 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus KULUDE JA INVESTEERINGUTE ÜLEKANTAV KÄIBEMAKS Jagu 8. MAAELUMINISTEERIUMI valitsemisala 0 0 0 -5 776 -4 900 -4 500 -400 -191 736 -184 158 0 0 -7 578 0 -13 740 -13 740 0 -105 191 0 0 0 0 0 0 -105 191 0 0 -643 -296 -588 -4 0 -4 -12 342 -4 499 0 0 -7 843 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -236 -857 -296 -6 106 -4 949 -4 500 -449 -230 806 -189 933 -1 584 -1 030 -38 259 0 -13 740 -13 740 0 -105 191 0 0 0 0 0 0 -105 191 0 -159 -847 -293 -5 919 -8 699 -8 250 -449 -212 215 -182 820 -1 096 -132 -28 168 -34 711 -13 740 -13 740 0 -104 770 19 -10 12 209 2 810 -10 -32 -119 755 0 -50 -1 957 -151 -6 376 -333 0 -333 -227 659 -186 016 -3 520 -744 -37 378 -36 683 -23 392 -41 740 18 348 -638 197 -321 90 588 26 541 -14 -19 -117 609 0 -71 -9 0 -188 0 0 0 -12 704 -5 313 -408 -898 -6 085 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -1 411 TULUD Riigilõivud Muu kaupade ja teenuste müük Tulu majandustegevusest Saadud kodumaised toetused Saadud välistoetuste hüvitised 333 575 991 142 6 506 30 360 0 0 0 0 0 0 0 333 575 991 142 6 506 30 360 0 292 703 1 051 120 8 019 7 857 413 321 190 1 079 116 8 320 30 788 483 0 0 0 0 0 0 107 Esialgne eelarve Liik Konto Objekt Selgitus 40 359 VT000002 Saadud välistoetused (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond EAFRD) 40 40 40 40 10 58 10 10 10 10 359 359 359 359 381 382 382 383 388 655 VT000003 VT000004 TP014001 VT000099 Saadud välistoetused (Euroopa Merendus- ja Kalandusfond) Saadud välistoetused (Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond) Saadud välistoetused Rahandusministeeriumi kaudu Saadud välistoetused Tulud varude ja põhivara müügist Keskkonnatasud (kalapüügiõiguse tasu) Muud tulud varadelt Trahvid ja muud varalised karistused Muud eespool nimetamata tulud Finantstulud KULUD Antud toetused ja muud ülekanded Antud sihtotstarbelised toetused Liikmemaksud Vahendid Riigi Kinnisvara ASile Täiendav eraldis Täiendavad investeeringutoetused Omandireformi reservist Sihtotstarbelisest reservist Vabariigi Valitsuse reservist Välistoetuste kaasrahastamine Antud sihtotstarbelised toetused Investeeringutoetused Tööjõu- ja majandamiskulud Tööjõu- ja majandamiskulud Vahendid EL Nõukogu eesistumiseks Tööjõu- ja majandamiskulud Vabariigi Valitsuse reservist Sihtotstarbelisest reservist Tööjõu- ja majandamiskulud 20 20 20 20 30 30 30 30 31 40 40 10 20 20 30 30 40 4 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 5 5 5 5 5 5 5 SE000003 SE000028 SE000099 IN000099 OR080000 SR080000 VR080000 IN080000 SE000033 VR080000 SR080000 108 2018. aastast üle toodud Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2018. a eelarve täitmine 2020. aastasse üle viidud 130 014 0 130 014 112 219 127 498 0 16 889 147 451 0 145 0 0 840 0 25 212 -397 685 -349 238 -27 059 -348 -642 -145 -11 0 0 0 0 -250 833 -70 200 -48 447 0 0 -36 382 0 0 -9 997 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -10 193 -7 794 -272 -4 0 0 0 -190 0 0 0 -7 328 0 -2 399 0 0 -285 0 0 -2 114 16 889 147 451 0 145 0 0 840 0 25 212 -373 001 -305 112 -26 977 -352 -642 -145 -11 -190 -149 0 -24 342 -191 967 -60 338 -62 897 0 0 -37 079 0 -56 -23 693 14 407 144 418 991 685 -173 0 2 357 6 102 233 -365 656 -305 012 -26 891 -348 -642 -145 -11 -190 -149 0 -24 342 -191 956 -60 338 -56 368 0 0 -36 496 0 -56 -17 840 12 288 136 729 671 532 173 803 1 472 5 135 98 -375 361 -316 997 -27 763 -345 -319 -20 -5 -1 555 -110 -617 0 -208 310 -77 953 -56 536 1 -56 -33 825 148 -1 077 -20 541 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -3 675 -82 -79 -3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -3 592 0 0 -572 0 0 -3 020 Liik Konto 20 5 60 601 605 605 650 650 15 15 15 15 15 10 10 10 10 10 10 10 10 10 31 30 30 30 30 30 320 323 381 382 382 Objekt Esialgne eelarve Selgitus SE000028 Vahendid Riigi Kinnisvara ASile Muud tegevuskulud 58 SE000014 Keskkonnatasud - Keskkonnainvesteeringute Keskusele 31 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 41 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Finantskulud 10 Intressikulud INVESTEERINGUD 30 IN080000 Investeeringud 30 SR080000 Sihtotstarbelisest reservist 30 VR080000 Vabariigi Valitsuse reservist 40 IN080000 Investeeringud Sh käibemaksukulu investeeringutelt FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU 10 101 Finantsvarade suurenemine 10 102 Finantsvarade vähenemine MITTERAHALISED KULUD JA KORRIGEERIMISED 60 655 SE000037 Finantsinvesteeringute väärtuse muutus 60 652 Kasum/kahjum osaluste ümberhindlusest 60 61 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus KULUDE JA INVESTEERINGUTE ÜLEKANTAV KÄIBEMAKS Jagu 9. RAHANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala TULUD Tulumaks Raskeveokimaks Käibemaks Aktsiisid Tollimaks Riigilõivud Muu kaupade ja teenuste müük Tulud varude ja põhivara müügist Muud tulud varadelt Muud tulud varadelt 109 2018. aastast üle toodud Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2018. a eelarve täitmine 2020. aastasse üle viidud -2 068 0 0 0 0 0 0 -2 442 -2 108 0 0 -334 0 -500 -2 218 1 718 -4 036 0 0 -4 036 0 0 0 0 0 0 0 0 -894 -894 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -2 068 -4 993 0 -4 301 -692 0 0 -7 139 -3 352 -1 144 0 -2 643 0 -500 -2 218 1 718 -4 036 0 0 -4 036 0 -1 975 -4 993 0 -4 301 -692 717 717 -5 701 -2 720 -915 0 -2 066 -906 -9 916 -9 916 0 -6 760 -1 116 0 -5 644 0 -1 186 -2 243 -803 0 -1 440 415 415 -6 796 -4 307 0 -51 -2 439 -1 050 -28 978 -28 978 0 -6 292 -1 680 15 -4 626 0 0 0 0 0 0 0 0 -732 -541 -191 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -147 10 185 925 794 670 5 650 2 550 240 1 053 669 7 820 153 2 105 0 7 700 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 9 578 961 794 670 5 650 2 550 240 1 053 669 7 820 153 2 105 0 7 700 0 9 529 004 821 793 5 222 2 310 303 1 112 285 10 705 296 176 48 10 086 -1 175 9 237 467 814 844 5 314 2 157 322 996 877 7 830 440 295 35 12 019 -68 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Liik Konto 10 10 40 40 40 40 40 20 40 40 40 40 10 50 51 52 53 54 55 56 10 57 383 388 322 358 358 358 358 3591 359 359 359 359 655 30 30 30 30 30 30 30 30 30 20 10 30 10 10 20 20 20 Objekt TP012001 TP010001 TP014001 VT000001 VT000005 VT VT000099 TK090001 4 41 41 41 45 45 45 45 SE000030 OR090000 SE000001 SE000001 SE090002 TP010001 Esialgne eelarve Selgitus Trahvid ja muud varalised karistused Muud eespool nimetamata tulud Tulu majandustegevusest Saadud kodumaised toetused MKM-lt IKT arendusprojekt Keskkonnaministeeriumilt - CO2 kvootide müügi tulust Saadud kodumaised toetused Saadud sõidukulude hüvitised Saadud välistoetused (struktuurivahendid) Saadud välistoetused (Norra ja EMP) Saadud välistoetused (vahendatavad) Saadud muud välistoetused Finantstulud Tulumaks Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmakse Kogumispensionimakse Maamaks Aktsiisid Hasartmängumaks Kohalikud maksud Tollimaks KULUD Määratlemata majandusliku sisuga tegevuskulud Maakondliku arendustegevuse toetus Antud toetused ja muud ülekanded Kahjude hüvitised Omandireformi reservist Õppelaenude riigitagatised Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud Ühinemistoetused kohalikele omavalitsustele Keskkonnaministeeriumi valitsemisalale Muud antud toetused ja ülekanded 400 1 526 734 0 450 33 948 5 464 0 71 019 120 606 964 21 947 69 704 1 181 900 3 280 190 200 000 156 000 58 000 15 772 28 500 0 31 280 -6 125 779 -3 779 -3 779 -1 060 216 -900 0 -360 -93 -21 400 -64 -1 615 110 2018. aastast üle toodud 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -46 551 -35 -35 -44 274 0 -150 0 0 -100 0 -22 Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2018. a eelarve täitmine 400 1 526 734 0 450 33 948 5 464 0 71 019 120 0 21 947 69 704 1 181 900 3 280 190 200 000 156 000 58 000 15 772 28 500 0 31 280 -5 466 365 -3 814 -3 814 -396 864 -900 -150 -360 -93 -21 500 -64 -1 637 673 2 230 562 1 341 450 0 1 373 402 66 382 156 0 13 733 74 282 1 218 890 3 348 275 207 544 169 868 56 708 16 098 33 539 5 420 41 338 -5 574 394 -3 653 -3 653 -371 575 -879 -46 -243 -76 -21 383 -64 -1 600 371 1 666 567 192 400 24 848 2 444 511 13 114 107 499 533 8 928 26 142 1 114 201 3 060 407 188 825 154 924 55 268 15 169 35 064 5 121 34 758 -5 603 875 -3 539 -3 539 -849 802 -846 0 -310 -148 -29 900 -64 -9 653 2020. aastasse üle viidud 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -38 712 -113 -113 -34 717 0 -104 0 0 0 0 -37 Liik Konto 30 30 31 10 20 20 20 30 30 30 30 40 40 40 56 40 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 60 60 60 601 10 10 10 10 10 20 20 40 40 30 30 30 20 40 50 Objekt IN090000 TP SE000008 SE000003 SE000099 SE000033 IN000099 SR090000 VR090000 OR090000 SE000035 IN090000 SE000016 TP SE000005 SE000006 SE000007 SE000030 SE000033 SE000035 OR090000 SR090000 SE000004 SE000009 Esialgne eelarve Selgitus Muud antud toetused ja ülekanded Investeeringutoetused Välistoetuste riiklik kaasfinantseering Euroopa Liit Liikmemaksud Täiendav eraldis Vahendid EL Nõukogu eesistumiseks Täiendav eraldis Sihtotstarbelisest reservist Vabariigi Valitsuse reservist Omandireformi reservist Antud sihtotstarbelised toetused Investeeringutoetused Muud antud toetused ja ülekanded Hasartmängumaksust regionaalprojektideks Struktuuritoetused (vahendatavad) Tööjõu- ja majandamiskulud Arvelduste korraldamine ning riigi finantsvarade ja -kohustuste haldamine Reformimata maade maamaksukulud Maksumärgid Kahjude hüvitised Muud tööjõu- ja majandamiskulud Vahendid EL Nõukogu eesistumiseks Tööjõu- ja majandamiskulud Tööjõu- ja majandamiskulud Tööjõu- ja majandamiskulud Omandireformi reservist Sihtotstarbelisest reservist Rahvaloendus Muud tegevuskulud Muud tegevuskulud Muud tegevuskulud Tulumaks - Kohalike omavalitsuste üksusele 111 -145 -17 298 -76 998 -200 404 -5 389 -2 571 0 0 0 0 0 -33 916 -58 058 -30 424 -3 618 -606 964 -111 494 -754 -1 500 -427 -100 0 0 -97 475 -9 817 -32 0 0 -1 389 -4 948 293 -209 -60 -1 181 900 2018. aastast üle toodud 0 -10 774 -1 985 0 -53 0 0 0 0 0 -424 -22 635 0 -2 600 -5 531 0 -2 241 0 0 0 0 0 0 -801 -1 240 0 -55 0 -145 -2 -2 0 0 Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2018. a eelarve täitmine -145 -28 072 -25 409 -200 404 -5 442 -2 571 0 0 -1 415 0 -1 097 -22 596 -43 305 -32 425 -9 281 0 -115 456 -754 -1 500 -427 -100 0 0 -98 225 -12 325 -40 -511 -39 -1 535 -4 948 235 -211 0 -1 181 900 -145 -13 953 -18 130 -231 675 -5 321 -2 571 0 0 -466 0 -280 -8 686 -43 305 -20 813 -1 941 0 -110 303 -772 -628 -568 -350 4 0 -96 166 -10 102 -33 -151 -39 -1 497 -5 087 340 -211 0 -1 215 366 -145 -2 311 -75 270 -211 635 -5 166 -1 459 -9 -89 -829 -154 -255 -3 592 0 -7 423 -1 444 -499 101 -102 844 -650 -1 050 -461 0 5 -123 -91 037 -7 961 0 -161 0 -1 406 -4 646 478 -207 0 -1 100 062 2020. aastasse üle viidud 0 -12 490 0 0 -2 0 0 0 -18 0 -816 -13 910 0 0 -7 340 0 -3 882 0 0 0 0 0 0 -1 970 -1 558 -6 -318 0 -29 0 0 0 0 Liik Konto 51 52 53 54 55 56 57 10 51 55 56 56 56 30 30 30 33 40 601 601 601 601 601 601 601 601 601 601 601 601 601 650 650 650 650 650 15 15 15 15 15 15 10 10 10 10 33 33 101 102 205 206 205 206 10 30 31 33 Objekt SE000011 TP016001 SE000011 SE000009 SE000014 SE000016 SE000008 TP100100 TP016001 TP011001 TP011001 TP007001 TP016001 SE090001 OR090000 IN090000 SR090000 OR090000 IN090000 Esialgne eelarve Selgitus Sotsiaalmaks - kogumispensioni registripidajale Töötuskindlustusmakse -Sotsiaalministeeriumile Kogumispensionimakse - kogumispensioni registripidajale Maamaks - Kohalike omavalitsuste üksustele Aktsiisid - Keskkonnainvesteeringute Keskusele Hasartmängumaks - regionaalprojektide elluviimiseks Tollimaks - Euroopa Liidule Kohalikud maksud Sotsiaalmaks - riikliku pensioni- ja ravikindlustuse vahendid Aktsiisid - Kultuuriministeeriumile Hasartmängumaks - Kultuuriministeeriumile Hasartmängumaks - Haridus- ja Teadusministeeriumile Hasartmängumaks - Sotsiaalministeeriumile Finantskulud Finantskulud Omandireformi reservist Finantskulud Finantskulud INVESTEERINGUD Investeeringud Sihtotstarbelisest reservist Omandireformi reservist Investeeringud Investeeringud Sh käibemaksukulu investeeringutelt FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU Finantsvarade suurenemine Finantsvarade vähenemine Kohustuste suurenemine Kohustuste vähenemine Kapitalirent Kapitalirent Sh käibemaksukulu finantseerimistehingutelt 112 -312 600 -200 000 -156 000 -58 000 0 0 -31 280 0 -2 967 590 -15 772 -17 642 -2 879 -4 361 -1 997 -1 974 0 0 -23 -7 027 -5 652 0 0 0 -1 375 0 -217 193 -153 500 8 750 0 -72 369 0 -74 0 2018. aastast üle toodud 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -3 008 -2 982 0 -26 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2018. a eelarve täitmine -312 600 -200 000 -156 000 -58 000 0 0 -31 280 0 -2 967 590 -15 772 -17 642 -2 879 -4 361 -1 997 -1 974 0 0 -23 -22 050 -9 337 -2 741 -26 0 -9 946 0 -217 193 -153 500 8 750 0 -72 369 0 -74 0 -295 765 -207 490 -169 868 -59 141 0 -3 742 -42 806 -5 407 -3 045 902 -15 915 -18 189 -3 018 -4 519 -1 523 -1 508 0 1 -17 -17 604 -5 413 -2 741 -19 -90 -9 342 -2 906 678 351 -759 467 896 889 2 576 314 -2 035 425 90 -50 -9 -274 245 -188 834 -154 945 -57 902 -59 -3 519 -33 041 -5 125 -2 789 018 -15 334 -16 527 -3 295 -4 365 -1 213 -721 -472 0 -20 -23 756 -9 762 -3 461 -47 0 -10 486 -3 906 20 977 -1 198 522 1 143 058 0 76 607 0 -167 -28 2020. aastasse üle viidud 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -3 276 -3 276 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Liik Konto Objekt Esialgne eelarve Selgitus MITTERAHALISED KULUD JA KORRIGEERIMISED 10 30 Tulumaks 10 30 Raskeveokimaks 10 30 Käibemaks 10 30 Aktsiisid 10 30 Tollimaks 51 30 Sotsiaalmaks 52 30 Töötuskindlustusmakse 53 30 Kogumispensionimakse 54 30 Maamaks 56 30 Hasartmängumaks 10 30 Kohalikud maksud 60 32 Mitterahaliselt müüdud teenused 60 381 Müüdud põhivara jääkväärtus 10 655 Kasum/kahjum finantsinvesteeringute müügist ja ümberhindamisest mitterahaline sihtfinantseerimine 60 45 Antud 50 601 SE000009 Tulumaks - Kohalike omavalitsuste üksusele 51 601 SE000011 Sotsiaalmaks - kogumispensioni registripidajale 52 601 SE000013 Töötuskindlustusmakse -Töötukassale 53 601 SE000011 Kogumispensionimakse - kogumispensioni registripidajale 54 601 SE000009 Maamaks - Kohalike omavalitsuste üksustele 10 601 TP100100 Kohalikud maksud 51 601 TP016001 Sotsiaalmaks - Haigekassale 57 601 SE000008 Tollimaks - Euroopa Liidule 55 601 TP011001 Aktsiisid - Kultuurkapitalile 55 601 SE000014 Aktsiisid - Keskkonnainvesteeringute Keskusele 60 61 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus KULUDE JA INVESTEERINGUTE ÜLEKANTAV KÄIBEMAKS Jagu 10. SISEMINISTEERIUMI valitsemisala 10 10 10 320 323 381 TULUD Riigilõivud Muu kaupade ja teenuste müük Tulud varude ja põhivara müügist 113 2018. aastast üle toodud Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2018. a eelarve täitmine 2020. aastasse üle viidud -11 794 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -11 794 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -11 794 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -11 794 0 178 888 1 019 40 193 899 475 -223 2 805 1 620 1 132 2 460 -329 -1 888 -34 -3 179 -1 033 -3 515 -4 004 -1 273 -871 19 -22 1 010 1 468 -15 8 -13 454 0 68 830 -79 940 7 175 473 -1 457 571 -311 1 314 -140 2 544 268 12 265 -7 -4 211 -1 280 -14 139 2 651 -1 350 133 275 -17 -66 -1 717 266 -42 -10 274 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -739 53 321 21 206 93 3 098 0 0 0 0 53 333 21 206 93 3 098 54 656 19 255 320 238 93 623 19 115 345 697 0 0 0 0 Liik Konto 10 10 10 40 20 20 40 40 40 40 382 383 388 322 3591 3591 358 358 359 359 20 20 20 30 40 10 20 20 20 20 20 30 30 30 31 40 10 10 10 Objekt SE000033 TP008001 TP014001 VT000099 TK100003 TK100004 4 41 41 41 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 45 5 5 5 5 SR100000 SE100002 SE000004 SE100001 SE000003 SE000099 IN100000 IN000099 SR100000 SE000031 SE000026 SE100003 Esialgne eelarve Selgitus Muud tulud varadelt Trahvid ja muud varalised karistused Muud eespool nimetamata tulud Tulu majandustegevusest Saadud lähetuskulude hüvitised Saadud lähetuskulude hüvitised Saadud kodumaised toetused Saadud kodumaised toetused Saadud välistoetused Saadud muud välistoetused KULUD Määratlemata majandusliku sisuga tegevuskulud Turvalisemate kogukondade loomine Kvaliteetsete isikuandmete tagamine Antud toetused ja muud ülekanded Sotsiaaltoetused Sihtotstarbelisest reservist Sotsiaaltoetused IT Agentuuri hüvitised Muud antud toetused ja ülekanded Toetus registripõhiseks rahvaloenduseks Erakonnad Liikmemaksud Täiendav eraldis Investeeringutoetused Täiendavad investeeringutoetused Sihtotstarbelisest reservist Välistoetuste kaasrahastamine Muud antud toetused ja ülekanded Tööjõu- ja majandamiskulud Ettemaksed kohtutäiturile Eripensionide ja pensionisuurenduste väljamaksed Hüvitised hukkumise või vigastuse korral 0 16 564 478 2 544 0 0 1 705 135 1 795 5 703 -391 583 -237 -214 -23 -19 450 -1 328 0 -79 -50 -3 728 -50 -5 413 -61 -694 -800 -370 0 0 -6 877 -337 186 -251 -21 478 -297 114 2018. aastast üle toodud 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -13 769 -1 -1 0 -1 040 -1 0 0 0 -47 0 0 -1 0 0 -7 -99 0 -886 -6 934 0 0 0 Lõplik eelarve 0 16 564 478 2 544 0 0 1 705 147 1 795 5 703 -418 638 -238 -215 -23 -18 371 -1 039 -42 -108 -50 -4 380 -50 -5 413 -62 -694 -800 -377 -354 -318 -4 685 -359 070 -251 -21 478 -297 Eelarve täitmine 0 14 219 1 090 3 477 0 515 3 721 135 1 121 10 565 -395 943 -217 -194 -23 -16 317 -1 032 -35 -97 0 -4 314 -50 -5 413 -55 -689 -300 -304 -347 -318 -3 361 -339 354 -16 -22 378 -123 2018. a eelarve täitmine 1 10 957 942 3 280 1 586 9 565 101 35 966 12 067 -366 464 -653 -287 -366 -14 117 -1 113 0 -72 -11 -4 510 -50 -5 413 -53 -686 0 -119 -69 0 -2 019 -318 237 -4 -18 638 -189 2020. aastasse üle viidud 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -17 530 -6 -6 0 -2 001 -6 -7 -11 0 -66 0 0 -2 -5 -500 -73 -6 0 -1 324 -14 621 0 0 0 Liik Konto 10 10 10 20 20 20 30 30 40 20 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 60 60 20 30 40 Objekt SE100005 SE100006 SE000004 SE000033 SR100000 VR100000 SE000028 VR100000 20 30 30 40 60 650 650 15 15 15 15 15 33 206 60 60 60 60 60 358 381 45 15 5 10 5 SE000026 10 5 SE000036 33 IN100000 SR100000 IN100000 2018. aastast üle toodud Esialgne eelarve Selgitus Isikut tõendavate dokumentide väljaandmine Trahviteadete postikulu Muud tööjõu- ja majandamiskulud Rahvaloendus Vahendid EL Nõukogu eesistumiseks Tööjõu- ja majandamiskulud Sihtotstarbelisest reservist Vabariigi Valitsuse reservist Tööjõu- ja majandamiskulud Vahendid Riigi Kinnisvara ASile Muud tegevuskulud Muud tegevuskulud Vabariigi Valitsuse reservist Muud tegevuskulud Finantskulud Finantskulud INVESTEERINGUD Investeeringud Investeeringud Sihtotstarbelisest reservist Investeeringud Sh käibemaksukulu investeeringutelt FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU Finantskohustuste tasumine MITTERAHALISED KULUD JA KORRIGEERIMISED Saadud mitterahalised toetused Müüdud põhivara jääkväärtus Antud mitterahaline sihtfinantseerimine Investeeringutesse kapitaliseeritud tööjõukulud Investeeringutesse kapitaliseeritud tööjõukulud Korrigeerimine eripensionide ja pensionisuurenduste väljamaksetega Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused 115 Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2018. a eelarve täitmine 2020. aastasse üle viidud -10 455 -247 0 -278 0 -268 565 0 0 -4 686 -30 929 -34 710 -34 710 0 0 0 0 -14 141 0 -13 900 0 -241 0 0 0 -14 790 0 0 0 0 0 0 0 0 -3 0 -1 004 -314 -249 -5 075 -290 -5 795 -5 795 0 0 0 0 -15 884 0 -8 083 -566 -7 235 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -10 455 -247 0 -281 0 -268 840 -3 634 -549 -21 844 -31 195 -40 958 -40 958 0 0 0 0 -49 210 -151 -22 657 -11 413 -14 990 0 0 0 -14 790 0 0 0 0 0 -9 404 -190 -54 -279 0 -264 438 -2 377 -304 -9 503 -30 287 -40 056 -40 056 0 0 0 0 -28 571 -151 -14 672 -8 017 -5 731 -4 645 0 0 -64 736 55 -435 -431 -933 933 -11 177 0 -34 -263 -1 121 -246 767 -1 996 -686 -9 119 -28 242 -33 454 -33 107 -91 -255 -4 -4 -93 467 -372 -28 138 -15 510 -49 446 -15 328 -379 -379 -77 852 0 -19 -12 789 0 0 0 0 0 -2 0 -4 256 -951 -43 -9 369 0 -902 -902 0 0 0 0 -17 442 0 -5 299 -2 884 -9 259 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 22 361 18 618 0 0 0 0 -37 931 -37 639 0 Liik Konto 10 650 SE000036 Objekt 10 5 SE100003 10 650 61 SE100003 2018. aastast üle toodud Esialgne eelarve Selgitus Intressikulu pensionieraldistelt Korrigeerimine eraldiste väljamaksetega hukkumiste või vigastustuste korral Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2018. a eelarve täitmine 2020. aastasse üle viidud 0 0 0 -27 363 -24 806 0 0 0 0 71 71 0 Intressikulu muudelt eraldistelt 60 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus KULUDE JA INVESTEERINGUTE ÜLEKANTAV KÄIBEMAKS Jagu 11. SOTSIAALMINISTEERIUMI valitsemisala 0 -14 790 0 0 0 0 0 -14 790 0 -67 -20 996 0 -67 -21 220 0 0 0 -1 818 TULUD KULUD INVESTEERINGUD Sealhulgas käibemaksukulu investeeringutelt FINANTSEERIMISTEHINGUD MITTERAHALISED KULUD JA KORRIGEERIMISED KULUDE JA INVESTEERINGUTE ÜLEKANTAV KÄIBEMAKS 3 306 758 -4 845 154 -6 052 0 0 -2 756 0 0 -9 607 -3 924 0 0 0 0 3 306 758 -4 822 916 -17 044 0 0 -2 756 0 3 347 429 -4 898 143 -8 858 -1 429 0 -45 966 0 3 061 428 -4 485 730 -3 983 -647 398 -56 764 0 0 -10 660 -5 859 0 0 0 -1 187 Tulud Kulud Investeeringud Mitterahalised kulud ja korrigeerimised 242 262 -581 870 -862 -33 0 -649 0 0 242 262 -580 551 -847 -33 245 816 -612 888 -733 -1 336 220 888 -487 964 -232 -86 0 -481 0 0 Tulud Kulud Investeeringud Arvestuslikud kulud Kindlaksmääratud kulud Sihtotstarbelisest reservist Välistoetuste kaasrahastamine Tuludest sõltuvad kulud Töötuskindlustusmaksed Töötukassale Investeeringud Sihtotstarbelisest reservist Investeeringud 242 262 -581 870 -862 -329 901 -10 635 0 0 -41 334 -200 000 0 0 -862 0 -649 0 0 -91 0 0 -557 0 0 0 0 242 262 -580 551 -847 -329 901 -10 713 -13 -2 581 -37 343 -200 000 0 -4 -843 245 816 -612 888 -733 -357 818 -10 406 -13 -2 581 -34 579 -207 490 0 -4 -729 220 888 -487 964 -232 -257 365 -10 142 -1 0 -31 622 -188 834 -132 0 -101 0 -481 0 0 -282 0 0 -198 0 0 0 0 Tulemusvaldkond: TÖÖTURG Tööturuprogramm 10 20 30 31 40 52 30 30 40 SR110000 SR110000 116 Liik Konto Objekt Esialgne eelarve Selgitus 2018. aastast üle toodud Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2018. a eelarve täitmine 2020. aastasse üle viidud 52 Mitterahalised kulud ja korrigeerimised 60 Mitterahalised kulud ja korrigeerimised Tulemusvaldkond: SOTSIAALNE KAITSE 0 -33 0 0 0 -33 -1 273 -63 -36 -50 0 0 Tulud Kulud Investeeringud Mitterahalised kulud ja korrigeerimised 1 694 742 -2 011 152 -4 590 -2 088 0 -5 021 -3 786 0 1 694 742 -1 989 824 -15 331 -2 088 1 728 155 -2 001 851 -7 648 -45 250 1 591 422 -1 916 657 -3 240 -55 668 0 -5 103 -5 846 0 Tulud Kulud Investeeringud Arvestuslikud kulud Kindlaksmääratud kulud Sihtotstarbelisest reservist Vabariigi Valitsuse reservist Välistoetuste kaasrahastamine Tuludest sõltuvad kulud Sotsiaalmaks (riikliku pensionikindlustuse vahendid) Investeeringud Sihtotstarbelisest reservist Investeeringud Mitterahalised kulud ja korrigeerimised Mitterahalised kulud ja korrigeerimised 1 657 848 -1 904 964 0 -241 985 -5 441 0 0 0 -1 862 -1 655 676 0 0 0 0 -2 0 -418 0 0 -47 -6 0 0 -365 0 0 0 0 0 0 1 657 848 -1 905 897 -222 -241 985 -5 098 -79 -2 -181 -2 875 -1 655 676 -107 -61 -54 0 -2 1 715 827 -1 927 846 -97 -207 078 -4 630 -112 -2 -181 -2 532 -1 713 310 0 -61 -36 -43 384 -7 1 571 644 -1 846 957 -41 -269 939 -4 820 -130 0 0 -1 466 -1 570 603 0 0 -41 -54 307 -8 0 -265 -89 0 -140 0 0 0 -125 0 -89 0 0 0 0 35 251 -95 527 -539 -9 085 -47 872 -806 0 -3 100 0 0 -3 737 -201 0 -436 0 0 -2 450 -4 35 251 -72 671 -415 -9 085 -43 712 -806 0 -4 535 -85 10 119 -63 834 -307 -8 045 -42 211 -806 0 -2 768 -45 17 861 -61 523 -43 -500 -43 466 -449 -56 0 -7 0 -4 018 -6 0 -1 277 0 0 -1 340 -18 Sotsiaalkindlustuse programm 10 20 30 SR110000 30 VR110000 31 40 51 30 30 SR110000 40 10 60 Hoolekande programm 10 20 20 30 30 30 SR110000 Tulud Kulud Investeeringud Arvestuslikud kulud Kindlaksmääratud kulud Täiendav eraldis Täiendav eraldis Investeeringutoetus Sihtotstarbelisest reservist 117 Liik Konto Objekt Esialgne eelarve Selgitus 30 VR110000 Vabariigi Valitsuse reservist 31 Välistoetuste kaasrahastamine 40 Tuludest sõltuvad kulud 56 Hasartmängumaksu kulud 30 Investeeringud 30 SR110000 Sihtotstarbelisest reservist 40 Investeeringud 60 Mitterahalised kulud ja korrigeerimised Soolise võrdõiguslikkuse programm Tulud Kulud 20 Kindlaksmääratud kulud 31 Välistoetuste kaasrahastamine 40 Tuludest sõltuvad kulud 60 Mitterahalised kulud ja korrigeerimised Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programm Tulud Kulud Investeeringud Finantseerimistehingud 10 Arvestuslikud kulud 20 Kindlaksmääratud kulud 30 SR110000 Sihtotstarbelisest reservist 30 VR110000 Vabariigi Valitsuse reservist 40 Tuludest sõltuvad kulud 30 Investeeringud 30 SR110000 Sihtotstarbelisest reservist 30 VR110000 Vabariigi Valitsuse reservist 40 Investeeringud 60 Mitterahalised kulud ja korrigeerimised 10 Finantseerimistehingud Tulemusvaldkond: PEREPOLIITIKA Tulud 118 2018. aastast üle toodud Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2018. a eelarve täitmine 2020. aastasse üle viidud 0 0 -30 521 -4 143 0 0 -539 0 0 0 -103 -744 -201 0 0 0 -8 -375 -10 348 -3 717 -208 -68 -139 0 -8 -375 -7 117 -2 458 -201 -68 -38 -79 0 0 -13 497 -3 550 -31 0 -12 -11 0 0 -123 -1 259 -6 0 0 0 871 -2 036 -1 165 0 -871 0 0 -595 -4 0 -591 0 871 -1 723 -695 -1 -1 027 0 558 -1 229 -657 -1 -571 0 413 -814 -398 0 -416 -1 0 -245 -20 0 -225 0 772 -8 625 -4 051 0 0 -7 896 0 0 -729 -4 008 0 0 -43 -2 086 0 0 -271 -3 586 0 0 -1 -184 -56 -30 -2 264 0 -1 322 0 0 0 772 -9 533 -14 694 0 0 -8 332 -280 -56 -865 -11 593 -386 -1 322 -1 393 -2 086 0 1 651 -8 942 -7 244 0 -1 -8 247 -218 -56 -421 -4 732 -386 -1 322 -804 -1 780 0 1 503 -7 363 -3 156 398 4 -5 871 -14 -648 -834 -1 338 -224 -949 -645 -1 341 398 0 -574 -5 751 0 0 -84 -52 0 -438 -5 751 0 0 0 0 0 13 968 0 13 968 10 237 8 291 0 Liik Konto Objekt Esialgne eelarve Selgitus 2018. aastast üle toodud Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2018. a eelarve täitmine 2020. aastasse üle viidud Kulud Investeeringud Mitterahalised kulud ja korrigeerimised -707 646 0 -7 -387 -25 0 -707 989 -171 -7 -730 919 -156 -19 -671 742 0 -16 -59 -12 0 Tulud kokku Kulud Investeeringud Arvestuslikud kulud Kindlaksmääratud kulud Sihtotstarbelisest reservist Vabariigi Valitsuse reservist Välistoetuste kaasrahastamine Tuludest sõltuvad kulud Investeeringud Sihtotstarbelisest reservist Mitterahalised kulud ja korrigeerimised 13 968 -707 646 0 -679 061 -14 758 0 0 0 -13 827 0 0 -7 0 -387 -25 0 -150 -5 0 0 -232 -25 0 0 13 968 -707 989 -171 -679 061 -15 580 -162 -5 -1 018 -12 163 -39 -131 -7 10 237 -730 919 -156 -702 254 -15 558 -124 -5 -1 018 -11 960 -25 -131 -19 8 291 -671 742 0 -647 260 -16 249 -10 0 0 -8 223 0 0 -16 0 -59 -12 0 -21 -23 0 0 -15 -12 0 0 Tulud Kulud Investeeringud Mitterahalised kulud ja korrigeerimised 1 355 766 -1 543 731 -600 -628 0 -3 544 -113 0 1 355 766 -1 543 694 -694 -628 1 363 202 -1 551 649 -320 640 1 240 492 -1 408 311 -510 -994 0 -4 979 0 0 Tulud kokku Kulud Investeeringud Arvestuslikud kulud Kindlaksmääratud kulud Investeeringutoetus Sihtotstarbelisest reservist Tuludest sõltuvad kulud Investeeringud Investeeringud Mitterahalised kulud ja korrigeerimised 1 945 -7 020 0 0 -5 199 0 0 -1 821 0 0 -392 0 -1 098 -96 0 -40 0 0 -1 058 -96 0 0 1 945 -8 816 -208 0 -5 261 0 -1 -3 554 -96 -112 -392 2 690 -7 287 -208 1 -5 157 0 -1 -2 130 -96 -112 -250 2 239 -10 755 -245 0 -5 401 -3 735 0 -1 619 0 -245 -257 0 -1 490 0 0 -84 0 0 -1 406 0 0 0 Laste ja perede programm 10 20 30 SR110000 30 VR110000 31 40 30 30 SR110000 60 Tulemusvaldkond: TERVIS Keskkonnatervise programm 10 20 30 30 40 30 40 60 SR110000 119 Liik Konto Objekt Esialgne eelarve Selgitus 2018. aastast üle toodud Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2018. a eelarve täitmine 2020. aastasse üle viidud Terviseriskide programm Tulud Kulud Investeeringud Arvestuslikud kulud Kindlaksmääratud kulud Investeeringutoetus Vabariigi Valitsuse reservist Sihtotstarbelisest reservist Välistoetuste kaasrahastamine Tuludest sõltuvad kulud Hasartmängumaksu kulud Investeeringud Investeeringud Mitterahalised kulud ja korrigeerimised 4 122 -16 855 0 0 -12 733 0 0 0 0 -3 904 -218 0 0 -16 0 -508 0 0 -29 0 0 0 0 -397 -82 0 0 0 4 122 -22 334 -91 0 -12 908 0 -597 -23 -376 -6 792 -1 638 0 -91 -16 6 318 -18 484 -91 1 -11 617 0 -597 -23 -376 -4 551 -1 320 0 -91 -34 4 419 -30 092 -163 -13 963 -11 056 -453 0 -29 0 -4 126 -465 -149 -14 -15 0 -1 274 0 0 -369 0 0 0 0 -588 -318 0 0 0 Tulud Kulud Investeeringud 10 Arvestuslikud kulud 20 Kindlaksmääratud kulud 30 VR110000 Vabariigi Valitsuse reservist 30 SR110000 Sihtotstarbelisest reservist 30 Investeeringutoetus 31 Välistoetuste kaasrahastamine 40 Tuludest sõltuvad kulud 51 Sotsiaalmaks Haigekassale 30 Investeeringud 40 Investeeringud 51 Mitterahalised kulud ja korrigeerimised 60 Mitterahalised kulud ja korrigeerimised Tulemusvaldkond: SISETURVALISUS Tulud 1 349 699 -1 519 856 -600 -156 978 -13 736 0 0 -297 0 -36 931 -1 311 914 0 -600 0 -220 0 -1 937 -17 0 -279 0 0 -958 0 -700 0 -17 0 0 0 1 349 699 -1 512 545 -395 -156 978 -13 645 -2 021 -1 401 -1 287 -34 -25 265 -1 311 914 -17 -378 0 -220 1 354 194 -1 525 878 -21 -154 230 -12 925 -2 021 -1 401 -1 238 -34 -21 437 -1 332 593 -17 -4 1 010 -86 1 233 834 -1 367 464 -102 -104 660 -28 617 0 -1 -1 018 0 -14 753 -1 218 415 -69 -34 -377 -345 0 -2 214 0 0 -386 0 0 -49 0 -1 779 0 0 0 0 0 20 0 20 20 336 0 10 20 30 30 VR110000 30 SR110000 31 40 56 30 40 60 Tervishoiusüsteemi programm 120 Liik Konto Objekt Esialgne eelarve Selgitus Kulud Investeeringud Mitterahalised kulud ja korrigeerimised Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika programm Tulud Kulud Investeeringud 10 Arvestuslikud kulud 20 Kindlaksmääratud kulud 30 SR110000 Sihtotstarbelisest reservist 40 Tuludest sõltuvad kulud 30 SR110000 Sihtotstarbelisest reservist 60 Mitterahalised kulud ja korrigeerimised Jagu 13. VÄLISMINISTEERIUMI valitsemisala 10 40 20 20 40 40 40 10 10 45 10 320 322 3591 3591 359 359 358 381 388 388 655 30 30 20 20 20 4 45 45 45 45 45 SE000033 VT000099 TP014001 SE130002 VR130000 SE000003 SE000099 TULUD Riigilõivud Tulu majandustegevusest Saadud lähetuskulude hüvitised Saadud lähetuskulude hüvitised Saadud välistoetused Saadud välistoetused Saadud kodumaised toetused Tulud varade ja varude müügist Muud eespool nimetamata tulud Muud eespool nimetamata tulud Finantstulud KULUD Antud toetused ja muud ülekanded Arengu-ja humanitaarabi Vabariigi Valitsuse reservist Antud sihtotstarbelised toetused Liikmemaksud Täiendav eraldis 121 2018. aastast üle toodud Lõplik eelarve Eelarve täitmine 2018. a eelarve täitmine 2020. aastasse üle viidud -755 0 0 -6 0 0 -858 -1 0 -835 -1 0 -1 056 0 -1 -39 0 0 20 -755 0 -529 -206 0 -20 0 0 0 -6 0 0 -2 0 -4 0 0 20 -858 -1 -529 -251 -1 -77 -1 0 20 -835 -1 -581 -237 0 -17 -1 0 336 -1 056 0 -514 -200 -4 -338 0 -1 0 -39 0 0 0 0 -39 0 0 5 096 5 000 96 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -64 079 -16 097 -11 949 0 -773 -3 370 -5 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -5 592 -4 591 -4 527 0 -6 -58 0 5 096 5 000 96 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -72 091 -20 838 -16 476 -150 -779 -3 428 -5 5 718 5 239 84 0 210 0 100 27 0 12 0 46 -67 213 -17 575 -13 228 -150 -777 -3 415 -5 5 333 4 345 79 2 233 246 20 320 83 0 5 1 -66 030 -18 559 -12 074 0 -596 -5 868 -20 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -4 746 -3 263 -3 248 0 -2 -13 0 Liik Konto 30 30 40 5 5 5 5 5 5 5 15 15 15 15 33 206 60 10 60 381 655 61 20 10 20 30 30 40 Objekt SE000033 SR130000 VR130000 IN130000 SR130000 IN130000 Esialgne eelarve Selgitus Tööjõu- ja majandamiskulud Vahendid EL Nõukogu eesistumiseks Muud tööjõu- ja majandamiskulud Tööjõu- ja majandamiskulud Sihtotstarbelisest reservist Vabariigi Valitsuse reservist Tööjõu- ja majandamiskulud INVESTEERINGUD Investeeringud Sihtotstarbelisest reservist Investeeringud Sh käibemaksukulu investeeringutelt FINANTSEERIMISTEHINGUD Kapitalirendi maksed MITTERAHALISED KULUD JA KORRIGEERIMISED Müüdud põhivara jääkväärtus Finantskulud - valuutakursi kahjumid Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus KULUDE JA INVESTEERINGUTE ÜLEKANTAV KÄIBEMAKS -47 982 0 0 -47 886 0 0 -96 -9 758 -9 758 0 0 0 -39 -39 -3 229 0 0 -3 229 0 Riigieelarve täitmise aruande selgitused on esitatud lisas a31. Esialgne ja lõplik eelarve – vt lisa a31A, a31B. 122 2018. aastast üle toodud -1 001 0 0 -412 0 -544 -46 -5 544 -5 544 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lõplik eelarve -51 254 0 0 -48 152 -2 238 -544 -319 -15 502 -15 302 -200 0 0 -39 -39 -3 229 0 0 -3 229 0 Eelarve täitmine -49 638 0 -94 -47 515 -1 463 -353 -214 -8 692 -8 568 -124 0 -211 -20 -20 -3 699 0 -18 -3 681 0 2018. a eelarve täitmine -47 471 -915 -49 -45 626 0 -228 -653 -15 470 -10 832 -4 633 -5 -292 -19 -19 -3 328 -31 -82 -3 215 0 2020. aastasse üle viidud -1 483 0 0 -631 -768 0 -84 -6 781 -6 705 -76 0 0 0 0 0 0 0 0 -43 2.6 Arvestusmeetodid ja hindamisalused Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi ja riigieelarve seadusega. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja töötatud juhendid, sh avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend. Eesti Finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud finantsaruandluse standarditele, sh rahvusvahelistele avaliku sektori raamatupidamise standarditele. Riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud riigiraamatupidamiskohustuslased, kelleks Raamatupidamise seaduse alusel on iga ministeerium, Riigikantselei ning põhiseaduslikud institutsioonid – Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus. Riigiraamatupidamiskohustuslased on ühtlasi riigieelarve seaduse kohaselt riigieelarve administratiivsed subjektid, kelle kohta on koostatud riigieelarve täitmise aruanne. Riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandesse hõlmatud riigiraamatupidamiskohustuslaste nimekiri on esitatud aruande lisas a1 A. Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on lisaks riigi konsolideerimata finantsandmetele rida-realt konsolideeritud riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja tütarettevõtjate ning riigi tulundusasutuse Riigimetsa Majandamise Keskus finantsandmed. Konsolideeritud aruandesse hõlmatud sihtasutuste ja tütarettevõtjate nimekiri ning nende tähtsamad majandusnäitajad on esitatud aruande lisas a1 B. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, v.a kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid, edasimüügi eesmärgil soetatud finantsvarad ja –kohustised, tuletistehingud ja tulu teenimise eesmärgil kasvatatav bioloogiline vara, mida kajastatakse õiglases väärtuses. Arvestus- ja esitusvaluuta Arvestusvaluutana kasutatakse põhilise majanduskeskkonna valuutat. Esitusvaluutaks on euro. Aruanded on ümardatud lähima saja tuhandeni, v.a riigieelarve täitmise aruanne, mis on ümardatud lähima tuhandeni. Oluliste arvestuspõhimõtete, esitlusviiside ja hinnangute muutmine Aastaaruandes on muudetud riigieelarve täitmise aruande esitlusviisi. Aastate 2017 ja 2018 kohta koostatud riigi raamatupidamise koondaruandes jaotati tulud ja kulud lähtudes eelarvepositsiooni reeglitest positsiooni kuuluvateks ja positsiooni mittekuuluvateks. Eelarvepositsiooni reeglid tulenevad Euroopa rahvamajanduse statistika koostamise juhenditest (European Standard of Accounts). Käesolevas aruandes on riigieelarve tulud ja kulud esitatud lähtudes eelarvestamisel kasutatud reeglitest. Eelarvepositsioon ja selle täitmine on kajastatud riigieelarve täitmise aruande koondosas, korrigeerides riigieelarve tulusid ja kulusid eelarvepositsiooni väljatoomiseks. Varade ja kohustiste jaotus lühi- ja pikaajalisteks Varad ja kohustised on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustise eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast. Raha ja raha ekvivalendid Bilansis kajastatakse raha kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ning lühiajalisi või katkestatavaid tähtajalisi deposiite järelejäänud tähtajaga kuni üks aasta. Deposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenud laekumata intressid kajastatakse viitlaekumistena. Finantsinvesteeringud Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavaid väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, fondide osakud jne) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse väärtpabereid, mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a osalused, milles aruandekohustuslane omab mõjuvõimu, mille annab hääleõigus alates 20%-st) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Finantsinvesteeringuid (v.a lunastustähtajani hoitavad võlainstrumendid) kajastatakse nende õiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtusena kasutatakse bilansipäeva börsinoteeringut. Kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse neid korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (s.o algne soetusmaksumus miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse). Finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja muudesse võlainstrumentidesse, mida hoitakse lunastustähtajani, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemist intressimäära. Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval. Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Teatud nõudeid kajastatakse nende määramisel esialgu bilansiväliselt, kuni nende laekumine loetakse tõenäoliseks (maksuotsused, kohtuotsused). Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. 123 Pikaajalisi nõudeid kajastatakse algselt saadaoleva tasu nüüdisväärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Maksu- ja maksuviiviste nõudeid hinnatakse individuaalselt, kui nõuete summa kliendi kohta ületab 60 tuhat eurot. Ülejäänud maksu- ja maksuviiviste nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks arvamisel kasutatakse järgmist ligikaudset meetodit: nõuded juriidilistele isikutele on hinnatud alla 100% ulatuses, kui nende maksetähtaeg on ületatud enam kui 180 päeva võrra; nõuded füüsilistele isikutele on hinnatud alla 100% ulatuses, kui nende maksetähtaeg on ületatud enam kui 360 päeva võrra. Tuletisinstrumendid Tuletisinstrumendid kajastatakse õiglases väärtuses, kusjuures õiglase väärtuse muutus kajastatakse üldjuhul tulemiaruandes. Kui riskimaandamise eesmärgid ja riskimaandamistehingute sooritamise strateegia on määratletud, tehingu sõlmimisel on dokumenteeritud riskimaandamisinstrumendiks loetud tuletisinstrumendi ja maandatava objekti omavaheline seos ning tuletisinstrument loetakse riskimaandamise seisukohalt väga efektiivseks kogu tuletisinstrumendi kehtivuse perioodil, võib selle õiglase väärtuse muutuse efektiivset osa kajastada netovarades riskimaandamise reservi muutusena. Varud Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest. Muud varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude kuluks kandmisel kasutatakse kas FIFO või kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest. Kui varem alla hinnatud varude neto realiseerimismaksumus tõuseb, tühistatakse allahindlus järgmistel perioodidel. Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse neid osalusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes, mille üle aruandekohustuslasel on valitsev mõju. Mõju loetakse valitsevaks, kui aruandekohustuslane omab õigust määrata või tagasi kutsuda enamuse üksuse nõukogu liikmetest. Osalused on konsolideerimata aruandes kajastatud tuletatud soetusmaksumuses (vt vastav selgitus). Konsolideeritud aruannetes on valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühingud konsolideeritud rida-realt meetodil. Osalused tütar- ja sidusettevõtjates Tütarettevõtjat loetakse valitseva mõju all olevaks, kui aruandekohustuslane omab üle 50% tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nimetada või tagasi kutsuda enamiku nõukogu liikmetest. Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat, milles omatakse hääleõigusega aktsiatest või osadest 20 kuni 50%. Osalusi tütarja sidusettevõtjate aktsiates ja osades kajastatakse konsolideerimata aruannetes tuletatud soetusmaksumuses (vt vastav selgitus). Konsolideeritud aruannetes on valitseva mõju all olevad tütarettevõtjad konsolideeritud rida-realt meetodil ning sidusettevõtjad on kajastatud kapitaliosaluse meetodil. Tuletatud soetusmaksumus Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse kuni 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende väärtus kapitaliosaluse meetodil, kuna puuduvad usaldusväärsed andmed soetusmaksumuste kohta varasematel perioodidel, ning peale 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende soetusmaksumus. Tuletatud soetusmaksumus hinnatakse alla, kui osaluse objekti omakapitalist osaluse omajale kuuluv osa langeb allapoole omaniku bilansis kajastatud osaluse väärtusest. Tehtud allahindlusi taastatakse järgmistel aruandeperioodidel, kuid mitte kõrgemale tuletatud soetusmaksumusest. Konsolideerimine Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste tegevus kajastub konsolideeritud aruandes alates valitseva või olulise mõju tekkimisest kuni selle lõppemiseni. Valitseva ja olulise mõju all olevate üksuste soetamist kajastatakse ostumeetodil, mille korral hinnatakse omandatud osaluste varad ja kohustised nende õiglases väärtuses, v.a ühise kontrolli all toimuvad soetused, mida kajastatakse raamatupidamisväärtuses. Valitseva mõju all olevate üksuste finantsnäitajad on konsolideeritud aruannetes liidetud rida-realt meetodil, kusjuures konsolideerimisel hõlmatud üksuste omavahelised varad, kohustised, netovara, tulud, kulud ning realiseerumata kasumid ja kahjumid on elimineeritud. Olulise mõju all olevaid üksusi kajastatakse konsolideeritud aruannetes kapitaliosaluse meetodil. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hooned, rajatised), mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida aruandekohustuslane ega ükski teine avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused). Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5000 eurost. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks, v.a soetamisega seotud maksud, lõivud, koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse nende tekkimisel aruandeperioodi kuludena. 124 Tütarettevõtjad, kes lähtuvad finantsaruannete koostamisel rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest, kapitaliseerivad laenukulutused põhivara maksumusse. Ülejäänud üksused laenukulutusi ei kapitaliseeri, vaid kajastavad need tekkimise momendil intressikuludes. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara definitsioonile, liidetakse põhivara maksumusele. Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Maad, kunstiväärtusi ja muuseumieksponaate, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Keskmised kulumi normid on esitatud raamatupidamise aastaaruande lisas a11. Immateriaalne vara Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5000 eurost. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Keskmised kulumi normid on esitatud raamatupidamise aastaaruande lisas a12. Uurimis- ja arenguväljaminekud kajastatakse tekkimise momendil kuluna. Ostetud saastekvoote kajastatakse soetusmaksumuses immateriaalse käibe- või põhivarana sõltuvalt nende eeldatavast realiseerimise perioodist. Riigi poolt tasuta jaotatavaid ja müümata saastekvoote kajastatakse nullmaksumuses. Bioloogilised varad Bioloogilist vara, mida kasvatatakse müügi eesmärgil, kajastatakse õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügiga kaasnevad kulutused. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt määrata, kajastatakse seda soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum ja allahindlused. Juhul, kui ka soetusmaksumuse kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, kajastatakse bioloogilist vara nullväärtuses. Bioloogilist vara, mida kasutatakse tegevusteks, mille eesmärgiks ei ole nende müük, kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Metsana kajastatakse realiseeritava riigimetsa õiglast väärtust lähtudes kümne aasta keskmisena prognoositud metsamajandamise tulude ja kulude vahest, jagatuna riigimetsa majandaja turuintressi ja metsamajandussektori viie aasta keskmisena prognoositud inflatsioonimäära vahega (vt ka Oluliste arvestuspõhimõtete, hinnangute ja esitlusviiside muutmine). Ümberhindlus Materiaalne põhivara ja kinnisvarainvesteeringud, mis on soetatud enne 2004. aastat, on ühekordselt ümber hinnatud. Ümberhindamise vajadus tulenes raamatupidamise puudujääkidest varasematel perioodidel, samuti enne 1996. aasta toimunud hüperinflatsioonist. Ümberhindlused viidi suuremas mahus läbi 2005. aastal. Seoses maareformi kestmisega jätkatakse ümberhindluse kajastamist aruandeaastal mõõdistatud ja maakatastrisse kantud maade kohta, mis varasemalt on olnud arvele võtmata. Samuti võetakse ümberhindlusena arvele peremehetut vara, mis tuleb avalikule sektorile üle seoses pärija puudumisega. Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral, millel turuväärtus puudub (spetsiifilised avaliku sektori objektid, millel puudub aktiivne turg), kasutatakse jääkasendusmaksumuse meetodit. Hindamisi viivad läbi vastava ala eksperdid. Lihtsustatult on lubatud ümber hinnata maad, kasutades selleks maa maksustamishinda. Museaale ei ole ümber hinnatud lähtudes nende suurest arvust ja usaldusväärse turuhinna leidmise keerukusest. Enamus museaalidest ei kajastu põhivarana, kuna need on soetatud varasematel perioodidel (enne 2004) või saadud annetuste ja pärandustena, mille korral õiglast väärtust ei ole hinnatud. Renditud varad Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Konsolideerimata aruandes kajastatakse ühise valitseva mõju all olevate üksuste vahelised rendilepingud alati kasutusrendina (konsolideeritud aruandes rendinõuded ja –kohustised, tulud ja kulud elimineeritud). (a) Aruandekohustuslane on rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustist vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ja intressikuluks. Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. (b) Aruandekohustuslane on rendileandja Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja intressituluks. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. 125 Finantskohustised Finantskohustised (võlad tarnijatele ja töötajatele, maksuvõlad, laenukohustised, muud kohustised) võetakse algselt arvele õiglases väärtuses ning kajastatakse seejärel korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Tehingud EFSFi kaudu Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid Euroopa Liidu liikmesriikide ühine ettevõtmine. Seetõttu kajastatakse tema poolt emiteeritud võlakirjadest liikmesriigi kvoodile vastav osa liikmesriigi võlakohustisena (vt lisa a17). EFSFi kaudu raskustesse sattunud riikidele antud laenudest liikmesriigi kvoodile vastav osa kajastatakse liikmesriigi laenunõudena (vt lisa a6). Vastavalt Eurostati juhistele kajastati 2019. aastal samal põhimõttel lisaks pikaajalised intressinõuded ja –kohustised, millele liikmesriigid olid lubanud maksete ajatamist. Intressitulu ja – kulu ei ole tulemiaruandes kajastatud. Ülejäänud maksimaalne võimalik laenuinstrumentide emiteerimiseks garanteeritud summa on kajastatud bilansivälise kohustisena (vt lisa a30 B). Teenuste kontsessioonikokkulepped Avaliku sektori üksused, kelle eesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, võtavad pikaajaliste koostöölepingute käigus valminud varad ja nendega seotud kohustised bilansis arvele, kui avaliku sektori üksus kontrollib või reguleerib, milliseid avalikke teenuseid, kellele ja millise hinnaga lepingupartner osutab ning omab lepinguperioodi lõppedes kontrolli infrastruktuuri objekti üle. Vastavad kohustised kajastatakse laenukohustiste grupis (koos kapitalirendikohustistega). Eraldised ja tingimuslikud kohustised Bilansis kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva tekkinud kohustisi, millel on seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad aruandekohustuslase senisest tegevuspraktikast, mis nõuab varast loobumist ja mille suurust saab usaldusväärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindel. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka ekspertide hinnangutest. Pikaajalised eraldised on diskonteeritud 4%lise diskontomääraga. Kui eeldatakse eraldise täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamist (näiteks toetuse andja poolt), siis võetakse vastavad hüvitised ühtlasi arvele nõudena, kui hüvitise saamine loetakse praktiliselt kindlaks. Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, samuti kohustised, mille suurust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike (bilansiväliste) kohustistena. Pensionieraldised Pensionieraldisi arvestatakse riigi endistele ja praegustele töötajatele ning nende perekonnaliikmetele, kellel on seadusest tulenev õigus eripensionile või pensionisuurendusele, mis ületab tavalist riiklikku pensioni. Pensionieraldiste arvestamiseks kasutatakse proportsionaalse osa krediteerimise meetodit, mille kohaselt tekitab iga pensioni määramise aluseks olev tööaasta lisaühiku pensioni saamiseks. Pensioni väljamakseperioodi hindamisel kasutatakse Statistikaameti prognoose oodatava eluea kohta. Pensioni suuruse hindamiseks kasutatakse Rahandusministeeriumi poolt koostatud keskmise palga ja keskmise pensioni muutuse prognoose. Eraldiste arvestamiseks hinnatakse lisaks pensionile jäämise aastat ja ametiastet pensionile jäämisel ning võetakse arvesse töötajate voolavust. Kuna kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid võivad iga-aastaselt olulisel määral kõikuda, kajastatakse need otse netovara muutusena. Pensionieraldiste moodustamisel jooksva aasta teenistusega seotuks loetud kulud kajastatakse tööjõukuludes (vt lisa a16, a23). Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, millega kaasneb projektipõhine eesmärgistamine ja aruandlus. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Varade sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna sel perioodil, millal soetatakse vastav vara. Saastekvootide müük Üldjuhul kajastatakse saastekvootide müügist saadud tulu saastekvootide omandiõiguse üleminekul. Kui saastekvootide ostu-müügi lepinguga nähakse ette, et nende müügist saadud raha võib kasutada üksnes konkreetsete keskkonnakaitseliste projektide elluviimiseks, siis võetakse omandiõiguse üleminekul nõue ostja vastu ühtlasi arvele kohustisena (tulevaste perioodide tuluna). Vastav kohustis kantakse tuluks sel perioodil, millal tehakse kulutused, milleks antud tulu lubati kasutada. 126 Reservid Reservidena kajastatakse seaduste alusel kindlatel eesmärkidel moodustatud netovara kogumid. Reservide moodustamist ja reservidest kulutamist kajastatakse akumuleeritud tulemi ja reservide vahelise muutusena (v. a riskimaandamise reserv, vt Tuletisinstrumendid). Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja –kohustised ning mittemonetaarsed finantsvarad ja -kohustised, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, on bilansipäeva seisuga ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluuta kursivahedest saadud kasumid ja kahjumid on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna. Tulude arvestus Kogutud maksude, lõivude ja trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatud maksudeklaratsioonidele ja muudele tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Edasiandmisele kuuluvad maksud kajastatakse tulu kajastamise perioodil samaaegselt kuluna ja kohustisena maksu saaja ees, vähendades vastavat kulu ja kohustist ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud osaga maksunõuetest. Lähtudes laekumise ebatõenäolisusest võetakse teatud nõuded esialgu arvele bilansiväliselt ja kajastatakse tuluna laekumisel. Maksuotsuste alusel määratud nõuded kajastatakse tuluna maksuotsuse edasikaebamise tähtaja möödumisel. Lõive on lubatud kajastada kassapõhiselt, kui nende määr on kuni 100 eurot toimingu kohta, ajavahemik lõivude laekumisest toimingu teostamiseni on lühike või tulu kajastamise tekkepõhist momenti on keeruline määrata. Kui nõuded võetakse tekkimise momendil arvele bilansiväliselt, kajastatakse aasta lõpul bilansiliste nõuete ja tuludena koondsummad, mis leitakse bilansiväliste nõuete jäägi alusel, kasutades sobivaid meetodeid hinnanguliselt laekuvate tekkinud nõuete määramiseks. Toodete müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Dividenditulu arvestatakse dividendide väljakuulutamisel. Kulude arvestus Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud (näiteks käibemaks, kui ostjaks on piiratud käibemaksukohustuslane, kes ei saa käibemaksu arvata sisendkäibemaksuks) kajastatakse soetamise hetkel kuluna ning neid ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus. Riigi aruandes ei elimineerita konsolideerimisel riigiasutuste poolt töötasudelt arvestatud maksukulu ning Maksu- ja Tolliametis arvestatud vastavat maksutulu, kuna töötasudelt arvestatud maksude saajatena ja maksukohustuslastena käsitletakse töötajaid. Samuti ei elimineerita kütuse aktsiisimaksu, kuna seda ei tooda kütuse müüjate poolt esitatud arvetel eraldi välja. Ülejäänud konsolideerimisgrupi sisesed maksud, lõivud ja muud tasud on elimineeritud. Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades. Riigieelarve täitmise aruanne Riigieelarves ja selle täitmise aruandes on hõlmatud riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandesse kuuluvad riigiraamatupidamiskohustuslased (vt lisa a1 A). Riigieelarve täitmise aruanne on alates 2017. aastast koostatud tekkepõhisel printsiibil ning see on võrreldav riigi konsolideerimata tulemiaruandega ning riigi konsolideerimata materiaalse ja immateriaalse põhivara soetusega põhivara liikumise aruandes. Finantseerimistehingud on võrreldavad riigi konsolideerimata rahavoogude aruandes kajastatud kirjetega. Andmed on avaldatud tuhande euro täpsusega. Aruande liigendus vastab riigieelarves esitatule. Riigieelarve tulude ja kulude kajastamisel lähtutakse eelarvestamisel kasutatud arvestuspõhimõtetest. Tulud ja kulud, mida ei eelarvestatud või eelarvestati erinevalt raamatupidamise arvestuspõhimõtetest, on kajastatud riigieelarve tulude ja kulude korrigeerimistena koos riigieelarves planeeritud mitterahaliste kuludega (peamiselt amortisatsioon). Riigieelarve täitmise aruande koondosas on lisaks esitatud riigieelarve tulude ja kulude korrigeerimine, et leida eelarvepositsioon. Eelarvepositsiooni arvestust reguleerivad Euroopa rahvamajanduse statistika koostamise juhendid (European Standard of Accounts). Tekkepõhise eelarve koostamisel kehtivad üldjuhul raamatupidamisega sarnased arvestuspõhimõtted. Erisusi võrreldes raamatupidamises kasutatavate arvestuspõhimõtetega on kirjeldatud ning riigieelarve täitmist on muude riigi konsolideerimata aruannete ja nende lisadega võrreldud riigieelarve täitmise aruannet selgitavas lisas a31. Aruandes on esitatud esialgne ja lõplik eelarve. Esialgne eelarve kajastab Riigikogu poolt eelmise aasta lõpul vastu võetud aruandeaasta riigieelarve seadust. Lõplikus eelarves on sisse viidud jooksval eelarveaastal otsustatud või selgunud korrigeerimised, s.o muudatused riigieelarve muutmise seaduse alusel, Vabariigi Valitsuse liigenduse muudatused ja reservidest eraldamised, limiidid, mis tekkisid eelmise aasta jääkide ületoomisest, tegelikult laekunud tuludest, tegelikult majandustegevusest saadud tulust jne (vt lisa a31). 127 Riskide haldamine Riigi finantsinvesteeringute haldamisel lähtutakse konservatiivsest investeerimisstrateegiast, millega tagatakse vahendite väärtuse säilivus ja likviidsus ning kehtestatud riskipiirangute raames tulu teenimine. Finantsriskide juhtimisel lähtutakse aktivate ja passivate tasakaalustatud haldamise (i.k. ALM – asset-liability management) põhimõtetest, mille kohaselt on finantsvarade ja -kohustiste finantsriskid kokku võimalikult neutraalsed ehk riskid on maandatud. Riigikassa halduses on kaks investeerimisportfelli: likviidsusreserv igapäevase rahavoo juhtimiseks ja stabiliseerimisreserv kriisiolukordadeks. Finantsvahendeid investeeritakse rahvusvahelistel finantsturgudel kõrge krediidireitingu ja likviidsusega võlakirjadesse ning hoiustesse. Riigi raha paigutamisel juhitakse likviidsus-, valuuta-, intressi-, krediidija refinantseerimisriski. Rahandusministeeriumis on töös Riigikontrolli esitatud soovitus töötada välja stabiliseerimisreservi optimaalse suuruse leidmise põhimõtted ja reguleerida arvestusmetoodika. Likviidsusrisk on oht, et riigikassa halduses ei ole piisaval hulgal likviidseid rahalisi vahendeid riigi finantskohustiste täitmiseks. Tagamaks riigi kohustuste õigeaegset täitmist on kehtestatud nõuded likviidsusreservi ja lühiajaliste võlakohustuste võtmise võimaluse miinimumtasemele, mis peab võimaldama riigi väljamaksete kohase teostamise maksutulude vähenemise tingimustes vähemalt 6 kuu ulatuses. Likviidsuse tagamiseks võib likviidsusreservi hoiuste ja pöördrepotehingute kestus olla kuni 92 päeva ning vahendeid tohib paigutada 1 miljardi eurose või suurema emissioonimahuga võlakirjadesse. Lisaks ei või iga üksiku väärtpaberi lõikes olla reservi paigutatud üle 10% vastava väärtpaberi emissiooni mahust. Valuutarisk on oht, et valuutakursside muutumine mõjutab riigi finantsvarade ja -kohustiste väärtust. Valuutariskivabadeks loetakse paigutusi eurodes. Stabiliseerimisreservi haldamisel valuutariski ei ole lubatud võtta; likviidsusreservi puhul võib valuutariski võtta 1% ulatuses likviidsusreservi turuväärtusest. Intressirisk on oht, et intressimäärade muutumine mõjutab investeeringute ja nendelt saadava tulu väärtust ning finantskohustistega seotud kulude suurust. Stabiliseerimisreservis lähtutakse intressiriski juhtimisel kord kvartalis koostatavast normportfellist (i.k. benchmark). Normportfell koostatakse eurotsooni vähemalt Aa3 (Moody’s) või AA(S&P ja Fitch) krediidireitinguga riikide valitsuste võlakirjadest ja rahaturu instrumentidest. Stabiliseerimisreservi vahendite paigutamisel on lubatud võtta normportfelli suhtes intressiriski, mille päevane 95% tõenäosusega VaR (i.k. VaR – Value at Risk) ei ületa 0,063% reservi turuväärtusest. Likviidsusreservi ja riigikassa poolt antud laenude keskmine modifitseeritud kestus võib olla kuni 0,45 aastat ja riigikassa võlakohustuste kestus kuni 0,5 aastat. Krediidirisk on oht kahju tekkimiseks tehingu vastaspoole või emitendi kohustuste mittekohasest täitmisest. Krediidiriski juhtimisel kasutab riigikassa rahvusvaheliste reitinguagentuuride Moody’s, Standard & Poor’s (S&P) ja Fitch poolt emitentidele ja krediidiasutustele väljastatavaid krediidireitinguid. Nii likviidsus- kui ka stabiliseerimisreservi finantsvahendeid võib investeerida pikaajalistesse (lõpptähtajaga üle 1 aasta) väärtpaberitesse ja hoiustesse, mille emitendi, krediidiasutuse või Eesti Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel filiaalina tegutseva välisriigi krediidiasutuse krediidireiting on vähemalt Aa3 (Moody’s) või AA- (S&P ja Fitch), lühiajaliste (alla 1 aasta) lunastus- või lõpptähtajaga paigutuste puhul peab krediidireiting olema vähemalt Prime-1 (Moody’s), A-1 (S&P) või F-1 (Fitch). Paigutustele krediidiasutustes, mille kaudu korraldatakse riigi arveldusi, on kehtestatud täiendavad piirangud, kui vastava krediidiasutuse lühiajaline reiting on Prime-2 (Moody’s), A-2 (S&P), F-2 (Fitch) või sellest madalam. Likviidsus- ja stabiliseerimisreservi vahendeid ei tohi paigutada EFSFi ja ESMi võlakirjadesse. Lisaks ei tohi stabiliseerimisreservi vahendeid paigutada krediidiasutustesse, mille hoiuseid tagatakse vastavalt tagatisfondi seadusele. Ühe krediidiasutuse või emitendi ja tema kontserniga seotud tehingute osakaal võib olla kuni 20% vastava investeerimisportfelli turuväärtusest. Stabiliseerimisreservis ei tohi valitsussektori väliste emitentide ja krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse tehtud paigutuste osakaal kokku ületada 35% reservi turuväärtusest. Riigikassa võlakohustistega seotud finantsriskide juhtimisel arvestatakse ka refinantseerimisriski. Refinantseerimisrisk on oht, et riik peab olemasolevate võlakohustiste tagasimaksmiseks võtma uusi võlakohustisi ebasoodsatel tingimustel või riigil ei ole võimalik uusi võlakohustisi finantsturgudelt võtta finantskriisi ajal või riigi krediidireitingu langemisel investeerimisjärgu tasemest madalamaks. Riigieelarvele liigse maksekoormuse vältimiseks on kehtestatud piirang tagasimaksmata lühiajaliste võlakohustiste jäägile, mis ei tohi olla suurem kui 25% vastava aasta riigieelarve kulude ja investeeringute kogusummast. Pikaajaliste võlakohustiste tagasimaksed tuleb võimalusel hajutada aastate vahel selliselt, et ühel aastal tagasimaksmisele kuuluvad võlakohustised ei ületa 5% vastava aasta prognoositavast sisemajanduse kogutoodangust. 128 2.7 Lisad (a1–a32) Lisa a1 Konsolideeritud üksused A. Konsolideerimata aruanne mln eurot Konsolideerimata aruandes on kajastatud riigiraamatupidamiskohustuslased koos nende valitsemisala asutustega (riigieelarvelised asutused). Tulemiaruande näitajad 2019 Valitsemisala Riigikogu Vabariigi President Riigikontroll Õiguskantsler Riigikohus Riigikantselei Haridus- ja Teadusministeerium Justiitsministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium Elimineerimised Kokku Varad 31.12.2019 Kohustised 31.12.2019 Tegevus- Tegevustulud kulud Tulemiaruande näitajad 2018 Varad Kohustised FinantsTegevus- Tegevustulud ja 31.12.2018 31.12.2018 tulud kulud -kulud Varad Kohustised Finantstulud ja 31.12.2017 31.12.2017 -kulud 20,0 4,0 0,2 0,0 7,3 9,4 376,4 36,5 714,9 1 566,5 195,0 2,7 6,0 0,4 0,2 12,4 3,3 78,5 152,9 678,2 41,8 46,6 0,3 0,1 0,0 0,0 0,3 2,9 155,1 41,9 38,0 336,6 48,2 -24,4 -4,5 -5,4 -2,7 -6,5 -16,1 -652,2 -174,3 -601,5 -178,0 -255,2 0,0 -0,2 0,0 0,0 -0,4 0,0 0,0 -5,7 -22,0 -409,5 -0,8 20,5 4,1 0,3 0,0 1,9 9,0 364,5 37,8 676,6 1 985,3 192,3 3,7 5,4 0,4 0,2 11,7 3,1 78,1 167,7 614,9 25,1 43,5 0,2 0,1 0,0 0,0 0,3 2,5 182,1 43,6 28,3 315,0 46,7 -20,5 -5,1 -5,1 -2,4 -5,1 -21,7 -687,9 -155,8 -497,9 -169,4 -234,8 -0,1 -0,2 0,0 0,0 -0,4 0,0 0,1 -5,4 -18,7 -29,0 -0,5 20,0 4,3 0,3 0,0 1,7 6,9 341,6 34,5 586,4 1 981,0 186,5 3,9 4,5 0,5 0,2 10,6 3,4 33,0 156,7 518,4 26,0 37,4 2 882,2 209,4 273,4 -624,7 77,5 2 760,8 178,6 265,6 -567,5 168,5 2 580,2 176,2 273,7 288,7 -369,1 3 923,3 9 660,4 -6 142,6 764,8 52,2 -434,5 1 486,7 3 344,0 -4 894,3 4,9 5,7 -71,1 -564,8 -3 512,3 3 513,9 7 121,0 10 735,5 -10 943,2 -0,2 69,6 -27,4 -47,8 0,0 -2,4 -369,3 392,8 4 716,2 254,8 344,0 114,7 -558,9 11 316,7 302,7 3 415,3 753,2 1 332,2 4,9 -558,0 6 382,7 319,5 -379,8 9 345,8 -6 176,1 95,6 -436,7 3 062,1 -4 500,2 5,3 -69,5 -3 770,8 3 770,4 9 941,9 -10 165,1 -1,2 20,7 -24,9 -43,5 -0,1 -1,2 64,1 351,1 4 849,4 215,6 298,3 101,2 -535,8 11 023,2 285,2 3 203,7 682,4 1 211,8 4,3 -537,1 5 821,1 360,2 5 078,5 232,3 359,1 119,0 -566,0 11 395,5 Ülaltoodud tabelis on tegevustulude hulka loetud ka bioloogilise vara õiglase väärtuse muutus. Aruanne on võrreldav riigieelarve täitmise aruandega (vt lisa a31 M). 129 B. Konsolideeritud aruanne Konsolideeritud aruandes on konsolideerimata riigi andmetele rida-realt liidetud riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja äriühingute vastavad andmed, kusjuures omavahelised saldod on elimineeritud. Äriühingud osaluse määraga 20% kuni 50% on konsolideeritud aruandes kajastatud kapitaliosaluse meetodil. B1. Riigi osalus sihtasutustes mln eurot Riigile kuuluv omakapital 31.12.2017 Varad 31.12.2017 1 230,1 731,0 1 152,1 588,8 -1 127,2 -456,0 24,5 1 257,1 691,5 Valitsussektori aruandesse arvatud sihtasutused 1 264,9 823,0 873,8 283,7 -856,2 -135,5 19,9 1 100,9 659,3 1 141,8 587,6 -1 116,5 -454,8 24,0 1 156,0 640,0 SA Eesti Koostöö Kogu SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu SA Eesti Teadusagentuur Hariduse Infotehnoloogia SA SA Innove SA Kutsekoda Archimedes SA Spordikoolituse ja Teabe SA SA Teaduskeskus Ahhaa Eesti Keele SA (likvideeritud 2019) SA Euroopa Kool (asutatud 2019) SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus Vanalinna Teatrimaja SA SA Eesti Filmi Instituut (grupp) SA Virumaa Muuseumid Tartu Jaani Kirik SA Tegevuskulud 19,7 Sh toetused valitsussektorist -861,5 -136,4 Tegevustulud 284,0 Riigile kuuluv tulem 878,9 Tegevuskulud 1 282,9 832,6 Sh toetused valitsussektorist Sihtasutused kokku Tegevustulud Riigile kuuluv tulem Tulemiaruande näitajad 2018 Sh antud toetused Riigile kuuluv omakapital 31.12.2018 Varad 31.12.2018 Tulemiaruande näitajad 2019 Sh antud toetused Riigile kuuluv omakapital 31.12.2019 Varad 31.12.2019 100 % osaluse määraga konsolideeritud sihtasutused 0,1 0,1 0,2 0,2 -0,2 0,0 0,0 0,1 0,1 0,2 0,2 -0,2 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 10,7 15,9 8,0 0,9 45,3 1,0 9,4 0,0 0,9 7,1 14,1 3,4 0,7 0,5 0,9 8,9 0,0 0,1 35,0 9,4 21,9 1,9 37,4 7,8 2,7 0,0 4,5 34,7 8,9 21,5 1,6 18,8 7,7 0,7 0,0 3,1 -33,1 -11,8 -21,0 -1,9 -37,4 -7,8 -3,3 0,0 -4,4 -25,3 -5,1 -6,5 -0,2 -29,6 -7,0 0,0 0,0 0,0 1,9 -2,3 0,9 0,0 0,0 0,0 -0,6 0,0 0,1 8,5 18,8 6,8 1,0 39,0 1,0 9,8 0,0 0,0 5,2 16,4 2,5 0,7 0,5 0,9 9,4 0,0 0,0 28,2 27,9 19,4 19,0 140,1 138,5 1,9 1,6 101,3 84,9 6,4 6,2 2,7 0,6 0,1 0,0 0,0 0,0 -24,0 -10,3 -140,0 -1,8 -101,3 -6,4 -3,0 -0,2 0,0 -18,0 -4,5 -118,1 0,0 -94,4 -5,7 0,0 0,0 0,0 4,2 9,1 0,1 0,1 0,0 0,1 -0,3 -0,1 0,0 8,3 10,1 34,6 0,8 54,7 1,1 10,1 0,1 0,0 1,0 7,3 2,5 0,6 0,5 0,8 9,7 0,1 0,0 1,0 0,8 2,3 1,9 -2,0 0,0 0,4 0,6 0,6 1,7 1,4 -1,6 0,0 0,1 0,3 0,3 0,5 2,2 4,9 0,1 0,5 0,5 4,6 0,0 0,4 13,1 2,6 0,1 0,3 12,4 1,3 0,1 -0,4 -13,1 -2,2 -0,1 0,0 -11,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,4 0,0 0,0 4,0 4,6 0,1 0,0 0,4 4,2 0,0 0,0 7,7 2,2 0,1 0,0 6,9 0,9 0,0 -0,1 -7,7 -2,0 -0,1 0,0 -5,6 0,0 0,0 -0,1 0,0 0,2 0,0 0,1 2,5 4,5 0,0 0,1 0,4 3,9 0,0 130 Riigile kuuluv omakapital 31.12.2017 Varad 31.12.2017 Riigile kuuluv tulem Sh antud toetused Tegevuskulud Sh toetused valitsussektorist Tulemiaruande näitajad 2018 Tegevustulud Riigile kuuluv omakapital 31.12.2018 Varad 31.12.2018 Riigile kuuluv tulem Sh antud toetused Tegevuskulud Sh toetused valitsussektorist Tegevustulud Riigile kuuluv omakapital 31.12.2019 Varad 31.12.2019 Tulemiaruande näitajad 2019 Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA Unesco Eesti Rahvuslik Komisjon SA Narva Aleksandri Kirik SA (likvideeritud 2019) 1,7 0,0 1,6 0,0 6,1 0,1 3,6 0,1 -5,3 -0,1 -1,7 0,0 0,8 0,0 0,8 0,0 0,8 0,0 1,8 0,1 1,5 0,1 -1,9 -0,1 -0,9 0,0 -0,1 0,0 0,9 0,0 0,8 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 SA Eesti Draamateater SA Rakvere Teatrimaja SA Vene Teater SA Ugala Teater SA Tehvandi Spordikeskus SA Jõulumäe Tervisespordikeskus SA Kultuurileht SA Endla Teater SA Teater Vanemuine SA Teater NO99 (likvideeritud 2019) SA NUKU SA Narva Muuseum SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA Eesti Tervishoiu Muuseum SA Eesti Vabaõhumuuseum SA Eesti Kontsert SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester SA Hiiumaa Muuseumid SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor SA Pärnu Muuseum SA Eesti Kunstimuuseum SA Eesti Meremuuseum SA Saaremaa Muuseum SA Eesti Ajaloomuuseum (asutatud 2019) 7,9 6,5 8,7 13,0 25,7 2,8 0,8 6,6 19,4 0,0 0,4 16,1 7,2 0,9 10,1 20,5 1,1 0,3 0,4 0,5 21,7 16,2 13,0 6,6 6,0 5,7 12,7 24,9 2,8 0,4 5,7 17,2 0,0 0,1 14,0 6,4 0,9 9,6 18,5 0,8 0,2 0,2 0,3 21,2 15,4 13,0 4,6 3,1 3,0 3,3 9,5 1,2 3,6 3,4 10,7 0,4 3,8 3,3 3,5 1,0 3,8 9,5 3,8 0,3 1,3 1,0 12,0 12,2 1,9 2,8 1,7 2,2 1,6 7,6 0,8 3,0 1,7 7,9 0,4 2,9 2,7 2,9 0,8 2,4 6,1 3,2 0,3 1,1 0,9 9,6 8,8 1,4 -4,6 -3,3 -3,2 -3,8 -5,0 -1,2 -3,6 -3,7 -12,3 -0,1 -3,9 -1,9 -1,8 -1,0 -3,7 -8,5 -3,7 -0,3 -1,3 -0,9 -11,5 -7,6 -1,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,2 -0,3 -0,6 4,5 0,1 0,0 -0,3 -1,7 0,3 -0,1 1,4 1,7 0,1 0,0 0,7 0,1 0,0 0,0 0,2 0,5 4,6 0,8 8,0 6,6 9,3 13,6 21,7 2,8 0,7 7,0 21,1 0,6 0,5 13,2 4,8 0,9 10,0 20,1 0,9 0,3 0,4 0,2 3,9 11,7 12,5 6,6 6,2 6,0 13,2 20,4 2,7 0,4 5,9 18,9 0,1 0,2 12,6 4,2 0,8 9,6 17,9 0,6 0,2 0,2 0,1 3,4 10,7 12,2 4,2 3,5 2,9 2,9 7,5 0,9 3,2 3,0 10,1 1,8 3,5 3,2 3,2 1,0 3,4 9,8 3,6 0,3 1,3 0,9 12,2 8,2 1,0 2,4 2,0 2,2 1,6 6,0 0,6 2,6 1,6 7,2 1,2 2,6 2,6 2,9 0,7 2,1 6,3 3,1 0,3 1,1 0,8 9,7 5,4 0,7 -4,4 -3,4 -3,2 -3,3 -4,3 -1,0 -3,2 -3,3 -12,0 -1,7 -3,8 -1,5 -1,1 -0,9 -3,8 -9,4 -3,5 -0,3 -1,3 -0,9 -11,0 -6,4 -1,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,2 0,2 -0,3 -0,4 3,2 -0,1 0,0 -0,3 -1,9 0,1 -0,2 1,7 2,0 0,0 -0,4 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 1,3 1,8 -0,1 7,8 6,4 9,8 14,0 17,5 2,9 0,7 7,2 23,5 0,6 0,7 11,1 2,3 0,8 10,4 20,3 1,0 0,3 0,3 0,2 2,7 9,6 12,5 6,8 6,0 6,3 13,6 17,3 2,8 0,4 6,2 20,8 0,1 0,5 10,8 2,2 0,8 10,0 17,7 0,6 0,2 0,2 0,1 2,2 9,0 12,4 18,7 18,3 2,4 1,6 -3,5 0,0 -1,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 131 Riigile kuuluv omakapital 31.12.2018 Tegevustulud Sh toetused valitsussektorist Tegevuskulud Riigile kuuluv tulem Varad 31.12.2017 -4,5 0,0 -6,9 0,0 -0,6 0,1 3,9 0,6 18,0 10,2 207,6 3,1 11,8 9,2 79,2 2,9 75,3 5,6 51,6 3,4 79,1 2,1 45,9 3,1 -79,1 -5,4 -49,6 -1,6 -48,5 0,0 -43,5 0,0 -3,8 0,1 1,3 1,8 48,1 10,1 194,6 1,0 15,6 9,1 77,8 1,0 62,6 4,9 1,0 -5,8 0,0 0,8 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 108,1 2,1 49,3 0,5 17,9 4,7 17,9 4,6 -34,5 -5,2 -31,0 -0,9 -16,3 -0,5 137,9 1,8 65,6 1,1 103,5 5,7 81,2 5,7 -114,7 -5,1 -110,4 -10,8 -1,7 0,6 171,1 1,2 76,4 0,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 2,9 0,8 0,0 2,0 0,1 2,2 0,1 0,0 1,3 0,1 6,3 2,0 0,0 4,9 1,4 6,2 2,0 0,0 0,0 1,4 -4,5 -2,0 0,0 -4,9 -1,4 -2,8 -1,6 0,0 0,0 -1,3 1,7 0,0 0,0 0,0 0,0 2,8 1,0 0,0 2,0 0,5 0,4 0,1 0,0 1,3 0,1 4,1 2,3 0,0 4,6 1,0 4,1 2,3 0,0 0,0 1,0 -4,2 -2,4 0,0 -4,6 -1,0 -2,5 -1,9 0,0 0,0 0,9 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 1,3 1,4 0,2 2,0 0,2 0,5 0,1 0,1 1,4 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,1 0,0 -0,1 0,2 0,2 219,6 152,3 216,4 130,6 20,2 18,1 260,1 229,7 27,9 3,7 5,8 1,4 -247,0 -227,6 -25,2 -0,1 0,0 0,0 12,3 1,9 2,7 205,9 140,1 216,1 128,1 17,8 15,3 237,1 209,6 24,2 2,8 4,4 0,0 -228,5 -205,5 -22,3 0,0 0,0 0,0 7,8 3,9 1,9 194,7 213,3 15,1 136,3 124,2 13,4 4,9 4,6 0,0 -4,2 0,0 0,4 5,0 4,4 4,6 0,5 -4,0 0,0 0,6 4,4 3,8 0,0 4,0 0,0 3,9 0,0 1,6 0,0 0,0 0,0 -0,9 0,0 0,0 0,0 0,7 0,0 3,2 0,0 3,1 0,0 1,6 0,0 0,0 0,0 -0,8 0,0 0,0 0,0 0,8 0,4 3,7 0,4 2,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 2,1 1,7 2,3 0,1 -2,4 0,0 -0,1 2,1 1,8 2,1 0,0 -2,1 0,0 0,0 2,0 1,8 Maaelu Edendamise SA (valitsussektorisse 2019) 121,8 Keskkonnainvesteeringute Keskus SA Integratsiooni SA SA Saaremaa Arenduskeskus (üle antud 2018) Võrumaa Arenguagentuur SA (üle antud 2018) SA Erametsakeskus SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital Tuuru SA (üle antud 2018) Jõgeva Haigla SA Eesti Puuetega Inimeste Fond SA SA Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus (likvideeritud 2018) Tartu Ülikooli Kliinikum SA (grupp) Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA (grupp) Viljandi Haigla SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus SA 5,5 Eesti E-Tervise SA (likvideeritud 2018) SA Eesti Tervishoiu Pildipank Eesti Välispoliitika Instituut SA (likvideeritud 2018) SA Koeru Hooldekeskus Sh antud toetused Riigile kuuluv tulem Tegevuskulud Sh toetused valitsussektorist Sh antud toetused 132 Tulemiaruande näitajad 2018 Riigile kuuluv omakapital 31.12.2017 Varad 31.12.2018 -34,6 -5,5 -12,8 -2,0 20,7 11,3 10,6 9,4 203,3 126,6 3,6 3,4 Tegevustulud Riigile kuuluv omakapital 31.12.2019 33,8 2,4 9,8 2,3 Varad 31.12.2019 34,0 5,6 15,2 2,5 Ettevõtluse Arendamise SA Riigi Infokommunikatsiooni SA SA KredEx SA Eesti Maaelumuuseumid Tulemiaruande näitajad 2019 Valitsussektori aruandest välja jäetud sihtasutused Eesti Akrediteerimiskeskus SA SA Tallinna Teaduspark Tehnopol Maaelu Edendamise SA (valitsussektorisse 2019) Riigile kuuluv omakapital 31.12.2017 Varad 31.12.2017 Riigile kuuluv tulem Sh antud toetused Tegevuskulud Sh toetused valitsussektorist Tulemiaruande näitajad 2018 Tegevustulud Varad 31.12.2018 Riigile kuuluv tulem Sh antud toetused Tegevuskulud Sh toetused valitsussektorist Tegevustulud Riigile kuuluv omakapital 31.12.2018 Riigile kuuluv omakapital 31.12.2019 Varad 31.12.2019 SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (üle antud 2018) Tulemiaruande näitajad 2019 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 18,0 0,4 17,6 9,6 0,3 9,3 5,1 0,7 4,4 0,3 0,1 0,2 -5,3 -0,8 -4,5 -0,9 0,0 -0,9 -0,2 0,0 -0,2 129,2 0,4 18,2 71,7 0,4 9,5 10,3 0,7 4,8 1,2 0,0 0,3 -10,7 -0,7 -5,0 -1,2 0,0 -1,2 0,5 -0,1 -0,2 101,1 0,5 18,6 51,5 0,4 10,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 110,6 61,8 4,8 0,9 -5,0 0,0 0,8 82,0 41,0 B2. Riigi osalus tütar- ja sidusettevõtjates Riigi tütarettevõtjad kokku Valitsussektorisse kuuluvad tütarettevõtjad kokku A.L.A.R.A. AS AS Eesti Liinirongid AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur OÜ Rail Baltic Estonia TS Laevad OÜ (Tallinna Sadam AS tütarettevõtja, valitsussektorisse 2019) Riigi Kinnisvara AS AS Hoolekandeteenused (grupp) 8 881,3 5 128,4 1 895,4 -2 037,5 1 203,0 818,7 239,1 100 100 100 100 1,4 224,4 158,2 8,0 1,4 153,9 156,9 6,6 67,03 122,2 100 100 643,7 45,1 -250,3 9 074,1 5 558,4 -193,4 35,7 1 067,2 769,1 185,2 0,6 46,4 6,4 3,9 -0,6 -46,4 -4,7 -2,2 0,0 -5,2 1,7 1,4 1,4 242,0 162,2 4,3 1,3 159,0 155,2 1,7 13,7 31,0 -22,7 4,9 0,0 444,7 41,5 127,7 23,1 -91,4 -25,4 35,2 -2,3 609,1 48,2 133 1 929,2 -1 784,4 Riigile kuuluv omakapital 31.12.2017 Varad 31.12.2017 Riigile kuuluv kasum/kahjum Ärikulud Kasumiaruande näitajad 2018 Äritulud Riigile kuuluv omakapital 31.12.2018 Varad 31.12.2018 Riigile kuuluv kasum/kahjum Ärikulud Kasumiaruande näitajad 2019 Äritulud Riigile kuuluv omakapital 31.12.2019 Varad 31.12.2019 Ettevõtja nimetus Osaluse määr (%) mln eurot 58,1 8 664,4 5 638,2 -161,8 15,4 1 036,6 735,9 0,5 45,3 5,3 1,0 0,6 -44,8 -4,8 -1,4 0,0 -5,2 0,8 -0,9 1,4 253,2 154,9 3,3 1,4 164,3 154,4 0,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 408,1 43,8 103,1 30,0 -85,2 -26,2 16,9 3,8 580,7 43,1 375,1 39,8 Valitsussektorisse mittekuuluvad tütarettevõtjad kokku Riigimetsa Majandamise Keskus Eesti Energia AS (grupp) Elering AS (grupp) Tallinna Sadam AS (grupp, koos TS Laevad OÜga) Eesti Raudtee AS AS Operail Tallinna Lennujaam AS (grupp) Lennuliiklusteeninduse AS Saarte Liinid AS Eesti Post AS (grupp) Eesti Loots AS Teede Tehnokeskus AS Metrosert AS AS Eesti Teed KredEx Krediidikindlustus AS Nordic Aviation Group AS (grupp) Transpordi Varahaldus OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Eesti Geoloogiakeskus OÜ (likvideeritud 2018) Eesti Kaardikeskus AS (likvideeritud 2018) Eesti Loto AS AS Vireen Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 7 678,3 4 309,7 1 656,3 -1 844,1 -286,0 8 006,9 4 789,3 100 100 100 1 362,3 3 468,1 1 024,4 1 337,2 1 801,6 388,3 -250,7 1 018,2 157,8 -149,6 -946,4 -116,0 -409,9 22,4 32,9 1 812,4 3 559,0 948,4 1 789,8 1 858,1 384,8 -2,7 897,1 147,3 67,03 625,5 252,7 131,7 -80,0 29,8 623,6 246,5 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 342,6 145,2 226,1 40,7 59,9 122,3 18,2 2,8 3,7 25,7 38,7 52,5 86,0 8,0 159,0 60,4 95,5 18,4 19,1 25,6 12,7 2,2 3,3 21,3 21,2 18,6 44,8 7,2 62,8 73,7 60,4 29,0 8,6 129,7 10,4 3,2 2,7 26,8 1,1 106,2 9,1 7,7 -53,6 -63,1 -50,5 -24,3 -7,6 -132,8 -8,5 -3,0 -2,7 -25,6 -1,2 -108,5 -5,2 -8,2 8,9 9,6 9,7 3,2 0,9 -4,0 1,7 0,2 0,0 1,2 0,6 -4,4 3,2 -0,5 334,1 99,7 189,7 35,4 60,0 93,0 18,5 2,9 3,6 23,0 40,2 42,0 85,3 8,5 0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0 100 100 0,0 17,1 6,0 0,0 12,9 5,6 0,0 60,8 2,7 0,0 -50,8 -2,3 93,3 1,4 1,3 1,5 -1,4 134 1 744,0 -1 622,6 Riigile kuuluv omakapital 31.12.2017 Varad 31.12.2017 Riigile kuuluv kasum/kahjum Ärikulud Kasumiaruande näitajad 2018 Äritulud Riigile kuuluv omakapital 31.12.2018 Varad 31.12.2018 Riigile kuuluv kasum/kahjum Ärikulud Kasumiaruande näitajad 2019 Äritulud Riigile kuuluv omakapital 31.12.2019 Varad 31.12.2019 Osaluse määr (%) Ettevõtja nimetus 42,7 7 627,8 4 902,3 -131,3 -768,4 -116,3 -139,4 106,0 18,6 2 006,1 3 142,4 909,6 1 983,5 1 763,9 346,2 131,6 -79,5 16,4 597,1 325,8 150,1 52,3 85,7 20,4 18,3 31,6 12,0 2,2 3,3 20,1 20,6 23,0 41,6 7,6 62,8 72,5 53,9 29,3 8,4 109,1 9,6 3,2 2,4 28,9 1,1 111,3 8,1 6,9 -53,8 -62,8 -46,2 -21,6 -7,4 -107,2 -8,3 -2,9 -2,3 -28,9 -1,1 -118,9 -4,3 -7,8 8,7 9,2 7,5 6,8 0,9 1,8 1,0 0,3 0,0 -0,6 -0,1 -5,5 3,6 -0,8 304,2 80,4 181,4 31,2 58,8 70,8 19,1 2,8 3,5 27,1 39,5 42,3 74,4 9,3 141,5 43,0 78,3 16,3 17,4 29,8 12,0 2,1 3,2 23,5 20,7 28,5 38,0 8,4 0,0 0,0 0,0 -0,2 -0,1 1,4 1,2 0,0 7,9 0,4 0,0 18,7 6,1 0,0 14,0 5,4 0,1 56,4 2,5 -0,2 -47,0 -2,2 -0,1 8,0 0,3 0,4 17,1 6,2 0,3 11,5 5,3 0,1 1,3 1,2 1,5 -1,4 0,1 1,2 1,2 Riigile kuuluv omakapital 31.12.2017 Varad 31.12.2017 Riigile kuuluv kasum/kahjum Ärikulud Riigile kuuluv omakapital 31.12.2018 Varad 31.12.2018 Riigile kuuluv kasum/kahjum Riigile kuuluv omakapital 31.12.2019 Varad 31.12.2019 Äritulud RB Rail AS (Läti) Enefit Jordan B.V. (Jordaania, Eesti) Attarat Mining Co BV, Attarat Power Holding Co BV (grupp), Attarat Operation & Maintenance Co BV (Holland) Orica Eesti OÜ (Eesti, Holland) OÜ Oisu Biogaas (müüdud 2019) OÜ Vinni Biogaas (müüdud 2019) Empower 4Wind OÜ Wind Controller JV OY (Soome) Team Paldiski OÜ AS Green Marine Post11 OÜ Biolaborid OÜ Kasumiaruande näitajad 2018 Ärikulud Riigi sidusettevõtjad kokku Ökosil AS AS Levira (grupp) Riigi tütarettevõtjate sidusettevõtjad kokku Kasumiaruande näitajad 2019 Äritulud Eesti Vanglatööstus AS Osaluse määr (%) Ettevõtja nimetus 1,1 0,8 2,9 -2,8 0,1 1,5 0,7 2,7 -2,6 0,1 1,5 0,7 22,1 1,7 20,4 9,5 0,5 9,0 12,0 0,8 11,2 -11,7 -0,7 -11,0 -0,1 0,0 -0,1 23,7 1,7 22,0 10,4 0,5 9,9 10,9 0,7 10,2 -11,3 -0,7 -10,6 -0,3 0,0 -0,3 25,7 1,7 24,0 11,1 0,5 10,6 1 693,1 48,4 175,0 -198,5 0,1 1 249,1 48,5 190,8 -170,4 7,1 677,9 38,9 33,3 65 13,0 0,3 2,4 0,0 8,2 0,0 -9,6 -5,2 -0,4 0,0 9,3 28,4 2,1 0,0 5,6 0,0 -7,1 -4,6 -0,5 0,0 10,9 38,0 1,9 0,0 10 1 647,0 39,0 100,0 -122,7 -1,7 1 173,4 38,3 114,7 -97,0 4,6 601,5 30,9 35 0 0 40 10 20 51 30 27,2 13,6 0,0 0,0 1,5 0,0 0,1 5,3 11,8 0,5 3,9 0,0 0,0 0,4 0,2 0,0 1,6 0,9 0,0 20,6 0,0 0,0 2,5 0,0 0,1 5,3 38,2 0,1 -16,7 0,0 0,0 -2,3 0,0 -0,1 -4,7 -37,1 -0,1 1,4 0,1 0,1 0,1 0,0 0,0 0,2 0,3 0,0 15,9 2,7 2,8 1,6 0,9 0,1 4,2 9,3 0,5 2,5 1,2 1,6 0,5 0,1 0,0 1,6 0,6 0,0 26,0 1,0 1,2 3,3 2,5 0,1 4,8 31,5 0,1 -20,5 -0,8 -1,1 -3,0 -2,4 -0,2 -3,7 -29,9 -0,1 2,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,0 16,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,5 7,3 0,4 4,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,3 0,1 0,0 100 35 51 Nordic Aviation Group AS (grupp) aastaaruanne on seisuga 31.12.2019 veel auditeerimata. 135 Lisa a2 Raha ja selle ekvivalendid mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 2,5 1,2 1 107,0 2,9 9,8 656,1 3,0 1,7 935,2 0,1 0,1 694,3 0,3 0,1 239,7 0,1 0,1 379,5 349,5 379,6 498,7 186,8 236,8 279,0 1 460,2 1 048,4 1 438,6 881,3 476,9 658,7 0,9 0,7 0,6 -0,1 0,0 0,1 Sularaha Raha teel Arvelduskontod pankades Tähtajalised deposiidid pankades Raha kokku Aruandeperioodil teenitud intressitulu (vt lisa a27) Riigi raha ja saadud hoiuste hulgas (vt lisa a15) kajastatud Rahandusministeeriumi (riigikassa) kontsernikontosse hõlmatud riigiväliste asutuste arvelduskontode jäägid: Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 Töötukassa Haigekassa Eesti Väärtpaberite Keskdepositoorium Riigi sihtasutused (konsolideeritud aruandes rida-realt meetodil) Kokku 880,6 181,8 832,7 148,6 777,1 121,0 880,6 181,8 832,7 148,6 777,1 121,0 6,9 5,2 1,0 6,9 5,2 1,0 0,0 0,0 0,0 8,9 9,7 9,0 1 069,3 986,5 899,1 1 078,2 996,2 908,1 Riigikassa hoiab teiste isikute raha hoiulepingu alusel ja maksab neile raha jäägilt intresse. Likviidsusreservile (vt lisa a20 C) on kehtestatud minimaalse likviidsusvaru nõuded. Lisa a3 Finantsinvesteeringud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 Lühiajalised finantsinvesteeringud Võlakirjad kauplemisportfellis Noteerimata aktsiad ja osad Lühiajalised finantsinvesteeringud kokku Sh kajastatud õiglases väärtuses Pikaajalised finantsinvesteeringud Tähtajalised deposiidid pankades Võlakirjad investeerimisportfellis Osalused rahvusvahelistes organisatsioonides Osalus riskikapitalifondides Noteerimata aktsiad ja osad 516,5 1,9 631,4 0,0 517,0 0,0 500,8 0,0 618,5 0,0 502,2 0,0 518,4 631,4 517,0 500,8 618,5 502,2 518,4 631,4 517,0 500,8 618,5 502,2 2,3 2,5 5,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,5 0,0 0,0 0,0 200,7 200,7 200,6 200,7 200,7 200,6 122,0 0,0 92,9 1,9 63,5 2,0 106,5 0,0 81,9 0,0 55,8 0,0 136 Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 Pikaajalised finantsinvesteeringud kokku Sh kajastatud õiglases väärtuses Sh kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses Võlakirjadelt teenitud intressitulu (vt lisa a27) Võlakirjade jaotus emiteerija järgi 325,0 298,5 272,2 307,2 282,6 256,4 122,0 93,4 64,0 106,5 81,9 55,8 203,0 205,1 208,2 200,7 200,7 200,6 0,3 -2,4 -1,3 -0,3 -2,3 -1,7 261,3 243,4 273,1 350,4 289,8 220,0 259,6 238,3 271,6 344,0 289,3 210,1 3,9 3,9 3,9 2,9 2,9 2,8 7,9 516,5 4,5 631,9 3,8 517,5 0,0 500,8 0,0 618,5 0,0 502,2 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 5,3 5,3 5,3 Euroopa Investeerimispank (EIB) 27,9 27,9 27,9 Põhjamaade Investeerimispank (NIB) 12,9 12,9 12,9 Euroopa Nõukogu Arengupank (CEB) 0,8 0,8 0,8 Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (IDA) 0,9 0,9 0,9 Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF) 0,1 0,1 0,0 148,8 148,9 148,9 4,0 3,9 3,9 200,7 200,7 200,6 Eurotsooni riikide valitsused Krediidiasutused Rahvusvahelised organisatsioonid Ettevõtjad Võlakirjad kokku Osalused rahvusvahelistes organisatsioonides Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM) Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD) Osalused rahvusvahelistes organisatsioonides kokku Bilansis on osalustena kajastatud rahalised sissemaksed rahvusvaheliste organisatsioonide omakapitali. 2019. ja 2018. aastal täiendavaid sissemakseid ei tehtud. Riigi tingimuslikud kohustised osalustest rahvusvahelistes organisatsioonides on esitatud lisas a30 A. Osalused riskikapitalifondides Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 Early Fund II EstFund Balti Investeerimisfond Osalused riskikapitalifondides kokku Riskikapitalifondide aruandeperioodi tulem (vt lisa a27) 83,7 22,8 15,5 70,4 11,5 11,0 44,2 11,6 7,7 83,7 22,8 0,0 70,4 11,5 0,0 44,2 11,6 0,0 122,0 92,9 63,5 106,5 81,9 55,8 4,3 26,9 4,3 2,6 26,1 4,2 Early Fund II investeerib Eestis registreeritud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatesse, kes on suunatud innovatsioonile, loovad või kasutavad ajakohast tehnoloogiat, arendavad uusi tooteid ja teenuseid. Riik tegi 2019. a fondi täiendava sissemakse summas 10,0 mln eurot. Early Fund II 2019. a kasum oli 3,3 mln eurot (2018. a kasum 26,2 mln eurot). Euroopa Investeerimisfondi alamfond EstFund investeerib varajase faasi ettevõtjatesse riskikapitali pakkumiseks. Riik paigutas 2019. a täiendavalt fondi 12,0 mln eurot. Fond teenis 2019. a kahjumit 0,7 mln eurot (2018. a kahjum 0,1 mln eurot). Konsolideeritud aruandes lisandub SA Kredex investeering Balti Investeerimisfondi. 2019. a investeeris SA KredEx täiendavalt fondi 4,0 mln eurot (2018. a 3,0 mln eurot). Fondi vahenditelt arvestati 1,7 mln eurot kasumit (2018. a 0,8 mln eurot). 2019. a laekus fondist tagasi 1,2 mln eurot (2018. a 0,5 mln eurot). 137 Lisa a4 Maksud, lõivud, trahvid mln eurot A. Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded Konsolideeritud 31.12.2019 31.12.2018 Käibemaks Sh brutosummas Sh ebatõenäoliselt laekuv Sotsiaalmaks Sh brutosummas Sh ebatõenäoliselt laekuv Üksikisiku tulumaks Sh brutosummas Sh ebatõenäoliselt laekuv Muud maksud Sh brutosummas Sh ebatõenäoliselt laekuv Loodusvarade kasutamise ja saastetasud Sh brutosummas Sh ebatõenäoliselt laekuv Trahvid Sh brutosummas Sh ebatõenäoliselt laekuv Kohtuotsuste alusel välja mõistetud tasud Sh brutosummas Sh ebatõenäoliselt laekuv Maksuviivised Sh brutosummas Sh ebatõenäoliselt laekuv Maksu-, lõivu ja trahvinõuded kokku Sh brutosummas Sh ebatõenäoliselt laekuv Konsolideerimata 31.12.2017 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 379,7 491,3 -111,6 350,6 381,6 -31,0 173,6 189,9 -16,3 241,2 270,4 -29,2 335,4 465,0 -129,6 269,3 305,1 -35,8 170,3 189,7 -19,4 175,1 209,1 -34,0 334,2 453,2 -119,0 251,7 286,8 -35,1 164,6 185,2 -20,6 206,0 237,0 -31,0 386,0 497,6 -111,6 368,3 399,3 -31,0 182,8 199,1 -16,3 257,4 286,6 -29,2 343,7 473,3 -129,6 285,6 321,4 -35,8 178,8 198,2 -19,4 198,3 232,3 -34,0 340,0 459,0 -119,0 267,8 302,9 -35,1 173,0 193,6 -20,6 231,8 262,8 -31,0 12,1 13,0 12,0 19,8 31,4 27,3 12,8 -0,7 7,3 16,8 -9,5 13,7 -0,7 6,6 16,9 -10,3 12,7 -0,7 8,6 36,4 -27,8 20,5 -0,7 7,3 16,8 -9,5 32,1 -0,7 6,6 16,9 -10,3 28,0 -0,7 8,6 36,4 -27,8 13,1 14,1 12,1 13,1 14,1 12,1 13,9 -0,8 6,8 41,8 -35,0 14,8 -0,7 7,4 39,2 -31,8 12,7 -0,6 5,6 40,8 -35,2 13,9 -0,8 6,8 41,8 -35,0 14,8 -0,7 7,4 39,2 -31,8 12,7 -0,6 5,6 40,8 -35,2 1 184,4 991,2 994,8 1 241,5 1 065,9 1 066,2 1 418,5 -234,1 1 253,5 -262,3 1 264,8 -270,0 1 475,6 -234,1 1 328,2 -262,3 1 336,2 -270,0 2019. aastal arvati lootusetuks ja kanti bilansist maha maksunõudeid 27,3 mln eurot (2018. aastal 32,4 mln eurot) ja maksuviiviseid, trahve ja sunniraha 7,9 mln eurot (2018. aastal 9,0 mln eurot). B. Saadud maksude, trahvide, lõivude ettemaksed Konsolideeritud 31.12.2019 31.12.2018 Konsolideerimata 31.12.2017 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 Käibemaks 121,4 119,9 126,3 127,4 124,5 129,6 Üksikisiku tulumaks 177,8 178,7 92,8 177,8 178,7 92,8 Muud maksud, lõivud, trahvid 62,7 4,3 7,8 62,7 4,3 7,9 Ettemaksukontode jäägid 189,8 181,4 160,2 195,1 186,4 166,0 138 Konsolideeritud 31.12.2019 31.12.2018 Saadud maksude, lõivude, trahvide ettemaksed kokku C. 551,7 Konsolideerimata 31.12.2017 484,3 387,1 31.12.2019 31.12.2018 563,0 31.12.2017 493,9 396,3 Maksude, lõivude, trahvide kohustised Konsolideeritud 31.12.2019 31.12.2018 Käibemaks Sotsiaalmaks Üksikisiku tulumaks Töötuskindlustusmaksed Kogumispensioni maksed Muud maksud Loodusvarade kasutamise tasud Maksude, lõivude, trahvide kohustised kokku Konsolideerimata 31.12.2017 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 2,8 131,4 119,9 19,7 56,4 11,7 2,3 124,4 116,3 18,4 51,5 12,2 1,7 116,0 102,0 17,1 54,3 10,8 0,0 131,1 119,6 19,7 56,4 10,2 0,0 124,1 116,1 18,4 51,5 11,7 0,0 115,9 102,0 17,1 54,3 10,9 3,3 4,4 4,3 3,3 4,4 14,8 345,2 329,5 306,2 340,3 326,2 315,0 Enamuse kohustistest moodustavad edasiandmisele kuuluvad maksud ja muud tasud. Avaliku sektori siseselt kuulub sotsiaalmaks edasiandmisele Haigekassale, üksikisiku tulumaks ja maamaks kohalikele omavalitsustele, töötuskindlustusmaksed Töötukassale, aktsiisid ja hasartmängumaks Kultuurkapitalile, loodusvarade kasutamise tasud kohalikele omavalitsustele. Väljapoole avalikku sektorit antakse kogumispensioni maksed edasi erasektorisse kuuluvatele pensionikindlustusfondidele, tolliprotseduuridega seotud maksed Euroopa Komisjonile. 139 D. Tulud ja kulud Tulud Konsolideeritud Maksud ja sotsiaalkindlusmaksed Maksud kaupadelt ja teenustelt Käibemaks Kütuseaktsiis Alkoholiaktsiis Tubakaaktsiis Elektriaktsiis Pakendiaktsiis Tallinna müügi- ja reklaamimaks Hasartmängumaks Sotsiaalmaks ja sotsiaalkindlustusmaksed Sotsiaalmaks Sh pensionikindlustuseks Sh ravikindlustuseks Töötuskindlustusmaksed Kogumispensioni maksed Tulumaks Füüsilise isiku tulumaks Juriidilise isiku tulumaks Omandimaksud Maamaks Raskeveokimaks Maksud väliskaubanduselt Tollimaks Maksuviivised (vt lisa a22) Riigilõivud (vt lisa a21) Registritoimingutelt Kulud tulude edasiandmisest Konsolideerimata Konsolideeritud 2019 2018 Konsolideeritud Konsolideerimata 2019 2019 2019 2018 2019 2018 2019 9 245,0 3 407,9 2 291,0 633,6 225,5 230,5 3,1 0,3 5,4 18,5 8 471,6 3 147,2 2 148,6 538,4 232,0 199,6 5,5 0,2 5,2 17,7 9 377,6 3 492,0 2 328,8 638,1 225,5 230,5 33,9 0,3 5,4 29,5 8 608,4 3 231,1 2 185,7 543,4 232,0 199,6 37,3 0,2 5,2 27,7 -3 365,6 -35,3 0,0 0,0 -15,9 0,0 0,0 0,0 -5,4 -14,0 -3 075,6 -33,9 0,0 0,0 -15,1 0,0 0,0 0,0 -5,1 -13,7 -3 365,6 -35,3 0,0 0,0 -15,9 0,0 0,0 0,0 -5,4 -14,0 -3 071,6 -29,9 0,0 0,0 -15,2 0,0 0,0 0,0 -5,1 -9,6 3,2 2,1 1,5 0,7 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -45,5 -25,7 -23,8 -0,8 -1,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,2 2,1 1,5 0,7 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -45,5 -25,7 -23,8 -0,8 -1,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3 732,3 3 414,7 3 732,3 3 414,7 -2 010,9 -1 835,1 -2 010,9 -1 835,1 -1,1 -9,8 -1,1 -9,8 3 352,2 2 017,6 1 334,6 209,1 171,0 2 000,1 1 536,8 463,3 53,0 47,7 5,3 51,7 51,7 20,7 84,5 42,9 3 068,9 1 847,2 1 221,7 190,7 155,1 1 815,5 1 337,6 477,9 51,3 45,9 5,4 42,9 42,9 17,3 82,0 42,3 3 352,2 2 017,6 1 334,6 209,1 171,0 2 039,4 1 536,8 502,6 62,1 56,8 5,3 51,8 51,8 20,7 84,9 43,0 3 068,9 1 847,2 1 221,7 190,7 155,1 1 858,9 1 337,6 521,3 60,5 55,1 5,4 43,2 43,2 17,3 82,6 42,4 -1 631,4 -299,8 -1 331,6 -208,8 -170,7 -1 218,9 -1 218,9 0,0 -59,1 -59,1 0,0 -41,4 -41,4 0,0 -1,3 0,0 -1 490,1 -271,6 -1 218,5 -190,2 -154,8 -1 114,2 -1 114,2 0,0 -57,7 -57,7 0,0 -34,7 -34,7 0,0 -1,1 0,0 -1 631,4 -299,8 -1 331,6 -208,8 -170,7 -1 218,9 -1 218,9 0,0 -59,1 -59,1 0,0 -41,4 -41,4 0,0 -1,3 0,0 -1 490,1 -271,6 -1 218,5 -190,2 -154,8 -1 114,2 -1 114,2 0,0 -57,7 -57,7 0,0 -34,7 -34,7 0,0 -1,1 0,0 -1,1 -0,7 -0,4 0,0 0,0 2,3 0,8 1,5 -0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 -10,6 0,0 0,0 -8,9 -5,4 -3,5 -0,5 -0,4 -9,9 -3,2 -6,7 -0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 -5,3 0,0 0,0 -1,1 -0,7 -0,4 0,0 0,0 2,3 0,8 1,5 -0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 -10,6 0,0 0,0 -8,9 -5,4 -3,5 -0,5 -0,4 -9,9 -3,2 -6,7 -0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 -5,3 0,0 0,0 140 2018 Konsolideerimata Kulud ebatõenäoliselt laekuvaks arvamisest 2018 2018 Tulud Konsolideeritud 2019 Isikut tõendavate dokumentide ja kodakondsusseaduse alusel Konsolideerimata 2018 Kulud ebatõenäoliselt laekuvaks arvamisest Kulud tulude edasiandmisest 2019 2018 Konsolideeritud 2019 2018 Konsolideerimata 2019 2018 Konsolideeritud Konsolideerimata 2019 2019 2018 2018 17,3 17,5 17,3 17,5 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Kohtuasjade toimingutelt Muud riigilõivud Trahvid (vt lisa a22) Saastetasud (vt lisa a22) Tulud loodusressursside kasutada andmisest (vt lisa a22) 6,4 17,9 17,3 23,4 5,5 16,7 16,0 24,0 6,4 18,2 16,5 39,4 5,6 17,1 15,3 54,7 0,0 -1,3 0,0 0,0 0,0 -1,1 0,0 0,0 0,0 -1,3 0,0 0,0 0,0 -1,1 0,0 -14,7 0,0 0,0 0,2 0,0 0,0 0,0 -2,7 0,0 0,0 0,0 0,2 0,0 0,0 0,0 -2,7 0,0 29,8 29,2 50,9 55,0 -23,3 -18,4 -23,3 -25,9 0,0 -0,1 0,0 -0,1 Teekasutustasud (vt lisa a22) 19,8 20,0 19,9 20,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 1,1 1,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 9,3 11,6 9,3 11,6 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,3 -0,3 -0,3 -0,3 9 449,9 8 671,8 9 620,3 8 866,3 -3 390,2 -3 095,1 -3 390,2 -3 113,3 -7,5 -53,9 -7,5 -53,9 Universaalse postiteenuse maksed (vt lisa a22) Kohtuotsuse alusel välja mõistetud nõuded (vt lisa a22) Maksud, lõivud, trahvid kokku 141 Konsolideerimisel elimineeritud maksu-, lõivu- ja trahvitulud Konsolideeritud 2019 Käibemaks Saastetasud Tulud loodusressursside kasutada andmisest Juriidilise isiku tulumaks Maamaks Muud maksu-, lõivu- ja trahvitulud Elimineeritud maksu-, lõivu ja trahvitulud kokku Konsolideerimata 2018 210,2 16,0 21,1 39,3 11,5 47,8 345,9 2019 209,9 30,7 25,9 43,4 11,9 49,0 370,8 2018 172,3 0,0 0,0 0,0 2,4 0,1 174,8 172,8 0,0 0,1 0,0 2,7 0,1 175,7 Elimineerimata on jäetud töötasudelt ja erisoodustustelt arvestatud maksukulud (vt lisa a23) ja neile vastavad sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tulud, kuna nende kulude korral vastaspoolena käsitletud töötajaid. Samuti on elimineerimata kütuse ostmisel tasutud kütuseaktsiis, mis laekub Maksu- ja Tolliametile erasektorisse kuuluvate kütusemüüjate kaudu, kes ei kajastada seda oma müügiarvetel. Lisa a5 Muud nõuded ja ettemaksed mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 Lühiajalised nõuded ja ettemaksed 966,9 985,5 803,3 619,2 705,4 567,0 Nõuded ostjate vastu Brutosummas Ebatõenäoliselt laekuvad Intressinõuded Laekumata dividendid Muud viitlaekumised Laenunõuded (vt lisa a6 ) Laekumata sihtfinantseerimine (vt lisa a19 A) Muud nõuded Tagatisdeposiidid Maksude, lõivude, trahvide ettemaksed ja tagasinõuded Sihtfinantseerimise ettemaksed (vt lisa a19 B) Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 248,6 255,4 -6,8 2,0 0,0 46,4 31,2 227,7 233,8 -6,1 3,3 2,1 26,7 29,7 197,5 203,3 -5,8 2,7 0,0 24,5 34,6 7,3 7,6 -0,3 1,0 0,0 1,2 11,4 9,3 9,7 -0,4 2,5 0,0 0,8 11,8 6,8 7,2 -0,4 1,8 0,0 0,1 12,7 443,6 535,9 425,2 444,0 535,7 447,6 18,9 55,4 20,2 36,4 18,9 16,5 6,5 0,6 10,7 0,5 5,2 0,6 1,9 2,4 0,7 0,4 0,3 0,4 59,9 57,2 58,1 98,0 97,7 72,9 59,0 43,9 24,6 48,8 36,1 18,9 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 694,0 675,9 685,6 708,0 722,3 732,8 Laenunõuded (vt lisa a6 ) Intressinõuded (vt lisa a6) Sihtotstarbelised fondid Nõuded ostjate vastu Laekumata sihtfinantseerimine (vt lisa a19 A) Muud nõuded Ettemaksed osaluste omandamiseks Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 647,5 30,6 0,0 0,2 668,9 0,0 0,0 0,2 678,8 0,0 0,0 0,3 540,4 30,6 88,0 0,1 560,2 0,0 123,2 0,0 580,9 0,0 115,4 0,0 5,2 0,0 0,0 5,2 0,0 0,0 8,8 0,0 5,9 0,0 4,8 0,8 0,7 0,0 0,3 0,0 0,4 0,0 1,7 0,9 0,9 43,0 38,6 36,1 1 660,9 1 661,4 1 488,9 1 327,2 1 427,7 1 299,8 Nõuded ja ettemaksed kokku 142 Konsolideeritud rahavoogude aruandes on põhivara müügist saadud tulu korrigeeritud laekumata nõuete suurenemisega summas 0,4 mln eurot (2018. aastal vähenemine 0,2 mln eurot). Konsolideerimata rahavoogude aruandes on põhivara müügist saadud tulu korrigeeritud laekumata nõuete suurenemisega summas 0,2 mln eurot (2017. aastal vähenemine 0,2 mln eurot). Riik on moodustanud sihtotstarbelisi fonde ettevõtluse arendamiseks, suunates sinna eelkõige Euroopa Liidu toetustest saadud vahendid. Sihtotstarbelisi fonde hallatakse riigi sihtasutustes peamiselt laenude andmiseks ja tagamiseks. Sihtotstarbelised fondid Konsolideerimata 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 25,0 14,6 48,4 88,0 66,7 16,9 39,6 123,2 66,3 16,7 32,4 115,4 SA KredEx poolt hallatavad laenude, tagatiste ja eksporditehingute fondid AS KredEx Krediidikindlustuse poolt hallatav edasikindlustusandja deposiit Maaelu Edendamise SA poolt hallatavad maaelu arengu sihtfondid Sihtotstarbelised fondid kokku Sihtotstarbelistelt fondidelt teenitud tulud ja kulud (vt lisa a27) Konsolideerimata 2019 2018 -0,1 0,4 0,2 0,1 -1,1 -1,6 -1,0 -1,1 SA KredEx poolt hallatavad laenude, tagatiste ja eksporditehingute fondid AS KredEx Krediidikindlustuse poolt hallatav edasikindlustusandja deposiit Maaelu Edendamise SA poolt hallatavad maaelu arengu sihtfondid Sihtotstarbelistelt fondidelt teenitud tulud ja kulud kokku 2019. aastal kandis riik sihtotstarbelistesse fondidesse täiendavalt 11,9 mln eurot (2018. aastal 8,9 mln eurot). Fondidest laekus tagasi 2,5 mln eurot (2018. a 0 eurot). SA KredEx fondidest suunati ümber osaluse mitterahaliseks sissemakseks 43,6 mln eurot (vt lisa a8 B). Konsolideerimata rahavoogude aruandes on investeeringud sihtotstarbelistesse fondidesse kajastatud investeerimistegevuse rahavoogudes real "Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel". Lisa a6 Antud laenud mln eurot Jääk seisuga 31.12.2017 Lühiajaline osa (vt lisa a5) Brutosummas Ebatõenäoliselt laekuvad Pikaajaline osa (vt lisa a5) Brutosummas Vähendatud diskonteerimisest Ebatõenäoliselt laekuvad Jääk seisuga 31.12.2018 Lühiajaline osa (vt lisa a5) Brutosummas Ebatõenäoliselt laekuvad Pikaajaline osa (vt lisa a5) Brutosummas Vähendatud diskonteerimisest 43,6 3,3 4,6 -1,3 40,3 68,2 -25,8 -2,1 40,4 3,0 3,7 -0,7 37,4 61,9 -23,3 143 21,9 1,1 1,1 0,0 20,8 20,8 0,0 0,0 9,1 0,3 0,3 0,0 8,8 8,8 0,0 647,9 30,2 34,1 -3,9 617,7 679,4 0,0 -61,7 649,1 26,4 29,9 -3,5 622,7 688,0 0,0 713,4 34,6 39,8 -5,2 678,8 768,4 -25,8 -63,8 698,6 29,7 33,9 -4,2 668,9 758,7 -23,3 43,8 3,3 4,6 -1,3 40,5 68,4 -25,8 -2,1 40,5 3,0 3,8 -0,8 37,5 62,0 -23,3 549,8 9,4 10,1 -0,7 540,4 577,4 0,0 -37,0 531,5 8,8 9,4 -0,6 522,7 559,7 0,0 Kokku Muud laenud Järelmaksunõuded Konsolideerimata Kokku Muud laenud Kapitalirendinõuded Järelmaksunõuded Konsolideeritud 593,6 12,7 14,7 -2,0 580,9 645,8 -25,8 -39,1 572,0 11,8 13,2 -1,4 560,2 621,7 -23,3 Ebatõenäoliselt laekuvad Jääk seisuga 31.12.2019 Lühiajaline osa (vt lisa a5) Brutosummas Ebatõenäoliselt laekuvad Pikaajaline osa (vt lisa a5) Brutosummas Vähendatud diskonteerimisest Ebatõenäoliselt laekuvad Laenudega seotud tulud ja kulud 2018. a Intressitulu laenudelt (vt lisa a27, a21) Keskmine intressimäär Arvestatud intressitulu diskonteeritud nõuetelt (vt lisa a27) Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks arvamisest (vt lisa a26) Laenudega seotud tulud ja kulud 2019. a Intressitulu laenudelt (vt lisa a27, a21) Keskmine intressimäär Arvestatud intressitulu diskonteeritud nõuetelt (vt lisa a27) Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks arvamisest (vt lisa a26) -1,2 37,9 2,8 3,0 -0,2 35,1 57,4 -21,2 -1,1 0,0 2,3 0,1 0,1 0,0 2,2 2,2 0,0 0,0 -65,3 638,5 28,3 33,6 -5,3 610,2 667,6 0,0 -57,4 -66,5 678,7 31,2 36,7 -5,5 647,5 727,2 -21,2 -58,5 -1,2 -37,0 37,9 513,9 2,8 8,6 3,0 9,1 -0,2 -0,5 35,1 505,3 57,4 542,3 -21,2 0,0 -1,1 -37,0 Kokku Muud laenud Järelmaksunõuded Konsolideerimata Kokku Muud laenud Kapitalirendinõuded Järelmaksunõuded Konsolideeritud -38,2 551,8 11,4 12,1 -0,7 540,4 599,7 -21,2 -38,1 0,3 0,1 4,2 4,6 0,3 0,7 1,0 0,7% 0,6% 0,6% 0,7% 0,7% 0,1% 0,2% 1,6 0,0 0,0 1,6 1,6 0,0 1,6 1,0 0,0 -4,7 -3,7 0,9 0,1 1,0 0,2 0,0 5,1 5,3 0,2 0,5 0,7 0,5% 0,0% 0,8% 0,8% 0,5% 0,1% 0,1% 1,5 0,0 0,0 1,5 1,5 0,0 1,5 0,3 0,0 -3,0 -2,7 0,3 0,1 0,4 Järelmaksunõuded kajastavad maareformi seaduse alusel erastatud maa eest tasumata summat. Kapitalirendinõuded kajastavad Riigi Kinnisvara AS nõudeid peamiselt kohaliku omavalitsuse üksuste vastu. Riigi (konsolideerimata) suuremad nõuded: a) Eesti riigi poolt EFSF kaudu väljastatud laenud kokku summas 451,9 mln eurot (2018. aasta lõpus 454,6 mln eurot) (Kreeka, Iirimaa ja Portugali toetusprogrammid). Vastav summa on ühtlasi kajastatud riigi võlakohustistes (vt lisa a17). 2019. a lõpu seisuga võeti lisaks arvele pikaajalised intressinõuded Kreeka vastu (vt lisa a5) ja intressikohustised ESFSi kaudu laenatud vahenditelt summas 30,6 mln eurot (vt lisa a15) tulenevalt Euroopa Liidu riikide poolt otsustatud intressimaksete tähtaja pikendamisest. b) pankadelt välja ostetud laekumata õppelaenunõuded summas 0,5 mln eurot (31.12.2018 seisuga 0,6 mln eurot). Õppelaenude jäägid pankades on kajastatud riigi tingimusliku kohustusena (vt lisa a30), kuna need võivad tasumata jäämisel pöörduda nõueteks riigi vastu. c) Keskkonnainvesteeringute Keskusele 53,4 mln eurot (31.12.2018 seisuga 67,4 mln eurot) Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatavate veeprojektide elluviimiseks vajaliku omafinantseeringu rahastamiseks; d) e) SA-le KredEx ettevõtlusele edasilaenamiseks 7,6 mln eurot (31.12.2018 seisuga 8,9 mln eurot); AS-le Estonian Air (pankrotis) antud laen summas 37,0 mln eurot, hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks (31.12.2017 seisuga sama). Riigi sihtasutuste poolt väljastatud laenude maht konsolideeritud aruandes oli aasta lõpul 187,4 mln eurot (31.12.2018 seisuga 167,7 mln eurot). Suurimad laenuportfellid olid SA-l KredEx, Maaelu Edendamise SA-l ja SA-l Keskkonnainvesteeringute Keskus. 2019. aastal andis riik (konsolideerimata) välja uusi laene summas 0,9 mln eurot (2018. aastal 0,2 mln eurot). Sellest 0,2 mln eurot anti mitterahaliselt maa müügi järelmaksudena (2018. a 0 eurot). Tagasi laekus 20,7 mln eurot (2018. aastal 24,4 mln eurot). 2019. aastal andis riik (konsolideeritud) välja uusi laene summas 26,2 mln eurot (2018. aastal 38,4 mln eurot). Sellest 0,2 mln eurot anti mitterahaliselt maa müügi järelmaksudena (2018. a 0 eurot). Tagasi laekus 42,8 mln eurot (2018. aastal 51,4 mln eurot). 144 Lisa a7 Varud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 Mobilisatsioonivarud Riigi tegevusvarud hädaolukorraks Vedelkütuse varud Muud tooraine ja materjali varud Lõpetamata toodang Valmistoodang Ostetud kaubad müügiks Ümberklassifitseeritud põhivarad müügiks 1,3 0,6 137,4 91,7 54,1 33,3 1,8 1,4 0,6 112,0 93,6 40,4 29,0 2,9 5,5 0,6 118,0 81,3 31,7 22,3 3,1 1,3 0,5 0,0 15,4 0,0 1,8 0,0 1,4 0,5 0,0 21,3 0,0 1,0 0,8 5,5 0,5 0,0 18,8 0,3 1,3 1,2 10,4 24,6 15,0 0,0 0,0 0,0 Ettemaksed varude eest Varud kokku 0,1 330,7 3,6 308,1 4,6 282,1 0,0 19,0 3,6 28,6 4,4 32,0 Vedelkütuse varud on vedelkütusevaru seaduse alusel AS-i Vedelkütusevaru Agentuur poolt hoitavad riigi strateegilised varud. Seoses kütuse turuhinna muutusega tühistati riigi konsolideeritud aruandes vedelkütusevaru varasemat allahindlust 16,5 mln euro võrra (2018. a allahindlus 4,0 mln eurot). Kulu varude allahindlusest ja selle tühistamine on kajastatud lisas a26. Alates 01.01.2019 jõustunud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatuse kohaselt rahastatakse teatud ravimeid ja vaktsiine Eesti Haigekassa eelarvest. Sellega seoses andis riik aasta alguses Eesti Haigekassale üle varud summas 9,4 mln eurot. Üleandmine on kajastatud varude ja netovarade muutusena. Lisa a8 Osalused sihtasutustes mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Rida-realt konsolideeritud sihtasutuste nimekiri ja tähtsamad majandusnäitajad on esitatud lisas a1 B1. 2018. a omandas SA Tartu Ülikooli Kliinikum 51% ASi Põlva Haigla aktsiatest, tehes haiglale rahalise sissemakse summas 0,8 mln eurot (seisuga 31.12.2017 ettemakse). Omandatud netovarade väärtus oli kokku 2,0 mln eurot ning vähemusosaluseks loeti 1,3 mln eurot. Haiglal oli omandamise hetkel raha 0,9 mln eurot. B. Konsolideerimata aruanne Valitsussektorisse kuuluvad Valitsussektorisse mittekuuluvad Jääk seisuga 31.12.2017 Rahalised sissemaksed Rahalised väljamaksed Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27) Jääk seisuga 31.12.2018 Rahalised sissemaksed Mitterahalised sissemaksed Ümberklassifitseerimine Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27) 225,5 0,1 -0,4 -0,1 225,1 0,1 37,0 97,1 -0,9 41,9 20,0 0,0 0,0 61,9 0,0 0,0 -53,5 0,0 267,4 20,1 -0,4 -0,1 287,0 0,1 37,0 43,6 -0,9 Jääk seisuga 31.12.2019 358,4 8,4 366,8 2019. a liikumised: Maaelu Edendamise SA tõsteti ümber valitsussektorisse (osalus 53,5 mln eurot). 145 Kokku Asutamisel tehti sissemaksed SA-le Eesti Ajaloomuuseum 19,3 mln eurot ja SA-le Rannarootsi Muuseum 0,5 mln eurot. Täiendavad sissemaksed tehti SA-le Eesti Kunstimuuseum (17,3 mln eurot). SA KredEx hallatavatest riigi sihtotstarbelistest fondidest klassifitseeriti ümber osaluse mitterahaliseks sissemakseks 43,6 mln eurot (vt lisa a5). 2018. a liikumised: Rahaline sissemakse summas 20,0 mln eurot tehti Maaelu Edendamise SA-le. Rahaline sissemakse summas 0,1 mln eurot tehti Eesti Maaelumuuseumid SA-le. Kohalike omavalitsuste üksustele anti üle osalused SA-s Võrumaa Arenguagentuur, SA-s Tuuru, SA-s Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus ja SA-s Saaremaa Arenduskeskus. E-Tervise SA likvideeriti, likvideerimisjaotisena laekus 0,4 mln eurot. SA Eesti Välispoliitika Instituut ühendati SA-ga Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskus. SA Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus likvideeriti. C. Teistele valitsussektori üksustele üle antud riigiasutused 2018. a andis riik Tartu Ülikoolile üle riigi teadusasutused Tartu Observatoorium ja Eesti Biokeskus. Kohaliku omavalitsuse üksusele anti üle Kosejõe Kool. Üleandmisel eemaldatud varad, kohustised ja netovara: Varad Kohustised Raha -0,5 Nõuded ja ettemaksed -0,1 Materiaalne põhivara -0,7 Immateriaalne põhivara -0,1 Võlad tarnijatele ja töötajatele -0,3 Riigile kuuluv netovara -1,1 Kokku -1,4 -1,4 Lisa a9 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Rida-realt konsolideeritud tütarettevõtjate ja kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidusettevõtjate nimekiri ja tähtsamad majandusnäitajad on esitatud lisas a1 B2. 2019. a sõlmis Eesti Energia grupp lepingu 20 päikesepargi projekti ostmiseks Poolas. Seisuga 31.12.2019 oli omandatud 6 tütarettevõtjat 18 päikesepargi haldamiseks 16,0 mln eurot eest, millest 1,6 mln jäi tagatisrahana tasumata . Omandamisel arvele võetud varad: Varad Raha 0,6 Nõuded ja ettemaksed 0,4 Materiaalne põhivara 12,2 Firmaväärtus 2,8 Kokku 16,0 Eesti Energia grupp müüs 2019. a tütarettevõtja 4E Biofond OÜ (osalus enne müüki 69,9%). Müügist laekus 1,1 mln eurot. Bilansist eemaldati tütarettevõtja raha 0,5 mln eurot, osalus sidusettevõtjates 3,0 mln eurot ja vähemusosalus 1,0 mln eurot. Kahjum tütarettevõtja müügist oli 1,4 mln eurot (vt lisa a27). Tallinna Sadam AS maksis 2019. a vähemusosalusele dividende 11,6 mln eurot. 2018. a omandas AS Eesti Energia 100% Nelja Energia ASi aktsiatest, mille eest tasuti 281,3 mln urot. Seejärel osteti välja Nelja Energia ASi vähemusosalused Hiiumaa Offshore OÜ-s ning 4Energia UAB-s, mille eest tasuti 1,7 mln eurot. Omandamisel arvele võetud varad ja kohustised: Varad Kohustised Raha 31,4 Nõuded ja ettemaksed 15,6 Varud 5,6 Pikaajalised nõuded 0,3 Osalused sidusettevõtjates 3,5 146 Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara (sh firmaväärtus 19,9 mln eurot) Võlad tarnijatele ja töötajatele Edasilükkunud tulumaksukohustis Laenukohustised Eraldised Tuletisinstrumendid Vähemusosalus Riigile kuuluv netovara Kokku 443,2 20,2 7,8 13,0 211,2 0,2 3,6 2,7 281,3 519,8 519,8 2018. a AS Tallinna Sadam aktsiate avaliku enampakkumisega seotud riigile kuulunud aktsiate müügist laekus riigile 18,5 mln eurot. Vähemusosalusele emiteeritud ja müüdud aktsiatest laekus ASile Tallinna Sadam 119,9 mln eurot. Vähemusosalusele müüdi kokku 32,7% aktsiatest, mille tulemusena suurenes vähemusosalus 113,3 mln euro võrra, mõju riigi netovaradele 25,1 mln eurot. Sidusettevõtjad 2019 Jääk aasta alguses 2018 58,9 -2,9 0,0 0,0 4,9 0,0 -3,0 57,9 Saadud dividendid Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil (vt lisa a27) Ümberklassifitseerimine Rahalised sissemaksed Saadud valitseva mõju omandamisel Eemaldatud valitseva mõju lõppemisel Jääk aasta lõpus 50,4 -5,2 6,8 -0,4 3,8 3,5 0,0 58,9 2019. a tehtud rahalised sissemaksed: OÜ Rail Baltic Estonia 0,7 mln eurot Eesti, Läti ja Leedu ühisettevõtjasse RB Rail AS; Eesti Energia AS 4,2 mln eurot Enefit Jordan B.V. kontserni. Eesti Energia grupp müüs tütarettevõtja 4E Biofond OÜ, kellele kuulusid sidusettevõtjad OÜ Oisu Biogaas ja OÜ Vinni Biogaas bilansilise väärtusega 3,0 mln eurot. 2018. a tehtud rahalised sissemaksed: OÜ Rail Baltic Estonia 0,6 mln eurot Eesti, Läti ja Leedu ühisettevõtjasse RB Rail AS; Eesti Energia AS 3,2 mln eurot Enefit Jordan B.V. kontserni. Eesti Energia AS omandas seoses tütarettevõtja Nelja Energia ASi soetamisega olulise mõju sidusettevõtjates Oisu Biogaas OÜ, Vinni Biogas OÜ, Empower 4Wind OÜ, Team Baldiski OÜ ja Wind Controller JV OY. SA Tallinna Teaduspark Tehnopol klassifitseeris osaluse Tehnopol 1KV OÜ-s ümber finantsinvesteeringutesse seoses hinnanguga olulise mõju puudumise kohta. B. Konsolideerimata aruanne Valitsussektorisse kuuluvad tütarettevõtjad Jääk seisuga 31.12.2017 Rahalised sissemaksed Mitterahalised sisse- ja väljamaksed Laekunud osaluste müügist ja likvideerimisest Kasum osaluste müügist Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27) Jääk seisuga 31.12.2018 Rahalised sissemaksed Mitterahalised sisse- ja väljamaksed Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a27) Jääk seisuga 31.12.2019 147 462,7 1,8 16,5 0,0 0,0 -4,0 477,0 1,7 1,4 7,2 487,3 Valitsussektorisse mittekuuluvad tütarettevõtjad 3 631,4 40,0 -1,2 -18,8 2,6 -42,1 3 611,9 0,0 0,2 -449,0 3 163,1 Sidusettevõtjad 6,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 6,6 0,0 0,0 0,0 6,6 Kokku 4 100,7 41,8 15,3 -18,8 2,6 -46,1 4 095,5 1,7 1,6 -441,8 3 657,0 Täiendavad selgitused valitsussektorisse kuuluvate osaluste kohta 2019. a tehti rahaline sissemakse summas 1,7 mln eurot OÜ-le Rail Baltic Estonia. Riigi Kinnisvara ASile anti mitterahaliste sissemaksetena üle varasid 1,4 mln euro eest. 2018. a tehti rahaline sissemakse summas 1,8 mln eurot OÜ-le Rail Baltic Estonia. Riigi Kinnisvara ASile anti mitterahaliste sissemaksetena üle varasid 19,4 mln euro eest ning saadi tagasi 3,1 mln euro väärtuses. Mitterahalised sissemaksed summas 0,2 mln eurot sai AS Hoolekandeteenused. Täiendavad selgitused valitsussektorisse mittekuuluvate osaluste kohta Riigimetsa Majandamise Keskusele anti mitterahalisi sissemakseid summas 0,3 mln eurot ja saadi summas 0,1 mln eurot. Suurimad osaluste allahindlused ja allahindluste tühistamised: Riigimetsa Majandamise Keskus seoses metsa õiglase väärtuse muutusega -452,8 mln eurot, AS Operail 8,1 mln eurot, AS Nordic Aviation Group -4,4 mln eurot. 2018. aastal toimus AS Tallinna Sadam uute aktsiate avalik enampakkumine, mille käigus müüs riik lisaks osa varasemaid aktsiaid. Aktsiate müügist laekus riigile 18,4 mln eurot, müügikasumiks arvestati 2,6 mln eurot. Enampakkumise tulemusena jäi riigile 67,03% AS Tallinna Sadama aktsiatest. Riik tegi täiendava rahalise sissemakse summas 40,0 mln eurot AS Elering aktsiatesse. AS Kaardikeskus ja Eesti Geoloogiakeskus OÜ likvideeriti, varad anti üle riigile. Likvideerimisjaotistena laekus rahas 0,4 mln eurot. Mitterahalised väljamaksed moodustasid 0,8 mln eurot. Riigimetsa Majandamise Keskusele anti mitterahalisi sissemakseid summas 0,8 mln eurot ja saadi summas 1,6 mln eurot. AS Tallinna Sadam sai mitterahalisi sissemakseid summas 0,4 mln eurot. Suurimad osaluste allahindlused ja allahindluste tühistamised: Riigimetsa Majandamise Keskus -52,5 mln eurot, AS Operail 9,2 mln eurot, AS Eesti Raudtee 6,6 mln eurot, AS Nordic Aviation Group -5,5 mln eurot. Dividenditulu tütar- ja sidusettevõtjatelt Dividendide maksja AS Tallinna Sadam AS Eesti Energia Riigimetsa Majandamise Keskus AS Elering AS Eesti Loto Lennuliiklusteeninduse AS Muud tütarettevõtjad AS Levira (sidusettevõtja) Kokku dividenditulu (vt lisa a27) 2019 23,6 57,0 41,6 29,4 9,0 5,2 4,6 0,8 171,2 2018 105,0 15,8 21,5 20,0 5,5 2,7 4,3 0,4 175,2 Lisa a10 Kinnisvarainvesteeringud mln eurot Konsolideeritud 2019 Jääk perioodi alguses Soetusmaksumus Kogunenud kulum Liikumised aruandeperioodil Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) Müük müügihinnas Müügist saadud kasum/kahjum (vt lisa a22) Soetused ja parendused (vt lisa a13) Üle antud ja saadud mitterahalised sissemaksed Ümberhindlus (vt netovara muutuste aruanne) Üle antud mitterahaline sihtfinantseerimine Ümberklassifitseerimine materiaalse põhivara ja varudega Jääk perioodi lõpus 148 86,3 103,7 -17,4 0,0 -2,5 -1,7 1,4 0,3 0,0 0,1 0,0 2,4 86,3 2018 88,5 104,0 -15,5 -2,2 -2,6 -6,3 5,8 0,4 0,0 0,1 -0,7 1,1 86,3 Konsolideerimata 2019 42,5 43,7 -1,2 -5,4 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 -5,4 37,1 2018 42,4 43,6 -1,2 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,7 0,1 -0,8 0,2 42,5 Konsolideeritud 2019 Soetusmaksumus Kogunenud kulum Sh kasutusrendile antud põhivara jääkmaksumus Sh laenude katteks panditud põhivara jääkmaksumus Hoonestusõiguse seadmise, kasutustasu, rendi- ja üüritulu Kinnisvarainvesteeringute halduskulud Konsolideerimata 2018 110,0 -23,7 69,1 10,7 17,2 -0,6 2019 103,7 -17,4 76,9 12,0 16,4 -0,5 2018 40,5 -3,4 29,2 0,0 4,9 0,0 43,7 -1,2 35,1 0,0 4,5 0,0 Tulevaste perioodide renditulu katkestamatutelt rendilepingutelt on esitatud lisas a30 D. Lisa a11 Materiaalne põhivara mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Maa Jääk seisuga 31.12.2017 Soetusmaksumus Kogunenud kulum Kokku liikumised 2018 Soetused ja parendused (vt lisa a13) Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) Müük müügihinnas Müügist saadud kasum (vt lisa a22) Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine Antud mitterahaline sihtfinantseerimine Üle antud ja saadud mitterahalised sissemaksed Suurenemine seoses valitseva mõju tekkimisega (vt lisa a9) Ümberklassifitseerimine kinnisvarainvesteeringutega Soetusmaksumusse arvestatud eraldised Muu ümberklassifitseerimine Ümberhindlus valuutakursivahedest Ümberhindlus (vt netovara muutuste aruanne) Jääk seisuga 31.12.2018 Soetusmaksumus Kogunenud kulum Keskmine kulumi norm Kapitalirendi tingimustel renditud põhivara jääkmaksumus Kasutusrendile antud põhivara jääkmaksumus Laenude katteks panditud põhivara jääkmaksumus Kokku liikumised 2019 Soetused ja parendused (vt lisa a13) 784,1 784,1 Hooned ja rajatised Kaitseotstarbeline põhivara Lõpetamata Masinad tööd ja ja sead- Muu põ- ettemakmed hivara sed 11,1 9,5 0,0 -15,5 13,2 0,0 -0,4 4 457,3 7 061,1 -2 603,8 339,1 24,9 -286,7 -0,8 0,0 9,0 -19,5 208,7 591,2 -382,5 36,2 20,4 -38,9 0,0 0,0 4,7 0,0 2 174,3 4 157,2 -1 982,9 892,1 95,7 -222,1 -5,3 4,1 0,0 -0,6 87,5 148,3 -60,8 7,5 4,4 -9,2 -0,1 0,0 0,0 0,0 -443,1 821,0 -1,3 0,0 0,0 0,0 -0,2 8 598,7 13 628,7 -5 030,0 842,9 975,9 -558,2 -21,7 17,3 13,7 -20,7 0,0 1,4 0,0 -0,5 -0,1 0,4 1,2 0,3 0,0 0,0 435,0 0,0 7,9 443,2 -0,9 -1,8 0,0 0,0 0,0 0,0 -2,7 0,0 -3,4 0,1 0,0 612,6 0,0 0,0 50,0 0,0 0,0 586,1 -0,3 0,0 12,5 0,0 1,2 -1 272,1 0,0 1,2 -14,3 -0,2 8,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 8,2 795,2 795,2 4 796,4 7 588,6 -2 792,2 4% 244,9 658,9 -414,0 6% 3 066,4 5 194,1 -2 127,7 5% 95,0 160,3 -65,3 6% 443,7 443,7 9 441,6 14 840,8 -5 399,2 0,0 5,7 0,0 135,2 0,2 0,0 141,1 132,9 24,3 0,0 42,5 0,4 0,0 200,1 0,6 84,5 0,0 55,3 0,0 0,0 140,4 24,4 12,7 136,3 18,0 -11,9 8,7 7,8 78,2 8,2 6,2 63,2 724,3 228,0 848,1 149 886,8 886,8 Kokku Hooned ja rajatised Maa Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) Müük müügihinnas Müügist saadud kasum (vt lisa a22) Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine Antud mitterahaline sihtfinantseerimine Suurenemine seoses valitseva mõju tekkimisega (vt lisa a9) Ümberklassifitseerimine kinnisvarainvesteeringutega Muu ümberklassifitseerimine Ümberhindlus (vt netovara muutuste aruanne) Jääk seisuga 31.12.2019 Soetusmaksumus Kogunenud kulum Keskmine kulumi norm Kapitalirendi tingimustel renditud põhivara jääkmaksumus Kasutusrendile antud põhivara jääkmaksumus Laenude katteks panditud põhivara jääkmaksumus B. Kaitseotstarbeline põhivara Lõpetamata Masinad tööd ja ja sead- Muu põ- ettemakmed hivara sed Kokku -0,1 -27,8 23,5 0,2 -0,1 -299,8 -4,6 1,0 10,0 -2,4 -36,7 0,0 0,0 1,4 0,0 -260,4 -3,9 2,6 0,6 0,0 -10,0 -0,1 0,0 0,0 0,0 -0,9 0,0 0,0 0,0 -0,1 -607,9 -36,4 27,1 12,2 -2,6 0,0 0,4 0,0 11,8 0,0 0,0 12,2 4,3 -2,7 0,0 0,0 0,0 -0,9 0,7 4,5 415,8 14,7 178,9 11,0 -659,6 -34,7 7,2 0,6 0,0 0,0 1,1 0,4 9,3 819,6 4 932,7 233,0 3 074,2 103,2 506,9 9 669,6 819,6 7 903,8 -2 971,1 4% 637,9 -404,9 6% 5 397,9 -2 323,7 5% 174,8 -71,6 6% 506,9 15 440,9 -5 771,3 0,0 5,9 0,0 161,1 0,2 0,0 167,2 144,0 22,3 0,0 69,1 0,3 0,0 235,7 1,9 95,5 0,0 52,1 0,0 0,0 149,5 Konsolideerimata aruanne Maa Jääk seisuga 31.12.2017 Soetusmaksumus Kogunenud kulum Kokku liikumised 2018 Soetused ja parendused (vt lisa a13) Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) Müük müügihinnas Müügist saadud kasum (vt lisa a22) Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine Antud mitterahaline sihtfinantseerimine Üle antud mitterahalised sissemaksed Üle viidud kinnisvarainvesteeringutesse Muu ümberklassifitseerimine Ümberhindlus (vt netovara muutuste aruanne) Jääk seisuga 31.12.2018 Soetusmaksumus Kogunenud kulum Keskmine kulumi norm Kapitalirendi tingimustel renditud põhivara jääkmaksumus 140,3 140,3 KaitseotstarHooned beline ja rajati- põhised vara Lõpetamata tööd ja Masinad etteja sead- Muu põ- makmed hivara sed Kokku 10,6 8,7 0,0 -15,1 13,1 0,0 -0,4 -1,3 -0,6 0,1 1 987,6 3 115,3 -1 127,7 56,6 2,7 -157,5 -0,2 0,1 9,0 -19,4 -14,9 0,4 236,4 208,7 591,2 -382,5 36,2 20,4 -38,9 0,0 0,0 4,7 0,0 0,0 0,0 50,0 168,5 497,0 -328,5 34,9 25,6 -31,3 -0,8 0,8 0,0 -0,6 -0,5 0,0 41,7 48,2 74,6 -26,4 1,8 2,7 -4,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,1 0,0 3,2 38,1 369,5 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -331,3 2 709,9 4 575,0 -1 865,1 178,2 429,6 -231,8 -16,1 14,0 13,7 -20,4 -16,8 -0,2 0,1 6,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 6,1 150,9 150,9 2 044,2 3 246,1 -1 201,9 5% 244,9 658,9 -414,0 6% 203,4 532,7 -329,3 6% 50,0 79,4 -29,4 5% 194,7 194,7 2 888,1 4 862,7 -1 974,6 0,0 0,2 0,0 0,1 0,2 0,0 0,5 150 156,6 156,6 Maa Kasutusrendile antud põhivara jääkmaksumus Kokku liikumised 2019 Soetused ja parendused (vt lisa a13) Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) Müük müügihinnas Müügist saadud kasum (vt lisa a22) Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine Antud mitterahaline sihtfinantseerimine Üle antud mitterahalised sissemaksed Üle viidud kinnisvarainvesteeringutesse Muu ümberklassifitseerimine Ümberhindlus (vt netovara muutuste aruanne) Jääk seisuga 31.12.2019 Soetusmaksumus Kogunenud kulum Keskmine kulumi norm Kapitalirendi tingimustel renditud põhivara jääkmaksumus Kasutusrendile antud põhivara jääkmaksumus KaitseotstarHooned beline ja rajati- põhised vara Lõpetamata tööd ja Masinad etteja sead- Muu põ- makmed hivara sed Kokku 0,6 2,7 0,0 0,0 0,0 0,0 3,3 18,3 8,5 0,0 -22,0 20,0 0,2 -0,1 -1,4 5,9 0,4 43,2 1,6 -159,6 -0,5 0,3 10,0 -2,4 -8,4 -0,5 202,1 -11,9 8,7 -36,7 0,0 0,0 1,4 0,0 0,0 0,0 14,7 6,1 23,3 -34,0 -0,1 -0,1 0,2 0,0 -1,1 0,0 17,9 -26,2 2,1 -3,8 0,0 0,0 0,1 0,0 -27,6 0,0 1,9 9,2 282,3 -0,6 0,0 0,0 0,0 -0,1 -0,1 0,0 -272,3 38,7 326,5 -234,7 -22,6 20,2 11,9 -2,6 -38,6 5,4 -35,3 6,8 0,6 0,0 0,0 1,1 0,0 8,5 169,2 2 087,4 233,0 209,5 23,8 203,9 2 926,8 169,2 3 370,3 -1 282,9 5% 637,9 -404,9 6% 550,9 -341,4 6% 55,3 -31,5 6% 203,9 4 987,5 -2 060,7 0,0 0,2 0,0 0,1 0,2 0,0 0,5 0,6 0,6 0,0 0,0 0,0 0,0 1,2 Mitterahalise sihtfinantseerimisena sai riik varasid väljastpoolt avalikku sektorit 11,7 mln euro eest (2018. aastal 13,5 mln eurot). Mitterahalise sihtfinantseerimisena andis riik väljapoole avalikku sektorit varasid 0,1 mln euro väärtuses (2018. aastal 9,7 mln eurot). Tulevaste perioodide renditulu katkestamatutelt rendilepingutelt on esitatud lisas a30 D. Lisa a12 Immateriaalne vara mln eurot A. Immateriaalne põhivara Konsolideeritud 2019 Jääk perioodi alguses Soetusmaksumus Kogunenud kulum Kokku liikumised Soetused ja parendused (vt lisa a13) Kulum ja allahindlus (vt lisa a25) Ümberklassifitseerimine materiaalsest põhivarast Valuuta ümberarvestuse kursivahed Mitterahalised sissemaksed Suurenemine seoses valitseva mõju tekkimisega (vt lisa a9) Antud mitterahaline sihtfinantseerimine Jääk perioodi lõpus 151 Konsolideerimata 2018 2019 2018 212,1 496,4 -284,3 31,9 73,7 -45,4 0,5 0,4 0,0 161,4 411,2 -249,8 50,7 66,6 -39,4 2,5 0,9 -0,1 91,5 289,1 -197,6 13,7 43,6 -29,7 -0,1 0,0 0,0 76,8 254,9 -178,1 14,7 41,1 -26,2 -0,1 0,0 -0,1 2,8 20,2 0,0 0,0 -0,1 244,0 0,0 212,1 -0,1 105,2 0,0 91,5 Konsolideeritud 2019 Soetusmaksumus Kogunenud kulum Keskmine kulumi norm Konsolideerimata 2018 558,1 -314,2 8,6% 2019 496,4 -284,3 8,7% 2018 320,3 -215,1 9,7% 289,1 -197,6 9,6% Immateriaalse põhivarana on riigis (konsolideerimata) võetud arvele arvutitarkvara. Konsolideeritud aruandes kajastuvad lisaks arvutitarkvarale olulisemate varadena veel Eesti Energia AS USA-s Utah' osariigis omandatud kaevandamisõigus summas 21,9 mln eurot (31.12.2018 seisuga 21,8 mln eurot) ning kulutused põlevkivivarude uurimiseks 2,1 mln eurot (31.12.2018 seisuga 2,0 mln eurot). Riigi tütarettevõtjad kajastavad tütarettevõtjate tekkinud firmaväärtusi kokku summas 24,9 mln eurot (31.12.2018 seisuga 22,1 mln eurot). Kuna firmaväärtusi arvestavad tütarettevõtjad koostavad oma aruandeid rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS) alusel, ei ole firmaväärtusi amortiseeritud. B. Immateriaalne käibevara Konsolideeritud 2019 Jääk perioodi alguses Soetused Arvestatud kasvuhoonegaaside emissiooni katteks (vt lisa a16 C) Müügid Jääk perioodi lõpus 2018 126,3 87,7 -87,4 -50,6 76,0 97,1 89,5 -60,3 0,0 126,3 Immateriaalse käibevarana on kajastatud Eesti Energia AS grupi poolt ostetud saastekvootide ühikud ja päritolusertifikaadid. Lisa a13 Investeeringud tegevusalade lõikes mln eurot 24,9 18,2 0,2 0,1 0,3 0,2 0,2 4,3 0,2 0,3 0,8 0,1 0,0 18,0 3,2 0,7 152 17,1 0,8 1,4 0,9 2,0 1,6 0,5 0,8 5,7 0,1 2,9 0,0 0,4 12,8 1,1 1,3 78,6 20,3 20,7 2,6 11,3 0,3 13,2 0,9 8,0 0,4 0,3 0,5 0,1 65,4 17,9 8,8 24,8 1,0 0,1 0,2 0,2 6,2 0,2 0,8 14,9 0,8 0,4 0,0 0,0 14,9 1,6 0,1 821,0 245,6 257,2 20,2 12,4 107,0 10,2 30,0 9,0 16,3 79,7 25,8 7,6 724,3 288,6 238,0 66,6 5,6 10,4 4,8 10,1 1,2 3,7 2,1 7,9 0,1 18,8 0,3 1,6 73,7 6,7 13,1 Kokku Muu materiaalne põhivara Masinad ja seadmed Info- ja kommunikatsioonitehnika Hooned ja rajatised 9,5 3,6 0,1 0,8 0,0 5,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 12,7 3,6 1,2 Immateriaalne põhivara Transport Kütus ja energia 0,4 0,2 0,0 0,0 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,3 0,0 0,0 Lõpetamata ehitus ja ettemaksed 2018. a (vt lisa a10, a11, a12) Transport Kütus ja energia Põllu- ja metsamajandus Muu majandus Riigikaitse Tervishoid Haridus Avalik kord ja julgeolek Vaba aeg, kultuur, religioon Üldised valitsussektori teenused Keskkonnakaitse Sotsiaalne kaitse 2019. a (vt lisa a10, a11, a12) Maa Konsolideeritud aruanne Kinnisvarainvesteeringud A. 1 042,9 295,3 290,1 29,6 36,5 121,5 28,0 38,9 45,7 18,0 102,9 26,7 9,7 922,1 322,7 263,2 Muu materiaalne põhivara 1,2 13,1 0,3 10,4 2,4 7,7 0,5 0,1 2,9 0,1 Kokku 0,4 1,8 2,3 0,4 0,6 1,7 0,0 2,6 0,1 0,5 Masinad ja seadmed Info- ja kommunikatsioonitehnika Hooned ja rajatised 0,2 11,3 0,0 0,5 0,7 0,5 0,3 0,2 0,1 0,3 Immateriaalne põhivara 3,0 0,0 4,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Lõpetamata ehitus ja ettemaksed 0,0 0,1 0,0 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Maa Kinnisvarainvesteeringud Põllu- ja metsamajandus Muu majandus Riigikaitse Tervishoid Haridus Avalik kord ja julgeolek Vaba aeg, kultuur, religioon Üldised valitsussektori teenused Keskkonnakaitse Sotsiaalne kaitse 24,4 -14,9 75,0 20,1 22,0 7,9 20,0 38,8 1,6 2,8 4,0 9,8 1,1 4,7 2,3 8,6 1,1 15,9 0,6 5,8 33,6 21,5 92,7 37,0 29,1 26,7 22,5 58,3 5,3 9,5 0,4 0,3 9,1 0,7 1,1 0,3 0,6 0,7 0,0 0,0 Rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud tarnijatele põhivara eest tasumata võla suurenemisega 13,8 mln euro võrra (2018. aastal 2,6 mln eurot). Kokku Immateriaalne põhivara Lõpetamata ehitus ja ettemaksed Muu materiaalne põhivara Masinad ja seadmed Info- ja kommunikatsioonitehnika Hooned ja rajatised Maa Konsolideerimata aruanne Kinnisvarainvesteeringud B. 2018. a (vt lisa a10, a11, a12) Transport Põllu- ja metsamajandus Muu majandus Riigikaitse Haridus Avalik kord ja julgeolek Üldised valitsussektori teenused Vaba aeg, kultuur, religioon Keskkonnakaitse Sotsiaalne kaitse Tervishoid 2019. a (vt lisa a10, a11, a12, a31E) 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 8,7 3,5 0,2 0,0 5,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 2,7 0,1 0,0 0,1 0,2 1,1 0,3 0,8 0,0 0,0 0,0 0,1 12,8 0,0 0,6 1,0 1,6 0,5 5,7 2,9 0,0 0,0 0,5 0,0 12,8 0,7 1,6 0,2 0,3 0,8 8,0 0,3 0,2 0,3 0,0 0,4 23,1 0,2 0,0 0,0 6,2 0,8 14,9 0,4 0,6 0,0 0,0 0,0 369,5 175,3 0,0 0,4 107,1 31,6 9,0 16,6 3,8 25,7 0,0 0,0 41,1 2,7 4,2 3,1 1,2 1,5 7,9 17,8 0,1 0,2 1,6 0,8 470,7 182,5 6,6 4,8 121,6 36,3 45,8 38,8 4,7 26,2 2,1 1,3 0,0 8,5 1,6 9,1 14,2 10,8 282,3 43,6 370,1 Transport Põllu- ja metsamajandus Muu majandus Riigikaitse Haridus Avalik kord ja julgeolek Üldised valitsussektori teenused Vaba aeg, kultuur, religioon Keskkonnakaitse Sotsiaalne kaitse Tervishoid 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,5 0,0 0,0 5,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,2 0,0 0,1 0,5 0,2 0,2 0,0 0,3 0,0 0,1 0,2 1,2 2,3 0,5 1,7 2,6 0,0 0,1 0,4 0,0 0,5 0,4 0,3 0,3 2,3 7,7 0,1 0,0 2,3 0,1 0,2 0,1 0,0 0,0 9,1 0,7 0,3 0,4 0,1 0,0 0,0 0,1 165,3 0,2 1,0 75,3 21,6 7,9 8,9 0,8 1,3 0,0 0,0 2,6 3,3 3,8 1,1 1,4 8,6 15,3 0,2 0,5 5,8 1,0 172,2 4,1 6,5 93,1 26,6 26,7 27,5 1,3 4,2 6,6 1,3 Rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud tarnijatele põhivara eest tasumata võla suurenemisega 11,8 mln euro võrra (2018. a vähenemine 3,6 mln eurot). 153 Lisa a14 Bioloogilised varad mln eurot A. Bioloogilise vara jaotus liikide vahel Konsolideeritud 31.12.2019 Realiseeritav riigimets Loomad Taimed ja istandused Kokku bioloogiline vara Sh käibevara Sh põhivara B. 683,4 0,2 8,4 692,0 26,2 665,8 31.12.2018 Konsolideerimata 31.12.2017 1 146,8 0,2 7,6 1 154,6 50,0 1 104,6 31.12.2019 1 400,6 0,2 6,7 1 407,5 48,9 1 358,6 31.12.2018 25,4 0,1 0,1 25,6 2,5 23,1 11,7 0,1 0,1 11,9 1,2 10,7 10,5 0,1 0,1 10,7 1,0 9,7 Bioloogilise vara liikumine Konsolideeritud 2019 Jääk perioodi alguses Kokku liikumised Müüdud müügihinnas Kasum müügist Tulem õiglase väärtuse muutusest Jääk perioodi lõpus C. 31.12.2017 Konsolideerimata 2018 1 154,6 -462,6 -0,1 0,1 -462,6 692,0 2019 1 407,5 -252,9 -0,2 0,2 -252,9 1 154,6 2018 11,9 13,7 -0,1 0,1 13,7 25,6 10,7 1,2 -0,2 0,2 1,2 11,9 Riigimetsa kogused ja realiseeritava riigimetsa õiglase väärtuse leidmiseks kasutatud näitajad Mõõtühik Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 Koguselised näitajad Majandatava metsa alune tuh ha 737,7 739,0 pindala Majandatava metsa artuh tm 116 115,9 117 446,4 vestuslik kogus Mittemajandatava metsa tuh ha 300,3 292,9 alune pindala Mittemajandatava metsa tuh tm 61 322,9 58 622,1 arvestuslik kogus Metsa väärtuse hindamiseks kasutatud prognoosid Keskmine prognoositud puidumüügi kogus aastas Keskmine prognoositud puidu müügihind Keskmine prognoositud metsamajandamise tulu aastas Keskmine prognoositud metsamajandamise kulu aastas Diskontomäär Inflatsioonimäär metsandussektoris 759,7 7,8 7,8 7,7 122 882,1 1 683,5 1 683,5 1 641,9 255,1 0,5 0,5 0,5 50 456,0 111,1 111,1 90,6 tuh m3 3 752,0 3 866,9 3 941,0 38,0 38,0 38,0 eur/m3 46,9 52,6 50,0 50,0 55,0 46,5 mln eur 176,0 203,6 196,9 1,9 2,1 1,8 mln eur -160,2 -161,9 -155,4 -1,3 -1,7 -1,5 % 4,85 5,86 5,69 4,85 5,86 5,69 % 2,53 2,23 2,70 2,53 2,23 2,70 Riigimetsa peamine majandaja on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Konsolideerimata aruandes kajastub majandatav mets Luua Metsanduskoolis. RMK planeerib raiet selliselt, et küpseks saanud metsa raiutaks võimalikult ühtlases mahus. Tegelik raiemaht suurenes 2019. aastal võrreldes varasema aastaga 5,9% (2018. a vähenemine 2,0%). 154 RMK sai 2019. a riigilt metsamaad kokkuvõttes juurde 6,1 tuh ha (2018. andis tagasi 20,7 tuh ha). Mittemajandatava metsamaa pindala suurenemine ja majandatava metsamaa pindala vähenemine tulenes uute metsaalade range kaitse alla võtmisest. RMK metsa väärtuse hindamisel kasutatud sisendite võrdlus tegelike näitajatega Tegelik 2019 Mõõtühik Aastane raiemaht Metsamajandamise tulu ühiku kohta Metsamajandamise kulu ühiku kohta Inflatsiooni määr metsandussektoris tuh m3 eur/m3 eur/m3 % Prognoositud 2020-2029 keskmine 3 946,4 54,3 42,8 1,0 3 714,0 46,9 42,8 2,5 Prognoositud 2019-2028 keskmine Tegelik 2018 3 728,4 55,3 37,0 15,6 3 828,9 52,6 41,8 2,2 Puidu müügi maht ja keskmine hind RMK-s 2019 EUR/m³ Raieõiguse müük Metsamaterjali müük Raidmete müük Hakkpuidu müük 2018 Maht (tuh m3) 16,1 55,5 16,0 35,3 EUR/ m³ 11,8 3 743,8 1,8 189,0 Maht (tuh m3) 14,7 56,3 8,5 31,6 20,0 3 558,0 1,9 148,5 Metsamaa pindala peapuuliikide kaupa RMK-s hektarites 2019 Mittemajandatav mets Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall lepp Teised Kokku 141 612 45 847 83 219 12 868 9 108 4 027 3 063 299 744 2018 Majandatav mets 280 691 167 729 225 259 26 601 12 857 14 492 2 298 729 927 Pindala kokku 422 303 213 576 308 478 39 469 21 965 18 519 5 361 1 029 671 Mittemajandatav mets 139 748 43 935 81 104 11 996 8 689 3 935 2 925 292 332 Majandatav mets 281 920 168 208 226 033 26 035 12 781 13 909 2 402 731 288 Pindala kokku 421 668 212 143 307 137 38 031 21 470 17 844 5 327 1 023 620 Metsa tagavara peapuuliikide kaupa RMK-s tuh m3-tes 2019 Mittemajandatav mets Mänd Kuusk Kask Haab Sanglepp Hall lepp Teised Kokku 29 660,6 9 608,1 15 330,8 3 410,0 1 996,3 640,0 566,0 61 211,9 2018 Majandatav mets 52 079,3 22 904,4 30 951,6 4 084,1 2 097,5 1 993,4 322,1 114 432,4 155 Kokku 81 739,8 32 512,5 46 282,4 7 494,1 4 093,9 2 633,4 888,1 175 644,3 Mittemajandatav mets Majandatav mets 28 635,4 9 085,7 14 677,3 3 076,8 1 881,6 617,7 536,7 58 511,0 52 420,1 23 066,8 31 495,7 4 277,4 2 118,9 2 034,5 349,6 115 762,9 Kokku 81 055,5 32 152,5 46 172,9 7 354,1 4 000,4 2 652,2 886,3 174 273,9 Maavaravarud 1,2 2,5 2,5 2,4 3,3 2,8 2,4 0,9 1,9 0,8 0,8 0,8 2,4 0,6 2,1 1,6 0,4 2,1 1 159,7 141,4 50,6 326,8 41,6 7,0 166,4 3,3 2 378,1 11,8 7,5 6,6 172,9 1,9 10,8 405,7 44,3 0,0 0,0 0,0 0,0 421,9 5 358,2 969,1 57,2 17,8 190,9 12,6 2,5 67,4 3,5 1 245,1 14,9 10,0 8,1 72,5 2,8 5,2 255,5 100,1 1 373,9 170,9 1 129,7 731,0 205,2 1,6 2,4 2,4 2,3 3,3 2,7 2,3 0,9 1,8 0,8 0,7 0,8 2,4 0,6 2,0 1,5 0,4 2,1 Varu maksumus (mln eurot) 946,7 56,8 20,3 138,5 12,5 2,5 70,5 3,5 1 245,1 14,9 10,0 8,0 71,1 3,1 5,2 261,7 105,4 1 363,8 170,9 1 129,1 731,0 205,3 Aktiivne tarbevaru mln t mln m3 mln m3 mln m3 mln m3 mln m3 mln m3 mln m3 mln m3 mln m3 mln m3 mln m3 mln m3 mln m3 mln m3 mln m3 mln m3 tuh t tuh t tuh t tuh m3 mln t 31.12.2018 Varu maksumus (mln eurot) Aktiivne tarbevaru Põlevkivi Tsemendilubjakivi Tehnoloogiline lubjakivi Ehituslubjakivi Tehnoloogiline dolokivi Viimistlusdolokivi Ehitusdolokivi Täitedolokivi Kristalliinne ehituskivi Tsemendisavi Keraamikatööstuse savi Keramsiidisavi Ehituskruus Täitekruus Tehnoloogiline liiv Ehitusliiv Täiteliiv Meremuda (raviks) Järvemuda (väetiseks) Järvemuda (raviks) Järvelubi Turvas Kokku Mõõtühik Maavara Kasutusõiguse tasumäär ühiku kohta (eurodes) 31.12.2019 Kasutusõiguse tasumäär ühiku kohta (eurodes) D. 1 531,2 135,6 42,2 433,4 41,9 6,9 153,0 3,2 2 278,5 11,2 7,2 6,2 171,2 1,7 10,4 385,9 39,0 0,0 0,0 0,0 0,0 421,6 5 680,2 Maavaravarusid ei ole bilansis kajastatud. Kasutusõiguse tasu kajastatakse riigi aruandes tuluna vastavate varade kaevandamise aastal. 2019. aastal sai riik (konsolideeritud) maavarade kaevandamisõiguse tasudest tulu 20,7 mln eurot (2018. a 19,9 mln eurot). Riik (konsolideerimata) sai tulu 35,5 mln eurot (2018. a 38,6 mln eurot). Lisa a15 Muud kohustised ja saadud ettemaksed mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 Lühiajalised muud kohustised ja saadud ettemaksed Intressivõlad Muud viitvõlad Toetuste andmise kohustised (vt lisa a19 B) Tagatistasud Klientide hoiused Toetuste tagasimaksekohustised Muud kohustised 1 686,0 1 498,8 1 289,7 1 890,1 1 707,8 1 507,9 7,0 56,2 7,6 35,6 12,4 27,1 0,0 0,4 0,0 0,4 0,0 0,1 204,9 198,1 156,1 221,7 215,8 186,5 28,1 1 105,0 26,6 1 011,9 23,5 937,9 20,5 1 417,0 18,0 1 323,1 17,9 1 209,2 11,3 8,6 10,8 11,3 8,6 10,9 20,4 38,2 24,4 11,3 29,2 13,2 156 Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 Saastekvootide müügist saadud vahendid Toetusteks saadud ettemaksed (vt lisa a19 A) Muud tulevaste perioodide tulud Pikaajalised kohustised ja saadud ettemaksed Võlad tarnijatele Toetuste andmise kohustised (vt lisa a19 B) Intressivõlad (vt lisa a17 B) Muud kohustised Toetusteks saadud ettemaksed (vt lisa a19 A) Muud tulevaste perioodide tulud Muud kohustised ja saadud ettemaksed kokku 0,3 0,4 1,3 0,3 0,4 1,3 240,1 134,2 86,2 206,7 111,5 68,0 12,7 37,6 10,0 0,9 0,8 0,8 204,1 134,2 107,5 134,7 111,5 116,7 0,6 0,6 0,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 65,8 77,1 86,0 30,6 27,1 0,0 22,8 0,0 6,8 30,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 36,8 33,1 29,5 36,8 33,1 29,5 109,0 77,7 70,5 1,5 1,3 1,2 1 890,1 1 633,0 1 397,2 2 024,8 1 819,3 1 624,6 Klientide hoiuste hulgas sisalduvad teiste avaliku sektori üksuste hoiused, mis on pangas seotud riigikassa kontsernikontosse (vt lisa a2). Lisaks neile hoiustatakse klientide raha e-riigikassas avatud kontodel. Pikaajaliste muude tulevaste perioodide tulude hulgas kajastub konsolideeritud aruandes AS Elering ülekoormustulu summas 87,5 mln eurot (31.12.2018 seisuga 75,1 mln eurot). Ülekoormustulu võib EL määruse 71472009 artikli 16 alusel kasutada uute riikidevaheliste ülekandevõimsuste ehitamiseks. Ülekoormustulu amortiseeritakse tuluks soetatud vara kasuliku eluea jooksul (2019. a 2018. a kajastatud tuluna kummalgi aastal 0,3 mln eurot). Lisa a16 Eraldised mln eurot Konsolideeritud Lühiajalised Jääk seisuga 31.12.2017 Pensionieraldised Keskkonnakaitselised eraldised Garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldised Muud eraldised Liikumised 2018 Moodustamine Saadud valitseva mõju omandamisel Kulutamine Arvestatud intressikulu Ümberklassifitseerimine Jääk seisuga 31.12.2018 Pensionieraldised Keskkonnakaitselised eraldised Garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldised Kohtukulude eraldised Pikaajalised Konsolideerimata Kokku Lühiajalised Pikaajalised Kokku 149,1 54,0 70,4 2 393,3 2 335,8 24,5 2 542,4 2 389,8 94,9 56,3 53,8 0,2 2 341,1 2 335,1 0,1 2 397,4 2 388,9 0,3 7,7 16,3 24,0 0,4 0,0 0,4 17,0 40,6 129,7 0,2 -153,8 0,0 64,5 189,7 61,3 92,3 16,7 247,9 217,7 0,0 0,0 94,7 -64,5 2 641,2 2 587,0 21,5 33,7 288,5 347,4 0,2 -153,8 94,7 0,0 2 830,9 2 648,3 113,8 1,9 10,9 1,3 0,0 -53,8 0,0 63,4 67,2 61,1 0,2 5,9 246,9 216,7 0,0 0,0 93,6 -63,4 2 588,0 2 585,8 0,0 7,8 257,8 218,0 0,0 -53,8 93,6 0,0 2 655,2 2 646,9 0,2 14,1 13,2 27,3 0,4 0,0 0,4 5,1 0,0 5,1 2,1 0,0 2,1 157 Konsolideeritud Lühiajalised Muud eraldised Liikumised 2019 Moodustamine Kulutamine Arvestatud intressikulu Ümberklassifitseerimine Jääk seisuga 31.12.2019 Pensionieraldised Keskkonnakaitselised eraldised Garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldised Kohtukulude eraldised Muud eraldised Lühiajalised Kokku Pikaajalised Kokku 16,9 -11,5 116,1 -200,8 0,0 73,2 178,2 74,0 72,6 19,5 176,0 145,1 -0,5 104,6 -73,2 2 817,2 2 761,3 20,2 36,4 164,5 261,2 -201,3 104,6 0,0 2 995,4 2 835,3 92,8 3,4 9,4 0,8 -62,7 0,0 71,3 76,6 73,7 0,1 2,2 176,2 144,0 0,0 103,5 -71,3 2 764,2 2 760,0 0,3 5,6 185,6 144,8 -62,7 103,5 0,0 2 840,8 2 833,7 0,4 11,0 12,8 23,8 0,0 0,0 0,0 4,4 16,2 0,0 22,9 4,4 39,1 1,5 1,3 0,0 3,9 1,5 5,2 Aasta lõpul 2 388,9 -51,7 93,3 216,4 2 646,9 989,4 666,2 217,0 80,7 12,6 -18,9 -9,4 -3,6 -5,4 -0,7 38,8 26,2 8,5 3,0 0,5 68,8 96,3 15,8 11,2 1,6 1 078,1 779,3 237,7 89,5 14,0 210,4 -13,7 7,8 29,8 234,3 Politsei- ja piirivalve- ja päästeametnike pensionid Kaitseväelaste pensionid Kohtunike, prokuröride ja õiguskantsleri pensionid Parlamendipensionid Muud ametnike eripensionid Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel pensionäridele Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel töötajatele Moodustamine Väljamaksed 2018. aasta kokku Arvestatud intressikulu Avaliku sektori pensionieraldised Aasta alguses A. Pikaajalised Konsolideerimata 212,6 0,0 8,5 -7,1 214,0 2019. aasta kokku 2 646,9 -60,3 103,5 143,6 2 833,7 Politsei- ja piirivalve- ja päästeametnike pensionid Kaitseväelaste pensionid Kohtunike, prokuröride ja õiguskantsleri pensionid Parlamendipensionid Muud ametnike eripensionid Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel pensionäridele Pensionisuurendused avaliku teenistuse seaduse alusel töötajatele 1 078,1 779,3 237,7 89,5 14,0 -22,9 -11,0 -4,1 -6,1 -0,7 42,3 30,7 9,2 3,5 0,5 106,3 53,5 -19,4 6,4 -0,1 1 203,8 852,5 223,4 93,3 13,7 234,3 -15,5 8,8 15,3 242,9 214,0 0,0 8,5 -18,4 204,1 2019. aasta lõpu seisuga arvestati avaliku sektori pensionieraldisi kokku 30 625 inimesele (2018. aasta lõpus 30 180 inimest). Neist 12 685 olid jäänud pensionile (2018. aasta lõpus 11 881 pensionäri). Kuna kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid pensionieraldistelt võivad iga-aastaselt oluliselt kõikuda, kajastatakse need otse netovarade muutusena. 2019. aastal moodustasid need kokku kahjumi summas 48,4 mln eurot (2018. aastal kahjum 114,1 mln eurot). Jooksva perioodi eest lisandunud summad kajastatakse tööjõukuludes (vt lisa a23). Konsolideeritud aruandes lisanduvad pensionieraldised Eesti Energia grupis. B. Keskkonnakaitselised eraldised Jääk perioodi alguses Konsolideeritud Konsolideerimata 2019 2019 113,8 158 2018 94,9 2018 0,2 0,3 Konsolideeritud Konsolideerimata 2019 2019 Moodustamine Arvestatud intressikulu Kulutamine Jääk perioodi lõpus 2018 67,0 0,7 -88,7 92,8 79,5 0,8 -61,4 113,8 0,3 0,0 -0,1 0,4 2018 0,0 0,0 -0,1 0,2 Keskkonnakaitselised eraldised on moodustatud peamiselt Eesti Energia grupis, sh kaevanduste ja elektrijaamade tuhaväljade sulgemiseks ning saastekvootide soetamiseks. Kulutamisest moodustavad 87,4 mln eurot kasvuhoonegaaside emissooni katteks kuluks kantud saastekvoodid (2018. a 60,3 mln eurot, vt lisa a12). C. Garantiikohustiste ja laenutagatiste eraldised Riik (konsolideerimata) kajastab eraldisi kindlustuskahjude katmiseks AS-le KredEx Krediidikindlustus. Konsolideeritud aruandes kajastuvad garantiikohustuste ja laenutagatiste eraldised SA-s Kredex, Maaelu Edendamise SA-s ja AS-s KredEx Krediidikindlustus. 2019. aastal suurendati vastavaid eraldisi 4,7 mln euro võrra (2018. aastal 4,6 mln eurot) ja tehti väljamakseid 8,2 mln euro eest (2018. aastal 1,3 mln eurot). D. Muud eraldised AS Eesti Loto moodustab lühiajalisi eraldisi võidufondi väljamaksmiseks. 2019. aastal maksti eraldistest välja 30,3 mln eurot (2018. aastal 28,7 mln eurot), moodustati uusi eraldisi summas 30,9 mln eurot (2018. aastal 28,4 mln eurot), jääk aasta lõpuks 2,2 mln eurot (2018. aasta lõpuks 1,6 mln eurot). Muude eraldiste all kajastatakse veel mitmesuguseid eraldisi, sh preemiate maksmiseks, tervisekahjustuste hüvitamiseks, varade demonteerimiseks, kahjulike lepingute katteks, tegevuse reorganiseerimiseks. Lisa a17 Laenukohustised mln eurot A. Konsolideeritud aruanne A1. Laenukohustiste jaotus järelejäänud tähtaja järgi Võlakirjad Jääk seisuga 31.12.2017 Kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat Üle 5 aasta Jääk seisuga 31.12.2018 Kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat Üle 5 aasta Jääk seisuga 31.12.2019 Kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat Üle 5 aasta 1 273,1 454,3 229,5 589,3 1 061,1 15,9 860,4 184,8 1 152,5 222,3 758,2 172,0 Laenud 1 510,8 70,2 536,7 903,9 1 883,2 248,2 763,4 871,6 2 063,4 233,7 938,7 891,0 Kapitalirent 119,4 6,4 35,3 77,7 134,6 20,2 45,2 69,2 137,8 10,9 68,3 58,6 Kokku 2 903,3 530,9 801,5 1 570,9 3 078,9 284,3 1 669,0 1 125,6 3 353,7 466,9 1 765,2 1 121,6 A2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu Võlakirjad Jääk seisuga 31.12.2017 Saadud Tagasi makstud Laenukulu amortisatsioon Suurenemine seoses valitseva mõju tekkimisega (vt lisa a9) Laenud Kapitalirent Kokku 1 273,1 234,4 -502,7 8,0 1 510,8 331,6 -110,7 0,2 119,4 26,8 -23,2 0,0 2 903,3 592,8 -636,6 8,2 48,3 151,3 11,6 211,2 159 Võlakirjad Jääk seisuga 31.12.2018 Saadud 1 061,1 204,3 -121,5 8,6 0,0 0,0 1 152,5 -42,7 Tagasi makstud Laenukulu amortisatsioon Konverteerimine vähemusosalusse Tasaarveldamine laenunõuetega (vt osa B) Jääk seisuga 31.12.2019 Intressikulu 2018. a Keskmine intressimäär (%) Intressikulu 2019. a Keskmine intressimäär (%) 3,7% -30,6 2,8% Laenud 1 883,2 770,8 -590,9 4,2 -1,2 -2,7 2 063,4 -6,9 0,4% -11,3 0,6% Kapitalirent 134,6 30,7 -27,5 0,0 0,0 0,0 137,8 -6,7 5,3% -6,6 4,8% Kokku 3 078,9 1 005,8 -739,9 12,8 -1,2 -2,7 3 353,7 -56,3 1,9% -48,5 1,5% Tütarettevõtjad, kes koostavad aruandeid rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite alusel, kapitaliseerisid intressikulu laenudelt materiaalse põhivara maksumusse summas 2,2 mln eurot (2018. aastal 13,4 mln eurot) (vt lisa a27). Kapitalirendi tingimustel soetatud varad on kajastatud lisas a11. Laenude tagatisena antud garantiid ja panditud varad on kajastatud lisas a30. Laenude katteks panditud põhivarade jääkväärtus on kajastatud lisades a10 ja a11. B. Konsolideerimata aruanne B1. Laenukohustiste jaotus järelejäänud tähtaja järgi Võlakirjad Jääk seisuga 31.12.2017 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 100,1 100,1 0,0 0,0 Kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat Üle 5 aasta Jääk seisuga 31.12.2018 Kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat Üle 5 aasta Jääk seisuga 31.12.2019 Kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat Üle 5 aasta Laenud 926,5 17,4 289,5 619,6 909,1 72,3 272,2 564,6 1 049,0 72,4 254,7 721,9 Kapitalirent 1,0 0,5 0,3 0,2 0,6 0,1 0,3 0,2 0,7 0,1 0,4 0,2 Kokku 927,5 17,9 289,8 619,8 909,7 72,4 272,5 564,8 1 149,8 172,6 255,1 722,1 B2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu Võlakirjad Jääk seisuga 31.12.2017 Saadud Tagasi makstud Jääk seisuga 31.12.2018 Saadud Laenukulu amortisatsioon Tasaarveldamine laenunõuetega Tagasi makstud Jääk seisuga 31.12.2019 Intressikulu 2018. a Keskmine intressimäär (%) Intressikulu 2019. a Keskmine intressimäär (%) 0,0 0,0 0,0 0,0 204,2 -0,1 0,0 -104,0 100,1 0,0 0,0% 0,1 -0,2% Laenud 926,5 0,0 -17,4 909,1 215,0 0,0 -2,7 -72,4 1 049,0 -0,2 0,0% -0,2 0,0% Kapitalirent 1,0 0,1 -0,5 0,6 0,2 0,0 0,0 -0,1 0,7 0,0 0,0% 0,0 0,0% Kokku 927,5 0,1 -17,9 909,7 419,4 -0,1 -2,7 -176,5 1 149,8 -0,2 0,0% -0,1 0,0% Laenude hulgas kajastub EFSF raamlepingust tulenev Eesti riigi osakaalule vastav võlakohustiste summa 451,9 mln eurot (31.12.2018 ja 31.12.2017 seisuga 454,6 mln eurot), mis laenati välja Euroopa Liidu toetusprogrammi alusel. 160 2019. a lõpul võeti ühtlasi arvele pikaajajalised intressivõlad summas 30,6 mln eurot (vt lisa a15). Nimetatud kohustised on kajastatud ka nõudena raskustesse sattunud riikide vastu (vt lisa a6, a5). Likviidsuse tagamiseks emiteeris riigikassa 2019. a lühiajalisi võlakirju summas 204,2 mln eurot, millest samal aastal kustutati 104,0 mln eurot. Intressimäär on negatiivne (-0,19%). Investeeringuprojektideks võttis riigikassa 2019. a Euroopa Investeerimispangast 215,0 mln euro eest laenu juurde ja maksis tagasi vastavalt graafikule 72,4 mln eurot. Euroopa Investeerimispangast võetud laenu jääk oli 31.12.2019 seisuga 597,1 mln eurot (31.12.2018 seisuga 454,5 mln eurot). Kaalutud keskmine laenu intressimäär on 0%. Lisa a18 Tuletisinstrumendid mln eurot Konsolideeritud 31.12.2019 Varad Elektrienergia ostu ja müügi futuurlepingud - õiglases väärtuses läbi riskimaandamisreservi Elektrienergia ostu ja müügi forward- ja futuurlepingud - õiglases väärtuses läbi tulemiaruande Saastekvootide ostu ja müügi futuurlepingud õiglases väärtuses läbi tulemiaruande Gaasi ostu ja müügi swap- ja futuurlepingud -õiglases väärtuses läbi tulemiaruande Vedelkütuse müügi swap-, forward- ja optsioonilepingud - õiglases väärtuses läbi riskimaandamisreservi müügi swap- ja optsioonilepingud Vedelkütuse õiglases väärtuses läbi tulemiaruande Intressimäära vahetuslepingud - õiglases väärtuses läbi riskimaandamisreservi Intressimäära vahetuslepingud - õiglases väärtuses läbi tulemiaruande Kokku tuletisinstrumendid Sh lühiajaline osa Sh pikaajaline osa 31.12.2018 Kohustised Varad 31.12.2017 Kohustised Varad Kohustised 0,6 0,2 1,1 1,2 0,8 0,0 0,2 8,0 2,0 9,1 1,0 1,6 0,1 0,2 21,2 0,2 0,1 0,2 11,0 13,5 7,4 5,8 0,1 0,2 0,1 6,3 6,6 0,0 0,0 16,8 2,2 2,0 12,3 3,2 1,5 -0,6 0,0 0,2 0,0 0,4 0,0 0,6 0,0 0,0 0,0 3,8 0,0 0,0 14,2 10,0 4,2 30,4 24,4 6,0 50,6 39,1 11,5 23,7 20,9 2,8 3,5 3,3 0,2 18,8 18,8 0,0 Riskimaandamise reserv 2019 Riskimaandamise reserv perioodi alguses Tuletisinstrumentide turuväärtuse muutus Kajastatud tegevustulude suurendamisena Riskimaandamise reserv perioodi lõpus 2018 -9,2 -5,4 -18,2 -32,8 161 -12,8 13,7 -10,1 -9,2 Lisa a19 Saadud ja antud toetused mln eurot A. Saadud toetused A1. Konsolideeritud aruanne Euroopa Liidu fondidest Muu välisabi Kodumaised toetused Saadud toetused kokku 417,1 8,0 0,1 425,2 70,4 13,3 32,0 115,7 532,3 2,1 1,5 535,9 123,3 8,1 35,9 167,3 870,4 44,2 13,7 928,3 444,2 4,5 0,1 448,8 Laekunud ettemaksed (lisa a15) Nõuded (lisa a5) Laekunud ettemaksed (lisa a15) Nõuded (lisa a5) 826,5 32,0 10,8 869,3 Jääk seisuga 31.12.2019 Arvestatud tulu 2019 Jääk seisuga 31.12.2018 Arvestatud tulu 2018 Laekunud ettemaksed (lisa a15) Nõuded (lisa a5) Jääk seisuga 31.12.2017 224,8 12,4 39,7 276,9 Euroopa Liidu fondidest saadud välistoetusi nõuti tagasi 10,8 mln euro väärtuses (2018. a 13,5 mln eurot), sellest edasi vahendatud välisabi 9,3 mln eurot (2018. a 7,9 mln eurot) (kajastub tulu vähenemisena). A1.1. Saadud toetuste tulu tegevusala järgi Põllumajandus Transport Elamumajandus Muu majandus Keskkonnakaitse Haridus Tervishoid Sotsiaalne kaitse Üldised valitsussektori teenused Riigikaitse Vaba aeg, kultuur, religioon Avalik kord ja julgeolek Saadud toetuste tulu kokku 13,3 2,4 0,0 7,0 19,1 31,2 7,7 22,0 22,4 2,0 10,1 4,1 141,3 197,5 0,0 0,0 12,3 1,2 39,8 0,1 19,7 9,4 0,0 1,8 0,4 282,2 12,7 43,4 12,0 67,5 4,0 14,1 4,6 1,2 11,9 31,7 0,2 1,8 205,1 48,6 16,8 27,2 1,8 42,3 0,0 62,1 23,2 39,4 14,3 54,7 42,9 14,6 5,3 5,3 21,4 3,3 9,4 0,0 3,4 2,2 7,6 0,0 6,5 299,7 152,6 192,4 0,0 0,0 25,9 1,6 52,4 0,0 20,3 6,6 0,0 0,4 0,1 299,7 3,2 35,7 0,0 23,7 25,1 20,5 2,0 7,0 0,8 19,6 3,8 6,7 148,1 Vahendatud põhivara soetuseks Põhivara soetuseks Vahendatud tegevuskuludeks Tegevuskuludeks 2018 Vahendatud põhivara soetuseks Põhivara soetuseks Vahendatud tegevuskuludeks Tegevuskuludeks 2019 65,5 31,3 0,0 75,7 33,3 48,4 9,4 3,9 0,0 0,0 1,4 0,0 268,9 Vahendatud toetused kokku 581,9 mln eurot (2018. a kokku 568,6 mln eurot) kajastavad saadud toetusi Euroopa Liidu fondidest ja muud välisabi ning saastekvootide müügist saadud tulu, mida riik ei kasutanud oma tegevuskuludeks ega põhivara soetamiseks, vaid andis edasi kasusaajatele väljaspool riiki (kajastatud ka antud toetustena, vt osa B). Põhivarade soetuseks ning põhivarade soetuse vahendamiseks saadud toetusi kajastatakse investeerimistegevuse rahavoogudena. Samuti on rahavoogude aruandes arvestatud põhivara soetuseks saadavate sihtfinantseerimise nõuete suurenemisega 40,8 mln euro võrra (2018. a suurenemine 85,9 mln eurot) ja saadud ettemaksete suurenemisega 0,5 mln euro võrra (2018. a suurenemine 1,1 mln eurot). Põhivara soetuseks laekunud sihtfinantseerimist vähendab ka mitterahaline sihtfinantseerimine (vt lisa a11). 162 A2. Konsolideerimata aruanne 435,7 8,3 3,6 447,6 46,6 15,0 35,9 97,5 802,2 31,4 16,8 850,4 532,7 1,6 1,4 535,7 94,8 10,5 39,3 144,6 Nõuded (lisa a5) 802,3 40,0 15,3 857,6 445,2 2,2 1,8 449,2 Laekunud ettemaksed (lisa a15) Jääk seisuga 31.12.2019 Arvestatud tulu 2019 Laekunud ettemaksed (lisa a15) Nõuded (lisa a5) Laekunud ettemaksed (lisa a15) Nõuded (lisa a5) Euroopa Liidu fondidest Muu välisabi Kodumaised toetused Saadud toetused kokku Jääk seisuga 31.12.2018 Arvestatud tulu 2018 Jääk seisuga 31.12.2017 191,9 10,5 41,1 243,5 A2.1. Saadud toetuste tulu tegevusala järgi 198,5 11,9 1,3 23,2 0,0 12,0 14,0 2,0 4,0 1,6 46,8 13,8 0,1 0,2 15,3 11,6 19,8 0,4 0,0 31,7 3,9 0,1 0,4 1,8 304,1 110,3 Vahendatud tegevuskuludeks Tegevuskuludeks Vahendatud põhivara soetuseks 49,4 15,9 44,4 1,5 42,3 0,0 72,1 5,8 42,1 19,0 55,0 20,9 18,6 0,8 3,7 9,1 6,1 20,0 0,0 3,2 2,2 5,0 0,0 5,9 335,9 107,1 Vahendatud põhivara soetuseks 12,6 0,8 0,0 3,8 23,7 13,1 3,0 16,7 22,1 1,8 5,5 4,2 107,3 Põhivara soetuseks Põllumajandus Transport Elamumajandus Muu majandus Keskkonnakaitse Haridus Tervishoid Üldised valitsussektori teenused Sotsiaalne kaitse Riigikaitse Vaba aeg, kultuur, religioon Avalik kord ja julgeolek Saadud toetuste tulu kokku 2018 Põhivara soetuseks Tegevuskuludeks Vahendatud tegevuskuludeks 2019 193,2 3,2 0,0 26,8 0,0 0,0 41,1 13,2 5,1 24,8 60,8 20,8 0,0 0,1 7,1 0,8 21,8 0,2 0,0 19,6 0,3 1,4 0,7 6,7 330,1 117,6 65,6 40,7 0,0 81,6 33,8 48,2 11,2 0,0 10,7 0,0 3,8 0,0 295,6 Vahendatud toetused kokku 640,0 mln eurot (2018. a kokku 625,7 mln eurot) kajastavad saadud toetusi Euroopa Liidu fondidest ja muud välisabi ning saastekvootide müügist saadud tulu, mida riik ei kasutanud oma tegevuskuludeks ega põhivara soetamiseks, vaid andis edasi kasusaajatele väljaspool riiki (kajastatud ka antud toetustena, vt osa B). Põhivarade soetuseks ning põhivarade soetuse vahendamiseks saadud toetusi kajastatakse investeerimistegevuse rahavoogudena. Samuti on rahavoogude aruandes arvestatud põhivara soetuseks saadavate sihtfinantseerimise nõuete suurenemisega 38,9 mln euro võrra (2018. a suurenemine 81,4 mln eurot) ja saadud ettemaksete suurenemisega 0,5 mln euro võrra (2018. a suurenemine 1,4 mln eurot). Põhivara soetuseks laekunud sihtfinantseerimist vähendab ka mitterahaline sihtfinantseerimine (vt lisa a11). B. Antud toetused Euroopa Liidu fondidest Muu välisabi Kodumaised toetused Antud toetused kokku Kohustised (lisa a15) Jääk seisuga 31.12.2019 Makstud ettemaksed (lisa a5) Arvestatud kulu 2019 Kohustised (lisa a15) Jääk seisuga 31.12.2018 Makstud ettemaksed (lisa a5) Kohustised (lisa a15) Makstud ettemaksed (lisa a5) Jääk seisuga 31.12.2017 Arvestatud kulu 2018 B1. Konsolideeritud aruanne 1,8 108,9 -555,2 2,4 140,6 -577,6 4,9 10,4 1,5 -12,7 12,4 3,3 -4,3 16,0 1,2 45,9 45,7 -4 357,0 42,4 54,2 -4 679,5 39,0 57,5 58,1 156,1 -4 924,9 57,2 198,1 -5 261,4 59,9 204,9 163 146,2 B1.1. Antud toetused tegevusala järgi Sotsiaalne kaitse Haridus Põllumajandus Transport Elamumajandus Muu majandus Üldised valitsussektori teenused Keskkonnakaitse Vaba aeg, kultuur, religioon Riigikaitse Tervishoid Avalik kord ja julgeolek Antud toetuste kulu kokku Põhivara soetuseks Tegevuskuludeks Sotsiaaltoetused Põhivara soetuseks 2018 Tegevuskuludeks Sotsiaaltoetused 2019 -2 622,7 -418,6 -6,0 -2 504,3 -321,5 -4,1 -27,5 -688,4 -69,6 -29,1 -690,1 -65,0 0,0 -238,3 -57,7 -0,1 -234,1 -78,0 0,0 -82,1 -36,7 0,0 -69,2 -35,5 0,0 0,0 -42,3 0,0 0,0 0,0 -83,8 0,0 -30,0 -74,3 0,0 -37,3 -0,1 -402,4 -17,9 -0,1 -382,0 -4,5 0,0 -12,5 -51,1 0,0 -12,9 -49,1 -0,8 -126,1 -10,8 -0,8 -110,3 -13,1 -10,1 -48,1 -0,3 -9,6 -45,1 -0,2 -0,2 -160,2 -15,5 -0,1 -112,8 -13,6 0,0 -10,6 -0,5 0,0 -9,0 -9,6 -2 661,4 -2 217,3 -382,7 -2 544,1 -2 024,3 -356,5 Põhivara soetuseks antud toetusi kajastatakse investeerimistegevuse rahavoogudes. Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimisega (vt lisa a11). Lisaks on arvestatud põhivara soetuseks antavate sihtfinantseerimise kohustiste vähenemisega 0,7 mln euro võrra (2018. a suurenemine 46,1 mln eurot) ja tehtud ettemaksete suurenemisega 5,0 mln euro võrra (2018. a suurenemine 12,4 mln eurot). Euroopa Liidu fondidest Muu välisabi Kodumaised toetused Antud toetused kokku 0,0 0,2 72,7 72,9 138,8 -621,8 1,7 -3,1 132,0 -4 538,8 272,5 -5 163,7 158,7 -632,2 3,2 -7,8 131,0 -4 894,5 292,9 -5 534,5 7,7 3,0 87,3 98,0 Kohustised (lisa a15) Jääk seisuga 31.12.2019 Makstud ettemaksed (lisa a5) Kohustised (lisa a15) 4,8 3,5 89,4 97,7 Arvestatud kulu 2019 Jääk seisuga 31.12.2018 Makstud ettemaksed (lisa a5) Kohustised (lisa a15) Makstud ettemaksed (lisa a5) Jääk seisuga 31.12.2017 Arvestatud kulu 2018 B2. Konsolideerimata aruanne 162,7 1,0 123,8 287,5 B2.1. Antud toetuste kulu tegevusala järgi Sotsiaalne kaitse Haridus Põllumajandus Transport Elamumajandus Muu majandus Üldised valitsussektori teenused Vaba aeg, kultuur, religioon Keskkonnakaitse Tervishoid Riigikaitse -2 622,6 -24,6 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,1 -0,7 0,0 -0,2 -10,1 164 -419,0 -720,3 -236,7 -139,5 0,0 -55,2 -410,9 -193,2 -30,2 -160,4 -49,9 -6,9 -69,7 -58,7 -75,2 -48,1 -82,6 -20,8 -23,5 -43,8 -20,4 -0,2 -2 504,3 -26,0 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,7 0,0 -0,1 -9,6 -323,8 -732,0 -234,3 -132,8 0,0 -71,1 -386,7 -163,0 -13,7 -112,7 -46,2 Põhivara soetuseks Tegevuskuludeks Sotsiaaltoetused 2018 Põhivara soetuseks Tegevuskuludeks Sotsiaaltoetused 2019 -12,0 -65,6 -78,3 -57,3 0,0 -92,5 -7,6 -22,8 -35,7 -15,3 -0,2 -0,5 -450,4 Põhivara soetuseks -10,5 -2 425,8 Tegevuskuludeks Tegevuskuludeks 0,0 -2 658,3 Sotsiaaltoetused Sotsiaaltoetused Avalik kord ja julgeolek Antud toetuste kulu kokku 2018 Põhivara soetuseks 2019 0,0 -2 540,8 -9,8 -2 226,1 -9,5 -396,8 Põhivara soetuseks antud toetusi kajastatakse investeerimistegevuse rahavoogudes. Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimisega (vt lisa a11). Lisaks on arvestatud põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimise kohustiste vähenemisega 10,6 mln euro võrra (2018. a suurenemine 60,0 mln eurot) ja tehtud ettemaksete suurenemisega 8,6 mln euro võrra (2018. a suurenemine 54,2 mln eurot). B2.2. Sotsiaaltoetused toetuse liigi järgi 2019 Pensionid Üksi elava pensionäri toetus Peretoetused Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks ja kogumispensioni maksed Puudega inimestele Õppetoetused Pensionieraldised avaliku sektori töövõtjatele (vt lisa a16 A, a23) Muud toetused -1 821,0 -10,0 -594,6 -108,8 -69,2 -19,2 -19,6 -15,9 -2 658,3 Sotsiaaltoetused kokku B.2.3. Tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks antud toetused saaja järgi 2019 Tegevuskuludeks Kohaliku omavalitsuse üksustele Haigekassale Töötukassale Avalik-õiguslikele ülikoolidele Muudele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele Muudele valitsussektorisse kuuluvatele üksustele Valitsussektorisse mittekuuluvatele avaliku sektori üksustele Erasektorisse kuuluvatele sihtasutustele ja mittetulundusühingutele Muudele erasektorisse kuuluvatele residentidele Mitteresidentidele Kokku 2018 -1 745,3 -9,2 -545,2 -102,4 -70,8 -19,4 -33,0 -15,5 -2 540,8 2018 Põhivara soetuseks Tegevuskuludeks Põhivara soetuseks -604,4 -135,8 -377,5 -237,7 -103,3 -329,8 -25,5 -125,0 0,0 0,0 -32,0 -8,4 -64,5 -59,1 -569,7 -92,7 -256,2 -220,8 -96,0 -343,4 -45,7 -70,3 0,0 0,0 -10,5 -2,8 -185,9 -19,7 -91,6 -52,8 -117,0 -34,6 -246,6 -273,6 -2 425,8 -107,8 -0,8 -450,4 -234,6 -250,0 -2 226,1 -63,8 -9,2 -396,8 Mitteresidentidele antud toetustest moodustasid maksed Euroopa Liidu eelarvesse 229,2 mln eurot (2018. a 215,3 mln eurot). Lisa a20 Reservid mln eurot A. Stabiliseerimisreserv Stabiliseerimisreserv on riigieelarve vahenditest ja muudest seadusandluse alusel kindlaksmääratud laekumistest moodustatud vara kogum, mis on reguleeritud Riigieelarve seaduse § 71-74 alusel. 165 Stabiliseerimisreservi eesmärk on üldmajanduslike riskide vähendamine, sotsiaalmajanduslike kriiside vältimine või leevendamine, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga kriisi lahendamine või ennetamine või kollektiivse enesekaitse lepingus ettenähtud kohustuste täitmine, finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamine või ennetamine. 2019 Jääk perioodi alguses Finantstulu reservi paigutamiselt Tulu Eesti Panga kasumist (vt lisa a27) Jääk perioodi lõpus 2018 411,5 -0,6 3,5 414,4 412,2 -1,8 1,1 411,5 Riigieelarve seaduse § 71 lg 2 punkt 2 ja raamatupidamise seaduse § 38 lõiked 7-10 reguleerivad riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi arvestust ja selle jaotamist. Riigikogu võib otsustada selle kandmise stabiliseerimisreservi, kui riigi majandusaasta konsolideerimata tulem on positiivne ja korrigeeritud konsolideerimata rahavoog on ülejäägis. Riigi konsolideerimata rahavoolise ülejäägi/puudujäägi arvestus 2019 Rahavood põhitegevusest kokku Rahavood investeerimistegevusest kokku Miinus likviidsete finantsvarade ja stabiliseerimisreservi vahendite paigutamise rahavood Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed, makstud intressid ja muud finantskulud Kokku B. 195,2 -125,3 -117,9 -178,6 -226,6 2018 200,6 -477,5 117,2 -18,8 -178,5 Omandireformi reservfond Omandireformi reservfond on moodustatud Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel. 2019 Jääk perioodi alguses Maa erastamisest laekunud tulu Erastamise korraldamisega seotud kulude hüvitamine Jääk perioodi lõpus C. 29,6 6,3 -1,9 34,0 2018 25,0 7,9 -3,3 29,6 Riigikassa likviidsusreserv 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 927,7 1 413,3 -485,6 676,6 1 319,1 -642,5 743,2 1 207,8 -464,6 Likviidsusreserv (likviidsed varad) Klientide nõudmiseni hoiused riigikassas (kohustised) Likviidsusreservi ja nõudmiseni hoiuste vahe Riigikassa loeb likviidsusreserviks raha pangakontodel, võlakirju kauplemisportfellis ja neilt arvestatud intressinõudeid. Likviidsusreservist eraldi hoiab riigikassa stabiliseerimisreservi vahendeid. Lisa a21 Kaupade ja teenuste müük mln eurot Riigilõivud (vt lisa a4) Tulu majandustegevusest Tulu elektrienergia müügist Tulu tervishoiust 166 Konsolideeritud Konsolideerimata 2019 2018 2019 84,5 2 591,0 747,6 496,7 82,0 2 397,8 703,8 449,2 85,0 216,9 0,1 5,9 2018 82,6 203,0 0,1 5,1 Tulu transporditeenustelt Tulu põllu- ja metsamajandusest Tulu kaevandamisest, töötlevast tööstusest ja ehitusest Tulu sideteenustelt Tulu soojusenergia müügist Üür ja rent Tulu haridusalasest tegevusest Tulu kultuuri-, spordi ja puhkealasest tegevusest Saastekvootide müük Veeteetasu Õiguste müük Põhitegevusena teenitud intressitulud antud laenudelt Muu toodete ja teenuste müük Kokku kaupade ja teenuste müük Konsolideeritud Konsolideerimata 2019 2018 2019 353,1 226,5 176,4 97,8 40,0 46,8 19,0 35,2 145,8 18,2 20,9 2,7 164,3 2 675,5 350,5 216,3 141,1 85,9 44,6 39,2 17,2 31,3 141,0 18,0 12,1 2,6 145,0 2 479,8 2,3 6,8 0,0 0,5 0,1 0,6 10,1 3,1 143,0 18,2 13,0 0,0 13,2 301,9 2018 2,0 6,6 0,0 0,3 0,1 0,8 9,4 3,6 140,9 18,0 4,3 0,0 11,8 285,6 Lisa a22 Muud tulud mln eurot Kasum/kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist (vt lisa a10) Kasum/kahjum materiaalse põhivara müügist (vt lisa a11) Kasum/kahjum bioloogiliste varade müügist (vt lisa a14) Võlalt arvestatud intressitulu (sh maksuviivised, vt lisa a4) Trahvid (vt lisa a4) Saastetasud (vt lisa a4) Tulu loodusressursside kasutada andmisest (vt lisa a4) Universaalse postiteenuse maksed (vt lisa a4) Kohtuotsustest tulenevad hüvitised (vt lisa a4) Teekasutustasu (vt lisa a4) Kasum/kahjum varude müügist Kasum saastekvootide müügist Muud tulud Muud tulud kokku Konsolideeritud Konsolideerimata 2019 2019 1,4 27,1 0,1 24,1 17,3 23,4 29,8 0,1 9,3 19,8 10,7 49,8 20,5 233,4 2018 5,8 17,3 0,2 19,9 16,0 24,0 29,2 0,1 11,6 20,0 7,4 0,0 26,4 177,9 0,0 20,2 0,1 22,4 16,5 39,4 50,9 1,1 9,3 19,9 0,0 0,0 4,9 184,7 2018 0,0 14,0 0,2 18,6 15,3 54,7 55,0 1,2 11,6 20,2 0,4 0,0 5,1 196,3 Lisa a23 Tööjõukulud mln eurot Töötasukulud Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud Ametnikud Nõukogude ja juhatuste liikmed Konsolideeritud Konsolideerimata 2019 2019 -18,5 -366,9 -14,0 167 2018 -16,8 -338,9 -13,2 -18,5 -366,9 0,0 2018 -16,8 -338,9 0,0 Töötajad Põhikohaga töötajate töötasu kokku Ajutiste ja koosseisuväliste töötajate töötasu Eripensionid ja pensionisuurendused Töötasukulud kokku Keskmine töötajate arv (inimest taandatuna täistööajale) Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud Ametnikud Nõukogude ja juhatuste liikmed Töötajad Keskmine töötajate arv kokku Muud tööjõukulud Erisoodustused Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse Muud tööjõukulud kokku Tööjõukulud kokku Konsolideeritud Konsolideerimata 2019 -816,2 -1 215,6 -24,4 -77,5 -1 317,5 2018 -754,2 -1 123,1 -23,2 -72,5 -1 218,8 2019 -248,7 -634,1 -11,7 -77,5 -723,3 2018 -225,2 -580,9 -11,8 -72,5 -665,2 354 354 16 241 181 40 315 57 091 354 16 236 0 12 702 29 292 354 16 241 0 12 634 29 229 -10,3 -388,6 19,1 -379,8 -1 598,6 -5,1 -220,0 2,9 -222,2 -945,5 -5,1 -202,3 1,6 -205,8 -871,0 16 236 209 40 042 56 841 -10,7 -418,3 17,5 -411,5 -1 729,0 Eripensioni ja pensionisuurenduste eraldiste moodustamist (vt lisa a16 A) kajastatakse kuluna tööjõukulude grupis, v. a pensionile jäänud isikutele makstavad pensionisuurenduste korrigeerimised avaliku teenistuse seaduse alusel, mis kajastatakse sotsiaaltoetuste grupis (vt lisa a19 B), kuna ei ole võimalik eristada riigis ja muudes avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes välja teenitud pensionisuurendust. Eripensionite ja pensionisuurenduste arvestusega kaasnevad kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid kajastatakse otse netovarade muutusena, mitte tulemiaruande kaudu. Tööjõukulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas a28. Lisa a24 Majandamiskulud mln eurot Konsolideeritud 2019 Tootmiskulud Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud Rajatiste majandamiskulud Sõidukite majandamiskulud Ravimid ja meditsiiniteenused Administreerimiskulud Lähetuskulud (v.a koolituslähetus) Sotsiaalteenused Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud Töömasinate ja seadmete majandamiskulud Kaitseotstarbeline varustus ja materjalid Inventari majandamiskulud Uurimis- ja arendustööd Toiduained ja toitlustusteenused Õppevahendite ja koolituse korralduskulud 168 -513,6 -136,6 -125,1 -173,8 -124,4 -70,9 -52,1 -54,7 -78,0 -45,8 -27,3 -142,2 -32,1 -21,2 -19,3 -20,9 2018 -321,9 -130,2 -108,5 -184,1 -119,3 -71,8 -50,8 -66,5 -71,2 -44,6 -31,7 -83,3 -33,1 -13,7 -18,7 -21,1 Konsolideerimata 2019 0,6 -142,5 -55,6 -35,7 -6,6 -41,5 -45,6 -83,2 -50,0 -11,9 -4,2 -142,3 -18,1 -14,2 -11,9 -16,5 2018 -0,8 -126,0 -44,9 -37,2 -8,4 -42,0 -44,7 -98,4 -47,2 -13,1 -3,6 -83,4 -20,0 -8,0 -11,6 -14,8 Konsolideeritud Töötajate koolituskulud (sh koolituslähetus) Mitmesugused muud majanduskulud Kokku majandamiskulud Konsolideerimata 2019 2018 2019 -18,7 -49,0 -1 705,7 -17,6 -47,3 -1 435,4 -9,2 -24,2 -712,6 2018 -8,6 -25,6 -638,3 Majandamiskulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas a28. Lisa a25 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus mln eurot Konsolideeritud 2019 Kinnisvarainvesteeringutelt (vt lisa a10) Materiaalselt põhivaralt (vt lisa a11) Immateriaalselt põhivaralt (vt lisa a12) Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus kokku Konsolideerimata 2018 -2,5 -607,9 -45,4 -655,8 2019 -2,6 -558,2 -39,4 -600,2 -0,1 -234,7 -29,7 -264,5 2018 -0,1 -231,8 -26,2 -258,1 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus tegevusalade lõikes on esitatud lisas a28. Lisa a26 Muud kulud mln eurot Konsolideeritud 2019 Riigisaladusega seotud kulud Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud laenunõuetest (vt lisa a6) Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud muudest nõuetest Varude allahindlus Saastekvootide kulu Muud kulud Muud kulud kokku -82,4 -2,7 -7,6 15,8 -68,9 -16,5 -162,3 Konsolideerimata 2018 -62,8 -3,7 -4,2 -5,0 -81,3 -9,9 -166,9 2019 -82,4 0,4 -5,4 -0,3 0,0 -0,7 -88,4 2018 -63,2 1,0 -2,9 -0,1 0,0 -1,6 -66,8 Lisa a27 Finantstulud ja –kulud mln eurot Konsolideeritud 2019 Tulem osalustelt -1,4 0,0 0,0 0,0 Tulem sihtasutustelt (vt lisa a8) Dividendid tütarettevõtjatelt (vt lisa a9) Dividendid sidusettevõtjatelt (vt lisa a9) 169 2018 6,8 0,0 0,0 0,0 Konsolideerimata 2019 -271,5 -0,9 170,4 0,8 2018 131,6 -0,1 174,8 0,4 Konsolideeritud 2019 Tütarettevõtjate osaluste allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa a9) Muud kasumid ja kahjumid tütarettevõtjatelt (vt lisa a9) Tulem sidusettevõtjatelt (vt lisa a9) Intressikulu Laenukohustistelt (vt lisa a17) Tuletisinstrumentidelt Diskonteeritud kohustistelt (sh eraldistelt, vt lisa a16) Muudelt kohustistelt Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt Intressitulu deposiitidelt (vt lisa a2) Tulem võlakirjadelt (vt lisa a3) Tulem riskikapitalifondidelt (vt lisa a3) Tulem sihtotstarbelistelt fondidelt (vt lisa a5) Muud finantstulud ja -kulud Muud finantstulud Intressitulu laenudelt (vt lisa a6) Tulu Eesti Panga kasumist ( vt lisa a20 A) Muud finantstulud Muud finantskulud Finantstulud ja -kulud kokku Konsolideerimata 2018 2019 2018 0,0 0,0 -441,8 -46,1 -1,4 0,0 -152,6 -46,3 -0,1 -104,6 -1,6 6,0 0,9 0,3 4,3 0,0 0,5 7,9 4,1 3,5 0,3 -3,5 -143,6 0,0 6,8 -138,2 -42,9 -0,3 -94,8 -0,2 26,0 0,7 -2,4 26,9 0,0 0,8 5,2 3,6 1,1 0,5 -1,5 -101,7 0,0 0,0 -105,5 -0,1 0,0 -103,5 -1,9 2,0 -0,1 -0,3 2,6 -1,0 0,8 5,7 2,2 3,5 0,0 0,0 -369,3 2,6 0,0 -94,0 -0,2 0,0 -93,6 -0,2 23,3 0,0 -2,3 26,1 -1,1 0,6 3,7 2,6 1,1 0,0 -0,5 64,1 Lisa a28 Kulud tegevusalade lõikes mln eurot Konsolideeritud aruanne 99,3 48,3 3,6 298,3 136,8 94,8 43,6 2,9 278,1 Riigikaitse 117,4 211,1 63,6 42,0 434,1 102,9 151,4 63,7 31,1 349,1 Avalik kord ja julgeolek 294,3 69,6 20,3 40,3 424,5 272,1 75,0 21,2 31,5 399,8 Majandus 476,7 923,5 445,5 127,7 1 973,4 454,0 724,9 397,1 145,9 1 721,9 Keskkonnakaitse Kokku 147,1 Muud kulud Tööjõukulud Üldised valitsussektori teenused Muud kulud Kokku Majandamiskulud 2018 Amortisatsioon ja väärtuse muutus Majandamiskulud Tööjõukulud 2019 Amortisatsioon ja väärtuse muutus A. 36,5 34,5 8,3 0,0 79,3 33,8 25,2 6,2 0,5 65,7 308,3 166,0 29,4 0,6 504,3 276,6 176,4 28,1 1,0 482,1 69,7 78,4 12,0 0,1 160,2 63,0 75,7 12,0 0,1 150,8 Haridus 158,3 58,5 24,3 0,1 241,2 148,8 55,9 24,1 0,0 228,8 Sotsiaalne kaitse 120,7 64,8 4,1 104,0 293,6 110,6 56,1 4,2 93,6 264,5 1 729,0 1 705,7 655,8 318,4 4 408,9 1 598,6 1 435,4 600,2 306,6 3 940,8 Tervishoid Vaba aeg, kultuur, religioon Kulud kokku Muudes kuludes kajastuvad muud tegevuskulud, intressikulu ja muud finantskulud. 170 Konsolideerimata aruanne 2018 73,9 20,9 2,0 235,7 128,4 70,4 16,8 1,0 216,6 Riigikaitse 116,4 216,0 63,6 42,0 438,0 102,1 157,0 63,7 31,2 354,0 Avalik kord ja julgeolek 294,4 130,2 20,3 40,3 485,2 272,1 124,3 21,2 31,8 449,4 Majandus 96,8 82,4 126,6 5,4 311,2 91,5 72,9 123,7 3,5 291,6 Keskkonnakaitse 29,0 34,8 6,4 0,0 70,2 26,2 27,0 4,3 0,1 57,6 Tervishoid 18,6 23,0 1,0 0,1 42,7 17,6 46,3 1,1 0,1 65,1 14,9 15,3 2,3 0,0 32,5 14,7 17,9 3,5 0,0 36,1 132,8 57,0 22,0 0,1 211,9 123,3 52,9 22,4 0,0 198,6 1,4 104,0 289,1 95,1 69,6 1,4 93,6 259,7 264,5 193,9 2 116,5 871,0 638,3 258,1 161,3 1 928,7 Vaba aeg, kultuur, religioon Haridus Sotsiaalne kaitse 103,7 80,0 Kulud kokku 945,5 712,6 Kokku 138,9 Muud kulud Tööjõukulud Üldised valitsussektori teenused Muud kulud Kokku Majandamiskulud Amortisatsioon ja väärtuse muutus Majandamiskulud Tööjõukulud 2019 Amortisatsioon ja väärtuse muutus B. Muudes kuludes kajastuvad muud tegevuskulud ja intressikulu. Tööjõukulu ja intressikulu mõjutav avaliku teenistuse pensionieraldiste muutus kajastub sotsiaalse kaitse kuludes (vt lisa a23). Lisa a29 Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega mln eurot A. Nõuded ja kohustised teiste avaliku sektori ja sidusüksustega Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 Varad Käibevara Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded Muud nõuded ja ettemaksed Põhivara Muud nõuded ja ettemaksed Kohustised Lühiajalised kohustised Saadud maksude, lõivude, trahvide ettemaksed Võlad tarnijatele Maksuvõlad Muud kohustised ja saadud ettemaksed 255,0 194,6 87,5 107,1 60,4 60,4 1 480,9 1 443,7 259,5 182,6 78,8 103,8 76,9 76,9 1 381,8 1 339,0 262,2 162,5 77,1 85,4 99,7 99,7 1 251,1 1 221,2 441,2 256,2 144,6 111,6 185,0 185,0 1 914,7 1 811,6 497,3 264,7 153,6 111,1 232,6 232,6 1 822,0 1 702,1 477,3 238,5 148,5 90,0 238,8 238,8 1 681,4 1 565,5 10,4 10,0 14,2 21,7 19,6 23,5 6,8 279,3 6,0 268,6 7,1 244,1 21,9 279,3 16,1 268,6 14,5 254,3 1 147,2 1 054,4 955,8 1 488,4 1 397,4 1 272,8 Eraldised Pikaajalised kohustised Muud kohustised ja saadud ettemaksed 0,0 37,2 0,0 42,8 0,0 29,9 0,3 103,1 0,4 119,9 0,4 115,9 37,2 42,8 29,9 103,1 119,9 115,9 171 B. Tulud ja kulud teistelt avaliku sektori ja sidusüksustelt Konsolideeritud 2019 Tegevustulud Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed Kaupade ja teenuste müük Saadud toetused Muud tulud Tegevuskulud Antud toetused Edasiantud maksud, lõivud, trahvid Tööjõukulud Majandamiskulud Muud tegevuskulud Tegevustulem Finantstulud ja -kulud Tulem osalustelt Muud finantstulud ja -kulud Aruandeperioodi tulem 783,2 202,5 553,0 13,1 14,6 -4 705,2 -1 791,0 -2 868,8 -0,1 -44,9 -0,4 -3 922,0 3,2 0,1 3,1 -3 918,8 2018 708,2 179,6 503,1 12,1 13,4 -4 228,8 -1 552,2 -2 632,7 -0,2 -43,4 -0,3 -3 520,6 8,5 6,8 1,7 -3 512,1 Konsolideerimata 2019 421,6 335,2 10,0 24,7 51,7 -5 165,6 -2 109,8 -2 868,8 -0,2 -186,6 -0,2 -4 744,0 -269,7 -271,5 1,8 -5 013,7 2018 416,3 316,4 8,3 20,9 70,7 -4 745,1 -1 916,5 -2 650,9 -0,3 -176,8 -0,6 -4 328,8 131,9 131,6 0,3 -4 196,9 Konsolideeritud aruandes kajastatakse aruandesse hõlmatud üksuste tehingud kohalike omavalitsuste ja muude avalikõiguslike juriidiliste isikute ning nende valitseva mõju all olevate üksustega, samuti kõikide avaliku sektori üksuste sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused). Konsolideerimata aruandes kajastatakse aruandesse hõlmatud üksuste tehingud valitseva mõju all olevate tütarettevõtjate ja sihtasutustega, kohalike omavalitsuste ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning nende valitseva mõju all olevate üksustega, samuti kõikide avaliku sektori üksuste sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused). Lisa a30 Tingimuslikud kohustised ja varad mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2019 31.12.2018 Tingimuslikud kohustised 5 329,3 5 382,7 6 295,2 6 080,7 Sissemaksmata osalus rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides (vt lisa a30 A) 1 537,5 1 516,5 1 537,5 1 516,5 Pankade poolt väljastatud õppelaenude jääk (vt lisa a6) Laenutagatiseks panditud põhivara (vt lisad a8, a9) Laenutagatiseks panditud käibevara Tingimuslikud kohustised seoses kohtuprotsessidega Antud garantiid (vt lisa a30 B) Toetuste andmise kohustised (vt lisa a30 C) Katkestamatud kasutusrendikohustised (vt lisa a30 D) Tarnelepingud ja investeerimiskohustised (vt lisa a30 E) Vara väljaostuõigus (vt lisa a30F) Tingimuslikud nõuded Katkestamatud kasutusrendinõuded (vt lisa a30 D) 63,4 160,2 10,9 209,8 1 966,1 744,2 72,1 565,1 0,0 453,2 453,2 76,7 152,4 8,0 170,1 1 966,0 680,2 132,5 680,3 0,0 479,2 479,2 63,4 0,0 0,0 206,9 1 644,1 1 690,3 815,6 231,0 106,4 5,2 5,2 76,7 0,0 0,0 121,1 1 640,7 1 263,6 1 081,3 274,4 106,4 5,4 5,4 172 A. Osalused rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides EBRD Seisuga 31.12.2018 Võlakirjad Sissenõutavad aktsiad Saadud fondiemissioonist Kokku Seisuga 31.12.2019 Võlakirjad Sissenõutavad aktsiad Saadud fondiemissioonist Kokku EIB NIB CEB IBRD MIGA ESM Kokku 0,0 23,8 1,0 24,8 0,0 157,6 2,4 160,0 0,0 52,4 0,8 53,2 0,0 11,3 0,6 11,9 0,2 117,9 0,0 118,1 0,1 0,0 0,0 0,1 0,0 1 153,2 0,0 1 153,2 0,3 1 516,2 4,8 1 521,3 0,0 23,8 1,0 24,8 0,0 157,6 2,4 160,0 0,0 52,4 0,8 53,2 0,0 11,3 0,6 11,9 0,2 138,9 0,0 139,1 0,1 0,0 0,0 0,1 0,0 1 153,2 0,0 1 153,2 0,3 1 537,2 4,8 1 542,3 Osaluste eest tasutud summa kajastub bilansis (vt lisa a3). Võlakirjad ja sissenõutavad aktsiad on riik kohustatud välja ostma välispanga nõudmisel. Neilt ei arvestata intresse. B. Antud garantiid Konsolideeritud Laenu andja Laenu võtja Konsolideerimata 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2019 31.12.2018 EFSF Rahastamisraskustesse sattunud euroala liikmesriigid 1 543,0 1 540,2 1 543,0 1 540,2 NIB Projektipõhised investeeringulaenud ja –tagatised 18,9 18,9 18,9 18,9 EIB Projektipõhised investeeringulaenud ja -tagatised 0,7 0,6 0,7 0,6 EIB CEB Pangad, liisingfirmad, välisfirmad SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA KredEx SA KredEx ettevõtlus- ja eluasemelaenude tagatised, ekspordigarantiid 52,5 28,8 52,5 28,3 52,5 28,8 52,5 28,3 230,1 223,3 0,0 0,0 Eesti pangad ja lii- Maaettevõtjate laenude tagamine singfirmad Maaelu Edendamise SA poolt 91,9 100,3 0,0 0,0 0,2 1 966,1 1,9 1 966,0 0,2 1 644,1 0,2 1 640,7 Muud Kokku C. Toetuste andmise kohustised Toetuste saajatega sõlmitud lepingud välisabi vahendamiseks ja kodumaiste toetuste andmiseks Konsolideeritud 31.12.2019 Euroopa Liidu fondidest Muu välisabi Kodumaised toetused Kokku D. Konsolideerimata 31.12.2018 639,6 15,4 89,2 744,2 536,2 10,6 133,4 680,2 31.12.2019 31.12.2018 1 552,1 6,4 131,8 1 690,3 1 126,5 2,8 134,3 1 263,6 Katkestamatud kasutusrendikohustised ja -nõuded Konsolideeritud 31.12.2019 Rendikohustised Kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat Üle 5 aasta Kokku Rendinõuded Konsolideerimata 31.12.2018 24,9 45,3 1,9 72,1 173 26,3 52,3 53,9 132,5 31.12.2019 93,4 204,6 517,6 815,6 31.12.2018 106,1 264,6 710,6 1 081,3 Konsolideeritud 31.12.2019 Kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat Üle 5 aasta Kokku Konsolideerimata 31.12.2018 31,4 68,2 353,6 453,2 31.12.2019 29,0 65,6 384,6 479,2 31.12.2018 0,7 0,9 3,6 5,2 0,6 1,0 3,8 5,4 Informatsioon rendile antud varade bilansilise jääkväärtuse kohta on esitatud lisades a10 ja a11. E. Tarnelepingud ja investeerimiskohustised Sõlmitud suuremahulised tarnelepingud ja kokkulepitud investeerimiskohustised Konsolideeritud 31.12.2019 Riigi Kinnisvara AS investeerimiskohustised Transpordi ja selle taristuga seotud kohustised Kaitseotstarbeliste põhivarade soetuseks Elektrienergia tootmise ja tarnimisega seotud kohustised Muud tarnelepingud Tarnelepingud ja investeerimiskohustised kokku Konsolideerimata 31.12.2019 31.12.2018 127,6 150,2 86,0 123,3 192,8 0,0 48,6 150,2 0,0 58,8 193,0 122,7 248,6 0,0 0,0 33,0 565,1 29,6 680,3 32,2 231,0 22,6 274,4 131,6 31.12.2018 F. Vara väljaostuõigus Riigil on õigus osta välja 1 kuni 4 riigi tütarettevõtja omanduses olevat parvlaeva, andes ostusoovist teada hiljemalt 2022. aastal. Riik ei ole seni otsustanud, kas seda õigust kasutada või mitte. Maksimaalne hinnanguline väljaostukulu on 106,4 mln eurot. 2019. a aruandes on nimetatud õigus kajastatud tagasiulatuvalt ka 2018. a tingimusliku kohustisena. Lisa a31 Selgitused riigieelarve täitmise aruande kohta Riigieelarve täitmise aruandes on kajastatud kõik riigi konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandes hõlmatud riigiraamatupidamiskohustuslased koos nende valitsemisel olevate riigiasutustega (vt lisa a1 A). Aruanne on koostatud tekkepõhisel printsiibil ja on võrreldav riigi konsolideerimata tulemiaruandega. Aruande liigendus vastab 2019. aasta riigieelarve seaduse liigendusele. Võrreldes varasemate aastate riigieelarve täitmise aruandega on aruande ülesehitust muudetud. Aastate 2017 ja 2018 kohta koostatud riigi raamatupidamise koondaruandes jaotati tulud ja kulud läbivalt eelarvepositsiooni kuuluvateks ja -positsiooni mittekuuluvateks. Eelarvepositsiooni arvestamise reeglid tulenevad Euroopa rahvamajanduse statistika koostamise juhenditest (European Standard of Accounts). Käesolevas aruandes on riigieelarve tulud ja kulud kajastatud lähtudes eelarvestamisel kasutatud reeglitest. Eelarvepositsioon ja selle täitmine on esitatud ainult riigieelarve täitmise aruande koondosas (mitte aruande osades ja jagudes valitsemisalade kaupa). Eelarvepositsiooni arvestamisel on lähtutud riigieelarve tuludest ja kuludest, korrigeerides neid eelarvepositsioonini jõudmiseks. Riigieelarve tulude ja kulude ning tulemiaruandes kajastatud tulude ja kulude erinevus on kajastatud aruande koondosas peale riigieelarve positsiooni arvestust. Samas alajaotuses on kajastatud ka mitterahalised kulud, mida prognoositi riigieelarves eraldi väljaspool riigieelarve tulusid ja kulusid (peamiselt amortisatsioon). Aruande osades ja jagudes on väljaspool riigieelarve tulusid ja kulusid arvestatud tulemiaruandesse kuuluvad tulud ja kulud kajastatud aruande alajaotuses „Mitterahalised kulud ja korrigeerimised“. Aruanne algab kokkuvõttega. Seejärel on esitatud andmed valitsemisalade kaupa (jaotatuna osadeks ja jagudeks). Kõikide valitsemisalade eelarved ja eelarve täitmised on jaotatud majandusliku sisu järgi, v. a Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi valitsemisala on läinud üle tegevuspõhisele eelarvele, kus eelarve limiidid seatakse programmide kaupa kuludele, investeeringutele ja finantseerimistehingutele. 174 Eelarves ja eelarve täitmise aruandes kasutatakse arvestusobjekte lähtudes rahandusministri määrusega kehtestatud eelarveklassifikaatorist: 1) 2) 3) 4) eelarve liik – selle alusel liigendatakse eelarve lähtudes piirmäärade seadmisest ning järgmisesse aastasse ülekandmise määrast, sh: a. 10 – arvestuslikud vahendid, piirmäär on sätestatud eraldi seadusandluse või lepingu alusel, riigieelarves planeeritud summasid võib ületada; b. 20 – kindlaksmääratud vahendid, piirmääraga, järelejäänud limiidist võib järgmisesse aastasse üle viia kuni 3%, c. 30 ja 31– kindlaksmääratud vahendid, piirmääraga, järelejäänud limiidist võib järgmisesse aastasse üle viia kuni 100%; d. 40 – tulud ja nende arvel tehtavad kulud, mille korral eelarve tekib tulude saamisel sõltumata riigieelarves planeeritud tulust, järelejäänud tegelikust tulust tekkinud limiidid viiakse järgmisesse aastasse üle 100%; e. 50-59 – maksude, lõivude ja muude tasude tulud, mis kuuluvad edasiandmisele riigi sees või ka riigist väljapoole lähtudes maksualastest ja muudest eriseadustest, riigieelarves planeeritud summasid võib ületada. eelarve konto – täpsustab majanduslikku sisu; eelarve objekt – kasutatakse vajaduse korral eelarve täiendavaks detailsemaks liigendamiseks; Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi valitsemisalades programm – planeerimistasand, mida kasutatakse strateegilisel planeerimisel ning millele seatakse eesmärgid ja mõõdikud seatud eesmärkide saavutamise hindamiseks. Aruanne on esitatud tuhandetes eurodes. Tulud ja raha sisse toovad finantseerimistehingud on kajastatud plussmärgiga, kulud, investeeringud ning raha väljaviivad finantseerimistehingud miinus-märgiga. Riigisisesed tehingud on koondis elimineeritud. Valitsemisalade andmetes on valitsemisala-sisesed tehingud üldjuhul elimineerimata, kuna sisene tehing tekitab ühele valitsemisala asutusele kulutuse, milleks kasutati riigieelarvet, ning teisele asutusele saadud tulu, mis on omakorda aluseks tuludest sõltuvate kulutuste limiidi tekkele. Valitsemisala sisesed välistoetuste vahendamised on elimineeritud. Aruandes on esitatud esialgne, 2018. aastast 2019. aastasse üle toodud ja lõplik eelarve. Esialgne eelarve kajastab Riigikogu poolt 12.12.2018 vastu võetud 2019. aasta riigieelarve seadust. Selle kohaselt oli riigieelarve tulude maht 11 068,0 mln eurot ning kulude ja investeeringute maht 11 322,3 mln eurot. Esialgse riigieelarve planeeritud tulude ning kulude ja investeeringute vahe oli -254,3 mln eurot. Mitterahaliste kuludena oli kohustuslik eelarvestada põhivara amortisatsiooni ja põhivara müügiga kaasnevat müüdud põhivara jääkväärtuse mahakandmist. Ülejäänud mitterahalised tulud ja kulud võis jätta eelarves planeerimata. Riigieelarve täitmise aruandes on esitatud ka 2018. a võrdlusandmed. Võrreldavuse tagamiseks on vastavalt aruande esitlusviisis tehtud muudatustele 2018. a võrdlusandmed võrreldes 2018. a aruandes kajastatud andmetega korrigeeritud (ümber tõstetud). 2018. aastast 2019. aastasse üle toodud eelarve kulude ja investeeringute tegemiseks kokku summas 439 471 tuhat eurot on esitatud aruande eraldi veerus ning kokkuvõtlikult alltoodud tabelis. A. 2018. aastast 2019. aastasse üle toodud eelarve tuh eurot Valitsemisala Vabariigi Valitsus Riigikogu Vabariigi President Riigikontroll Õiguskantsler Riigikohus Riigikantselei Haridus- ja Teadusministeerium Justiitsministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Rahandusministri käskkirjaga üle kantud jäägid Majandustegevusest, saastekvootide Välistoetuste müügist ja koja kaasfidumaiste toe- nantseeringu tuste jäägid jäägid Välistoetuste ja kaasfinantseeringu jäägid vahendajate kontodel Kokku 44 325 998 85 138 40 717 1 826 0 11 3 0 12 37 5 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 44 325 1 009 88 138 52 754 1 832 10 045 8 624 4 820 0 23 490 2 546 36 185 3 121 6 662 6 330 0 77 277 36 426 1 620 3 302 2 511 182 0 0 0 0 10 496 39 488 82 909 43 270 175 Valitsemisala Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium Kokku Rahandusministri käskkirjaga üle kantud jäägid Majandustegevusest, saastekvootide Välistoetuste müügist ja koja kaasfidumaiste toe- nantseeringu tuste jäägid jäägid Välistoetuste ja kaasfinantseeringu jäägid vahendajate kontodel Kokku 61 879 6 517 8 261 0 76 658 1 644 40 188 16 532 8 688 11 090 246 711 1 725 5 802 1 908 2 774 28 147 479 389 3 569 11 213 2 068 17 37 954 7 328 0 0 0 0 7 328 11 086 49 559 29 653 13 531 11 136 439 471 2018. a aruandes esitati 2019. aastasse üleviidavaks eelarveks kokku 437 048 tuhat eurot. 2019. a aruandes liideti üle toodud eelarvesse täiendavalt 2 423 tuhat eurot. Korrigeerimine tehti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas, lisades 2 462 tuh eurot saastekvootide müügist saadud tulust tekkinud jäägile ja vähendades välistoetuste ülekantavaid jääke 39 tuh euro võrra. Aruandes esitatud lõplik eelarve kajastab tegelikke riigieelarve limiite aasta lõpuks, milles on esialgset eelarvet korrigeeritud 2018. aastast 2019. aastasse üle toodud jääkidega kui ka muude eelarveaastal toimunud muudatustega. Lõplikus eelarves on arvesse võetud eelarve ümbertõstmine valitsemisalade vahel lähtudes riigieelarve seaduse muutmise seadusest ja Vabariigi Valitsuse korraldustest. Samuti on arvestatud Vabariigi Valitsuse reservist ning sellest rahandusministrile otsustamiseks jaotatud sihtotstarbelisest reservist ja omandireformi reservfondist valitsemisaladele ümber jaotatud eelarvetega. Tuludest sõltuvad kulutused arvestatakse eelarves prognoosina. Tegelik eelarve tekib tulude laekumisel (saadud toetused), sildfinantseerimise avamisel välistoetustest rahastatavate projektide korral või tulude tekkimisel (majandustegevusest saadud tulu, saastekvootide müügist saadud tulu). Lõpliku eelarve kujunemine on kokkuvõtlikult esitatud alltoodud tabelis. B. Lõpliku eelarve kujunemine tuh eurot Kulud ja investeeringud Esialgne eelarve Üle toodud eelmisest aastast (vt a31 A) Eelarves kavandatud toetused Tegelikult laekunud toetused ja avatud sildfinantseerimine Eelarves kavandatud majandustegevusest laekuv tulu Tegelikult majandustegevusest laekunud tulu Eelarves saastekvootide müügist kavandatud tulu Tegelikult saastekvootide müügist laekunud tulud Eelarves kavandatud edasiantavad maksud toetusprojektideks Tegelikult saadud maksutulu toetusprojektideks Eelarves kavandatud muud tulud ja neist sõltuvad kulud Tegelikud muud tulud, mille alusel avati limiit kulutuste tegemiseks Kavandatud omandireformi reservfondi kasutamine Tegelikult eraldatud omandireformi reservfondist Lõplik eelarve -11 322 314 -439 471 1 061 587 -932 436 38 243 -46 671 57 550 -70 640 14 877 -15 459 2 200 -1 390 2 150 -1 129 -11 652 902 Lõplikus eelarves suurenesid kulud ja investeeringud võrreldes esialgse eelarvega 330,6 mln euro võrra. Riigieelarve täitmise aruande tulude ja kulude osad on võrreldavad riigi konsolideerimata tulemiaruandega, kuigi aruande kirjete sisu ja grupeerimine võib erineda. 2019. aastal muudeti välistoetuste ja nendega kaasneva riikliku kaasrahastamise jaotamist valitsemisalade vahel. Kuni 2018. aastani kajastati EL struktuuritoetustest vahendatavaid välistoetusi Rahandusministeeriumi valitsemisalas saadud toetuste tuluna ja edasiantud toetuste kuluna. Valitsemisalad, kelle toetusmeetmetele toetusi jaotati, kajastasid välistoetuste saamist Rahandusministeeriumilt ja omakorda nende kulutamist. Topelt tulud ja kulud elimineeriti koondaruandes, nagu ka riigieelarve täitmise aruande koondosas. Välistoetuste kaasrahastamist kajastati Rahandusminis- 176 teeriumi valitsemisala riigieelarve kuluna (eelarve liik 31). Valitsemisalad, kelle toetusmeetmetele kaasrahastamist jaotati, kajastasid kodumaiste toetuste saamist ja nende kulutamist. Kaasrahastamise tulud ja topelt kulud elimineeriti koondaruandes, nagu ka riigieelarve täitmise aruande koondosas. 2019. a kajastati välistoetuste vahendamist tuludena ja kuludena otse nendes valitsemisalades, kelle toetusmeetmetega need olid seotud. Samuti kajastati kaasrahastamist otse nende valitsemisalade kuludena. 2019. a esialgne eelarve planeeriti samadel põhimõtetel nagu 2018. aastal. Rahandusministeeriumi eelarves planeeriti vahendatavaid välistoetusi tuludes ja kuludes summas 606 964 tuh eurot ning välistoetuste kaasrahastamist kuludes summas 76 998 tuh eurot. 2019. a lõplikus eelarves on välistoetuste vahendamise tulud ja kulud Rahandusministeeriumi eelarves viidud nulli. Välistoetuste lõplik eelarve kajastub ühekordselt jaotatuna erinevate valitsemisalade eelarve jagude vahel. Välistoetuste kaasrahastamise lõplikku eelarvet Rahandusministeeriumi valitsemisalas on vähendatud teiste valitsemisalade poolt tegelikult kulutatud kaasrahastamise vahendite võrra kokku summas 53 573 tuh eurot, mis kajastub nende valitsemisalade lõplikus eelarves, kes seda kulutasid. C. Tulemiaruande ja riigieelarve täitmise aruande koondi kirjete võrdlus tuh eurot Kirje nimetus Eelarve täitmine Tulud Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed Kaupade ja teenuste müük Riigilõivud Tulu majandustegevusest Muu tulu kaupade ja teenuste müügist Saadud toetused Muud tulud Tulu põhivara ja varude müügist Trahvid ja muud varalised karistused Keskkonnatasud Muud tegevustulud Intressi- ja dividenditulud Riigieelarve tuludesse kaasamata tulud Tulemiaruande kirjed, mis ei kajastu riigieelarves eraldi kirjetel Tulem bioloogilise vara õiglase väärtuse muutusest Tulem osalustelt Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt Muud finantstulud Tulud kokku Kulud Riigieelarve kulud Riigieelarve kuludesse kaasamata kulud Kulud tulemiaruandes Antud toetused Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trahvid Edasiantud maksud, lõivud, trahvid Tööjõukulud Majandamiskulud Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus Muud kulud Intressikulu Kulud kokku Tulem kokku 9 354 246 301 875 84 959 41 750 175 166 845 356 176 330 22 758 16 654 90 309 46 609 178 867 -384 963 10 471 711 Tulemiaruanne Vahe 9 377 645 301 875 23 399 0 857 572 184 660 12 216 8 330 0 0 -178 867 384 963 13 736 -271 519 1 989 5 753 10 471 711 13 736 -271 519 1 989 5 753 0 -5 534 538 -7 536 -3 390 208 -945 520 -712 622 -264 476 -88 302 -105 520 -11 048 722 -577 011 0 0 -10 629 040 -419 681 -11 048 722 -577 011 Eelarves on maksutulud ja edasiantud maksude kulud planeeritud lähtudes eelarvepositsiooni arvestamise reeglitest: positsiooni loetakse laekunud maksutulu ja ülekanded maksude edasiandmisest, mida kolme maksuliigi puhul korrigeeritakse ühekuulise maksutulude laekumise ja ülekandmise nihkega, st jäetakse välja aasta esimese kuu laekumised ja ülekanded ning liidetakse järgmise aasta esimese kuu laekumised ja ülekanded. Kassapõhiselt arvestatud maksutulu 177 ja maksude edasiandmise kulu vahe võrreldes tulemiaruandes kajastatud tekkepõhise maksutulu ja maksude edasiandmise kuluga on kajastatud vastavalt maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete tulu ning maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete edasiandmise kulu korrigeerimisena tulemiaruande alusel. Eelarve koostamisel ei elimineeritud riigisisest maksutulu ja -kulu, mis tulemiaruandes ja riigieelarve täitmise aruande täitmise andmetes on elimineeritud. Tegelikud maksude laekumised, nende ühe kuulise nihke ja riigisiseste maksude mõju ja võrdlus tulemiaruandega on esitatud käesoleva lisa osas D. Eelarves ei planeerita ebatõenäoliselt laekuvaid makse, lõive ja trahve (planeeritakse netotulu, maksude korral kassapõhiselt). Kuna need kajastatakse tulemiaruandes kuluna, on need eelarve täitmise aruandes kajastatud kulu korrigeerimisena. Riigieelarve tulude ja kuludena on planeeritud ainult rahalisi liikumisi nõudvad tehingud. Nendes osades ei planeerita põhivara amortisatsiooni ja jääkväärtuse mahakandmist, tulusid ja kulusid alla- ja ümberhindlustest ja nende tühistamistest, diskonteerimisest, õiglase väärtuse muutusest, mitterahalisi saadud ja antud toetusi, valuutakursi muutusest tekkinud tulusid ja kulusid. Kõik sellist liiki tulud ja kulud on riigieelarve täitmise aruandes kajastatud tulemiaruande alusel tehtud korrigeerimistena. Finantstuludest on riigieelarves planeeritud intressi- ja dividenditulud. Riigieelarves ei ole planeeritud mitterahalisi finantstulusid ega kasumeid/kahjumeid finantsinvesteeringute müügist. Eraldiste moodustamisest ja ümberhindamisest tekkivad kulud ja kulude korrigeerimised on teatud juhtudel arvestatud eelarves raamatupidamisega samal põhimõttel kuluna. Samas pensionieraldiste moodustamist ega eraldiste diskonteerimisest tulenevat intressikulu ei ole eelarvestatud. Selle asemel on kuluna eelarvestatud pensionieraldiste hinnangulisi väljamakseid. Lähtudes eelarvestamisel kasutatud arvestuspõhimõtetest on esitatud ka eelarve täitmine. Kui eraldiste moodustamist ei olnud eelarvestatud, on see kajastatud korrigeerimiste blokis, võttes samas tagasi eelarve kuludesse arvestatud eraldiste väljamaksed. D. Maksude jaotamine riigieelarve tuludeks, riigieelarve kuludeks ja korrigeerimisteks tuh eurot Maksutulu liik Tulumaks Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmaksed Kogumispensioni maksed Käibemaks Aktsiisid Raskeveokimaks Tollimaks Maamaks Hasartmängumaks Kohalikud maksud Maksud kokku Lõplik eelarve 1 976 570 3 280 190 200 000 156 000 2 550 240 1 069 441 5 650 39 100 58 000 28 500 0 9 363 691 Tulu tulemiaruandes 2 041 702 3 351 080 209 164 171 000 2 330 360 1 128 852 5 259 51 812 56 773 29 468 5 418 9 380 889 Kohandamine ühekuulise laekumise nihkega Jaanuaris laekunud käibemaks Jaanuaris laekunud aktsiis Jaanuaris laekunud sotsiaalmaks Järgmise aasta jaanuaris laekunud käibemaks Järgmise aasta jaanuaris laekunud aktsiis Järgmise aasta jaanuaris laekunud sotsiaalmaks Kokku koos kohandamisega Riigisiseselt elimineeritud maksutulu ja kulu (laekumistes maha arvestamata) Maksude laekumine 2 040 683 3 328 515 207 544 169 868 2 462 415 1 066 056 5 224 52 051 59 104 29 797 5 420 9 426 677 Tulemiaruande tulude ja laekumiste vahe 1 019 22 565 1 620 1 132 -132 055 62 796 36 -239 -2 331 -329 -1 -45 788 102 284 -225 567 -96 091 -290 801 245 758 158 424 310 561 9 363 691 9 380 889 9 528 961 -174 715 Käibemaksukulu tegevuskuludelt Käibemaksukulu põhivara soetuselt Käibemaksukulu finantseerimistehingutelt Maamaks Raskeveokimaks -105 964 -66 326 -13 -2 396 -2 178 -148 072 Maksutulu liik Lõplik eelarve Aktsiisid Tollimaks Kokku Tulu tulemiaruandes 9 363 691 Maksude laekumine -5 -8 9 354 246 9 380 889 Tulemiaruande tulude ja laekumiste vahe 26 643 Tuluna tulemiaruandes kajastuvad maksutulud korrigeerituna ebatõenäoliselt laekuvaks loetud maksunõuetest tekkinud kuludega. Maksutulu liik Lõplik eelarve Eelarve täitmine Korrigeeritud maksutulude eelarve täitmine (arvestamata riigisiseseid elimineerimisi) Tulumaks Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmaksed Kogumispensioni maksed Käibemaks Aktsiisid Raskeveokimaks Tollimaks Maamaks Hasartmängumaks Kohalikud maksud Maksud kokku Korrigeeritud maksutulude eelarve ja täitmine (arvestades riigisiseseid elimineerimisi) Tulumaks Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmaksed Kogumispensioni maksed Käibemaks Aktsiisid Raskeveokimaks Tollimaks Maamaks Hasartmängumaks Kohalikud maksud Maksud kokku 1 976 570 3 280 190 200 000 156 000 2 550 240 1 069 441 5 650 39 100 58 000 28 500 0 9 363 691 2 040 683 3 348 275 207 544 169 868 2 482 606 1 128 389 5 224 52 051 59 104 29 797 5 420 9 528 961 1 976 570 3 280 190 200 000 156 000 2 550 240 1 069 441 5 650 39 100 58 000 28 500 0 9 363 691 2 040 683 3 348 275 207 544 169 868 2 310 303 1 128 383 5 222 52 043 56 708 29 797 5 420 9 354 246 Vastavalt ülaltoodud arvestusele loeti riigieelarve tuludes maksutuluks 9 354 246 tuhat eurot ning väljaspool riigieelarve tulusid kajastatud maksutuluks loeti 26 643 tuhat eurot (kokku 9 380 889 tuhat eurot). Edasiantud maksutuludest tekkinud kulu liik Tulumaks - Kohalike omavalitsuste üksusele Sotsiaalmaks - kogumispensioni registripidajale Töötuskindlustusmakse -Töötukassale Kogumispensionimakse - kogumispensioni registripidajale Maamaks - Kohalike omavalitsuste üksustele Lõplik eelarve Kulu tulemiaruandes Edasiandmiseks arvestatud laekumised Tulemiaruande kulude ülekandmiste vahe -1 181 900 -312 600 -200 000 -1 218 882 -299 769 -208 764 -1 215 366 -295 765 -207 490 -3 515 -4 004 -1 273 -156 000 -170 739 -169 868 -871 -58 000 -59 122 -59 141 19 179 Edasiantud maksutuludest tekkinud kulu liik Lõplik eelarve Kulu tulemiaruandes Kohalikud maksud Sotsiaalmaks - Haigekassale Aktsiisid - Kultuurkapitalile Tollimaks - Euroopa Liidule Edasiantud maksud kokku Kohandamine ühekuulise laekumise nihkega Jaanuaris laekunud sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa Järgmise aasta jaanuaris laekunud sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 0 -1 311 914 -15 772 -31 280 -3 267 466 Edasiantud maksud kohandatuna kokku -3 267 466 -5 429 -1 331 583 -15 930 -41 338 -3 351 555 Edasiandmiseks arvestatud laekumised -5 407 -1 324 634 -15 915 -42 806 -3 336 392 -7 959 Tulemiaruande kulude ülekandmiste vahe -22 -6 949 -15 1 468 -15 163 115 610 -123 570 -3 351 555 Kohandatud edasiantavad maksud -3 344 351 Lõplik eelarve Tulumaks - Kohalike omavalitsuste üksusele Sotsiaalmaks - kogumispensioni registripidajale Töötuskindlustusmakse -Töötukassale Kogumispensionimakse - kogumispensioni registripidajale Maamaks - Kohalike omavalitsuste üksustele Kohalikud maksud Sotsiaalmaks - Haigekassale Aktsiisid - Kultuurkapitalile Aktsiisid - Keskkonnainvesteeringute Keskusele Tollimaks - Euroopa Liidule Edasiantud maksud kokku -1 181 900 -312 600 -200 000 -156 000 -58 000 0 -1 311 914 -15 772 0 -31 280 -3 267 466 -7 204 Eelarve täitmine -1 215 366 -295 765 -207 490 -169 868 -59 141 -5 407 -1 332 593 -15 915 0 -42 806 -3 344 351 Vastavalt ülaltoodud arvestusele jäi riigieelarve kuludes kajastamata edasiantud maksude kulu summas 7 204 tuhat eurot. E. Põhivara soetuse ja riigieelarve täitmise aruande võrdlus tuh eurot Investeeringud põhivara soetusse Eelarve täitmine Investeeringud riigieelarve täitmise aruandes Materiaalse põhivara soetus (vt lisa a13) Immateriaalse põhivara soetus (vt lisa a13) Ettemaksete muutus Kokku Soetused põhivara liikumise aruandes -357 898 -357 898 -326 530 -43 587 12 219 -357 898 Riigieelarve täitmise aruandes kajastatud investeeringud on võrreldavad riigi konsolideerimata põhivarade soetuse andmetega. Ettemakseid põhivara eest ei loeta riigieelarve täitmises investeeringute hulka. Põhivara soetused võetakse eelarve täitmises arvesse põhivarade omandamisel, sh pooleliolevad ehitustööd vastavalt teostatud tööde aktidele. F. Eelarve täitmisena kajastatud finantseerimistehingud tuh eurot Võlakirjade ost -778 099 Võlakirjade müük 896 065 Sissemaksed investeerimisfondidesse -22 000 Sissemaksed sihtasutustesse -64 Sissemaksed äriühingutesse -1 740 180 Laekunud osaluste müügist ja likvideerimisest 6 Sissemaksed sihtotstarbelistesse fondidesse (valitsussektorisse kuuluvatesse sihtasutustesse) -11 916 Tagasilaekumised sihtotstarbelistest fondidest 2 500 Võetud laenud 419 225 Võetud kapitalirendikohustised 129 Võetud laenude tagasimaksed -176 487 Antud laenud (õppelaenud, arvelduskrediit) -668 Antud laenude tagasimaksed 15 713 Antud laenude tagasimaksed (maa järelmaksud) 5 032 Hoiuste muut 93 919 Kokku 441 614 Rahaliselt laekunud ja makstud finantseerimistehingud on võrreldavad riigi konsolideerimata rahavoogude aruande vastavate kirjetega rahavoogude kohta investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest. G. Tulude ja kulude korrigeerimine riigieelarve positsioonis Riigieelarve tulusid ja kulusid planeeritakse üldjuhul eelarvepositsiooni arvestusreeglitega samadel põhimõtetel. Saastekvootide müügist saadud tulu võetakse eelarvepositsioonis arvesse üheaastase ajalise nihkega. Riigieelarves planeeriti eelarveaastal saadavat tulu. Seetõttu on saastekvootide müügist saadud kogutulust summas 142 962 tuh eurot võetud positsioonis arvesse 140 030 tuhat eurot, vahe -2 932 tuh eurot. Dividenditulu tohib positsioonis arvesse võtta maksimaalselt dividendide maksja eelmise perioodi ärikasumi ulatuses, millest lahutatakse riigile dividendidelt makstud tulumaksukulu. Ärikasumist tuleb eemaldada veel selles sisalduvate ühekordsete tulude ja kulud mõju. 2018. a arvestati superdividendideks AS Tallinna Sadam dividendidest (kokku 105 000 tuh eurot) 80 458 tuh eurot. Eraldiste korral võetakse positsioonis kuluna arvesse ainut väljamaksed, mitte aga nende moodustamise kulud. Seetõttu on positsiooni arvestuses võetud tagasi need eraldiste moodustamise kulud, mis olid riigieelarves arvestatud raamatupidamisega sarnasel põhimõttel ning loetud kuluks samade eraldiste väljamaksed. Eelarvepositsiooni mõjutab varude soetus varude saamise momendil, mitte nende hilisem kuluks kandmine. Riigieelarves loetakse varud kuluks raamatupidamisega sarnasel põhimõttel (mitte soetamisel). Eelarvepositsioonis on loetud kuluks osaluste ja finantsinvesteeringute soetused, millelt ei planeerita tulevikus dividende (vt eelarve täitmisena kajastatud finantseerimistehingud, sissemaksed investeerimisfondidesse, sihtasutustesse ja äriühingutesse). H. 2019. aastast 2020. aastasse üle viidud eelarve tuh eurot Valitsemisala Rahandusministri käskkirja alusel Vabariigi Valitsus Riigikogu Vabariigi President Riigikontroll Õiguskantsler Riigikohus Riigikantselei Haridus- ja Teadusministeerium Justiitsministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 181 Majandustegevusest, saastekvootide Välistoetuste müügist ja ko- ja kaasfinantdumaiste toeseerimise tuste jäägid jäägid Kokku 50 984 0 0 50 984 1 054 18 0 1 073 95 3 0 97 144 0 0 144 69 9 0 78 404 43 0 447 1 432 1 0 1 433 7 770 10 347 4 669 22 786 11 947 2 482 7 895 1 570 51 000 46 1 932 52 978 6 168 144 911 4 594 155 673 11 617 41 471 155 53 243 44 269 4 578 7 975 56 822 Rahandusministri käskkirja alusel Valitsemisala Maaeluministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium Kokku Majandustegevusest, saastekvootide Välistoetuste müügist ja ko- ja kaasfinantdumaiste toeseerimise tuste jäägid jäägid Kokku 1 536 2 382 636 4 554 33 829 7 551 1 347 42 727 16 849 2 200 17 741 36 789 11 239 5 166 1 302 17 706 11 486 26 58 11 570 252 425 226 646 41 980 521 051 Rahandusministri käskkirjaga viiakse üle järelejäänud eelarve vahendid lähtudes riigieelarve seaduse alusel kehtestatud üleviimise reeglitest ja valitsemisalade poolt esitatud taotlustest. 2020. a eelarvesse üleviimisel arvestati, et käibemaksukulu, mis varem kajastus kaupade ja teenuste soetuseks määratud eelarves (eelarve liigid 20 ja 30), on 2020. a eelarves loetud eraldi arvestuslikuks kuluks (eelarve liik 10), mis ei sisaldu enam kaupade ja teenuste soetuseks määratud eelarves. Käibemaksukulu eelarve moodustab rahandusministri käskkirja alusel üle viidud kogusummas (252 425 tuhat eurot) 13 148 tuhat eurot. 2019. a riigieelarve täitmise aruande osades ja jagudes kajastub käibemaksukulu jääkide üleviimine kaupade ja teenuste soetamiseks üle viidud eelarvest lahus kirjel „Kulude ja investeeringute ülekantav käibemaks“. Tuludest sõltuvate kulude ja investeeringute tegemiseks kogunenud jäägid viiakse üle 100%-liselt. Nende hulgas sisalduvad välistoetusteks ja sellega seotud kaasfinantseeringuks saadud ettemaksete jäägid, mille korral toetuse andja on määranud summade kasutamise sihtotstarbe. Eraldi on ülaltoodud tabelis näidatud majandustegevusest saadud tulude, saastekvootide müügist toetusprojektideks eraldatud ja kodumaiste toetuste jäägid. Majandustegevusest laekuvat tulu on igal riigiasutusel õigus ise oma äranägemisel kasutada oma tegevuste elluviimiseks. Kodumaised toetused saadakse peamiselt teistelt valitsussektori üksustelt (näiteks sihtasutuselt Keskkonnainvesteeringute Keskus, Kultuurkapitalilt jne). Nende kasutamine on samuti sihtotstarbeliselt määratud ja kuulub aruandlusega tõendamisele. Saastekvootide müügist saadud tulust suunatakse 50% keskkonnakaitselistele projektidele vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele (§ 161). I. Vabariigi Valitsuse reservi liikumine Vabariigi Valitsusele riigieelarvega eraldatud reserv kajastub esialgses eelarves Vabariigi Valitsuse kulude kirjel. Asutustele jaotatud reserv on kajastatud asutuste lõpliku eelarve suurenemisena ja Vabariigi Valitsuse lõpliku eelarve vähenemisena. tuh eurot Eraldatud Vabariigi Valitsusele riigieelarve seadusega 73 036 Üle toodud eelmisest aastast Vabariigi Valitsusele 44 302 Eraldatud Vabariigi Valitsusele riigieelarve seaduse muutmise seadusega 1 219 Eraldatud Vabariigi Valitsuse liigenduste muutmisega 76 Eraldatud reservist asutustele (vt a31 J) -6 810 Eraldatud reservist rahandusministri sihtotstarbelisse reservi kaudu (vt a31 K) -41 853 Jääk aasta lõpul 69 970 Üle viidud järgmisesse aastasse Vabariigi Valitsuse reservi 50 865 J. Vabariigi Valitsuse reservi kasutamine 2019. aastal Haridus- ja Teadusministeerium 318 Kammeri kooli kinnistu omandamine Justiitsministeerium 276 Eesti esindamine USA arbitraažimenetluses 182 Järgmisse aastasse Vabariigi Valitsusele Järgmisse aastasse asutustele Jääk Kasutatud 2019 Otstarve Eraldatud 2019 Üle toodud 2018. aastast Eelarve jagu Korralduse number tuh eurot 2 142 0 2 141 1 0 0 608 0 163 445 0 445 Järgmisse aastasse Vabariigi Valitsusele Järgmisse aastasse asutustele Jääk Kasutatud 2019 Otstarve Eraldatud 2019 Üle toodud 2018. aastast Korralduse number Eelarve jagu Justiitsministeerium 85 C-hepatiidi ravimid vanglatele 0 675 671 4 4 0 Justiitsministeerium 142 Tervishoiutöötajate palk 0 163 162 1 0 1 Justiitsministeerium 172 Õigusabi kulud 0 15 12 3 3 0 Kaitseministeerium 319 Välismissioonidel osalemine 116 0 113 3 0 0 Keskkonnaministeerium 14 Põlevkivikarjääri kasutusvalduse omandamine 0 60 30 30 30 0 Kultuuriministeerium 317 Leiutasu maksmine 3 0 3 0 0 0 Kultuuriministeerium 47 Lennusadama kai tormikahju likvideerimine 0 240 218 22 0 22 Kultuuriministeerium 54 Rally Estonia toetamine 0 980 980 0 0 0 Kultuuriministeerium 88 ERR vabalevi telepildi SD ja HD formaadi toetamine 0 200 200 0 0 0 Kultuuriministeerium 188 Vaba Lava Narva tegevuskulud 0 150 150 0 0 0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 93 Esmatarbekaupade varustuskindluse analüüs 35 0 35 0 0 0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 110 Jäämurdeteenuse osutamine 608 0 608 0 0 0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 14 Põlevkivikarjääri kasutusvalduse omandamine 0 940 32 908 907 0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 55 IT-toe pakkumine e-valimistel 0 304 304 0 0 0 Siseministeerium 121 Euroopa rände tegevuskava täitmine 213 0 47 166 0 166 Siseministeerium 300 Metsa- ja maastikupõlengute kustutamine 36 0 0 36 0 36 Siseministeerium 144 Rahavastikuministri kulud 0 300 257 43 43 0 Sotsiaalministeerium 124 SKAIS infosüsteemi kulude katmine 1 378 0 1 378 0 0 0 Sotsiaalministeerium 143 Tervishoiutöötajate palgakulu kollektiivlepingu täitmine 0 2 634 2 634 0 0 0 Välisministeerium 299 e-residendi isikutunnistuse väljastamine 544 0 353 191 0 191 Välisministeerium 280 Sissemakse Rootsi-Eesti koostööfondi 0 150 150 0 0 0 5 683 6 810 10 640 1 853 987 861 Kokku K. Sihtotstarbeliste vahendite reservi kasutamine 2019. aastal Riigikantselei 164 Põgari palvemaja remonditööd 183 0 58 0 58 12 Järgmisse aastasse Vabariigi Valitsusele Järgmisse aastasse asutustele Jääk Kasutatud 2019 Otstarve Eraldatud 2019 Üle toodud 2018. aastast Eelarve jagu Käskkirja number tuh eurot 0 Riigikantselei Digitaalvaldkonna kohtumise 51 korraldamiseks Järgmisse aastasse Vabariigi Valitsusele Järgmisse aastasse asutustele Jääk Kasutatud 2019 Otstarve Eraldatud 2019 Üle toodud 2018. aastast Käskkirja number Eelarve jagu 0 800 708 92 86 0 Riigikohus 128 Hoonete renoveerimiseks 717 0 717 0 0 0 Haridus- ja Teadusministeerium Tekkepõhisele eelarvele ülemi157 nek 223 0 160 63 0 0 Haridus- ja Teadusministeerium Tekkepõhisele eelarvele ülemi108 nek 0 251 94 157 157 0 Haridus- ja Teadusministeerium Tekkepõhisele eelarvele ülemi163 nek 0 223 223 0 0 0 Haridus- ja Teadusministeerium Teadusagentuuri töökohtade 78 Tallinnast välja viimine 0 34 34 0 0 0 Justiitsministeerium Rahapesuvastase võitluse või47 mekuse tõstmine 0 175 68 107 105 0 Justiitsministeerium Elektrooniliste valvesüstee66 mide rent 0 585 278 307 301 0 0 323 0 323 308 0 Justiitsministeerium 157 IT-projektide elluviimine Kaitseministeerium 54 Impordi käibemaksu tasumine 0 137 137 0 0 0 Kaitseministeerium Tekkepõhisele eelarvele ülemi74 nek 0 84 84 0 0 0 0 69 69 0 0 0 Serveriruumi põlenguga seotud 7 kulutusteks 149 170 319 0 0 0 Kultuuriministeerium Tekkepõhisele eelarvele ülemi59 nek 50 0 16 34 0 34 Kultuuriministeerium SA Eesti Filmi Instituut Film Es59 tonia kuludeks 0 1 273 1 273 0 0 0 66 0 66 0 0 0 Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium ÜRO Julgeolekunõukogu mit122 tealalise liikmelisuse kulu Kultuuri- ja spordisündmuste 179 toetamine Kultuuriministeerium Tekkepõhisele eelarvele ülemi8 nek 0 33 12 20 20 0 Kultuuriministeerium Töökohtade väljaviimine, spor21 disaavutused 0 430 226 204 204 0 Kultuuriministeerium 46 Küberturvalisuse tagamine 0 2 060 1 613 447 447 0 Kultuuriministeerium 80 Maadluse MM saavutuste eest 0 105 105 0 0 0 Kultuuriministeerium 101 Spordivõistluste korraldamine 0 865 810 55 55 0 Kultuuriministeerium 123 Küberturvalisuse tagamine 0 428 0 428 428 0 Kultuuriministeerium ERR IKT hooldus, JCI maailma143 kongress 0 300 150 150 150 0 Kultuuriministeerium 161 Nolani mängufilmi kulutused 0 4 617 4 617 0 0 0 Kultuuriministeerium Tekkepõhisele eelarvele ülemi52 nek 0 66 0 66 66 0 Kultuuriministeerium EK mitteabikõlblike kulude ta19 gasinõuete katmiseks 0 3 3 0 0 0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 38 Osalemine Dubai EXPO-l 0 1 000 878 122 122 0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 87 Jäämurdja Tarmo dokitööd 0 300 300 0 0 0 184 Järgmisse aastasse Vabariigi Valitsusele Järgmisse aastasse asutustele Jääk Kasutatud 2019 Otstarve Eraldatud 2019 Üle toodud 2018. aastast Käskkirja number Eelarve jagu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium IKT arendusprogrammi tegevu132 sed 0 1 281 1 159 122 108 0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Hundipea teeninduskeskus, 136 Keri tuletorn 0 520 76 444 371 0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium EK mitteabikõlblike kulude ta19 gasinõuete katmiseks 0 1 1 0 0 0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tekkepõhisele eelarvele ülemi64 nek 0 719 719 0 0 0 Maaeluministeerium Teravilja aretuskeskus ja labori 81 aparatuur 0 1 200 971 229 191 0 0 149 149 0 0 0 Maaeluministeerium Euroopa Komisjoni tagasinõu113 ded Rahandusministeerium 73 Riigimajad 0 27 27 0 0 0 Rahandusministeerium 86 EL tagasinõuete hüvitamine 0 183 183 0 0 0 Rahandusministeerium 126 EL IKT projektide halduskulud 0 33 33 0 0 0 Rahandusministeerium IT-süsteemide arendamine maksumuudatuste rakendami153 seks 0 2 720 2 720 0 0 0 Rahandusministeerium Tekkepõhisele eelarvele ülemi180 nek 0 1 232 283 949 18 931 1 0 1 0 0 0 276 0 99 177 0 177 272 0 244 27 0 27 Siseministeerium 35 Idapiiri väljaehitamine Siseministeerium 38 EL rändekava elluviimine Siseministeerium 128; 6 IT-agentuuri hoone rajamiseks Siseministeerium 37 Idapiiri väljaehitamine 310 0 310 0 0 0 Siseministeerium 100 Narva õppehoone ehitus 117 0 117 0 0 0 Siseministeerium 123 Idapiiri väljaehitamine 2 0 2 0 0 0 Siseministeerium 33 Idapiiri väljaehitamine 0 5 479 3 629 1 850 1 649 0 Siseministeerium Rahapesuvastase võitluse või47 mekuse tõstmine 0 325 313 12 10 0 Siseministeerium Narva õppehoone ehitus, eesti 82 keele õpe välismaal 0 7 400 4 808 2 592 2 182 0 Siseministeerium Tekkepõhisele eelarvele ülemi127 nek 0 459 459 0 0 0 Siseministeerium 146 Kodud tuleohutuks 0 155 148 6 6 0 Siseministeerium Tekkepõhisele eelarvele ülemi43 nek 0 100 100 0 0 0 Siseministeerium Tekkepõhisele eelarvele ülemi53 nek 0 546 546 0 0 0 Sotsiaalministeerium Tekkepõhisele eelarvele ülemi124 nek 184 0 184 0 0 0 Sotsiaalministeerium Ametikohtade väljaviimine Tal187 linnast 15 0 11 4 0 0 Sotsiaalministeerium Ametikohtade väljaviimine Tal70 linnast 0 643 539 104 93 0 Sotsiaalministeerium Geeniproovide genotüpiseeri131 mine 0 1 400 1 400 0 0 0 Sotsiaalministeerium IT-süsteemide baasinfrastruk133 tuuri arendamiseks 0 390 390 0 0 0 185 Järgmisse aastasse Vabariigi Valitsusele Järgmisse aastasse asutustele Jääk Kasutatud 2019 Otstarve Eraldatud 2019 Üle toodud 2018. aastast Käskkirja number Eelarve jagu Sotsiaalministeerium Tekkepõhisele eelarvele ülemi52 nek 0 64 64 0 0 0 Sotsiaalministeerium EK mitteabikõlblike kulude ta19 gasinõuete katmiseks 0 1 1 0 0 0 Välisministeerium ÜRO Julgeolekunõukogu mit97 tealalise liikmelisuse kulu 0 407 407 0 0 0 Välisministeerium ÜRO Julgeolekunõukogu mit122 tealalise liikmelisuse kulu 0 2 031 1 180 851 843 0 2 382 41 853 34 232 10 002 7 933 1 170 Kokku Eraldatud 2019 Kasutatud 2019 Jääk Järgmisse aastasse viidud Üle toodud 2018. aastast Korralduse/käsk kirja number L. Omandireformi reservfondi kasutamine 2019. aastal Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist eraldatakse vahendeid erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel kehtestatud määruse kohaselt. AS Tallinna Vesi kaebuse me336 netluskulud 813 0 276 538 0 Keskkonnaministeerium 65 Maareformi kulude katteks 785 0 134 651 559 Keskkonnaministeerium Õigusvastaselt võõrandatud 135 maa tagastamiseks 61 0 23 38 37 Keskkonnaministeerium 165,265 Maareformiga seotud kuludeks 884 0 338 546 523 Keskkonnaministeerium Aadressiandmete korrastami572,224 seks 227 0 63 164 157 Keskkonnaministeerium 16 Hoonestusõiguse seadmiseks 327 0 28 299 286 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Autovedajate Assotsiatsioonile 136 autolubade vahetamiseks 30 0 30 0 0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kohalike teede andmete inven239 teerimiseks 296 0 293 3 0 Maaeluministeerium Tori hobusekasvanduse jätku400 vuse tagamiseks 190 0 190 0 0 Rahandusministeerium MaaInfosüsteemi liideste loo141 miseks 26 0 19 7 0 20 0 0 20 20 Eelarve jagu Justiitsministeerium Rahandusministeerium Otstarve Kohalike omavalitsuste üksus10 tele Rahandusministeerium 128 RAS Agro võla hüvitamiseks 5 0 5 0 0 Rahandusministeerium Omandi- ja maareformi üle143,141 sannete täitmiseks 58 114 123 49 8 141 0 46 96 96 404 0 269 135 135 Rahandusministeerium Rahandusministeerium Erastamisega seotud hüvitis241 teks Aadressiandmete korrastami572,224 seks Rahandusministeerium Riigile loovutatud korterite 108 ülalpidamiskuludeks 0 20 0 20 20 Rahandusministeerium 138 EVP-de lõpetamiseks 0 803 35 768 768 Rahandusministeerium ORF sotsiaalse ja õigusliku 292 mõju uuring 0 191 0 191 191 186 Eraldatud 2019 Kasutatud 2019 Jääk Järgmisse aastasse viidud Otstarve Üle toodud 2018. aastast Korralduse/käsk kirja number Eelarve jagu Kokku 4 267 1 129 1 870 3 526 2 800 M. Lisas a1 kajastatud riigiraamatupidamiskohustuslaste tulemiaruande võrdlus riigieelarve täitmise aruandega tuh eurot Finantstulud ja kulud Tegevuskulud Vahed (riigieelarve täitmine miinus tulemiaruanne) Tegevustulud Finantstulud ja kulud Tegevuskulud Finantstulud ja kulud Tegevuskulud Tegevustulud Tulemiaruande näitajad 2019 Tegevustulud Riigieelarve täitmise aruande näitajad 2019 339 -24 444 0 339 -24 444 0 0 0 0 82 -4 457 -196 82 -4 457 -196 0 0 0 Riigikontroll 1 -5 396 0 1 -5 396 0 0 0 0 Õiguskantsler 31 -2 736 -4 31 -2 736 -4 0 0 0 264 -6 457 -441 264 -6 457 -441 0 0 0 2 867 -16 074 0 2 966 -16 173 0 99 -99 0 155 118 -652 222 40 144 990 -642 086 0 -10 128 10 136 -40 Justiitsministeerium 41 916 -174 328 -5 712 41 925 -174 337 -5 712 9 -9 0 Kaitseministeerium 38 011 -601 521 -22 022 38 011 -601 521 -22 022 0 0 0 Keskkonnaministeerium 336 584 -177 996 -409 458 338 335 -179 747 -409 458 1 751 -1 751 0 Kultuuriministeerium 48 172 -255 244 -819 48 639 -255 711 -819 467 -467 0 Majandusja Kommunikatsiooniministeerium 273 359 -624 700 77 482 275 150 -626 491 77 482 1 791 -1 791 0 Maaeluministeerium 288 662 -369 115 -167 292 470 -372 923 -167 3 807 -3 807 0 Rahandusministeerium 9 660 393 -6 142 633 69 582 9 658 472 -6 140 709 69 579 -1 921 1 924 -3 Siseministeerium 52 175 -434 481 -27 430 54 276 -436 581 -27 430 2 100 -2 100 0 Sotsiaalministeerium 3 343 983 -4 894 338 -47 755 3 347 429 -4 945 538 0 3 446 -51 201 47 755 5 672 -71 105 28 5 672 -71 105 28 0 0 0 -3 512 145 3 514 047 -2 425 -3 513 567 3 561 232 -48 157 -1 422 47 186 -45 732 10 735 487 -10 943 202 -369 296 10 735 487 -10 945 182 -367 317 0 -1 980 1 980 Riigikogu Vabariigi dent Presi- Riigikohus Riigikantselei Haridus- ja Teadusministeerium Välisministeerium Elimineerimised Kokku Riigieelarve täitmise aruande näitajates on tegevustulude hulka loetud kõik tulude eelarvekontod, v.a algusega 655 (finantstulud). Tegevustulude hulka on loetud ka bioloogilise vara väärtuse muutus, mis tulemiaruandes esitatakse eraldi real. Tegevuskulude hulka on loetud kõik kulude eelarvekontod, v.a algusega 650 (finantskulud). Lisaks on loetud kuluks põhivara soetuselt arvestatud käibemaksukulu (konto 601002), finantseerimistehingutelt arvestatud käibemaksukulu (konto 601005) ning määramata majandusliku sisuga kulud (objekti koodi algusega TK). Finantstulude ja -kulude hulka on loetud eelarvekontod algusega 655, 652 ja 650. 187 Valitsemisalasisesed tulud ja kulud on riigieelarve täitmise aruandes elimineerimata, kuna nende tehingute alusel tekivad valitsemisalasse kuuluvate asutuste tuludest sõltuvate kulude eelarved. Selle võrra on tulud ja kulud riigieelarve täitmise aruandes võrdselt suuremad. Rahandusministeeriumi tulemiaruandes kajastatakse tegevuskulud, mis riigieelarve täitmise aruandes kajastuvad Vabariigi Valitsuse eelarve kuludena (kokku summas 543 241 tuhat eurot). Tegevuspõhisele eelarvele üle läinud valitsemisaladele (Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi valitsemisalad) ei ole kehtestatud eelarve vormi tõttu finantstulud ja –kulud eraldi avatud. Ülaltoodud tabelis on sel juhul riigieelarve täitmise aruande näitajates need kajastatud tegevustulude ja –kulude hulgas. Riigikogu Vabariigi dent Finantstulud ja kulud Tegevuskulud Vahed (riigieelarve täitmine miinus tulemiaruanne) Tegevustulud Finantstulud ja kulud Tegevuskulud Finantstulud ja kulud Tegevuskulud Tegevustulud Tulemiaruande näitajad 2018 Tegevustulud Riigieelarve täitmise aruande näitajad 2018 228 -20 455 -108 228 -20 455 -108 0 0 0 145 -5 111 -164 145 -5 111 -164 0 0 0 0 -5 102 0 0 -5 102 0 0 0 0 Presi- Riigikontroll Õiguskantsler 10 -2 367 0 10 -2 367 0 0 0 0 277 -5 114 -426 277 -5 114 -426 0 0 0 2 517 -21 656 0 2 517 -21 654 -3 0 3 -3 182 067 -687 920 83 182 000 -687 851 0 -67 69 -83 Justiitsministeerium 43 610 -155 792 -5 355 43 611 -155 792 -5 355 1 -1 0 Kaitseministeerium 28 287 -497 922 -18 738 28 337 -497 972 -18 738 50 -50 0 Keskkonnaministeerium 315 006 -169 408 -29 025 314 984 -169 386 -29 025 -22 22 0 Kultuuriministeerium 46 679 -234 790 -493 46 980 -235 091 -493 301 -301 0 Majandusja Kommunikatsiooniministeerium 265 574 -567 457 168 549 265 632 -567 515 168 549 58 -58 0 Maaeluministeerium 319 457 -379 817 -1 153 321 092 -381 452 -1 153 1 635 -1 635 0 Rahandusministeerium Riigikohus Riigikantselei Haridus- ja Teadusministeerium 9 345 809 -6 176 138 20 722 9 309 925 -6 140 251 20 718 -35 884 35 887 -3 Siseministeerium 95 560 -436 703 -24 877 93 605 -434 748 -24 877 -1 955 1 955 0 Sotsiaalministeerium 3 062 052 -4 500 227 -43 538 3 061 428 -4 543 141 0 -624 -42 914 43 538 -81 5 301 -69 537 -81 0 0 0 -1 309 -3 734 150 3 776 588 -43 891 36 507 6 155 -42 581 -10 165 950 64 954 0 -867 867 Välisministeerium 5 301 -69 537 Elimineerimised -3 770 657 3 770 433 Kokku 9 941 922 -10 165 083 64 086 9 9 41 922 188 Lisa a32 Hilisemad sündmused 2020. aasta algas maailmas järjest suurema ulatusega leviva SARS-CoV-2 viirusega (COVID-19) Esimene COVID-19 haigusjuhtum tuvastati Eestis 27. veebruaril. Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas 11. märtsil välja COVID-19 viirusest põhjustatud pandeemia. Viiruse leviku peatamiseks kuulutas Vabariigi Valitsus 12. märtsil välja riigis eriolukorra kuni 1. maini ning moodustas koroonaviiruse levikuga seotud sündmuste ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegeleva valitsuskomisjoni peaministri juhtimisel. Vabariigi Valitsus kiitis 19. märtsi ja 1. aprilli kabinetinõupidamistel heaks koroonaviiruse levikuga seotud majanduslikud meetmed, eesmärgiga leevendada kahjusid, stimuleerida majandust ning kiirendada kriisist väljatulemist. Samal nõupidamisel otsustati algatada 2020. aasta lisaeelarve eelnõu koostamine. Lisaeelarve võeti vastu 15.04.2020. a. Lisaeelarve vastuvõtmisega muudetud 2020. a riigieelarve mln eurot Riigieelarve kirje Esialgne eelarve Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed Mittemaksulised tulud Kokku riigieelarve tulud Riigieelarve kulud Investeeringud Finantseerimistehingud Lisaeelarve 9 984,1 1 841,1 11 825,2 -11 715,9 -407,3 -296,7 -1 537,8 -88,2 -1 626,0 -118,1 -10,0 2 123,0 Riigieelarve koos lisaeelarvega 8 446,3 1 752,9 10 199,2 -11 834,0 -417,3 1 826,3 Et tagada suurenevate väljaminekute katmine vähenevate tulude tingimustes, emiteeris riik 2020. a märtsis 200,0 mln euro eest ühe-aastaseid võlakirju negatiivse intressimääraga -0,296%, millest laekus riigikassasse 200,6 mln eurot. 2020. a maikuus emiteeriti täiendavalt lühiajalisi võlakirju 375 mln eurot eest, neist 6-kuulise tähtajaga 150 mln eurot negatiivse intressimääraga -0,177% ja aastase tähtajaga 225 mln eurot intressimääraga -0,141%. Maikuus asus Rahandusministeerium ette valmistama rahvusvaheliste võlakirjade emissiooni, et kaasata vähemalt miljard eurot lunastamistähtajaga 10 aastat. Kuna investorid soovisid osta võlakirju 7,7 mld euro eest, otsustati juuni alguses anda võlakirju välja maksimaalses pakutud mahus ehk 1,5 mld euro eest. Võlakirjade intressimäär on 0,235%. Edasine täiendav võõrkapitali kaasamine sõltub riigi rahavoogudest. Lisaeelarves planeeriti riigikassale negatiivse rahavoo katteks finantseerimistehingute mahuks 3 500 mln eurot. Riigi (konsolideerimata) tulud ja kulud 2020. a esimesel neljal kuul võrreldes 2019. a esimese nelja kuu tulude ja kuludega mln eurot Konsolideerimata Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed Mittemaksulised tegevustulud Antud toetused Edasiantud maksud, lõivud, trahvid Muud tegevuskulud Finantstulud ja -kulud Tulem 2020. a 4 kuud 2019. a 4 kuud 2 980,4 2 998,6 254,8 321,2 -1910,0 -1 817,6 -1 165,6 -1 091,4 -618,9 -608,1 16,6 5,3 -442,7 -192,0 Allikas: saldoandmike infosüsteem 189 3. Informatsioon kohalike omavalitsuste kohta 3.1 Bilanss mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2019 Lisa 31.12.2018 31.12.2017 Varad Käibevara Raha 372,3 343,9 294,4 231,6 198,8 167,6 Maksu- ja trahvinõuded 124,3 121,7 107,2 124,3 121,7 107,2 b2 Muud nõuded ja ettemaksed 140,4 123,9 105,6 73,0 68,4 55,5 b3 Varud 13,3 11,3 10,8 0,4 0,5 0,5 650,3 600,8 518,0 429,3 389,4 330,8 Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 0,0 0,0 0,0 37,6 35,7 35,6 b4 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates 47,5 42,4 34,5 323,7 307,7 271,1 b5 7,2 6,8 11,1 3,9 3,8 5,4 26,3 27,5 30,3 20,0 21,3 13,7 b3 Käibevara kokku Põhivara Finantsinvesteeringud Muud nõuded ja ettemaksed Kinnisvarainvesteeringud 156,7 144,5 145,6 111,9 106,6 108,2 b6 4 829,6 4 595,8 4 448,7 3 202,1 3 005,6 2 895,7 b7 Immateriaalne põhivara 8,1 7,1 5,6 2,9 2,4 1,3 Bioloogilised varad 2,4 1,5 1,5 2,4 1,5 1,5 Põhivara kokku 5 077,8 4 825,6 4 677,3 3 704,5 3 484,6 3 332,5 Varad kokku 5 728,1 5 426,4 5 195,3 4 133,8 3 874,0 3 663,3 Materiaalne põhivara 190 Konsolideeritud Konsolideerimata Lisa 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 Võlad tarnijatele 123,2 102,1 97,4 82,8 67,2 59,3 Võlad töötajatele 122,1 111,0 92,5 88,1 80,8 65,5 Maksuvõlad 60,5 54,4 54,3 43,0 38,3 38,4 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 46,4 35,2 24,0 41,4 32,4 23,6 1,2 5,4 6,0 0,1 4,9 4,8 128,7 111,6 117,5 94,6 84,7 84,0 0,3 0,4 0,4 0,3 0,4 0,4 482,4 420,1 392,1 350,3 308,7 276,0 740,9 741,6 765,5 624,5 607,4 607,2 b10 3,7 3,5 4,3 11,8 10,9 12,5 b9 14,5 14,2 12,3 0,3 0,3 0,1 759,1 759,3 782,1 636,6 618,6 619,8 1 241,5 1 179,4 1 174,2 986,9 927,3 895,8 2,1 1,6 1,5 0,0 0,0 0,0 Reservid 0,4 0,6 0,6 0,4 0,6 0,6 Riskimaandamise reserv 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Akumuleeritud tulem 4 484,1 4 244,8 4 019,0 3 146,5 2 946,1 2 766,9 Kohalike omavalitsuste netovara kokku 4 484,5 4 245,4 4 019,6 3 146,9 2 946,7 2 767,5 Netovara kokku 4 486,6 4 247,0 4 021,1 3 146,9 2 946,7 2 767,5 Kohustised ja netovara kokku 5 728,1 5 426,4 5 195,3 4 133,8 3 874,0 3 663,3 Kohustised ja netovara Lühiajalised sed kohusti- Eraldised Laenukohustised Tuletisinstrumendid Lühiajalised sed kokku kohusti- Pikaajalised sed kohusti- Laenukohustised Muud kohustised ja saadud ettemaksed Eraldised Pikaajalised sed kokku kohusti- Kohustised kokku Netovara Vähemusosalus Kohalike omavalitsuste Netovara 191 b9 b10 3.2 Tulemiaruanne mln eurot Konsolideeritud 2019 Konsolideerimata 2018 2019 Lisa 2018 Tegevustulud Maksutulud 1 294,5 1 187,6 1 294,5 1 187,6 b2 Saadud toetused 859,5 783,7 756,3 707,4 b11 Kaupade ja teenuste müük 739,1 685,3 173,8 157,7 b12 31,4 38,6 28,8 28,2 b13 2 924,5 2 695,2 2 253,4 2 080,9 Muud tulud Tegevustulud kokku Tegevuskulud Tööjõukulud -1 367,8 -1 233,1 -1 003,9 -904,5 b14 Majandamiskulud -736,9 -686,2 -523,4 -488,0 b15 Antud toetused -166,0 -152,5 -255,9 -241,9 b11 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus -263,6 -252,5 -166,4 -162,7 b16 b17 Muud kulud Tegevuskulud kokku Tegevustulem -173,2 -156,9 -136,8 -122,4 -2 707,5 -2 481,2 -2 086,4 -1 919,5 217,0 214,0 167,0 161,4 10,3 8,9 15,9 8,2 b4, b5 -10,6 -10,6 -8,4 -8,3 b10 0,5 0,2 0,2 -0,1 Finantstulud ja -kulud Tulem osalustelt Intressikulu Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt Muud finantstulud 0,0 0,1 0,4 0,2 Finantstulud ja -kulud kokku 0,2 -1,4 8,1 0,0 -1,3 -1,0 0,0 0,0 Aruandeperioodi tulem 215,9 211,6 175,1 161,4 Sh kohalike omavalitsuste osa tulemist 215,5 0,4 211,5 0,1 175,1 161,4 Ettevõtja tulumaks Sh vähemusosaluse osa tulemist 192 3.3 Rahavoogude aruanne mln eurot Konsolideeritud 2019 2018 Konsolideerimata 2019 Lisa 2018 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem 217,0 214,0 167,0 161,4 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus 263,6 252,5 166,4 162,7 b16 72,2 55,5 65,6 50,6 b17 Käibemaksukulu põhivara soetustelt Kasum/kahjum põhivara müügist -9,2 -10,8 -9,2 -6,9 b13 -155,2 -157,1 -131,9 -125,6 b11 Põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimine 11,9 9,3 35,5 37,5 b11 Muud mitterahalised tulud ja kulud -0,9 0,0 -0,9 0,0 399,4 363,4 292,5 279,7 -2,5 -21,4 2,5 -17,2 Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine Kokku korrigeeritud tegevustulem Käibevarade netomuutus Kohustiste netomuutus Kokku rahavood põhitegevusest Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara soetamisel Laekunud põhivara müügist Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Tasutud osaluste omandamisel Laekunud dividendid Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel Laekunud finantsinvesteeringute müügist Antud laenud Laekunud laenude tagasimaksed Laekunud intressid ja muud finantstulud Kokku rahavood investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenukohustised Laenukohustiste tagasimaksed Dividendidelt makstud tulumaks Makstud intressid ja muud finantskulud Kokku rahavood finantseerimistegevusest kokku Puhas rahavoog Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul Raha ja selle ekvivalentide muutus 18,1 24,9 9,2 17,1 415,0 366,9 304,2 279,6 -545,1 16,7 150,2 -14,3 0,0 5,2 -0,5 0,5 -0,8 2,1 -0,8 -386,8 -410,8 10,3 127,2 -7,8 -0,1 2,5 -0,1 4,2 -0,6 2,0 0,5 -272,7 -407,6 15,8 131,7 -35,9 -5,5 10,7 0,0 0,0 -1,1 2,2 0,4 -289,3 -309,3 10,8 102,7 -30,4 -13,4 6,3 0,0 1,5 -10,1 0,8 0,2 -240,9 b8 b6,b7 169,2 113,9 -147,3 -1,0 -10,3 -44,7 150,4 -124,0 0,0 -8,5 17,9 108,8 -108,0 0,0 -8,3 -7,5 b10 b10 294,4 343,9 49,5 198,8 231,6 32,8 167,6 198,8 31,2 -157,3 -1,3 -10,4 0,2 343,9 372,3 28,4 193 b4,b5 b10 3.4 Netovara muutuste aruanne mln eurot 0,0 0,6 0,0 -0,2 0,4 0,0 0,0 0,0 0,0 4 019,6 -1,3 -0,9 0,6 0,1 15,8 211,5 225,8 4 245,4 0,2 0,4 23,0 215,5 239,1 0,0 4 484,5 1,5 0,1 0,1 1,6 0,1 0,4 0,5 2,1 Lisa 4 019,0 -1,3 -0,9 0,6 0,1 15,8 211,5 225,8 4 244,8 0,2 0,4 23,0 215,5 239,1 0,2 4 484,1 Kokku Kokku 0,0 4 021,1 -1,3 -0,9 0,6 0,1 15,8 211,6 225,9 4 247,0 0,3 0,4 23,0 215,9 239,6 0,0 4 486,6 b4 b4 b6 b7 b6 b7 Jääk seisuga 31.12.2017 0,6 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus Materiaalse põhivara ümberhindlus Osaluste soetusmaksumuse korrigeerimine Aruandeperioodi tulem Aruandeperioodi kogutulem Jääk seisuga 31.12.2018 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus Materiaalse põhivara ümberhindlus Osaluste soetusmaksumuse korrigeerimine Aruandeperioodi tulem Aruandeperioodi kogutulem Ümberjaotamine Jääk seisuga 31.12.2019 0,0 0,6 0,0 -0,2 0,4 194 2 766,9 0,1 15,8 1,9 161,4 179,2 2 946,1 0,4 23,0 1,7 175,1 200,2 0,2 3 146,5 2 767,5 0,1 15,8 1,9 161,4 179,2 2 946,7 0,4 23,0 1,7 175,1 200,2 0,0 3 146,9 Lisa Akumuleeritud tulem Konsolideerimata aruandes Kassareserv B. 0,6 Akumuleeritud tulem Osaluste saamine riigilt ja andmine riigile Valitseva mõju kadumine osaluste üle Esmakordselt konsolideeritud osalused Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus Materiaalse põhivara ümberhindlus Aruandeperioodi tulem Aruandeperioodi kogutulem Jääk seisuga 31.12.2018 Osaluste soetusmaksumuse korrigeerimine Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus Materiaalse põhivara ümberhindlus Aruandeperioodi tulem Aruandeperioodi kogutulem Ümberjaotamine Jääk seisuga 31.12.2019 Riskimaandamise reserv Jääk seisuga 31.12.2017 Kassareserv Kohalike omavalitsuste netovara Vähemusosalus Konsolideeritud aruanne Kokku A. b6 b7 b6 b7 3.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused Käesolev täiendav informatsioon annab ülevaate kohalike omavalitsuste üksuste finantsseisundist ja –tulemustest. Kohalike omavalitsuste üksuste ja nende valitseva mõju all olevate üksuste nimekiri ja tähtsamad finantsnäitajad on esitatud aruande lisas b1. 2017. aasta oktoobris peale kohalike omavalitsuste üksuste volikogude valimisi ühinesid, liitusid või ühendati Vabariigi Valitsuse ettepanekul seni tegutsenud 213 kohaliku omavalitsuse üksust 79 kohaliku omavalitsuse üksuseks. Käesolevasse aruandesse on hõlmatud kõik nimetatud 79 üksust. Konsolideeritud aruandesse on lisaks hõlmatud kohalike omavalitsuste valitseva mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja tütarettevõtjad (415 üksust, võrreldaval perioodil 389 üksust). Aruanne baseerub aruandekohustuslaste poolt esitatud andmetele vastavuses avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendile. Aruandekohustuslased kasutavad riigiga sarnaseid arvestuspõhimõtteid (vt 2.6. Arvestusmeetodid ja hindamisalused). Konsolideerimata aruandes on kohalike omavalitsuste üksuste andmed esitatud konsolideerituna rida-realt meetodil, kusjuures nendevahelised nõuded, kohustised, tulud ja kulud on elimineeritud. Osalused valitseva ja olulise mõju all olevates sihtasutustes, mittetulundusühingutes ja äriühingutes on esitatud tuletatud soetusmaksumuses. Konsolideeritud aruandes on kohalike omavalitsuste üksuste andmetele liidetud nende valitseva mõju all olevate üksuste andmed rida-realt meetodil, kusjuures aruandesse hõlmatud üksuste omavahelised varad, kohustised, netovara, tulud ja kulud on elimineeritud. Aruanne on koostatud miljonites eurodes. 195 3.6 Lisad (b1–b22) Lisa b1 Aruandes konsolideeritud üksused mln eurot Kohaliku omavalitsuse üksused Kokku Elimineerimised Harju kond Tulem Tegevuskulud 2018 Tegevustulud Netovara Varad Tulem Tegevustulud Netovara Varad Tulem Tegevuskulud Konsolideerimata aruanne 2019 31.12.2018 31.12.2019 Tegevuskulud 2018 Tegevustulud Netovara Varad Tegevustulud Netovara Varad 31.12.2019 Tulem Konsolideeritud aruanne 2019 31.12.2018 Tegevuskulud A. 5 728,1 4 486,6 2 924,5 -2 707,5 215,9 5 426,4 4 247,0 2 695,2 -2 481,2 211,6 4 133,8 3 146,9 2 253,4 -2 086,4 175,1 3 874,0 2 946,7 2 080,9 -1 919,5 161,4 63,0 33,0 55,6 -66,9 -8,0 70,3 41,7 51,9 -50,0 4,5 3,2 4,4 -44,4 36,5 -8,9 11,6 13,2 -32,1 -951,4 127,2 1 814,3 1 368,0 975,2 33,9 1,5 maa2 556,7 1 997,8 1 378,1 -1 225,7 155,0 2 387,3 1 821,4 1 252,8 -1 131,8 122,1 1 956,8 1 517,7 1 069,7 -888,8 88,4 Anija Vallavalitsus 31,3 26,3 14,0 -11,7 2,2 28,6 24,0 11,7 -10,6 1,1 15,0 10,8 11,1 -10,2 0,9 13,8 9,9 10,4 -9,4 1,0 Harku Vallavalitsus 107,0 86,4 35,3 -29,1 6,0 100,1 80,3 35,3 -26,8 8,4 67,2 48,9 28,5 -24,6 3,9 63,0 44,9 31,5 -22,7 8,7 Jõelähtme Vallavalitsus 27,0 20,5 13,8 -13,4 0,4 24,8 20,0 13,0 -12,6 0,4 20,5 14,5 12,5 -12,3 0,2 18,7 14,3 11,7 -11,6 0,1 Keila Linnavalitsus 40,7 29,6 20,7 -20,1 0,5 41,2 29,1 18,9 -18,5 0,3 26,3 24,3 19,0 -17,7 0,7 26,2 23,6 17,1 -16,1 0,7 Kiili Vallavalitsus 24,9 21,0 11,1 -10,1 1,0 24,3 20,0 10,4 -8,9 1,4 6,9 4,0 10,3 -9,8 0,5 6,9 3,6 9,2 -7,8 1,4 Kose Vallavalitsus 35,5 30,3 15,4 -14,3 1,0 33,5 28,7 13,7 -12,7 0,9 24,9 20,8 13,1 -13,6 -0,5 24,6 20,8 12,1 -11,5 0,6 Kuusalu Vallavalitsus 18,5 12,3 12,3 -11,9 0,4 17,9 11,9 11,1 -10,9 0,2 11,4 6,6 11,0 -11,0 0,0 11,4 6,6 10,1 -10,0 0,0 Loksa Linnavalitsus 9,6 6,3 4,9 -4,7 0,2 9,6 6,1 4,3 -4,1 0,2 6,7 4,0 4,7 -4,3 0,3 6,6 3,7 4,0 -3,6 0,4 Lääne-Harju Vallavalitsus 40,8 30,7 24,1 -22,2 1,9 37,6 28,5 20,8 -20,4 0,3 29,7 20,5 22,2 -20,7 1,5 27,8 19,0 19,6 -18,7 0,7 Maardu Linnavalitsus 61,2 53,3 27,2 -22,4 4,7 56,9 48,3 23,6 -21,8 1,7 32,9 30,0 22,5 -21,3 1,2 31,7 28,5 21,4 -20,9 0,5 196 Tulem Tegevuskulud 2018 Tegevustulud Netovara Varad Tulem Tegevustulud Netovara Varad Tulem Tegevuskulud Konsolideerimata aruanne 2019 31.12.2018 31.12.2019 Tegevuskulud 2018 Tegevustulud Netovara Varad Tulem Tegevustulud Netovara Varad Raasiku valitsus Tegevuskulud Konsolideeritud aruanne 2019 31.12.2018 31.12.2019 Valla27,9 20,6 11,8 -8,3 3,4 22,3 17,2 9,0 -7,7 1,3 22,3 15,9 8,4 -8,0 0,4 20,3 15,5 8,6 -7,4 1,1 Rae Vallavalitsus 116,3 95,9 50,0 -42,8 7,1 107,8 85,9 42,0 -36,4 5,4 92,3 74,1 43,8 -38,4 5,4 84,0 65,8 35,9 -32,1 3,8 Saku Vallavalitsus 61,8 49,3 25,8 -21,3 4,5 51,5 44,7 21,7 -18,4 3,3 36,1 26,5 19,4 -20,1 -0,7 32,7 27,2 18,4 -16,5 1,8 Saue Vallavalitsus 91,4 67,8 45,0 -40,3 4,7 81,1 63,5 38,5 -34,6 3,8 62,3 40,5 41,9 -41,1 0,6 58,9 40,3 36,3 -32,4 3,8 -912,2 113,7 1 638,5 1 229,3 937,5 -850,8 88,9 1 418,8 1 114,6 761,7 -661,8 109,4 1 306,7 988,0 692,3 -635,6 59,6 Tallinna Linnavalitsus 1 749,4 1 360,1 1 022,3 Viimsi Vallavalitsus 113,4 87,4 44,4 -40,9 3,3 111,6 83,9 41,3 -36,6 4,5 83,5 59,7 39,6 -36,5 3,1 81,0 56,3 36,6 -32,5 4,2 Hiiu maakond 47,6 35,8 19,6 -17,9 1,6 42,8 34,2 18,7 -16,1 2,5 32,7 21,5 17,9 -16,3 1,4 28,0 20,0 15,4 -14,0 1,3 Hiiumaa Vallavalitsus 47,6 35,8 19,6 -17,9 1,6 42,8 34,2 18,7 -16,1 2,5 32,7 21,5 17,9 -16,3 1,4 28,0 20,0 15,4 -14,0 1,3 Ida-Viru maakond 570,7 467,0 284,8 -277,1 5,0 560,2 461,9 270,9 -259,0 8,6 342,5 255,2 198,7 -190,6 7,6 332,4 247,5 194,5 Alutaguse Vallavalitsus 43,6 41,0 14,6 -14,2 0,5 43,0 40,5 15,5 -14,6 0,8 36,6 34,6 12,2 -11,7 0,5 35,9 34,1 13,2 -12,3 0,9 Jõhvi Vallavalitsus 60,0 53,9 16,6 -18,7 -2,8 54,7 50,3 19,4 -16,7 2,2 34,8 28,8 16,0 -18,1 -2,1 35,3 30,9 19,0 -16,2 2,8 112,4 75,1 98,6 -94,2 3,6 101,7 65,1 87,0 -83,9 2,4 42,1 11,3 50,5 -46,9 3,4 38,9 7,8 45,4 -43,3 1,9 Lüganuse Vallavalitsus 50,1 43,9 15,1 -14,4 -0,1 61,9 56,8 13,4 -13,5 -1,3 23,9 18,0 13,6 -13,2 0,3 22,5 17,7 11,9 -12,0 -0,2 Narva Linnavalitsus Kohtla-Järve Linnavalitsus -180,8 13,0 215,2 178,1 99,7 -95,6 3,7 211,7 174,4 95,7 -91,2 4,0 144,1 113,0 72,3 -66,7 5,3 139,5 107,7 70,6 -65,0 5,3 Narva-Jõesuu Linnavalitsus 23,9 20,8 9,6 -9,7 -0,1 24,7 20,9 10,9 -10,7 -0,1 13,7 10,8 8,0 -8,2 -0,2 14,5 11,0 9,4 -7,9 1,4 Sillamäe Linnavalitsus 46,7 38,0 21,7 -21,5 0,1 45,3 37,9 19,9 -20,1 -0,2 33,0 25,3 17,9 -17,8 0,2 31,6 25,1 16,8 -16,5 0,3 Toila Vallavalitsus 18,8 16,2 8,9 -8,8 0,1 17,2 16,0 9,1 -8,3 0,8 14,3 13,4 8,2 -8,0 0,2 14,2 13,2 8,2 -7,6 0,6 197 Konsolideerimata aruanne 2019 31.12.2018 85,2 55,1 -54,1 0,7 105,7 84,4 50,6 -48,2 2,4 41,6 32,6 16,6 -18,0 -1,3 39,5 33,8 16,3 -15,8 0,8 30,3 21,9 15,1 -16,4 -1,4 28,4 23,3 14,8 -14,4 0,5 Paide Linnavalitsus 82,4 69,1 22,8 -20,5 2,5 79,9 66,7 22,0 -19,9 2,4 39,1 29,2 20,0 -17,0 2,9 35,3 26,2 19,0 -16,4 2,6 Türi Vallavalitsus 52,9 40,6 20,4 -21,0 -0,6 49,0 41,1 17,1 -18,0 -0,6 45,8 34,1 20,0 -20,7 -0,8 42,0 34,9 16,8 -17,4 -0,7 119,6 95,6 54,0 -51,0 3,1 116,0 91,5 54,5 -48,2 6,3 79,3 58,7 47,0 -47,3 -0,5 79,2 57,9 49,1 -44,3 4,8 Jõgeva Vallavalitsus 51,8 40,7 24,2 -23,0 1,2 51,1 39,5 25,5 -22,3 3,2 37,8 28,1 22,6 -21,2 1,4 37,1 26,7 23,8 -20,5 3,3 Mustvee Vallavalitsus 20,5 15,3 10,1 -9,4 0,8 18,3 13,5 10,8 -8,7 2,1 14,8 10,0 8,4 -9,1 -0,8 15,3 10,8 9,7 -8,4 1,3 Põltsamaa Vallavalitsus 47,3 39,6 19,7 -18,6 1,1 46,6 38,5 18,2 -17,2 1,0 26,7 20,6 16,0 -17,0 -1,1 26,8 20,4 15,6 -15,4 0,2 Jõgeva kond Lääne kond Tulem Tulem 115,2 Tegevuskulud 2,6 Tegevustulud -53,7 Varad 55,4 Tulem 141,6 Tegevuskulud Netovara 168,4 Tegevustulud Varad 0,6 Tegevuskulud -59,5 Tegevustulud Netovara 59,8 Tulem 142,3 Tegevuskulud 176,9 Järva Vallavalitsus Järva kond Tegevustulud Varad 2018 Netovara 31.12.2019 Varad 2018 Netovara Konsolideeritud aruanne 2019 31.12.2018 31.12.2019 maa- maa- maa102,8 81,9 42,4 -40,8 1,5 97,8 80,5 38,4 -39,1 -0,9 65,6 49,1 37,4 -35,4 1,9 60,7 46,7 32,1 -33,3 -1,4 Haapsalu Linnavalitsus 67,3 53,3 26,0 -25,5 0,6 65,3 52,9 23,5 -25,3 -1,9 39,4 28,7 22,0 -21,1 0,8 37,1 27,4 18,3 -20,7 -2,5 Lääne-Nigula Vallavalitsus 33,0 26,4 15,4 -14,4 0,8 30,1 25,5 13,9 -12,9 0,9 23,7 18,2 14,4 -13,4 1,0 21,2 17,2 12,8 -11,7 1,0 2,5 2,2 1,0 -0,9 0,1 2,4 2,1 1,0 -0,9 0,1 2,5 2,2 1,0 -0,9 0,1 2,4 2,1 1,0 -0,9 0,1 266,7 219,6 111,9 -104,6 7,0 255,3 211,5 104,6 -96,6 7,2 196,4 157,0 102,2 -95,5 6,7 186,3 149,9 94,0 -86,7 6,9 Haljala Vallavalitsus 25,6 23,9 7,0 -8,0 -1,1 26,8 25,0 8,0 -7,0 0,9 18,3 17,0 6,4 -7,3 -0,9 19,4 17,8 6,8 -6,3 0,5 Kadrina valitsus 22,1 18,2 9,7 -8,5 1,2 20,2 17,0 8,2 -7,9 0,3 15,6 12,4 8,1 -7,2 0,9 14,5 11,5 7,0 -6,6 0,3 84,5 65,4 31,7 -26,2 5,2 75,3 59,4 26,3 -23,8 2,1 52,3 38,2 27,5 -22,4 5,1 43,6 33,0 21,9 -19,6 2,2 Vormsi Vallavalitsus Lääne-Viru maakond Valla- Rakvere Linnavalitsus 198 Tulem Tegevuskulud 2018 Tegevustulud Netovara Varad Tulem Tegevustulud Netovara Varad Tulem Tegevuskulud Konsolideerimata aruanne 2019 31.12.2018 31.12.2019 Tegevuskulud 2018 Tegevustulud Netovara Varad Tulem Tegevustulud Netovara Varad Tegevuskulud Konsolideeritud aruanne 2019 31.12.2018 31.12.2019 Rakvere Vallavalitsus 14,1 12,8 9,1 -8,3 0,9 13,3 11,9 9,3 -7,6 1,6 14,1 12,8 9,1 -8,3 0,9 13,3 11,9 9,3 -7,6 1,6 Tapa Vallavalitsus 50,4 41,0 18,8 -19,1 -0,3 50,8 41,3 19,1 -17,9 1,2 34,1 25,3 17,0 -17,0 0,0 34,1 25,3 17,0 -15,9 1,1 Vinni Vallavalitsus 16,4 12,7 12,8 -12,8 0,0 17,3 12,4 12,5 -12,1 0,3 14,9 11,4 12,1 -12,5 -0,5 16,5 11,8 11,8 -11,5 0,3 Viru-Nigula Vallavalitsus 24,1 19,4 12,0 -10,6 1,4 20,7 18,0 9,6 -9,6 -0,1 21,1 16,5 11,9 -10,4 1,5 17,6 15,0 9,1 -9,1 0,0 Väike-Maarja Vallavalitsus 29,5 26,2 10,8 -11,1 -0,3 30,9 26,5 11,6 -10,7 0,9 26,0 23,4 10,1 -10,4 -0,3 27,3 23,6 11,1 -10,1 0,9 450,6 364,2 218,1 -202,6 14,4 434,6 349,1 201,7 -183,5 17,1 317,0 265,3 146,4 -133,5 13,5 299,7 251,3 132,7 14,4 11,4 8,2 -7,8 0,4 12,3 11,0 7,4 -6,4 0,9 13,5 10,5 7,7 -7,6 0,1 11,7 10,4 7,1 -6,3 0,8 Pärnu kond maa- Häädemeeste Vallavalitsus Kihnu Vallavalitsus -120,4 12,6 4,4 3,9 2,0 -1,4 0,6 3,4 3,2 1,3 -1,3 0,0 4,4 3,9 2,0 -1,4 0,6 3,4 3,2 1,3 -1,3 0,0 Lääneranna Vallavalitsus 29,4 25,6 9,7 -8,8 0,4 28,2 25,2 10,0 -8,6 1,0 16,6 13,1 9,3 -8,5 0,9 14,9 12,2 9,3 -7,9 1,4 Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus 26,2 21,2 14,4 -13,7 0,7 25,0 20,3 14,3 -13,1 1,2 20,8 16,1 13,4 -12,9 0,5 19,9 15,5 13,4 -12,4 1,0 Pärnu Linnavalitsus 319,9 253,4 156,5 -144,5 11,5 310,8 241,6 139,0 -130,0 8,4 222,8 189,6 88,7 -79,1 10,1 212,9 179,2 77,7 -70,8 7,0 Saarde Vallavalitsus 20,1 17,4 8,1 -8,3 -0,2 20,4 17,6 11,1 -7,9 3,2 14,9 12,6 7,1 -7,0 0,1 15,0 12,5 6,9 -6,8 0,1 Tori Vallavalitsus 36,2 31,3 19,2 -18,1 1,0 34,5 30,2 18,6 -16,2 2,4 24,0 19,5 18,2 -17,0 1,2 21,9 18,3 17,0 -14,9 2,3 105,6 89,5 48,9 -45,3 3,5 99,8 85,7 45,5 -41,4 4,3 73,5 61,5 41,4 -40,1 1,2 71,7 60,3 38,7 -36,3 2,4 Kanepi Vallavalitsus 9,7 8,7 7,0 -7,5 -0,5 10,4 9,2 7,5 -6,9 0,5 9,1 8,0 7,0 -7,5 -0,5 9,7 8,5 7,3 -6,8 0,5 Põlva Vallavalitsus 70,6 59,5 29,9 -26,3 3,3 65,4 55,8 26,5 -23,8 3,0 45,9 38,2 24,9 -23,4 1,5 44,4 36,7 22,7 -20,4 2,3 Põlva kond maa- 199 Rapla kond Tulem Tegevuskulud 2018 Tegevustulud Netovara Varad Tulem Tegevustulud Netovara Varad Tulem Tegevuskulud Konsolideerimata aruanne 2019 31.12.2018 31.12.2019 Tegevuskulud 2018 Tegevustulud Netovara Varad Tulem Tegevustulud Netovara Varad Räpina Vallavalitsus Tegevuskulud Konsolideeritud aruanne 2019 31.12.2018 31.12.2019 25,3 21,3 12,0 -11,5 0,7 24,0 20,7 11,5 -10,7 0,8 18,5 15,3 9,5 -9,2 0,2 17,6 15,1 8,7 -9,1 -0,4 maa147,0 118,3 62,7 -58,8 2,9 137,1 115,2 59,8 -54,8 4,3 101,6 76,0 57,3 -56,6 0,7 93,2 74,3 54,4 -50,7 3,7 Kehtna Vallavalitsus 22,0 17,4 10,4 -10,1 0,1 21,5 17,3 11,2 -10,1 1,0 15,2 11,3 9,6 -9,1 0,5 13,1 10,2 8,8 -9,0 -0,2 Kohila Vallavalitsus 33,9 24,9 15,6 -13,2 2,3 30,4 22,6 13,1 -11,6 1,5 21,1 13,4 13,4 -12,1 1,3 19,3 12,2 12,2 -10,7 1,5 Märjamaa Vallavalitsus 39,1 33,2 13,0 -13,2 -0,6 36,8 33,8 12,8 -12,4 0,0 26,3 20,6 11,8 -14,0 -2,2 25,6 22,7 11,6 -11,3 0,3 Rapla litsus Vallava52,0 42,8 23,7 -22,3 1,1 48,4 41,5 22,7 -20,7 1,8 39,0 30,7 22,5 -21,4 1,1 35,2 29,2 21,8 -19,7 2,1 Saare kond maa177,9 137,6 81,7 -78,4 2,9 166,6 134,6 76,8 -72,0 4,5 125,5 94,0 58,7 -57,1 2,0 115,7 91,9 55,0 -51,1 3,8 Muhu Vallavalitsus 8,5 7,0 3,7 -3,1 0,6 7,4 6,3 2,7 -2,7 0,0 8,5 7,0 3,7 -3,1 0,6 7,4 6,3 2,7 -2,7 0,0 Ruhnu Vallavalitsus 1,5 1,3 0,6 -0,4 0,1 1,3 1,2 0,5 -0,4 0,1 1,4 1,2 0,6 -0,5 0,1 1,2 1,1 0,5 -0,4 0,1 Saaremaa Vallavalitsus 167,9 129,3 77,4 -74,9 2,2 157,9 127,1 73,6 -68,9 4,4 115,6 85,8 54,4 -53,5 1,3 107,1 84,5 51,8 -48,0 3,7 Tartu kond 537,1 393,4 303,1 -290,2 11,5 510,8 383,2 272,7 -261,0 11,3 428,5 293,1 278,8 -273,0 7,2 403,6 285,6 248,5 -241,2 7,3 Elva Vallavalitsus 53,0 38,7 28,4 -26,3 3,2 46,7 36,3 23,8 -23,1 0,7 28,0 14,5 26,2 -26,2 -0,1 24,7 14,6 21,8 -21,0 0,7 Kambja Vallavalitsus 23,6 19,9 19,4 -18,1 1,4 23,1 18,5 16,9 -15,9 1,0 20,3 16,7 18,7 -17,3 1,4 19,7 15,2 16,2 -15,2 1,0 Kastre Vallavalitsus 15,2 12,6 9,4 -8,3 1,3 13,5 11,4 8,2 -7,2 1,0 12,5 9,9 8,7 -7,6 1,1 10,9 8,8 7,5 -6,6 1,0 Luunja Vallavalitsus 10,2 7,9 8,0 -7,4 0,6 9,8 7,3 7,1 -6,4 0,7 9,0 7,0 7,7 -7,0 0,5 8,7 6,4 6,5 -5,9 0,6 Nõo Vallavalitsus 16,4 13,0 7,6 -6,6 1,2 15,0 11,9 6,2 -6,0 0,2 12,4 9,0 7,2 -6,2 1,0 11,0 8,0 5,9 -5,7 0,2 maa- 200 Tulem Tegevuskulud 2018 Tegevustulud Netovara Varad Tulem Tegevustulud Netovara Varad Tulem Tegevuskulud Konsolideerimata aruanne 2019 31.12.2018 31.12.2019 Tegevuskulud 2018 Tegevustulud Netovara Varad Tulem Tegevustulud Netovara Varad Tegevuskulud Konsolideeritud aruanne 2019 31.12.2018 31.12.2019 Peipsiääre Vallavalitsus 17,3 13,5 10,9 -9,5 1,5 14,9 12,0 8,9 -8,7 0,2 14,3 10,6 10,0 -8,7 1,3 12,1 9,3 8,2 -8,0 0,1 Tartu Linnavalitsus 369,5 263,9 196,8 -194,9 -1,5 359,9 265,4 183,1 -177,6 5,1 314,6 215,5 179,7 -180,8 0,6 302,6 214,9 165,2 -162,9 2,4 31,9 23,9 22,6 -19,1 3,8 27,9 20,4 18,5 -16,1 2,4 17,4 9,9 20,6 -19,2 1,4 13,9 8,4 17,2 -15,9 1,3 154,8 113,6 86,7 -78,6 7,6 145,8 105,9 78,3 -71,3 6,7 121,0 82,8 80,0 -72,6 7,0 113,5 75,8 71,4 -65,3 5,9 22,7 15,6 13,6 -13,0 0,5 22,8 15,1 13,7 -13,1 0,5 18,3 11,7 12,4 -11,6 0,6 17,9 11,1 12,1 -11,7 0,4 Põhja-Sakala Vallavalitsus 39,9 30,0 18,2 -15,4 2,6 35,0 27,3 14,5 -12,8 1,7 26,2 17,8 16,1 -13,6 2,5 22,3 15,3 12,6 -10,9 1,7 Viljandi Linnavalitsus 54,4 37,7 33,2 -30,7 2,3 52,0 35,4 30,2 -28,0 2,1 44,9 28,6 30,7 -28,3 2,3 42,6 26,3 27,3 -25,9 1,3 Viljandi valitsus Valla37,8 30,3 21,7 -19,5 2,2 36,0 28,1 19,9 -17,4 2,4 31,6 24,7 20,8 -19,1 1,6 30,7 23,1 19,4 -16,8 2,5 Valga kond maa- Tartu litsus Vallava- Viljandi maakond Mulgi litsus Vallava- 107,5 85,9 51,0 -48,1 3,3 102,6 82,5 50,7 -46,6 4,2 67,9 49,0 45,9 -42,1 3,7 62,6 45,3 43,5 -40,3 3,3 Otepää Vallavalitsus 20,1 14,8 13,5 -11,8 1,7 18,2 13,0 12,5 -11,0 1,5 15,2 11,1 11,6 -9,9 1,7 13,4 9,4 10,1 -9,6 0,6 Tõrva Vallavalitsus 24,0 20,6 10,1 -10,2 -0,1 24,5 20,8 12,4 -11,0 1,4 12,6 9,7 9,2 -8,9 0,3 12,6 9,4 9,7 -8,4 1,3 Valga Vallavalitsus 63,4 50,5 26,4 -26,1 1,7 59,9 48,7 25,8 -24,6 1,3 40,1 28,2 25,1 -23,3 1,7 36,6 26,5 23,7 -22,3 1,4 Võru maakond 143,6 111,1 66,1 -62,0 4,0 131,0 106,5 62,5 -56,1 6,3 107,1 78,4 61,3 -57,3 3,7 95,8 74,6 57,9 -52,0 5,5 Antsla Vallavalitsus 11,8 10,2 7,4 -6,3 1,2 10,9 9,1 6,5 -5,6 0,9 10,9 9,3 7,4 -6,3 1,1 9,9 8,1 6,5 -5,6 0,9 Rõuge Vallavalitsus 20,6 17,0 9,4 -9,2 0,2 20,7 16,9 9,3 -8,5 0,8 20,3 16,8 9,3 -9,0 0,2 20,4 16,6 9,3 -8,4 0,8 Setomaa Vallavalitsus 15,8 7,5 7,3 -6,8 0,5 9,3 7,0 5,5 -5,5 0,0 15,4 7,1 7,1 -6,5 0,5 8,9 6,6 5,3 -5,3 0,0 Võru Linnavalitsus 58,8 44,3 23,7 -21,9 1,6 53,9 42,0 23,3 -20,6 2,6 31,6 20,7 20,1 -19,1 0,9 28,5 19,8 20,6 -18,1 2,4 201 36,6 32,1 18,3 -17,8 0,5 36,2 31,5 17,9 2,0 28,9 24,5 17,4 -16,4 1,0 28,1 23,5 16,2 -14,6 Tulem Tegevuskulud 2018 Tegevustulud Netovara Varad Tulem Tegevustulud Netovara Varad Tulem -15,9 Tegevuskulud Konsolideerimata aruanne 2019 31.12.2018 31.12.2019 Tegevuskulud 2018 Tegevustulud Netovara Varad Tulem Tegevustulud Netovara Varad Võru Vallavalitsus Tegevuskulud Konsolideeritud aruanne 2019 31.12.2018 31.12.2019 1,4 Mõnede kohalike omavalitsuste raamatupidamisaruannetes on koondaruande seisukohast ebaolulisi vigu parandatud tagasiulatuvalt. Käesolevas osas avaldatud finantsnäitajad sisaldavad vastavaid parandusi aruandeaastas. 202 B. Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes Konsolideeritud aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised sihtasutused ja mittetulundusühingud osaluse määraga 100%: Tegevuskulud Tulem 353,8 275,7 337,1 -314,7 22,3 330,7 256,5 287,7 -276,1 10,3 Valitsussektorisse kuuluvad sihtasutused ja MTÜ-d 332,0 258,8 319,8 -298,4 21,4 303,0 236,0 268,3 -258,6 8,7 SA Ida-Viru Keskhaigla SA Pärnu Haigla SA Tallinna Lastehaigla SA Tallinna Kultuurikatel Narva Haigla SA Kiili Varahalduse SA Kuressaare Haigla SA SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus Raadi SA Keila Hariduse SA SA Elva Kultuur MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus SA Paide Spordikeskus MTÜ Rakvere Haigla MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus Veskimöldre Haridusmaja SA SA Hiiumaa Sadamad Lääne-Saare Kultuurivara SA SA Paide Haldus SA Eesti Kaevandusmuuseum SA Võru Spordikeskus SA Perekodu SA Narva-Jõesuu Hooldekodu MTÜ Võrumaa Omavalitsuste Liit SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit SA Anija Valla Spordimaailm Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid SA SA Põltsamaa Tervis SA Märjamaa Valla Spordikeskus SA Alutaguse Hoolekeskus MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus SA Illuka Arengufond SA Saadjärve MTÜ Kuressaare Campus SA Rapla Spordirajatised SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus SA Haapsalu Hoolekandekeskus SA Anija Mõisa Haldus SA Kalevipoja Koda Vastseliina Piiskopilinnuse SA SA Mäetaguse Arengufond MTÜ Keskkonnateenused Varad Sihtasutused ja mittetulundusühingud kokku Varad Tegevustulud 2018 Tulem Netovara 31.12.2018 Tegevuskulud 2019 Tegevustulud Netovara 31.12.2019 45,3 41,4 22,3 19,4 17,6 11,2 9,9 8,7 8,2 8,0 6,7 6,4 6,3 6,3 5,6 5,6 4,8 4,8 4,4 4,1 4,0 3,4 3,2 3,0 2,9 2,8 2,5 2,4 2,3 2,3 2,2 39,0 26,8 18,7 18,8 14,8 9 7,9 8,6 5,9 -0,2 3,5 3,6 3,4 6,3 2,8 4,6 4,8 4,8 3,9 2,5 2,3 3,2 3,0 3,0 2,7 2,8 2,4 2,2 1,6 2,0 2,0 47,7 48,1 33,8 1,5 21,5 2,6 13,5 0,3 2,8 0,2 2,4 19,4 0,5 0,0 13,8 4,7 0,4 1,9 1,0 0,4 0,8 1,6 1,4 0,1 0,5 0,9 0,4 1,3 1,8 2,0 1,0 -46,8 -46,4 -31,8 -1,8 -21,3 -1,9 -13,3 -0,9 -0,9 -0,6 -0,4 -19,1 -0,6 0,0 -13,3 0,0 -0,4 -0,4 -1,3 -0,5 -0,6 -1,7 -1,5 -0,1 -0,6 -1,0 -0,5 -1,2 -1,4 0,0 -1,0 0,9 1,7 2,0 -0,3 0,2 0,7 0,2 -0,6 1,8 -0,5 2,0 0,3 -0,1 0,0 0,5 4,6 0,1 1,4 -0,3 -0,1 0,2 -0,1 -0,1 0,0 -0,1 0,0 -0,1 0,2 0,4 2,0 0,0 43,4 41,0 20,3 19,8 16,9 10,8 9,6 9,8 6,4 8,7 2,4 5,8 6,2 6,2 5,2 0,0 4,8 3,5 4,8 2,7 4,0 3,3 3,3 3,0 3,0 2,8 2,5 2,2 1,6 0,0 2,1 38,1 25,2 16,7 19,1 14,6 8,3 7,7 9,3 4,0 0,1 1,2 3,3 3,2 6,2 2,3 0,0 4,7 3,4 4,2 2,6 2,1 3,1 3,2 3,0 2,9 2,8 2,5 2,1 1,2 0,0 2,0 41,3 43,3 30,4 1,5 19,3 1,5 13,4 1,0 1,5 0,2 0,2 14,3 0,5 0,0 11,9 0,0 0,2 1,0 1,0 0,3 0,8 1,4 1,3 0,3 0,5 0,6 0,6 1,3 1,6 0,0 0,9 -40,0 -41,9 -29,8 -1,9 -18,8 -1,7 -12,4 -0,8 -0,7 -0,5 -0,3 -14,1 -0,7 0,0 -11,2 0,0 -0,3 -0,4 -1,3 -0,4 -0,7 -1,3 -1,3 -0,4 -0,6 -0,7 -0,4 -1,3 -0,9 0,0 -0,9 1,2 1,3 0,6 -0,5 0,4 -0,2 1,0 0,2 0,9 -0,4 -0,1 0,3 -0,2 0,0 0,6 0,0 -0,2 0,6 -0,3 -0,1 0,0 0,0 -0,1 0,0 -0,1 -0,1 0,2 0,0 0,7 0,0 0,0 2,1 1,1 2,2 -1,7 0,5 0,8 0,5 1,7 -1,5 0,2 2,0 2,0 2,0 1,9 1,8 1,8 1,8 1,8 1,6 1,6 1,5 0,0 2,0 1,9 1,9 1,7 1,7 1,7 1,4 1,6 1,6 1,4 0,0 0,5 0,1 0,6 0,8 0,9 1,1 1,4 0,3 0,0 0,9 0,0 -0,6 -0,2 -0,4 -0,9 -0,9 -0,1 -0,1 -0,4 0,0 -1,1 0,0 -0,1 -0,1 0,2 -0,1 -0,1 1,0 1,3 -0,1 0,1 -0,2 2,2 2,1 2,0 1,7 1,8 1,8 0,7 0,1 1,7 1,4 1,7 0,0 2,0 2,0 1,7 1,8 1,7 0,7 0,1 1,7 1,4 1,6 0,0 0,8 0,1 0,4 0,8 0,9 0,2 0,1 1,2 0,0 0,7 0,0 -0,7 -0,2 -0,4 -0,8 -0,9 -0,1 -0,1 -0,3 0,0 -0,9 0,0 0,2 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,9 0,0 -0,2 203 0,0 0,7 0,6 -0,1 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,1 0,0 -0,1 0,1 1,5 0,8 0,7 1,5 1,3 1,3 1,3 1,2 1,1 1,0 1,0 1,0 0,0 1,3 0,7 0,6 1,2 1,1 1,1 1,3 1,2 0,9 1,0 0,9 1,0 0,0 1,1 0,4 1,0 2,0 1,1 1,0 0,0 0,1 2,0 1,3 0,5 0,1 0,0 -1,1 -0,4 -1,0 -1,1 -1,1 -0,5 -0,1 -0,1 -1,5 -1,2 -0,5 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,1 1,0 0,0 0,5 -0,1 0,0 0,5 0,1 0,0 -0,1 0,0 0,8 0,8 0,4 -0,4 0,0 0,9 0,8 0,4 -0,4 0,0 0,8 0,8 0,8 0,8 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,6 0,6 0,6 0,6 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,4 0,7 0,5 0,8 0,8 0,6 0,5 0,5 0,6 0,6 0,4 0,4 0,1 0,1 0,5 0,4 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,1 0,3 0,3 0,3 0,4 0,8 0,3 0,6 1,3 0,6 0,2 1,8 0,2 0,7 1,3 0,7 1,2 2,7 0,0 0,8 0,0 0,6 0,3 0,0 0,4 4,7 5,6 0,5 0,6 0,1 -0,8 -0,4 -0,5 -1,0 -0,6 -0,2 -1,8 -0,1 -0,7 -1,3 -0,8 -1,2 -2,6 0,0 -0,9 -0,1 -0,6 -0,4 -0,1 -0,4 -4,7 -4,6 -0,4 -0,5 -0,1 0,1 0,0 0,1 0,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,1 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,0 0,1 0,1 0,0 0,7 0,6 0,6 0,6 0,7 0,7 0,7 0,7 0,6 0,6 0,5 0,4 0,0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,4 0,3 0,3 0,3 0,4 0,6 0,1 0,5 0,5 0,6 0,5 0,5 0,6 0,6 0,4 0,4 0,1 0,0 0,5 0,4 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,1 -0,7 0,3 0,2 0,4 0,7 0,3 0,6 1,2 0,4 0,2 1,6 0,1 0,7 1,3 0,8 0,9 0,0 0,0 0,8 0,1 0,5 0,3 0,1 0,3 3,2 3,8 0,4 0,6 0,1 -0,7 -0,4 -0,5 -0,9 -0,4 -0,2 -1,6 -0,1 -0,7 -1,3 -0,9 -0,9 0,0 0,0 -0,8 -0,1 -0,5 -0,3 -0,1 -0,3 -3,1 -4,4 -0,3 -0,5 -0,1 0,0 -0,1 0,2 0,3 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 -0,7 0,0 0,1 0,0 0,4 0,4 0,2 -0,2 0,0 0,4 0,4 0,2 -0,2 0,0 0,4 0,3 0,9 -0,8 0,1 0,3 0,2 0,7 -0,7 0,0 0,4 0,4 0,4 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,0 0,2 0,3 0,3 0,3 0,2 0,2 0,2 4,5 0,6 0,1 0,7 0,5 0,6 0,9 -0,1 -4,5 -0,5 -0,1 -0,6 -0,4 -0,5 -0,8 0,1 0,0 0,1 0,0 0,1 0,0 0,0 0,1 0,3 0,3 0,1 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,0 0,1 0,3 0,2 0,3 0,2 0,2 0,2 3,6 0,3 0,1 0,5 0,4 0,5 0,8 -0,1 -3,6 -0,3 -0,1 -0,5 -0,4 -0,5 -0,8 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 204 Tulem -1,3 -0,6 -1,2 -1,2 -1,3 -0,6 -0,1 -0,2 -1,9 -1,3 -0,7 -0,2 -0,3 Tegevuskulud 1,3 1,3 1,8 1,2 1,3 0,7 0,0 0,1 1,9 1,4 0,7 0,1 0,3 Tegevustulud Netovara 1,3 1,5 1,2 1,2 1,1 1,2 1,2 1,2 1,0 1,0 0,9 0,9 0,9 Tegevuskulud 1,5 1,5 1,5 1,3 1,3 1,3 1,2 1,2 1,1 1,1 1,0 0,9 0,9 Tegevustulud Varad 2018 Tulem 31.12.2018 Netovara SA Elva Laste- ja Perekeskus SA Põltsamaa Sport SA Sillamäe Haigla SA Otepää Tervisekeskus SA Taheva Sanatoorium SA Mustvee Tervis MTÜ Tartumaa Jäätmearendus SA Orissaare Spordihoone SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus Harjumaa Omavalitsuste Liit Jõhvi Hooldekeskus SA SA Holstre-Polli Vabaajakeskus SA Kuressaare Teater SA Valgehobusemäe Suusa- ja Puhkekeskus SA Peipsiveere Hooldusravikeskus Pannjärve Tervisespordikeskuse SA SA Narva Linna Arendus MTÜ Eesti Linnade ja Valdade Liit SA Tartu Loomemajanduskeskus SA Tartu Kultuurkapital MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus SA Luunja Jõesadam SA Hooldekodu Härmalõng Narva Linnaelamu SA Luunja Varahalduse SA SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused MTÜ Valguskaabel SA Kiviõli Tervisekeskus SA Puiga Spordihoone SA Aarike Hooldekeskus SA Hiiumaa Spordikool Tõstamaa Mõis SA SA Sõmerpalu Hooldekodu Tartumaa Ühistranspordikeskus MTÜ SA Tallinna Televisioon SA Ajakeskus Wittenstein SA Rannarahva Muuseum SA Põltsamaa Lossi ja Parkide Arendus SA A.H.Tammsaare Muuseum Vargamäel SA Kilingi-Nõmme Tervise- ja Hoolduskeskus SA Iisaku Kihelkonna Muuseum MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus MTÜ Setomaa Liit SA Sõmerpalu Teenuskeskus SA Valgamaa Arenguagentuur SA Uderna Hooldekodu SA Tartu Ärinõuandla SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus 2019 Varad 31.12.2019 0,0 0,0 0,0 -0,1 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,1 0,2 0,2 0,1 0,2 0,1 0,1 0,0 0,2 0,1 0,1 0,2 0,2 0,2 0,1 0,1 0,7 0,3 0,5 0,8 0,6 0,4 0,1 0,6 0,4 0,8 0,7 0,3 0,2 0,4 0,4 0,5 -0,7 -0,2 -0,4 -0,8 -0,4 -0,4 -0,1 -0,6 -0,4 -0,8 -0,7 -0,3 -0,1 -0,4 -0,3 -0,5 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,2 0,0 0,0 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,2 0,0 3,1 -3,1 0,0 0,2 0,0 2,3 -2,3 0,0 0,2 0,2 0,0 0,2 1,8 0,6 -1,8 -0,7 0,0 0,0 0,2 0,2 0,0 0,2 1,4 0,7 -1,4 -0,5 0,0 0,2 0,2 0,2 0,7 -0,5 0,1 0,1 0,0 0,5 -0,5 0,0 0,2 0,1 0,5 -0,5 0,0 0,1 0,1 0,5 -0,4 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 -1,4 0,1 0,1 0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,0 0,4 0,1 2,9 0,7 0,1 0,4 0,7 0,6 0,7 0,6 0,1 0,2 0,3 0,7 0,5 -0,5 -0,1 -3,9 -0,7 -0,1 -0,5 -0,6 -0,6 -0,7 -0,6 -0,1 -0,2 -0,3 -0,7 -0,6 -0,1 0,0 -0,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,2 0,2 0,2 0,2 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,2 -0,5 0,1 0,1 0,1 0,0 0,1 0,1 0,0 0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 0,5 0,1 2,2 0,6 0,0 0,4 0,6 0,5 0,6 0,5 0,1 0,2 0,4 0,7 0,4 -0,5 -0,1 -2,7 -0,6 -0,1 -0,4 -0,6 -0,5 -0,6 -0,5 0,0 -0,2 -0,4 -0,6 -0,4 -0,1 0,0 -0,5 0,0 -0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,0 0,5 0,4 0,4 -0,5 -0,4 -0,4 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,1 0,1 0,0 0,0 0,5 0,4 0,4 -0,4 -0,4 -0,4 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,4 -0,3 0,0 0,1 0,1 0,3 -0,3 0,0 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,0 0,1 0,0 0,1 0,1 0,4 0,1 0,5 1,1 0,0 -0,1 -0,4 -0,1 -0,5 -1,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,0 0,1 0,0 0,1 0,0 0,1 0,1 0,4 0,1 0,4 0,6 -0,1 -0,1 -0,3 -0,1 -0,4 -0,7 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 205 Tulem -0,8 -0,3 -0,4 -0,7 -0,7 -0,4 -0,1 -0,7 -0,4 -0,9 -0,7 -0,3 -0,1 -0,5 -0,4 -0,7 Tegevuskulud 0,8 0,3 0,5 0,9 0,7 0,5 0,1 0,7 0,4 0,9 0,8 0,3 0,1 0,4 0,4 0,7 Tegevustulud Netovara 0,1 0,3 0,2 0,2 0,3 0,2 0,1 0,0 0,2 0,1 0,2 0,2 0,1 0,1 0,1 0,1 Tegevuskulud 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 Tegevustulud Varad 2018 Tulem 31.12.2018 Netovara SA Pärnumaa Arenduskeskus SA Lääneranna Hoolekanne Vaivara Kalmistud SA SA Tartu Perekodu Käopesa MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit SA Hiiumaa Arenduskeskus SA Jõgeva Linna Sotsiaalmaja SA Abja Haigla SA Nõo Hooldekodu SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus SA Võru Kannel MTÜ Antsla Tervisekeskus SA Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus Tilsi Perekodu SA SA Tartumaa Turism SA Läänemaa MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit SA Hiiu Maakonna Hooldekeskus Tohvri SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus SA Tõrva Haigla SA Veriora Noortekas MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus SA Viljandimaa Hoolekandekeskus SA Põlva Sport SA Tõstamaa Hooldekodu SA Rõngu Hooldusravikeskus MTÜ Viljandimaa Omavalitsuste Liit SA Õpilasmalev Huvitegevuse ja Noorsootöö SA Ääsmäe Kultuuri- ja Spordi SA SA Mooste Mõis SA Järvamaa Arenduskeskus MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit Põlvamaa Arenduskeskus SA SA Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseum Muhu Hooldekeskuse SA SA Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus SA Lääne-Viru Arenduskeskus MTÜ Virumaa Laste ja Perede Tugikeskus SA Lutreola Vaivara Sinimägede SA MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liit MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit SA Lääne-Saare Hoolekanne 2019 Varad 31.12.2019 0,1 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,4 0,1 0,3 1,0 0,4 0,8 0,1 0,1 -0,4 -0,1 -0,3 -1,0 -0,4 -0,8 -0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,3 0,2 0,3 0,9 0,3 0,3 0,0 0,1 -0,3 -0,1 -0,3 -0,8 -0,3 -0,3 0,0 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 6,1 -6,1 0,0 2,2 1,7 6,8 -7,3 -0,1 21,8 16,9 17,3 -16,3 0,9 27,7 20,5 19,4 -17,5 1,6 6,1 3,8 3,4 2,4 2,4 1,7 1,3 0,5 0,2 4,3 2,9 3,2 1,2 2,0 1,6 1,1 0,4 0,2 1,5 8,2 1,8 1,9 0,2 0,3 1,6 0,6 0,2 -1,5 -7,9 -1,3 -1,9 -0,1 -0,4 -1,5 -0,6 -0,2 0,0 0,3 0,6 -0,1 0,0 -0,1 0,1 0 0,0 6,1 3,4 3,5 2,6 2,2 1,8 1,2 0,5 6,1 4,4 2,6 2,6 1,3 1,9 1,6 1,1 0,4 4,4 1,6 8,3 2,0 1,5 0,1 0,6 1,5 0,5 1,6 -1,5 -7,5 -1,2 -1,8 -0,1 -0,4 -1,4 -0,5 -1,5 0,0 0,9 0,8 -0,4 0,0 0,2 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 1,0 -0,9 0,1 0,3 0,2 1,7 -1,6 0,0 Tulem -0,1 Tegevuskulud 0,1 Tegevustulud 0,1 Tegevuskulud 0,1 Tegevustulud Netovara SA Tartu Teaduspark SA Tallinna Hambapolikliinik SA Tallinna Lauluväljak MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus SA Tartu Eluasemefond SA Kõue Varahaldus Kuressaare Hambapolikliinik SA MTÜ Võru Jäätmekeskus MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus Muud üksused bilansimahuga alla 0,1 mln euro (5 üksust) Varad Valitsussektorisse mittekuuluvad sihtasutused 2018 Tulem SA Narva Sadam SA Piusa Muud üksused bilansimahuga alla 0,1 mln euro (60 üksust) 31.12.2018 Netovara SA Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spordiobjektide Halduskeskus SA RAEK SA Vara Sport SA Viljandimaa Arenduskeskus Võrumaa Arenduskeskus SA SA Saare Arenduskeskus SA Elva Teenused 2019 Varad 31.12.2019 Ühele reale koondatud valitsussektorisse kuuluvad üksused: Puurmani Mõisa SA, SA Tähtvere Puhkepark, SA Räpina Inkubatsioonikeskus, MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Virumaa Tööstuspark, MTÜ Läänemaa Omavalitsuste Liit, SA LõunaLäänemaa Tervishoiu- ja Sotsiaalhoolekande Keskus, MTÜ Eesti Maaomavalitsuste Liit, Puhja Valla Arendus SA, Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu SA, Haiba Lastekodu SA, Kernu Staadioni SA, MTÜ Eesti Omavalitsusliitude Ühendus, MTÜ Eesti Tervislike Linnade Võrgustik, MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Jõgevamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Kiviõli Omavalitsuste Liit, Vääna Mõisakooli SA, SA Eesti Piimandusmuuseum, MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Roheline Paik, MTÜ Saaremaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Saarte Geopark, MTÜ Südamaa Vabavald, MTÜ Võru Noortekeskus, MTÜ Võrumaa Tehnoloogiainkubaator, SA Alutaguse Vabadusvõitlejate Mälestusmärgi Fond, SA Betti Alveri Fond, SA Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Fond, SA Narva Linnaleht, SA Jaam, SA Jõhvi Lennuväli, SA Kardina Spordikeskus, SA Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus, SA Kesk-Eesti Õppe- ja Kompetentsikeskus, SA Kukruse Polaarmõis, SA Kuremaa Spordikool, SA Loksa Sport, SA Loksa Kultuur, SA Tartu 2024, SA Narva-Jõesuu Sadam, SA Põhja-Eesti Turism, SA Pärnumaa Turism, SA Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, SA Rõuge Energiakeskus, SA Rõuge Sport, SA Rõuge Jäähall, SA Haanjamaa Sport, SA Räpina Kultuurkapital, SA Räpina Sadamad ja Puhkealad, SA Voore Aktiviseerimiskeskus, SA Turvaline Saaremaa, SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon, SA Võru Pensionäride Päevakeskus, SA Võsu Kuurort, SA Ülenurme Areng, Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA, Tallinna Vene Lütseum SA, Türi Arengu SA, Valgamaa Ühistranspordikeskus MTÜ. Ühele reale koondatud valitsussektorisse mittekuuluvad üksused: SA Keila Leht, Viru-Nigula Ühismajandi Vara- ja Tööosakute Kompensatsiooni SA, SA Alatskivi Loss, MTÜ Helsinki-Tallinn Euregio, SA Tartu Sport. C. Tütarettevõtjad Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised äriühingud: Tütarettevõtjad kokku Valitsussektorisse kuuluvad tütarettevõtjad 1 630,9 1 370,1 524,4 -493,5 338,5 243,1 308,6 -306,6 206 27,1 1 605,0 1 337,0 502,5 -460,9 1,9 345,5 242,3 303,7 -278,8 Kasum/ kahjum Tegevuskulud 2018 Tegevustulud Omakapital Varad 31.12.2018 Kasum/ kahjum Tegevuskulud 2019 Tegevustulud Omakapital 31.12.2019 Varad Osaluse määr (%) 31.12.2019 38,8 24,5 Tallinna Linnatranspordi AS 100 Lääne-Tallinna Keskhaigla 100 AS Ida-Tallinna Keskhaigla AS 100 Viimsi Haldus OÜ 100 AS Rakvere Haigla 100 Laagri Haridus- ja Spordi100 keskus OÜ Järvamaa Haigla AS 100 Haapsalu Linnahooldus OÜ 100 OÜ Saue Spordirajatised 100 Taristuhaldus OÜ 100 Räpina Haigla AS (grupp) 100 Rannapere Pansionaat AS 100 Valtu Spordimaja OÜ 100 Viljandi Veekeskus AS 100 Jõgeva Sotsiaalkeskus Elu100 kaar OÜ Märjamaa Haigla AS 100 OÜ Vigala Hooldekodu 100 Karjaküla Sotsiaalkeskus OÜ 100 Tallinna Linnahalli AS 100 Tõrva Tervisekeskus OÜ 100 OÜ Oru Kultuurisaal 100 Kadrina Hooldekodu OÜ 100 OÜ Tartu Linna Polikliinik 100 OÜ Lääne-Nigula Hooldeko100 dud Üksused bilansimahuga alla 0,1 mln euro (5 üksust) Valitsussektorisse mittekuuluvad tütarettevõtjad kokku AS Tartu Veevärk Järve Biopuhastus OÜ (grupp) Strantum OÜ Narva Vesi AS Pärnu Vesi AS AS Emajõe Veevärk Viimsi Vesi AS Paide Vesi AS AS Matsalu Veevärk Rakvere Vesi AS Saku Maja AS Kuressaare Veevärk AS Tallinna Soojus AS Elveso AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS AS Maardu Vesi Võru Vesi AS Kovek AS Kasum/ kahjum Tegevuskulud Varad Tegevustulud 2018 Omakapital 31.12.2018 Kasum/ kahjum Tegevuskulud Tegevustulud 2019 Omakapital 31.12.2019 Varad Osaluse määr (%) 31.12.2019 175,3 137,4 78,6 -85,5 -7,1 188,7 144,3 88,6 -75,0 13,4 50,7 41,4 72,3 -67,8 4,5 45,8 36,9 67,5 -60,6 6,8 46,1 18,5 12,6 18,3 8,2 9,6 118,8 3,7 13,6 -114,7 -3,6 -13,5 4,0 0,0 0,1 42,0 19,8 12,6 14,3 8,3 9,5 108,6 3,4 12,8 -106,3 -3,1 -12,2 2,2 0,1 0,6 10,2 6,9 3,6 -3,8 -0,1 10,7 7,0 3,1 -3,2 -0,1 6,4 4,7 4,3 2,4 2,3 0,9 0,7 0,6 4,7 3,6 4,3 2,4 2,2 0,7 0,6 0,5 9,2 1,2 0,1 0,3 1,6 1,1 0,4 0,0 -8,8 -1,0 -0,4 -0,3 -1,5 -1,0 -0,3 -0,1 0,4 0,2 -0,3 0,0 0,2 0,2 0,0 0,0 6,0 4,2 4,9 2,4 2,4 0,7 0,7 0,6 4,2 3,5 4,6 2,4 2,1 0,5 0,6 0,6 8,8 0,9 0,2 0,2 2,7 0,9 0,3 0,0 -8,0 -1,0 -0,1 -0,3 -1,7 -0,9 -0,3 0,0 0,8 -0,1 0,2 -0,1 1,0 0,0 0,1 0,0 0,4 0,3 0,6 -0,6 0,0 0,4 0,3 0,5 -0,5 0,0 0,4 0,4 0,4 0,3 0,3 0,3 0,1 0,1 0,3 0,4 0,3 0,3 0,3 0,2 0,1 0,0 0,9 0,3 0,5 0,5 0,1 0,0 0,5 0,7 -0,9 -0,3 -0,5 -0,6 -0,2 0,0 -0,5 -0,7 0,0 0,0 0,0 -0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,4 0,4 0,1 0,5 0,3 0,0 0,1 0,1 0,3 0,4 0,1 0,3 0,3 0,0 0,1 0,0 0,9 0,3 0,5 0,5 1,5 0,0 0,4 0,8 -0,9 -0,3 -0,5 -0,6 -1,4 0,0 -0,4 -0,8 0,0 0,0 0,0 -0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,7 1,7 0,3 -0,7 -0,4 25,2 1 259,5 1 094,7 198,8 -182,1 14,3 1 292,4 1 127,0 215,8 -186,9 100 92,7 58,7 12,3 -9,5 2,7 89,8 56,5 12,1 -9,3 2,8 100 87,4 77,4 6,6 -8,5 -2,1 89,1 79,5 6,2 -8,3 -2,3 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 63,5 60,3 60,1 48,3 38,3 36,8 33,1 32,7 31,4 29,1 27,5 25,9 56,8 57,5 54,3 45,9 36,3 33,6 32,1 28,1 28,4 27,8 26,9 23,3 8,5 4,3 5,7 7 3,6 2,1 0,8 2,2 9,1 2,7 3,1 6,9 -6,4 -6,1 -5,9 -4,3 -3,6 -2,5 -2 -2,3 -3,9 -3,1 -0,3 -5,2 2,2 -1,9 -0,2 2,7 0,0 -0,4 -1,2 -0,1 5,2 -0,4 1,7 1,7 59,9 62,0 60,3 46,0 38,7 38,0 34,4 33,0 24,2 28,0 30,5 25,8 53,3 59,1 53,7 45,1 36,3 34,0 33,3 28,2 22,9 27,7 28,1 21,9 5,4 4,3 5,6 4,2 3,6 2,3 1,4 2,3 5,1 2,4 3,0 6,8 -5,7 -6,2 -5,6 -4,0 -3,6 -2,4 -2,3 -2,0 -3,6 -3,2 -0,3 -5,1 -0,3 -1,9 0,0 0,1 0,1 -0,2 -0,9 0,2 1,4 -0,8 1,9 1,7 100 24,1 10,8 12,9 -10,8 1,6 22,0 9,1 12,7 -9,6 2,7 100 100 100 24,0 22,6 22,5 19,7 20,8 22,0 1,5 3,1 1,9 -1,0 -2,4 -2,2 0,4 0,7 -0,3 24,0 20,7 22,9 19,2 19,3 22,3 1,5 2,3 1,8 -1,0 -2,1 -1,8 0,5 0,2 0,0 207 Põlva Vesi AS Valga Vesi AS Haapsalu Veevärk AS Kuressaare Soojus AS Põltsamaa Varahalduse OÜ Estonia Spa Hotels AS Sillamäe Veevärk AS Kohila Maja OÜ OÜ Velko AV Sindi Vesi OÜ Jõgeva Veevärk OÜ AS Lahevesi Viljandi Veevärk AS OÜ Tõrva Veejõud Keila Vesi AS Mako AS Tapa Vesi AS Kiili KVH OÜ OÜ Kose Vesi Kärdla Veevärk AS OÜ Paikre Ramsi VK OÜ Haljala Soojus AS Alutaguse Haldus OÜ AS Järva Haldus AS Suure-Jaani Haldus Kuusalu Soojus OÜ Kehtna Vesi OÜ Raven OÜ Saarde Kommunaal OÜ Kadrina Soojus AS AS Tallinna Tööstuspargid Tamsalu Vesi AS AS Narva-Jõesuu Kommunaal Loo Vesi OÜ Väätsa Prügila AS OÜ Võru Valla Veevärk OÜ Kroodi Vesi OÜ Pandivere Vesi Türi Linnavara OÜ Aseri Kommunaal OÜ Otepää Veevärk AS Rakvere Soojus AS Võhma ELKO AS Keila Tervisekeskus OÜ Loksa Haljastus OÜ Põlva Soojus AS Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ OÜ OSK Grupp Iivakivi AS Kasum/ kahjum Tegevuskulud Varad Tegevustulud 2018 Omakapital 31.12.2018 Kasum/ kahjum Tegevuskulud Tegevustulud 2019 Omakapital 31.12.2019 Varad Osaluse määr (%) 31.12.2019 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 22,4 22,2 19,0 17,5 16,9 15,3 15,1 15,1 13,7 13,2 12,9 12,8 12,7 12,0 11,9 11,4 11,3 10,9 10,9 10,6 10,2 8,8 8,7 8,6 8,6 8,5 8,0 8,0 7,9 7,8 7,2 7,2 7,0 19,7 21,3 18,6 12,4 15,9 5,9 12,7 13,9 13,1 12,7 11,5 11,9 12,1 11,6 11,0 11,1 11,0 10,1 9,8 10,4 6,7 7,8 8,3 8,2 8,0 7,8 6,6 7,3 6,8 7,6 6,4 7,1 6,5 4,2 1,3 1,8 4,6 1,1 8,9 1,4 2,2 2,3 1,4 0,9 2,3 2,5 0,5 2,4 1,1 0,8 0,7 3,1 0,8 5,1 1,2 0,7 1,4 1,0 1,2 1,4 0,6 3,4 0,6 1,2 1,6 0,5 -2,5 -1,9 -2,4 -4,1 -1,7 -8,2 -1,9 -1,1 -1,9 -1,5 -1,1 -1,9 -2,5 -0,8 -2,3 -0,8 -0,9 -0,8 -1,5 -0,8 -4,9 -0,7 -0,9 -1,6 -1,0 -1,2 -1,0 -0,8 -0,3 -0,9 -0,9 -1,2 -0,6 1,6 -0,6 -0,6 0,3 -0,6 0,5 -0,5 1,1 0,5 -0,1 -0,2 0,4 0,0 -0,3 0,1 0,2 -0,1 -0,2 1,6 -0,1 0,2 0,5 -0,2 -0,2 0,0 0,0 0,4 -0,2 3,0 -0,3 0,2 0,4 -0,2 19,2 22,9 19,8 17,2 16,6 15,7 15,8 13,4 13,2 13,6 4,7 11,5 12,6 12,3 11,9 9,5 11,5 11,2 9,0 10,9 9,6 7,6 5,1 6,7 4,0 8,5 7,3 5,8 3,8 7,4 6,5 6,3 7,1 18,1 21,9 19,1 11,4 15,5 5,8 13,2 12,7 12,5 12,9 4,1 11,2 12,0 11,9 10,9 9,4 11,1 10,3 8,2 10,3 6,5 6,5 4,9 6,2 3,7 7,9 6,1 4,5 3,5 7,2 6,1 6,2 6,6 2,0 1,8 2,3 4,1 1,1 8,8 1,3 1,0 1,4 1,6 0,6 1,6 3,2 0,9 1,5 0,3 1,1 0,9 1,4 2,1 3,7 0,6 0,5 1,3 0,6 0,9 1,2 1,9 0,4 3,9 0,8 2,2 0,3 -1,6 -1,9 -2,2 -3,7 -1,4 -8,2 -1,9 -1,0 -1,6 -1,3 -0,5 -1,9 -2,4 -0,8 -1,5 -0,5 -0,8 -0,8 -1,3 -0,8 -3,6 -0,6 -0,6 -1,4 -0,5 -1,2 -1,1 -0,6 -0,3 -0,8 -0,9 -1,7 -0,6 0,3 -0,1 0,1 0,2 -0,3 0,4 -0,6 0,1 -0,2 0,3 0,0 -0,3 0,8 0,1 0,1 -0,2 0,3 0,2 0,1 1,3 0,1 0,0 -0,2 -0,1 0,2 -0,2 0,1 1,3 0,1 3,1 -0,1 0,5 -0,3 100 6,8 6,7 1,3 -1,1 0,2 7,1 6,5 0,7 -1,9 -1,2 100 100 100 100 100 100 100 100 51 100 100 100 100 6,8 5,9 5,9 5,9 5,6 5,6 4,7 4,4 4,4 3,8 3,7 3,6 3,4 6,2 3,4 4,5 5,5 4,9 5,0 4,7 3,4 3,8 3,7 3,6 3,1 2,8 1,4 3,9 0,0 3,4 0,4 0,3 0,2 0,9 2,3 0,6 0,9 0,3 1,8 -1,1 -3,8 -0,3 -0,3 -0,5 -0,3 -0,3 -0,8 -1,9 -0,6 -1,2 -0,5 -1,3 0,2 0,1 -0,3 3,1 -0,1 0,1 -0,1 0,1 0,4 0,0 -0,3 -0,1 0,5 6,4 6,6 6,1 2,3 5,8 4,1 3,4 4,2 3,9 3,8 3,8 3,8 3,0 6,0 3,3 4,8 1,9 5,1 3,4 3,4 3,3 3,4 3,7 3,7 3,2 2,3 1,3 5,8 0,0 1,0 0,4 0,5 0,5 0,9 2,4 0,9 0,8 0,3 1,4 -1,0 -5,5 -0,3 -0,3 -0,5 -0,4 -0,6 -0,9 -2,0 -0,6 -1,1 -0,5 -1,3 0,3 0,3 -0,3 0,8 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,4 0,3 -0,2 -0,2 0,1 100 3,3 1,6 1,5 -1,4 0,0 3,4 1,6 1,4 -1,4 -0,1 100 100 3,2 3,0 2,8 2,7 1,7 0,7 -1,7 -0,8 -0,1 -0,1 3,3 3,3 2,9 2,8 1,5 0,7 -1,6 -0,8 -0,1 -0,1 208 AS Tartu Turg AS Maardu Elamu Põltsamaa Vallavara OÜ Rõuge Kommunaalteenus OÜ Revekor AS OÜ Setomaa Haldus Rapla Vesi AS OÜ Tartu Veekeskus Abja Elamu OÜ Kiviõli Soojus AS Lääne-Nigula Varahaldus AS Tartu Valla Kommunaal OÜ Termaki Autopargi AS Vinni Spordikompleks AS Vaks OÜ Toila V.V. AS Tamsalu Kalor AS OÜ Saaremaa Prügila Soval Teenus OÜ Koksvere Maja OÜ Kümblus OÜ Transservis-N AS Mustvee Linnavara OÜ Saverna Teenus OÜ Elva Soojus OÜ OÜ Maardu Linnavarahooldus Lihula Soojus OÜ Hiiumaa Prügila OÜ Häädemeeste VK AS OÜ MEHNTACK Kadrina Kommunaal OÜ SuFe OÜ Vesoka OÜ Maali Üürimaja OÜ Kuremaa Enveko AS Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ Järvakandi Soojus OÜ Kanepi Haldus OÜ Meke Sillamäe AS Vastse-Kuuste Soojus OÜ Ülenurme Teed OÜ Haapsalu Linnamajanduse AS Kenadron OÜ Kuressaare Bussijaam OÜ Orava Teenus OÜ Palu-Teenus OÜ Elva Varahalduse OÜ Olme OÜ Kasum/ kahjum Tegevuskulud Varad Tegevustulud 2018 Omakapital 31.12.2018 Kasum/ kahjum Tegevuskulud Tegevustulud 2019 Omakapital 31.12.2019 Varad Osaluse määr (%) 31.12.2019 100 100 100 3,0 2,9 2,9 0,9 2,7 2,2 0,8 1,4 1,8 -0,7 -1,4 -0,2 0,0 0,0 1,6 3,2 2,9 1,6 0,8 2,7 1,4 0,9 1,4 0,7 -0,8 -1,4 -0,3 0,0 0,0 0,4 100 2,7 2,6 0,3 -0,3 -0,1 1,8 1,7 0,1 -0,1 0,0 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 51 100 100 100 100 100 2,5 2,5 2,4 2,2 2,1 2,1 1,9 1,9 1,8 1,7 1,6 1,6 1,5 1,4 1,3 1,2 1,0 1,0 0,9 0,9 0,9 1,8 2,5 1,8 1,9 1,9 1,8 1,5 1,2 1,6 1,6 1,4 1,4 1,3 1,3 1,0 0,3 1,0 0,9 0,8 0,9 0,9 1,4 0,4 0,8 2,0 0,5 1,7 0,9 2,0 1,9 1,5 0,2 0,5 0,8 0,1 0,2 0,5 0,2 0,9 0,4 0,0 0,6 -1,2 -0,4 -0,6 -1,7 -0,6 -1,4 -1,0 -1,7 -1,8 -1,1 -0,2 -0,5 -0,8 -0,3 -0,2 -0,2 -0,2 -0,9 -0,4 -0,1 -0,6 0,1 0,0 0,2 0,3 -0,1 0,3 -0,1 0,2 0,0 0,4 0,0 0,0 0,0 -0,2 -0,1 0,3 0,0 0,0 0,0 -0,1 0,0 2,4 2,4 2,3 2,0 2,3 1,9 2,0 1,6 1,7 1,3 1,6 1,5 1,5 1,4 1,4 0,0 1,0 1,0 0,8 1,0 0,9 1,6 2,4 1,6 1,6 1,9 1,5 1,6 0,9 1,6 1,1 1,4 1,4 1,3 1,3 1,0 0,0 1,0 0,9 0,8 1,0 0,9 1,2 0,2 0,7 1,8 0,8 1,6 1,2 1,2 1,6 0,7 0,2 0,7 1,0 0,1 0,2 0,0 0,2 0,9 0,6 0,3 0,6 -1,1 -0,2 -0,6 -1,6 -0,5 -1,5 -1,0 -1,2 -1,6 -0,7 -0,3 -0,4 -0,9 -0,2 -0,2 0,0 -0,2 -0,9 -0,4 -0,2 -0,6 0,1 0,0 0,1 0,1 0,3 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,1 0,3 0,1 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,1 0,0 100 0,9 0,6 1,6 -1,6 0,1 0,9 0,6 1,4 -1,3 0,1 100 100 100 100 100 100 100 51 100 0,9 0,8 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,7 0,6 0,6 0,7 0,7 0,6 0,7 0,7 0,6 0,1 0,5 0,2 0,3 0,1 0,8 0,5 0,2 0,4 0,2 0,7 -0,2 -0,3 -0,1 -0,8 -0,4 -0,2 -0,2 -0,1 -0,8 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,2 0,1 -0,1 0,9 0,8 0,8 0,7 0,6 0,6 0,3 0,2 7,2 0,7 0,8 0,7 0,6 0,6 0,5 0,3 0,0 6,7 0,3 0,2 0,3 0,7 0,5 0,2 0,2 0,0 1,0 -0,2 -0,2 -0,1 -0,7 -0,5 -0,1 -0,2 0,0 -1,1 0,1 -0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,1 100 0,5 0,3 2,9 -2,8 0,1 0,8 0,3 3,7 -3,7 0,1 100 100 100 100 100 0,5 0,4 0,3 0,3 0,3 0,4 0,4 0,1 0,3 0,2 0,2 0,1 0,9 0,1 0,7 -0,1 0,0 -1,0 -0,2 -0,7 0,0 0,0 -0,1 0,0 0,0 0,5 0,4 0,6 0,3 0,3 0,4 0,3 0,2 0,3 0,2 0,2 0,0 0,9 0,2 0,7 -0,2 0,0 -0,9 -0,2 -0,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 100 0,2 0,1 0,4 -0,3 0,0 0,2 0,1 0,7 -0,7 0,0 100 100 100 100 100 100 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,1 0,1 0,1 0,2 0,0 0,1 0,6 0,4 -0,1 -0,2 0,0 -0,1 -0,5 -0,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,2 0,2 0,2 0,1 0,1 0,2 0,1 0,2 0,2 0,1 0,1 0,1 0,2 0,0 0,0 0,5 0,3 -0,1 -0,2 0,0 -0,1 -0,5 -0,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 209 Kitsas 16 Kodu OÜ Cambi OÜ OÜ Otepää Üürimajad Roela Soojus OÜ Noarootsi Soojus OÜ OÜ Narva Jäätmekäitluskeskus OÜ Raadi Arendus Väike-Maarja Tervisekeskus OÜ Üksused bilansimahuga alla 0,1 mln euro (40 üksust) Kasum/ kahjum Tegevuskulud Tegevustulud Varad Kasum/ kahjum 2018 Omakapital 31.12.2018 Tegevuskulud Tegevustulud 2019 Omakapital 31.12.2019 Varad Osaluse määr (%) 31.12.2019 51 100 100 100 100 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,0 0,1 0,0 0,1 0,1 0,0 0,3 0,0 0,2 0,1 0,0 -0,4 0,0 -0,2 -0,1 0,0 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,3 0,0 0,2 0,1 0,0 0,2 0,0 0,1 0,1 0,0 0,3 0,0 0,1 0,1 0,0 -0,3 0,0 -0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 100 0,1 0,1 0,4 -0,4 0,0 0,1 0,1 0,3 -0,3 0,0 100 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 -0,1 0,1 100 0,1 0,1 0,3 -0,3 0,1 0,0 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,8 -1,3 -0,3 18,3 17,3 5,8 -5,5 0,1 Ühele reale koondatud valitsussektorisse kuuluvad üksused: Tarvastu Varad OÜ, Käru Varahaldus OÜ, Maasi Jäätmehoolduse OÜ, AS Käru Hooldusravi Keskus, Digisaar OÜ. Ühele reale koondatud valitsussektorisse mittekuuluvad üksused; OÜ Vihula Valla Veevärk, Järvakandi Kommunaal OÜ, JärvaJaani Teenus OÜ, OÜ Albu Teenus, Torma Soojus OÜ, OÜ Misso Haldus, Tootsi Kommunaal OÜ, OÜ Anne Saun, Salme SVK OÜ, Orissaare Soojus OÜ, Lavassaare Kommunaal OÜ, OÜ Tõstamaa Sadam, Sindi Majavalitsus OÜ, Imavere Soojus OÜ, OÜ Loksa Ujula, OÜ Viimsi Tehnoabi, Paldiski Linnahoolduse OÜ, Nissi Soojus AS, AS Sauga Varahaldus, Iisaku Elamumajanduse OÜ, Helme Teenus OÜ, OÜ Varahooldus, OÜ Are Vesi, OÜ Tori Haldus, Katel OÜ, Puka Vesi OÜ, Nõva Kilk OÜ, Padise Soojus OÜ, Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ, Vasalemma Infra OÜ, Mooste Olme OÜ, Neli Aastaaega OÜ, Otepää Maamõõdubüroo OÜ, OÜ Meremäe Vesi, OÜ Savelen, OÜ Sõnumitooja, Padise Grupp OÜ, Urvaste Valla Veevärk OÜ, Vastseliina Hambaravi OÜ, Viru-Nigula Kommunaal OÜ. D. Kohalike omavalitsuste osalus sidusettevõtjates Osaluse määr (%) 31.12.2019 Kohalikele omavalitsustele kuuluv omakapital 31.12.2019 Kokku Tallinna Vesi AS Keila Alushariduse OÜ AS Lõuna-Eesti Haigla (grupp) AS Valga Haigla (grupp) AS Põlva Haigla Muud üksused omakapitaliga alla 0,1 mln euro 31.12.2018 47,5 40,1 0,1 2,9 2,4 1,8 0,2 34,7 34,0 49,0 49,0 49,0 31.12.2017 42,4 35,7 0,1 2,9 1,8 1,8 0,1 34,5 29,8 0,1 2,9 1,7 0,0 0,0 Ühele reale koondatud: OÜ Küste, Anton Invest OÜ, OÜ Saatse Pansionaat, Ühismajandamise OÜ, Buildit Accelerator OÜ, Kihnu Põllumajanduse OÜ. Haiglate enamusosalus kuulub riigile. Lisa b2 Maksud, lõivud, trahvid mln eurot A. Maksunõuded 31.12.2019 Maksud Üksikisiku tulumaks Maamaks Kohalikud maksud Sh brutosummas 120,9 119,6 0,4 0,9 1,4 210 31.12.2018 117,3 116,1 0,4 0,8 1,3 31.12.2017 103,0 102,0 0,7 0,3 0,8 31.12.2019 Sh ebatõenäoliselt laekuvad Loodusvarade kasutamise tasud Trahvid Sh brutosummas Sh ebatõenäoliselt laekuvad Maksu- ja trahvi nõuded kokku B. 31.12.2018 -0,5 3,3 0,1 0,4 -0,3 124,3 31.12.2017 -0,5 4,3 0,1 0,4 -0,3 121,7 -0,5 4,2 0,0 0,5 -0,5 107,2 Maksu-, lõivu- ja trahvitulud Konsolideeritud Konsolideerimata 2019 2018 2019 2018 1 294,5 1 218,9 59,1 16,5 8,3 6,5 1,7 2,2 1 187,6 1 114,2 57,7 15,7 8,1 6,1 1,5 2,1 1 294,5 1 218,9 59,1 16,5 8,3 6,5 1,7 2,3 1 187,6 1 114,2 57,7 15,7 8,1 6,1 1,5 2,1 15,1 18,4 15,1 18,4 11,9 3,2 1,7 1 313,5 15,3 3,1 4,9 1 213,0 11,9 3,2 1,6 1 313,5 15,3 3,1 1,4 1 209,5 Maksutulud Üksikisiku tulumaks Maamaks Kohalikud maksud Parkimistasud Reklaamimaks Teede ja tänavate sulgemise tasud Riigilõivud (vt lisa b12) Tulud loodusressursside kasutada andmisest (vt lisa b13) Kaevandamisõiguse tasud Tasud vee erikasutusest Trahvid (vt lisa b13) Maksu-, lõivu- ja trahvitulud kokku Üksikisiku tulumaksu, maamaksu, tulu loodusressursside kasutada andmisest ja saastetasu kogujaks ja edasiandjaks on Maksuja Tolliamet. Seaduse alusel määratud kohalikke makse, lõive ja trahve koguvad üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksused ise. Vahendaja kaudu saadaolevad maksunõuded võetakse arvele vahendaja poolt esitatud teatiste alusel. Lisa b3 Muud nõuded ja ettemaksed mln eurot Konsolideeritud Lühiajalised nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Sh brutosummas Sh ebatõenäoliselt laekuvad Laenunõuded Laekumata sihtfinantseerimine Muud nõuded Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Pikaajalised nõuded ja ettemaksed Laenunõuded Muud nõuded ja ettemaksed Nõuded ja ettemaksed kokku Konsolideerimata 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 140,4 59,7 64,6 -4,9 1,7 55,3 5,2 8,7 9,8 26,4 24,9 1,5 166,8 123,9 53,3 59,0 -5,7 1,8 46,6 7,4 8,8 6,0 27,5 26,1 1,4 151,4 105,6 49,4 55,3 -5,9 1,8 29,8 4,5 13,5 6,6 30,3 27,5 2,8 135,9 73,0 13,4 15,8 -2,4 1,8 41,8 1,4 4,6 10,0 20,0 14,7 5,3 93,0 68,4 12,2 14,5 -2,3 1,6 39,6 3,2 5,7 6,1 21,3 15,8 5,5 89,7 55,5 11,5 13,7 -2,2 0,8 19,4 1,1 11,2 11,5 13,7 7,3 6,4 69,2 211 Lisa b4 Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Rida-realt konsolideeritud sihtasutuste ja mittetulundusühingute nimekiri on esitatud lisas b1 B. B. Konsolideerimata aruanne Valitsussektorisse kuuluvad Jääk seisuga 31.12.2017 Valitsussektorisse mittekuuluvad 31,8 0,2 -0,1 31,9 0,1 0,5 1,4 33,9 Rahalised sissemaksed Allahindlused ja allahindluste tühistamised Jääk seisuga 31.12.2018 Rahalised sisse- ja väljamaksed Mitterahalised sisse- ja väljamaksed Allahindlused ja allahindluste tühistamised Jääk seisuga 31.12.2019 Kokku 3,8 0,0 0,0 3,8 -0,2 -0,1 0,2 3,7 35,6 0,2 -0,1 35,7 -0,1 0,4 1,6 37,6 Lisa b5 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates mln eurot A. Konsolideeritud aruanne Rida-realt konsolideeritud tütarettevõtjate nimekiri on esitatud lisas b1 C. Kapitaliosaluse meetodil kajastatud sidusettevõtjate nimekiri on esitatud lisas b1 D. 2018. a anti valitsev mõju ASis Põlva Haigla üle riigi valitseva mõju all olevale riigi sihtasutusele Tartu Ülikooli Kliinikum. Kohaliku omavalitsuste üksuste netovara vähenes 1,3 mln euro võrra, järelejäänud 49%-line osalus klassifitseeriti ümber sidusettevõtjaks. Sidusettevõtjad 2019 42,4 Jääk perioodi alguses Saadud dividendid Rahalised sissemaksed Kasum kapitaliosaluse meetodil Ümberklassifitseerimine Jääk perioodi lõpus B. 2018 34,5 -2,5 0,1 8,9 1,4 42,4 -5,2 0 10,3 0 47,5 Konsolideerimata aruanne Valitsussektorisse kuuluvad tütarettevõtjad Jääk seisuga 31.12.2017 Rahalised sisse- ja väljamaksed Mitterahalised sisse- ja väljamaksed Ümberklassifitseerimine Osaluste soetusmaksumuse korrigeerimine Allahindlused ja allahindluste tühistamised Jääk seisuga 31.12.2018 Rahalised sisse- ja väljamaksed Mitterahalised sisse- ja väljamaksed Ümberklassifitseerimine 53,2 4,5 0,6 -0,8 0,0 2,0 59,5 0,1 0,2 -0,5 212 Valitsussektorisse mittekuuluvad tütarettevõtjad 197,2 8,6 18,9 -0,2 1,9 0,0 226,4 5,5 5,1 0,3 Sidusettevõtjad 20,7 0,1 0,0 1,0 0,0 0,0 21,8 0,0 0,0 0,0 Kokku 271,1 13,2 19,5 0,0 1,9 2,0 307,7 5,6 5,3 -0,2 Valitsussektorisse kuuluvad tütarettevõtjad Osaluste soetusmaksumuse korrigeerimine Allahindlused ja allahindluste tühistamised Jääk seisuga 31.12.2019 Valitsussektorisse mittekuuluvad tütarettevõtjad 1,1 2,7 63,1 Sidusettevõtjad 0,6 0,9 238,8 Kokku 0,0 0,0 21,8 1,7 3,6 323,7 Osalustelt saadud dividendid 2019 Tütarettevõtjatelt 2018 5,5 Sidusettevõtjatelt Dividenditulu kokku 3,8 5,2 2,5 10,7 6,3 Lisa b6 Kinnisvarainvesteeringud mln eurot Konsolideeritud 2019 Jääk perioodi alguses Soetusmaksumus Kogunenud kulum Kokku liikumised Soetused ja parendused (vt lisa b8) Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine Kulum ja allahindlus Müük müügihinnas Müügist saadud kasum Mitterahalised sisse- ja väljamaksed Muutused valitseva mõju tekkimisest Ümberklassfitseerimine Ümberhindlus Jääk perioodi lõpus Soetusmaksumus Kogunenud kulum Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus Sh panditud, jääkväärtus Tulud ja kulud Hoonestusõiguse seadmise, kasutustasu, rendi- ja üüritulu Kinnisvarainvesteeringute halduskulud 213 2018 Konsolideerimata 2019 2018 144,5 204,6 -60,1 12,2 6,3 0,3 -5,2 -8,0 4,4 0,0 0,1 13,9 0,4 156,7 220,0 -63,3 64,4 10,3 145,6 203,8 -58,2 -1,1 3,3 0,1 -4,6 -8,4 5,0 0,0 0,0 3,4 0,1 144,5 204,6 -60,1 75,5 5,2 106,6 159,4 -52,8 5,3 6,2 0,5 -3,8 -7,4 4,1 -0,3 0,0 5,6 0,4 111,9 166,3 -54,4 60,0 0,0 108,2 159,4 -51,2 -1,6 0,4 0,1 -3,2 -3,3 1,8 0,1 0,0 2,4 0,1 106,6 159,4 -52,8 67,5 0,0 13,4 -3,9 12,3 -4,0 10,8 -3,0 10,0 -2,9 Lisa b7 Materiaalne põhivara mln eurot Jääk seisuga 31.12.2017 Soetusmaksumus Kogunenud kulum Kokku liikumised 2018 Soetused ja parendused (vt lisa b8) Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine Kulum ja allahindlus Müük müügihinnas Müügist saadud kasum Mitterahalised sisse- ja väljamaksed Varade muutus valitseva mõju tekkimisel ja kadumisel Antud mitterahaline sihtfinantseerimine Ümberhindlus Ümberklassifitseerimine Jääk seisuga 31.12.2018 Soetusmaksumus Kogunenud kulum Keskmine kulumi norm (%) Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus Sh panditud, jääkväärtus Kokku liikumised 2019 Soetused ja parendused (vt lisa b8) Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine Kulum ja allahindlus Müük müügihinnas Müügist saadud kasum Antud mitterahaline sihtfinantseerimine Ümberhindlus Ümberklassifitseerimine Jääk seisuga 31.12.2019 Soetusmaksumus Kogunenud kulum Keskmine kulumi norm (%) Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus Sh panditud, jääkväärtus Kokku Lõpetamata tööd ja ettemaksed Muu põhivara Masinad ja seadmed 264,8 527,6 -262,8 0,2 23,2 0,2 -34,6 -1,2 0,6 -0,1 39,1 90,0 -50,9 -0,9 3,6 0,0 -6,1 0,0 0,0 0,0 129,3 129,3 11,8 1,6 0,5 -0,2 -4,8 3,9 0,0 3 550,6 5 597,3 -2 046,7 105,6 54,2 6,3 -202,0 -3,0 1,3 -1,4 30,4 298,8 0,0 -3,6 0,0 0,0 -0,4 4 448,7 6 809,1 -2 360,4 147,1 381,4 7,0 -246,5 -9,0 5,8 -1,9 0,3 -2,6 0,0 0,0 0,0 -2,3 -0,1 10,3 0,3 476,7 476,7 -0,8 5,4 248,2 3 656,2 5 876,6 -2 220,4 3,5% 57,4 93,8 188,6 148,7 68,0 3,4 -213,6 -1,9 -1,2 -0,1 4,3 289,8 3 804,9 6 200,0 -2 395,1 3,5% 46,5 97,5 175,6 0,0 0,0 12,1 265,0 549,6 -284,6 6,4% 33,8 1,2 4,7 -6,0 17,6 0,1 -36,0 -0,7 0,4 0,0 0,0 12,6 259,0 566,8 -307,8 6,4% 31,8 0,9 3,3 -0,2 0,1 1,7 38,2 79,4 -41,2 7,2% 0,0 0,0 0,0 6,8 6,7 0,1 -5,4 0,0 0,0 0,0 0,0 5,4 45,0 89,0 -44,0 6,4% 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -264,4 159,7 159,7 -1,1 15,8 -2,1 4 595,8 7 142,0 -2 546,2 0,8 3,7 21,1 2,4 0,5 0,0 -6,0 5,3 -0,2 18,7 0,4 497,8 497,8 1,5 2,3 0,0 0,0 63,2 388,9 0,0 -1,5 0,0 0,0 -0,1 0,0 -324,1 222,9 222,9 0,0 0,0 91,2 95,8 197,0 233,8 483,6 4,1 -256,5 -8,6 4,5 -0,4 23,0 -15,9 4 829,6 7 576,5 -2 746,9 78,3 99,9 181,2 Jääk seisuga 31.12.2017 Soetusmaksumus Kogunenud kulum 438,1 438,1 214 2 305,2 3 950,4 -1 645,2 24,9 74,9 -50,0 32,8 73,0 -40,2 94,7 94,7 Kokku Lõpetamata tööd ja ettemaksed Muu põhivara Masinad ja seadmed Hooned ja rajatised Konsolideerimata aruanne Maa B. 464,9 464,9 Hooned ja rajatised Konsolideeritud aruanne Maa A. 2 895,7 4 631,1 -1 735,4 11,1 1,6 0,5 -0,1 -4,9 3,8 -0,1 0,0 10,2 0,1 449,2 449,2 0,9 0,1 21,1 2,1 0,6 0,0 -6,0 5,3 -0,3 0,0 18,7 0,7 470,3 470,3 1,6 0,2 78,4 42,3 6,1 -146,2 -2,6 1,2 -1,5 -19,4 5,5 193,0 2 383,6 4 153,0 -1 769,4 3,6% 61,5 102,2 10,6 134,6 60,1 4,1 -151,5 -1,7 -0,7 -2,8 -5,3 4,3 228,1 2 518,2 4 413,2 -1 895,0 3,5% 46,5 91,6 7,7 -2,2 1,9 0,1 -5,0 -0,2 0,1 -0,1 -0,4 0,0 1,4 22,7 77,1 -54,4 6,6% 1,2 0,7 0,0 4,6 4,9 0,1 -5,3 -0,4 0,2 0,0 0,2 0,0 4,9 27,3 84,3 -57,0 6,6% 1,2 0,6 0,0 -1,3 2,7 0,0 -4,3 0,0 0,0 -0,2 0,0 0,1 0,4 31,5 60,3 -28,8 6,5% 0,0 0,1 0,0 6,4 5,4 0,0 -3,9 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 4,8 37,9 68,8 -30,9 6,0% 0,0 0,0 0,0 23,9 225,0 0,0 -3,4 0,0 0,0 0,0 -0,1 0,0 -197,6 118,6 118,6 0,0 0,0 29,8 275,7 0,0 -1,1 0,0 0,0 -0,2 -0,4 0,0 -244,2 148,4 148,4 Kokku Lõpetamata tööd ja ettemaksed Muu põhivara Masinad ja seadmed Hooned ja rajatised Maa Kokku liikumised 2018 Soetused ja parendused (vt lisa b8) Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine Kulum ja allahindlus Müük müügihinnas Müügist saadud kasum Antud mitterahaline sihtfinantseerimine Mitterahalised sisse- ja väljamaksed Ümberhindlus Ümberklassifitseerimine Jääk seisuga 31.12.2018 Soetusmaksumus Kogunenud kulum Keskmine kulumi norm (%) Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus Sh panditud, jääkväärtus Kokku liikumised 2019 Soetused ja parendused (vt lisa b8) Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine Kulum ja allahindlus Müük müügihinnas Müügist saadud kasum Antud mitterahaline sihtfinantseerimine Mitterahalised sisse- ja väljamaksed Ümberhindlus Ümberklassifitseerimine Jääk seisuga 31.12.2019 Soetusmaksumus Kogunenud kulum Keskmine kulumi norm (%) Sh kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus Sh panditud, jääkväärtus 109,9 273,5 6,7 -159,0 -7,7 5,1 -1,9 -19,9 15,8 -2,7 3 005,6 4 858,2 -1 852,6 62,7 103,9 10,7 196,5 348,2 4,8 -161,8 -8,1 4,8 -3,3 -5,4 23,0 -5,7 3 202,1 5 185,0 -1 982,9 47,7 93,8 7,9 0,0 0,0 Lisa b8 Materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute soetus tegevusalade lõikes mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2019 2019 2018 2018 Haridus 121,2 81,9 114,1 80,4 Transport 118,8 109,5 116,6 99,0 Muu majandus 31,6 33,7 14,9 17,9 Veevarustus 43,9 30,4 0,4 0,7 Muu elamu- ja kommunaalmajandus 35,9 22,7 28,5 14,5 Vaba aeg, kultuur, religioon 62,6 42,4 49,1 37,4 Keskkonnakaitse 16,8 18,4 4,5 3,2 Tervishoid 44,8 36,1 12,4 10,9 215 Konsolideeritud Konsolideerimata 2019 2019 Sotsiaalne kaitse 2018 2018 11,5 8,4 9,8 7,3 Üldised valitsussektori teenused 5,1 3,7 5,1 3,6 Avalik kord ja julgeolek 0,3 0,3 0,2 0,3 492,5 387,5 355,6 275,2 Kokku põhivara soetus Konsolideeritud rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla suurenemisega tarnijatele summas 15,1 mln euro võrra (2018. aastal vähenemine 3,8 mln eurot). Konsolideerimata rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla suurenemisega tarnijatele 13,2 mln euro võrra (2018. aastal suurenemine 1,9 mln eurot). Mitterahaliste tehingute osas rahavoogude aruannet mõjutavad korrigeerimised on kajastatud ka lisades b11 (soetused kapitalirenditehingutest) ja b12 (soetused sihtfinantseerimise teel, mille korral raha kanti otse tarnijale). Põhivarade soetuse hulka on rahavoogude aruandes arvatud ka käibemaksukulu põhivara soetustelt (vt lisa b17). Lisa b9 Muud kohustised ja saadud ettemaksed mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 46,4 35,2 24,0 41,4 32,4 23,6 Intressivõlad Muud viitvõlad Sihtfinantseerimise andmise kohustised 0,4 0,3 0,5 0,7 0,7 0,6 0,3 0,0 0,3 0,0 0,3 0,0 2,4 2,2 1,4 4,8 4,6 5,3 Muud kohustised Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 5,5 4,6 5,0 4,0 5,7 7,4 31,6 23,0 9,3 28,3 20,1 8,2 6,2 4,2 7,0 4,0 1,7 2,4 3,7 3,5 4,3 11,8 10,9 12,5 0,0 0,2 0,0 11,0 10,2 11,4 2,3 0,6 0,8 2,3 0,2 0,8 2,6 0,4 1,3 0,2 0,1 0,5 0,1 0,1 0,5 0,1 0,1 0,9 50,1 38,7 28,3 53,2 43,3 36,1 Lühiajalised muud kohustised ja saadud ettemaksed Muud tulevaste perioodide tulud Pikaajalised kohustised ja saadud ettemaksed Sihtfinantseerimise andmise kohustised Võlad tarnijatele Muud kohustised Tulevaste perioodide tulud Muud kohustised ja saadud ettemaksed kokku Lisa b10 Laenukohustised mln eurot A. Konsolideeritud aruanne A1. Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi Võlakirjad Jääk seisuga 31.12.2017 Kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat 165,6 20,0 82,8 216 Laenud 609,1 88,2 285,3 Kapitalirent 108,3 9,3 31,7 Kokku 883,0 117,5 399,8 Võlakirjad Üle 5 aasta Jääk seisuga 31.12.2018 Kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat Üle 5 aasta Jääk seisuga 31.12.2019 Kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat Üle 5 aasta 62,8 145,6 20,0 75,9 49,7 99,4 16,9 56,5 26,0 Laenud 235,6 616,8 81,9 294,3 240,6 693,1 103,2 313,2 276,7 Kapitalirent 67,3 90,8 9,7 27,6 53,5 77,1 8,6 25,8 42,7 Kokku 365,7 853,2 111,6 397,8 343,8 869,6 128,7 395,5 345,4 A2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu Võlakirjad Jääk seisuga 31.12.2017 Saadud Muutused valitseva mõju omandamisel ja kadumisel Tagasi makstud Jääk seisuga 31.12.2018 Saadud Ümberklassifitseerimine Tagasi makstud Jääk seisuga 31.12.2019 Intressikulu 2018 Keskmine intressimäär (%) Intressikulu 2019 Keskmine intressimäär (%) B. Laenud Kapitalirent Kokku 165,6 0,0 609,1 113,9 108,3 4,6 883,0 118,5 0,0 -1,0 0,0 -1,0 -20,0 145,6 0,0 0,0 -46,2 99,4 -1,2 0,8% -1,1 0,9% -105,2 616,8 169,2 2,5 -95,4 693,1 -4,6 0,8% -5,1 0,8% -22,1 90,8 4,5 -2,5 -15,7 77,1 -4,3 4,3% -4,1 4,9% -147,3 853,2 173,7 0,0 -157,3 869,6 -10,1 1,2% -10,3 1,2% Konsolideerimata aruanne B1. Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi Võlakirjad Jääk seisuga 31.12.2017 Kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat Üle 5 aasta Jääk seisuga 31.12.2018 Kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat Üle 5 aasta Jääk seisuga 31.12.2019 Kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat Üle 5 aasta 152,9 16,8 73,5 62,6 136,1 16,8 69,6 49,7 93,2 13,7 53,5 26,0 Laenud 456,6 63,5 205,2 187,9 489,4 63,9 224,6 200,9 570,6 78,4 253,2 239,0 Kapitalirent 81,7 3,7 14,2 63,8 66,6 4,0 10,2 52,4 55,3 2,5 9,7 43,1 Kokku 691,2 84,0 292,9 314,3 692,1 84,7 304,4 303,0 719,1 94,6 316,4 308,1 B2. Laenukohustiste liikumine ja intressikulu Võlakirjad Jääk seisuga 31.12.2017 Saadud Mitterahalised sissemaksed Tagasi makstud Jääk seisuga 31.12.2018 Saadud Ümberklassifitseerimine 152,9 0,0 0,0 -16,8 136,1 0,0 0,0 217 Laenud 456,6 108,8 -0,2 -75,8 489,4 150,4 2,5 Kapitalirent 81,7 0,3 0,0 -15,4 66,6 0,6 -2,5 Kokku 691,2 109,1 -0,2 -108,0 692,1 151,0 0,0 Võlakirjad Tagasi makstud Jääk seisuga 31.12.2019 Intressikulu 2018 Laenud -42,9 93,2 -1,2 0,8% -1,1 1,0% Keskmine intressimäär (%) Intressikulu 2019 Keskmine intressimäär (%) Kapitalirent -71,7 570,6 -3,0 0,6% -3,5 0,7% Kokku -9,4 55,3 -4,1 5,5% -3,9 6,4% -124,0 719,1 -8,3 1,2% -8,5 1,2% Kapitalirendi tingimustel renditud ja laenude tagatisena panditud põhivara on kajastatud lisades b6 ja b7. Informatsioon laenude tagatiseks seatud hüpoteekide ja panditud käibevara kohta on esitatud lisas b21. C. Intressikulud Konsolideeritud 2019 Laenukohustistelt Tuletistehingutelt Diskonteeritud kohustistelt Intressikulud kokku Konsolideerimata 2018 -10,3 0,1 -0,5 -10,7 2019 -10,1 0,0 -0,5 -10,6 2018 -8,5 0,1 0,0 -8,4 -8,3 0,0 0,0 -8,3 Lisa b11 Saadud ja antud toetused mln eurot A. Saadud toetused Konsolideeritud 2019 2018 142,7 Välisabi Euroopa Liidu fondidest Muu välisabi Kodumaised toetused Riigieelarvest Riigi sihtasutustelt ja äriühingutelt Muudelt avaliku sektori üksustelt Erasektori residentidelt Saadud toetused kokku Konsolideerimata 2019 131,0 124,4 6,6 652,7 620,5 23,6 1,4 7,2 783,7 137,9 4,8 716,8 688,2 20,3 2,0 6,3 859,5 2018 104,7 100,4 4,3 651,6 635,1 7,4 4,1 5,0 756,3 106,6 100,4 6,2 600,8 581,8 10,5 2,3 6,2 707,4 Enamuse välisabist saavad kohaliku omavalitsuse üksused riigi kaudu. Otse välispartneritelt saadi konsolideeritud aruandes 7,5 mln eurot (2018. a 5,8 mln eurot), konsolideerimata aruandes 6,3 mln eurot (2018. a 4,8 mln eurot). A.1.1. Saadud toetused tegevusalade järgi Konsolideeritud 2019 Tegevuskuludeks Haridus Üldised valitsussektori teenused Elamu- ja kommunaalmajandus Transport Muu majandus Vaba aeg, kultuur, religioon 401,7 121,3 0,9 77,4 10,0 12,0 Konsolideerimata 2018 Põhivara soetuseks Tegevuskuludeks 39,2 11,2 31,4 47,7 15,6 17,6 376,2 113,2 1,1 64,1 8,2 11,9 218 2019 Põhivara soetuseks 32,7 12,8 21,2 47,0 14,8 6,4 Tegevuskuludeks 400,8 115,9 0,8 35,3 2,3 10,5 2018 Põhivara soetuseks 37,6 10,9 12,1 47,5 8,7 15,0 Tegevuskuludeks 375,5 107,6 1,1 33,6 2,4 10,8 Põhivara soetuseks 32,0 12,8 9,1 46,5 10,7 6,0 Konsolideeritud 2019 Tegevuskuludeks Keskkonnakaitse Sotsiaalne kaitse Tervishoid Avalik kord ja julgeolek Saadud toetused kokku 1,7 45,2 0,5 0,0 670,7 Konsolideerimata 2018 Põhivara soetuseks Tegevuskuludeks 8,3 5,3 12,3 0,2 188,8 2019 Põhivara soetuseks 3,7 47,0 0,7 0,5 626,6 Tegevuskuludeks 9,6 3,4 9,1 0,1 157,1 1,4 45,0 0,1 0,0 612,1 2018 Põhivara soetuseks 1,4 4,3 6,5 0,2 144,2 Tegevuskuludeks 3,5 46,8 0,0 0,5 581,8 Põhivara soetuseks 2,1 2,9 3,4 0,1 125,6 Põhivara soetamiseks saadi konsolideeritud aruandes 33,6 mln eurot (2018. a 31,4 mln eurot) mitterahaliselt (toetused kanti otse tarnijatele) ja 4,4 mln eurot üle antud varadena (2018. a 7,1 mln eurot) (vt lisa b6, b7). Põhivara soetamiseks saadi konsolideerimata aruandes 12,3 mln eurot (2018. a 14,3 mln eurot) mitterahalisena (toetused kanti otse tarnijatele) ja 5,3 mln eurot üle antud varadena (2018. a 6,7 mln eurot) (vt lisa b6, b7). Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimist korrigeeritud veel saadud ettemaksete ja nõuete muutusega. Riigieelarvest tegevuskuludeks antud toetuste hulgas kajastuva kohalike omavalitsuste tasandus- ja toetusfondi kaudu jaotati hariduskuludeks 356,8 mln eurot (2018. a 327,7 mln eurot), noorte huvitegevuseks 14,3 mln eurot (2018. a 14,2 mln eurot), kohalike teede hoiuks 29,3 mln eurot (2018. a 29,3 mln eurot), toimetuleku- ja muude sotsiaaltoetuste väljamaksmiseks 39,7 mln eurot (2018. a 43,4 mln eurot) j üldistele valitsussektori teenustele 103,1 mln eurot (2018. a 91,3 mln eurot). Kokku jaotati toetus- ja tasandusfondist kohaliku omavalitsuse üksustele 543,3 mln eurot (2018. a 508,1 mln eurot). B. Antud toetused Konsolideeritud 2019 Peretoetused Toimetulekutoetus Toetused puudega inimestele Õppetoetused Sotsiaaltoetustelt makstud sotsiaalmaks Muud sotsiaaltoetused Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Kokku antud toetused -12,3 -16,0 -8,8 -3,4 -3,4 -19,9 -90,3 -11,9 -166,0 2018 -11,7 -17,0 -6,7 -3,4 -3,2 -20,1 -81,1 -9,3 -152,5 Konsolideerimata 2019 2018 -12,6 -16,2 -8,8 -3,4 -3,4 -19,7 -156,3 -35,5 -255,9 -12,1 -17,0 -6,7 -3,4 -3,2 -19,9 -142,1 -37,5 -241,9 Antud toetused tegevusala järgi Konsolideeritud 2019 Haridus Üldised valitsussektori teenused Elamu- ja kommunaalmajandus Transport Muu majandus Vaba aeg, kultuur, religioon Keskkonnakaitse Sotsiaalne kaitse Tervishoid Avalik kord ja julgeolek Antud toetused kokku -12,5 -2,8 -6,2 -39,2 -5,5 -35,5 -0,9 -62,1 -0,4 -0,9 -166,0 Konsolideerimata 2018 -11,4 -2,7 -4,3 -35,3 -4,4 -31,6 -0,7 -61,0 -0,4 -0,7 -152,5 2019 -26,9 -4,7 -10,9 -80,5 -9,2 -55,8 -2,4 -63,3 -1,4 -0,8 -255,9 2018 -16,9 -4,6 -9,9 -91,5 -7,8 -44,1 -1,7 -61,6 -3,0 -0,8 -241,9 Rahavoogude aruandes on antud toetusi põhivara soetuseks vähendatud mitterahalise sihtfinantseerimisega (vt lisa b6, b7). Samuti on arvestatud ettemaksete ja kohustiste muutusega. 219 Lisa b12 Kaupade ja teenuste müük mln eurot Riigilõivud (vt lisa b2) Konsolideeritud Konsolideerimata 2019 2019 2,2 736,9 397,5 363,3 34,2 135,9 31,0 85,4 19,5 62,7 11,9 32,1 18,7 140,8 11,7 30,4 43,3 55,4 739,1 Tulu majandustegevusest Tulud tervishoiust Haiglate tulud Muud tulud tervishoiust Elamu- ja kommunaaltegevuse tulud Üür ja rent Tulud kommunaalteenustelt Muud elamu- ja kommunaaltegevuse tulud Tulu haridusalasest tegevusest Tulu toitlustusteenuselt Lasteaedade kohatasu Muud tulud haridusalasest tegevusest Muu toodete ja teenuste müük Tulud transporditeenustelt Tulud kultuuri- ja vaba aja sisustamise tegevusest Tulud sotsiaalabialasest tegevusest Muu toodete ja teenuste müük Kokku kaupade ja teenuste müük 2018 2,1 683,2 362,7 328,9 33,8 133,9 29,2 84,7 20,0 58,8 11,5 28,6 18,7 127,8 11,6 33,9 39,0 43,3 685,3 2,3 171,5 11,8 0,0 11,8 29,8 21,1 6,4 2,3 60,7 11,5 32,1 17,1 69,2 4,6 21,0 25,7 17,9 173,8 2018 2,1 155,6 9,9 0,0 9,9 27,8 19,3 6,7 1,8 57,2 11,1 28,7 17,4 60,7 4,6 19,8 23,4 12,9 157,7 Lisa b13 Muud tulud mln eurot Kasum/kahjum põhivara müügist (vt b6, b7) Tulud loodusressursside kasutada andmisest (vt lisa b2) Tulem bioloogiliste varade ümberhindamisest Trahvid (vt lisa b2) Saastetasud (vt lisa b2) Võlalt arvestatud intressitulu Muud tulud Muud tulud kokku Konsolideeritud Konsolideerimata 2019 2019 9,2 15,1 0,9 1,7 0,0 0,4 4,1 31,4 2018 10,8 18,4 0,0 4,9 0,0 0,2 4,3 38,6 9,2 15,1 0,9 1,6 0,0 0,3 1,7 28,8 2018 6,9 18,4 0,0 1,4 0,0 0,1 1,4 28,2 Rahavoogude aruandes on laekumisi põhivara müügist korrigeeritud nõuete muutusega, konsolideeritud aruandes suurenemine 0,2 mln eurot (2018. a 0,1 mln eurot), konsolideerimata aruandes suurenemine 0 mln eurot (2018. a 0,2 eurot). 220 Lisa b14 Tööjõukulud mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 2019 2019 2018 2018 Töötasukulud Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud Ametnikud Nõukogude ja juhatuste liikmed Töötajad Põhikohaga töötajate töötasu kokku Ajutiste ja koosseisuväliste töötajate töötasu kokku Töötasukulud kokku Keskmine töötajate arv (inimest taandatuna täistööajale) Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud Ametnikud Nõukogude ja juhatuste liikmed Töötajad Keskmine töötajate arv kokku Muud tööjõukulud Erisoodustused Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse Muud tööjõukulud kokku Tööjõukulud kokku -11,0 -61,2 -9,5 -915,3 -997,0 -25,3 -1 022,3 -10,7 -57,1 -9,0 -823,6 -900,4 -21,2 -921,6 -11,0 -61,2 0,0 -658,2 -730,4 -18,9 -749,3 -10,6 -57,1 0,0 -592,0 -659,7 -15,4 -675,1 189 2 978 301 61 616 65 084 192 2 931 288 61 183 64 594 189 2 978 0 46 731 49 898 192 2 931 0 46 231 49 354 -2,0 -344,0 0,5 -345,5 -1 367,8 -1,8 -310,2 0,5 -311,5 -1 233,1 -1,0 -253,6 0,0 -254,6 -1 003,9 -0,9 -228,5 0,0 -229,4 -904,5 Tööjõukulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas b18. Lisa b15 Majandamiskulud mln eurot Konsolideeritud 2019 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud Rajatiste majandamiskulud Meditsiinitarbed ja -teenused Toiduained ja toitlustusteenused Sõidukite majandamiskulud Administreerimiskulud Inventari majandamiskulud Transporditeenused Tootmiskulud Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud Õppevahendite ja koolituse kulud Sotsiaalteenused Tööjõu koolituskulud Uurimis- ja arendustööd Muud mitmesugused majanduskulud Kokku majandamiskulud 221 -158,8 -104,6 -87,2 -50,1 -41,1 -27,4 -35,0 -36,0 -23,7 -30,4 -38,7 -35,8 -21,7 -10,6 -4,1 -31,7 -736,9 2018 -152,2 -95,7 -80,6 -48,1 -37,2 -26,5 -31,0 -30,5 -22,5 -32,1 -35,4 -32,9 -19,7 -9,6 -3,7 -28,5 -686,2 Konsolideerimata 2019 -139,9 -102,9 -5,3 -42,5 -12,0 -18,9 -25,7 -21,3 -0,4 -24,2 -32,4 -35,7 -30,4 -8,3 -3,0 -20,5 -523,4 2018 -131,6 -93,7 -4,7 -40,6 -11,2 -18,7 -22,4 -20,2 -0,4 -26,7 -30,0 -32,8 -26,5 -7,5 -2,8 -18,2 -488,0 Majanduskulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas b18. Lisa b16 Põhivara amortisatsioon mln eurot Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (vt lisa b6) Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa b7) Immateriaalse põhivara amortisatsioon Põhivara amortisatsioon kokku Konsolideeritud Konsolideerimata 2019 2019 -5,2 -256,5 -1,9 -263,6 2018 -4,6 -246,5 -1,4 -252,5 2018 -3,8 -161,8 -0,8 -166,4 -3,2 -159,0 -0,5 -162,7 Põhivara amortisatsioon tegevusalade lõikes on esitatud lisas b18. Lisa b17 Muud kulud mln eurot Konsolideeritud 2019 Käibemaksukulu tegevuskuludelt Käibemaksukulu põhivara soetuselt Muud maksu- ja lõivukulud Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks arvatud nõuetest Muud kulud Muud kulud kokku -92,9 -72,2 -10,7 -1,0 3,5 -173,3 2018 Konsolideerimata 2019 -87,5 -55,5 -11,1 -1,5 -1,3 -156,9 2018 -74,4 -65,6 -0,2 -0,7 4,1 -136,8 -70,1 -50,6 -0,2 -0,9 -0,6 -122,4 Lisa b18 Kulud tegevusalade lõikes mln eurot Konsolideeritud aruanne Üldised valitsussektori teenused Avalik kord ja julgeolek Majandus Keskkonnakaitse Elamu- ja kommunaalmajandus Tervishoid Vaba aeg, kultuur, religioon Haridus Kokku Muud kulud Majandamiskulud Tööjõukulud Kokku 2018 Muud kulud Amortisatsioon ja väärtuse muutus Majandamiskulud Tööjõukulud 2019 Amortisatsioon ja väärtuse muutus A. 114,3 34,9 16,2 11,0 176,4 105,8 33,6 16,9 15,2 171,5 3,6 85,9 15,4 1,9 132,2 68,8 0,1 83,1 13,0 0,4 35,4 17,9 6,0 336,6 115,1 3,2 75,1 15,0 1,6 118,8 60,6 0,1 78,8 13,6 0,4 33,9 17,1 5,3 306,6 106,3 38,8 72,0 50,4 17,1 178,3 34,9 67,4 46,1 14,4 162,8 237,1 122,1 18,6 25,1 402,9 214,5 114,6 14,7 21,9 365,7 85,9 69,7 26,0 16,1 197,7 79,4 64,8 28,1 12,9 185,2 712,8 190,1 51,4 53,7 1 008,0 638,7 184,8 49,4 46,2 919,1 222 Sotsiaalne kaitse Kulud kokku 45,2 736,9 4,8 7,1 131,1 263,6 183,8 2 552,1 66,5 1 233,1 40,0 686,2 4,8 252,5 5,5 167,5 116,8 2 339,3 Konsolideerimata aruanne Üldised valitsussektori 110,8 teenused Avalik kord ja julgeolek 3,6 Majandus 19,7 Keskkonnakaitse 5,8 Elamu- ja kommunaalma12,2 jandus Tervishoid 9,7 Vaba aeg, kultuur, reli74,7 gioon Haridus 707,8 Sotsiaalne kaitse 59,6 Kulud kokku 1 003,9 003,9 Kokku Amortisatsioon ja väärtuse muutus Majandamiskulud Tööjõukulud Kokku Muud kulud 2018 Amortisatsioon ja väärtuse muutus Majandamiskulud Tööjõukulud 2019 Muud kulud B. 74,0 1 367,8 33,3 16,1 10,9 171,1 102,6 32,2 16,8 15,1 166,7 2,1 65,0 61,0 0,1 57,2 3,3 0,4 33,5 11,9 6,2 175,4 82,0 3,2 18,1 6,1 1,8 59,8 53,4 0,1 53,5 3,5 0,4 31,7 10,3 5,5 163,1 73,3 45,7 11,9 11,9 81,7 9,7 42,6 11,4 8,7 72,4 4,5 0,9 2,8 17,9 8,2 3,6 0,6 1,9 14,3 62,7 22,2 14,6 174,2 68,3 57,3 24,6 11,9 162,1 200,2 48,9 523,4 50,6 4,1 166,4 53,5 5,7 145,2 1 012,1 118,3 1 838,9 634,7 53,6 904,5 194,0 43,3 488,0 48,5 46,0 3,7 4,7 162,7 130,7 923,2 105,3 1 685,9 Muudes kuludes kajastuvad muud tegevuskulud, intressikulu ja muud finantskulud. Lisa b19 Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega mln eurot A. Nõuded ja kohustised teiste avaliku sektori ja sidusüksustega Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2019 Varad Käibevara Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded Muud nõuded ja ettemaksed Põhivara Muud nõuded ja ettemaksed Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad tarnijatele Maksuvõlad Muud kohustused ja saadud ettemaksed Laenukohustused Pikaajalised kohustused Laenukohustused Muud kohustused ja saadud ettemaksed B. 218,8 218,7 123,4 95,3 0,1 0,1 166,4 106,2 8,5 60,5 29,8 7,4 60,2 58,3 1,9 203,8 203,8 120,9 82,9 0,0 0,0 170,6 94,1 9,4 54,4 21,1 9,2 76,5 74,3 2,2 173,5 173,5 106,9 66,6 0,0 0,0 185,4 84,7 8,4 54,0 7,4 14,9 100,7 98,1 2,6 194,1 175,0 123,4 51,6 19,1 19,1 134,8 88,2 10,7 43,0 29,4 5,1 46,6 35,4 11,2 31.12.2018 192,6 172,0 120,9 51,1 20,6 20,6 134,6 78,4 10,2 38,3 23,4 6,5 56,2 45,8 10,4 Tulud ja kulud teistelt avaliku sektori üksustelt Konsolideeritud 2019 Tegevustulud 2 526,7 223 Konsolideerimata 2018 2 313,1 2019 2 069,7 2018 1 913,9 31.12.2017 160,1 149,7 106,9 42,8 10,4 10,4 150,7 74,0 9,1 38,4 14,4 12,1 76,7 65,2 11,5 Konsolideeritud 2019 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed Kaupade ja teenuste müük Saadud toetused Muud tulud Tegevuskulud Antud toetused Majandamiskulud Muud tegevuskulud Tegevustulem Finantstulud ja -kulud Tulem osalustelt Muud finantstulud ja -kulud Aruandeperioodi tulem Konsolideerimata 2018 1 283,5 382,2 845,5 15,5 -258,5 -4,5 -78,3 -175,7 2 268,2 9,6 10,3 -0,7 2 277,8 2019 1 177,0 347,3 769,9 18,9 -234,9 -4,1 -76,5 -154,3 2 078,2 6,8 8,6 -1,8 2 085,0 2018 1 283,5 26,1 744,9 15,2 -365,7 -129,7 -95,9 -140,1 1 704,0 15,9 15,6 0,3 1 719,9 1 177,0 22,7 695,9 18,3 -331,5 -120,9 -89,6 -121,0 1 582,4 7,8 8,2 -0,4 1 590,2 Konsolideeritud aruandes kajastatakse konsolideerimisgruppi hõlmatud üksuste tehinguid riigiga ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikutega (v. a kohalikud omavalitsused) ning nende valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingutega, samuti kõikide avaliku sektori sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused). Konsolideerimata aruandes kajastatakse konsolideerimisgruppi hõlmatud üksuste tehinguid valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingutega, samuti riigiga ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikutega (v. a kohalikud omavalitsused) ning nende valitseva mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingutega, samuti kõikide avaliku sektori sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused). Lisa b20 Avalikustamisele kuuluvad tehingud muude seotud isikutega mln eurot Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendile avaldatakse aastaaruandes informatsiooni tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele, raamatupidamiskohustuslase kõrgema juhtkonna ja tegevjuhtkonna liikmete ja nende lähedaste pereliikmete ning nende valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingutega tehtud tehingute kohta. Kohaliku omavalitsuse üksused on sellest lähtudes kajastanud aruandluses seotud isikutega tehtud tehinguid: 2019 Nõuded Kohustised Seotud äriühingutelt soetatud põhivara Tulu kaupade ja teenuste müügist Antud toetused seotud sihtasutustele ja mittetulundusühingutele Majanduskulud seotud sihtasutustelt ja mittetulundusühingutelt Majanduskulud seotud äriühingutelt Majanduskulud seotud füüsilistelt isikutelt 2018 0,1 0,1 0,2 0,1 0,3 0,1 0,1 0,1 0,4 0,3 0,2 0,1 0,7 0,2 0,0 0,2 Lisa b21 Olulised tingimuslikud kohustised ja nõuded mln eurot Konsolideeritud Konsolideerimata 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2019 31.12.2018 626,8 Tingimuslikud kohustused 224 552,1 368,0 307,2 Tarnelepingud ja investeerimiskohustused põhivara soetamiseks 248,6 149,3 193,7 128,3 Katkestamatud kasutusrendikohustused Toetuste andmise ja kaasfinantseerimise kohustused Laenutagatiseks panditud põhivara (vt lisa b6, b7) Laenutagatiseks panditud käibevara Muud tingimuslikud kohustused Tingimuslikud nõuded Katkestamatud kasutusrendinõuded Nõuded toetuste saamiseks sõlmitud lepingute alusel 145,3 3,4 191,4 20,9 17,2 174,5 11,1 163,4 156,5 0,6 202,2 29,0 14,5 118,8 11,5 107,3 141,8 6,4 7,9 0,0 18,2 97,1 7,6 89,5 149,3 1,5 15,0 0,0 13,1 61,7 8,5 53,2 Kasutusrendile antud ja kapitalirenditingimustel renditud varade bilansiline jääkväärtus on esitatud lisades b6 ja b7. Lisa b22 Hilisemad sündmused Sarnaselt riigile on kohaliku omavalitsuse üksused mõjutatud 2020. aasta algusest maailmas leviva SARS-CoV-2 viirusega (COVID-19) (vt lisa a32). Riigi lisaeelarve seaduses prognoositi kohaliku omavalitsuse üksustele riigi kaudu edasiantavate maksude vähenemist 2020. aastal võrreldes esialgses eelarves planeerituga 192,1 mln euro võrra. Kohaliku omavalitsuste üksuste toetusfondi suurendati 60,0 mln euro võrra. Kohalike omavalitsuste üksused vaatavad üle, lükkavad edasi ja jätavad ära 2020. aastaks esialgu kavandatud tegevusi, mille abil vähendatakse nii tegevuskulusid kui ka investeeringuid. Kohalike omavalitsuste üksuste (konsolideerimata) tulud ja kulud 2020. a esimesel neljal kuul võrreldes 2019. a esimese nelja kuu tulude ja kuludega mln eurot Konsolideerimata Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed Mittemaksulised tegevustulud Tegevuskulud Finantstulud ja -kulud Tulem 2020. a 4 kuud 2019. a 4 kuud 458,8 424,3 348,6 373,2 -669,6 -652,9 -2,2 -2,2 135,6 142,4 Allikas: saldoandmike infosüsteem 225 4. Informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta 4.1 Bilanss mln eurot Avalik sektor Valitsussektor Lisa 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 Raha 1 985,0 1 523,0 1 851,1 1 732,6 1 193,5 1 339,1 c2 Finantsinvesteeringud 1 772,0 1 319,1 889,4 506,8 624,6 502,8 c3 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 1 100,4 915,7 921,3 1 146,4 980,9 985,0 Muud nõuded ja ettemaksed 3 053,5 3 209,9 3 334,4 650,8 713,8 560,9 10,0 39,1 3,4 0,0 0,0 0,0 Varad Käibevara Tuletisinstrumendid Varud c4 356,7 322,0 295,4 198,5 186,8 185,0 Immateriaalne käibevara 76,0 126,3 97,1 0,0 0,0 0,0 a12 Bioloogilised varad 26,5 50,4 48,9 2,5 1,2 1,0 c11 8 380,1 7 505,5 7 441,0 4 237,6 3 700,8 3 573,8 0,0 0,0 0,0 19,0 72,6 52,6 c5 98,6 95,2 80,6 3 439,9 3 876,0 3 866,3 c6 6 284,0 6 305,9 5 713,8 348,2 319,7 296,1 c3 665,1 632,0 621,4 677,0 633,2 639,6 c4 Käibevara kokku Põhivara Osalused sihtasutustes mittetulundusühingutes ja Osalused tütar- ja sidusettevõtjates Finantsinvesteeringud Muud nõuded ja ettemaksed Tuletisinstrumendid Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara 4,3 11,5 0,2 0,0 0,0 0,0 248,2 238,7 242,2 200,4 188,8 192,4 c7 15 116,3 14 638,7 13 619,0 8 569,2 8 146,1 7 775,2 c8 Immateriaalne põhivara 276,8 240,0 182,6 152,7 129,9 105,9 c9 Bioloogilised varad 678,2 1 114,4 1 368,6 25,6 12,3 11,3 c11 Põhivara kokku 23 371,5 23 276,4 21 828,4 13 432,0 13 378,6 12 939,4 Varad kokku 31 751,6 30 781,9 29 269,4 17 669,6 17 079,4 16 513,2 226 Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2019 31.12.2018 Lisa 31.12.2017 Kohustised ja netovara Lühiajalised kohustised Saadud maksude, lõivude, trahvide ettemaksed 541,5 474,5 373,0 549,9 482,3 377,2 Võlad tarnijatele 471,7 441,5 411,4 335,7 298,7 277,5 Võlad töötajatele 279,1 258,8 225,6 224,8 202,5 174,6 9 185,2 8 759,3 8 127,9 648,2 531,1 427,8 c12 Eraldised 289,3 295,7 229,9 89,4 85,2 70,6 c13 Laenukohustised 597,5 404,3 589,9 322,1 197,9 184,6 c14 24,7 21,4 20,2 0,3 0,4 1,3 11 389,0 10 655,5 9 977,9 2 170,4 1 798,1 1 513,6 Eraldised 2 831,9 2 655,6 2 405,9 2 777,3 2 595,8 2 351,6 c13 Laenukohustised 3 627,5 3 520,4 3 084,6 2 037,6 1 823,8 1 868,6 c14 170,1 102,6 79,9 39,8 7,6 4,2 c12 6,0 2,8 0,0 0,0 0,0 0,0 6 635,5 6 281,4 5 570,4 4 854,7 4 427,2 4 224,4 18 024,5 16 936,9 15 548,3 7 025,1 6 225,3 5 738,0 128,7 121,6 0,9 6,7 0,0 0,0 1 116,8 1 080,5 1 060,2 642,7 616,8 599,7 -32,8 -9,2 -12,8 0,0 0,0 0,0 Muud kohustised ja saadud ettemaksed Tuletisinstrumendid Lühiajalised kokku kohustised Pikaajalised kohustised Muud kohustised ja saadud ettemaksed Tuletisinstrumendid Pikaajalised kokku kohustised Kohustised kokku Netovara Vähemusosalus Avaliku või valitsussektori netovara Reservid Riskimaandamise reserv Realiseerimata kursivahed 10,3 9,6 8,6 0,0 0,0 0,0 Akumuleeritud tulem 12 504,1 12 642,5 12 664,2 9 995,1 10 237,3 10 175,5 Avaliku või valitsussektori netovara kokku 13 598,4 13 723,4 13 720,2 10 637,8 10 854,1 10 775,2 Netovara kokku 13 727,1 13 845,0 13 721,1 10 644,5 10 854,1 10 775,2 31 751,6 30 781,9 29 269,4 17 669,6 17 079,4 16 513,2 Kohustised kokku ja netovara 227 c16 4.2 Tulemiaruanne mln eurot Avalik sektor 2019 Valitsussektor 2018 2019 Lisa 2018 Tegevustulud Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 9 059,0 8 306,4 9 159,2 8 410,8 c17 Kaupade ja teenuste müük 2 559,2 2 389,5 682,3 620,1 c18 977,9 913,3 918,0 903,9 c15 c19 Saadud toetused Muud tulud 251,7 272,3 219,1 302,7 12 847,8 11 881,5 10 978,6 10 237,5 Antud toetused -4 788,0 -4 498,8 -4 901,1 -4 604,4 c15 Tööjõukulud -3 424,8 -3 136,2 -2 991,9 -2 715,5 c20 Majandamiskulud -2 483,1 -2 154,0 -1 706,3 -1 553,4 c21 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus -963,1 -898,4 -596,4 -575,1 c22 Edasiantud maksud, lõivud, trahvid -521,4 -462,4 -521,4 -462,4 c23 Tegevustulud kokku Tegevuskulud Ebatõenäoliselt laekuvad maksud, lõivud, trahvid Muud kulud Tegevuskulud kokku Tegevustulem Tulem bioloogilise vara õiglase väärtuse muutusest -7,6 -53,9 -7,6 -53,9 c23 -161,0 -261,1 -74,4 -167,2 c23 -12 349,0 -11 464,8 -10 799,1 -10 131,9 498,8 416,7 179,5 105,6 -459,9 -253,1 14,7 1,2 8,3 15,2 -266,0 141,6 -248,8 -185,2 -121,5 -111,0 165,7 74,5 4,8 23,2 Finantstulud ja –kulud Tulem osalustelt Intressikulu Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt c24 Muud finantstulud 3,8 3,0 7,5 3,8 Muud finantskulud -3,6 -1,5 -0,1 -0,7 Finantstulud ja -kulud kokku -74,6 -94,0 -375,3 56,9 Aruandeperioodi tulem -35,7 69,6 -181,1 163,7 Sh avaliku või valitsussektori osa tulemist -54,2 63,1 -183,5 163,7 18,5 6,5 2,4 0,0 Sh vähemusosaluse osa tulemist c11 228 4.3 Rahavoogude aruanne mln eurot Avalik sektor 2019 Valitsussektor 2018 2019 Lisa 2018 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem 498,8 416,7 179,5 105,6 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse muutus 963,1 898,4 596,4 575,1 c22 Kasum/kahjum põhivara müügist -40,5 -34,8 -33,7 -25,0 c19 Tulu põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimisest -510,7 -421,1 -637,4 -415,5 c15 Kulu põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimisest c15 177,2 186,1 255,6 234,2 Muud mitterahalised korrigeerimised 21,4 -39,3 2,2 -0,3 Kokku korrigeeritud tegevustulem 1 109,3 1 006,0 362,6 474,1 -48,8 142,2 -64,3 -29,5 Käibevarade netomuutus Kohustiste netomuutus Kokku rahavood põhitegevusest 649,3 946,7 265,8 301,3 1 709,8 2 094,9 564,1 745,9 -1 408,7 -1 458,3 -911,0 -986,2 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara soetamisel Laekunud põhivara müügist Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Tasutud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 58,9 46,3 48,1 33,4 455,2 320,8 583,4 315,3 c15 c15 -186,9 -154,0 -259,9 -223,1 Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel -1 454,3 -2 239,1 -818,8 -1 263,1 Laekunud finantsinvesteeringute müügist 1 028,1 1 242,5 914,8 1 134,4 -18,7 -286,9 -6,2 -68,7 8,1 5,6 182,2 181,5 -14,9 31,4 18,2 3,0 0,6 138,4 0,0 18,8 -22,4 -37,9 -24,8 -5,3 22,7 23,8 30,2 22,4 Tasutud osaluste omandamisel Laekunud dividendid ja aktsiakapitali vähendamisest Makstud dividendid ja muutused valitseva mõju saamisest ja kadumisest Laekunud osaluste müügist ja likvideerimisest Antud laene Laekunud laenude tagasimaksed Laekunud finantstulud Rahavood investeerimistegevusest kokku c10 151,4 47,2 7,3 1,0 -1 380,9 -2 320,2 -236,5 -836,6 c6 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenukohustused 1 147,0 720,6 580,4 181,8 c14 Laenukohustuste tagasimaksed -891,1 -721,6 -350,5 -217,6 c14 Makstud intressid ja muud finantskulud -122,8 -101,8 -18,4 -19,1 Rahavood finantseerimistegevusest kokku 133,1 -102,8 211,5 -54,9 Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 1 523,0 1 851,1 1 193,5 1 339,1 c2 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 1 985,0 1 523,0 1 732,6 1 193,5 c2 462,0 -328,1 539,1 -145,6 Puhas rahavoog Raha ja selle ekvivalentide muutus 229 4.4 Netovara muutuste aruanne mln eurot Avalik sektor Jääk seisuga 31.12.2017 412,2 648,0 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus Materiaalse põhivara ümberhindlus Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid mõju saamine ja kaValitseva dumine osaluste üle Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusest tekkinud valuutakursivahed Aruandeperioodi tulem Aruandeperioodi kogutulem -12,8 0,0 3,6 0,2 0,2 c7 24,2 24,2 24,2 c8 -114,1 -114,1 -114,1 a16 0,2 0,2 0,2 3,6 1,0 Jääk seisuga 31.12.2018 21,0 411,5 669,0 -9,2 13 721,1 3,5 1,0 63,1 63,1 6,5 69,6 -26,4 -21,8 6,4 -15,4 25,0 114,3 139,3 -20,3 9,6 12 642,5 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus -0,1 1,0 25,0 -0,7 Vähemusosalus 0,2 1,0 0,0 Kokku 13 720,2 3,6 0,9 Lisa 8,6 12 664,2 Vähemusosaluste ost ja müük Ümberjaotamine Akumuleeritud tulem Riskimaandamise reserv Realiseerimata kursivahed Muud reservid Stabiliseerimisreserv Avaliku sektori netovara Kokku A. 0,0 0,0 13 723,4 121,6 c16 13 845,0 0,6 0,6 0,6 c7 Materiaalse põhivara ümberhindlus 32,9 32,9 32,9 c8 Pensionieraldiste kindlustusmatemaatilised kasumid ja kahjumid -48,4 -48,4 -48,4 a16 Valitseva mõju saamine ja kadumine ja osaluste ümberklassifitseerimine -33,0 -33,0 -33,0 -23,6 -23,6 0,7 0,7 Riskimaandamisinstrumentide ümberhindlus -23,6 Välismaiste tütarettevõtjate ümberarvestusest tekkinud valuutakursivahed 0,7 Aruandeperioodi tulem Aruandeperioodi kogutulem -102,1 -106,5 0,0 -1,0 -1,0 Makstud dividendid 0,0 -11,6 -11,6 Mitterahalised sissemaksed omakapitali 0,0 1,2 1,2 33,4 414,4 702,4 0,7 -35,7 18,5 2,9 -23,6 18,5 -125,0 Jääk seisuga 31.12.2019 0,0 -54,2 Vähemusosaluste ost ja müük Ümberjaotamine 0,0 -54,2 -36,3 -32,8 230 10,3 12 504,1 0,0 13 598,4 128,7 0,0 13 727,1 c16 Jääk seisuga 31.12.2017 412,2 187,5 10 175,5 10 775,2 0,2 0,2 0,2 c7 22,3 22,3 22,3 c8 Pensionieraldiste kindlustus-matemaatilised kasumid ja kahjumid -114,1 -114,1 -114,1 a16 Valitseva mõju saamine ja kadumine osaluste üle ja ümberklassifitseerimine 6,8 6,8 6,8 163,7 163,7 163,7 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus Materiaalse põhivara ümberhindlus Aruandeperioodi tulem 0,0 Kokku Vähemusosalus Lisa Kokku Akumuleeritud tulem Muud reservid Valitsussektor Stabiliseerimisreserv B. 10 775,2 Aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 78,9 78,9 Ümberjaotamine -0,7 17,8 -17,1 0,0 411,5 205,3 10 237,3 10 854,1 0,6 0,6 0,6 c7 32,2 32,2 32,2 c8 Pensionieraldiste kindlustus-matemaatilised kasumid ja kahjumid -48,4 -48,4 -48,4 a16 Valitseva mõju saamine ja kadumine osaluste üle ja ümberklassifitseerimine -17,2 -17,2 4,3 -12,9 -183,5 -183,5 2,4 -181,1 6,7 -209,6 Jääk seisuga 31.12.2018 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus Materiaalse põhivara ümberhindlus Aruandeperioodi tulem Aruandeperioodi kogutulem 0,0 0,0 -216,3 -216,3 Ümberjaotamine 2,9 23,0 -25,9 0,0 414,4 228,3 9 995,1 10 637,8 Jääk seisuga 31.12.2019 231 0,0 78,9 0,0 0,0 10 854,1 0,0 6,7 c16 10 644,5 c16 4.5 Arvestusmeetodid ja hindamisalused Avaliku sektori aruandesse on konsolideeritud riik, kohaliku omavalitsuse üksused, muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende otsese või kaudse valitseva mõju all olevad isikud (üksused, kes on esitatud lisades a1, b1 ja c1). Valitsussektori aruandesse on konsolideeritud riik (konsolideerimata aruanne), kohaliku omavalitsuse üksused (konsolideerimata aruanne) ning valitsussektorisse kuuluvad muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud (vt lisa c1 A, konsolideerimata andmed). Lisaks kuuluvad valitsussektorisse kõigi eelpool nimetatud avalik-õiguslike juriidiliste isikute valitseva mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kes saavad rohkem kui poole oma tuludest toetustena teistelt valitsussektori üksustelt ja kes ei ole piisavalt vabad tegema ärilisi otsuseid turutingimustest lähtuvalt. Valitsussektori defineerimisel rakendatakse Rahvusvahelise Valuutafondi GFS – Government Finance Statistics – ja Euroopa Liidu ESA – European System of Accounts – kehtestatud põhimõtteid. Aruanne baseerub lisades a1, b1 ja c1 esitatud üksuste poolt esitatud aruandlusele vastavuses avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendile (vt 2.6. Arvestusmeetodid ja hindamisalused). Aruandesse hõlmatud üksuste omavahelised nõuded, kohustised, tulud ja kulud elimineeritud. Aruanne on koostatud miljonites eurodes. 232 4.6 Lisad (c1–c28) Lisa c1 Aruandes konsolideeritud üksused mln eurot Avaliku sektori aruandesse on konsolideeritud kõik aruandekohustuslased , sh riik, kohalikud omavalitsused, muud avalikõiguslikud juriidilised isikud ja kõigi eelpool toodud isikute valitseva mõju all olevad üksused (vt lisad a1, b1 ja c1). Valitsussektori aruandesse on konsolideeritud riigiasutused (vt lisa a1 A.), kohaliku omavalitsuse üksused (konsolideerimata, vt lisa b1 A.), muud valitsussektorisse kuuluvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud (konsolideerimata, vt lisa c1 A.), riigi, kohalike omavalitsuste üksuste ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute valitseva mõju all olevad valitsussektorisse kuuluvad sihtasutused, mittetulundusühingud ja tütarettevõtjad (vt lisad a1 B., b1 B., b1 C, c1 B.) Käesolevas lisas on esitatud andmed nende juriidiliste isikute kohta, kes ei kuulu riigi ega ka kohalike omavalitsuste aruannetesse, kuid on lisaks riigile ja kohalikele omavalitsustele konsolideeritud avalikku sektorisse või ka valitsussektorisse. 233 Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud Kokku 11 663,8 2 526,5 2 669,6 -2 553,5 54,5 11 112,2 2 331,6 2 428,0 -2 358,2 81,1 11 649,1 2 516,7 2 656,4 -2 542,8 54,6 11 099,4 2 324,0 2 416,7 -2 339,8 Tulem Tegevuskulud Tegevustulud 2018 Netovara 31.12.2018 Tulem Tegevustulud 2019 Netovara Varad Tulem 31.12.2019 Tegevuskulud 2018 Tegevustulud Netovara Varad 31.12.2018 Tulem Tegevuskulud Tegevustulud 2019 Netovara Varad 31.12.2019 Konsolideerimata aruanded Varad Konsolideeritud aruanded Tegevuskulud A. 88,2 Sh valitsussektorisse kuuluvad muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud 2 328,3 1 984,3 2 661,6 -2 527,2 -0,1 2 143,9 1 840,5 2 419,3 -2 333,1 86,1 Eesti Haigekassa 334,6 239,2 1 476,0 -1 437,6 0,1 280,7 191,4 1 318,5 Eesti Töötukassa 0,0 2 131,1 1 832,9 2 408,0 -2 314,7 93,2 -1 299,4 19,2 2 313,6 1 974,5 2 648,4 -2 516,5 334,6 239,2 1 476,0 -1 437,6 0,1 280,7 191,4 1 318,5 -1 299,4 19,2 919,9 838,1 586,3 -547,2 0,8 866,3 798,1 464,4 -414,6 50,1 919,9 838,1 586,3 -547,2 0,8 866,3 798,1 464,4 Eesti Kunstiakadeemia -414,6 50,1 31,8 26,8 10,6 -11,4 0,0 31,5 27,7 22,3 -13,9 8,3 29,4 25,9 9,7 -10,7 0,0 29,1 26,9 21,7 -13,5 8,3 Eesti MuusikaTeatriakadeemia 22,8 17,1 12,2 -9,6 0,0 16,4 14,4 14,0 -9,0 5,1 22,8 17,0 12,2 -9,6 0,0 16,4 14,4 14,0 -9,0 5,1 Eesti Maaülikool 73,0 65,2 38,7 -35,7 0,0 69,4 62,3 35,5 -42,4 -6,9 67,6 60,0 35,2 -34,1 0,0 65,9 58,9 33,8 -33,2 0,6 Tallinna Ülikool 60,1 41,8 43,6 -43,3 0,0 54,8 41,5 42,1 -41,8 0,3 58,7 40,7 42,5 -42,3 0,0 53,6 40,5 41,1 -40,8 0,2 Tallinna Tehnikaülikool 152,8 110,5 111,0 -106,7 -0,1 145,3 106,3 103,6 -101,8 1,8 149,7 109,4 107,8 -103,7 -0,1 142,1 105,4 100,6 -98,8 1,7 Tartu Ülikool ja 323,7 255,9 204,7 -193,3 -0,1 306,0 244,7 191,1 -184,0 7,0 321,3 254,5 200,2 -188,9 0,0 303,5 243,2 186,1 -179,2 6,8 Eesti Teaduste Akadeemia 5,9 5,8 2,7 -2,5 0,0 5,7 5,6 2,3 -2,1 0,3 5,9 5,8 2,7 -2,5 0,0 5,7 5,6 2,3 -2,1 0,3 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut 17,2 16,4 9,9 -6,4 0,0 13,8 12,9 5,8 -5,4 0,4 17,2 16,4 9,9 -6,4 0,0 13,8 12,9 5,8 -5,4 0,4 Eesti Rahvusringhääling 37,3 26,8 47,0 -41,0 0,0 31,5 20,8 39,3 -38,3 1,0 37,3 26,8 47,0 -41,0 0,0 31,5 20,8 39,3 -38,3 1,0 Eesti Rahvusraamatukogu 13,6 13,1 9,1 -9,1 0,0 13,6 13,1 8,5 -8,6 -0,1 13,6 13,1 9,1 -9,1 0,0 13,6 13,1 8,5 -8,6 -0,1 Rahvusooper Estonia 10,5 7,9 14,8 -15,7 0,0 11,2 8,8 14,6 -14,5 0,0 10,5 7,9 14,8 -15,7 0,0 11,2 8,8 14,6 -14,5 0,0 Eesti Kultuurkapital 16,9 14,5 30,5 -29,3 0,0 15,1 13,2 28,1 -28,9 -0,7 16,9 14,5 30,5 -29,3 0,0 15,1 13,2 28,1 -28,9 -0,7 Kaitseliit 52,8 50,4 40,5 -36,8 0,0 48,4 46,6 37,0 -36,1 1,0 52,8 50,4 40,5 -36,8 0,0 48,4 46,6 37,0 -36,1 1,0 252,5 252,4 22,5 -0,2 -0,8 231,4 230,9 91,0 -91,0 -0,6 252,5 252,4 22,5 -0,2 -0,8 231,4 230,9 91,0 -91,0 -0,6 Notarite Koda 2,9 2,4 1,5 -1,4 0,0 2,8 2,2 1,2 -1,3 -0,1 2,9 2,4 1,5 -1,4 0,0 2,8 2,2 1,2 -1,3 -0,1 Audiitorkogu 1,0 0,9 0,7 -0,7 0,0 0,9 0,9 0,7 -0,6 0,1 1,0 0,9 0,7 -0,7 0,0 0,9 0,9 0,7 -0,6 0,1 Tagatisfond 234 Eesti Advokatuur 0,5 0,2 4,8 -4,9 0,0 0,6 0,3 4,7 -4,6 0,0 0,5 0,2 4,8 -4,9 0,0 0,6 0,3 4,7 -4,6 0,0 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda 0,2 0,1 0,5 -0,6 0,0 0,3 0,2 0,5 -0,6 -0,1 0,2 0,1 0,5 -0,6 0,0 0,3 0,2 0,5 -0,6 -0,1 Patendivolinike Koda 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 8,7 -25,1 -5,0 9 335,5 542,2 8,0 -26,3 54,6 8 968,3 491,1 8,7 -25,1 -5,0 Sh valitsussektorisse mittekuuluvad muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eesti Pank ja Finantsinspektsioon 9 335,5 542,2 8,0 -26,3 54,6 8 968,3 491,1 235 Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes Netovara Tegevuskulud Tulem Tegevuskulud Varad Tegevuskulud 17,1 1,2 0,4 0,0 0,0 0,6 -14,9 -1,1 -0,4 0,0 0,0 -0,6 2,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 16,8 0,4 0,1 0,0 0,0 0,1 13,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 15,7 1,3 0,3 0,0 0,3 0,6 -15,1 -1,4 -0,3 0,0 -0,4 -0,6 0,6 -0,1 0,0 0,0 -0,1 0,0 0,1 0,0 0,1 -0,1 0,0 0,1 0,0 0,0 -0,1 0,0 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 18,5 11,9 3,0 1,3 0,0 1,8 15,0 11,8 0,9 1,1 0,0 1,1 15,9 2,6 3,9 1,1 0,2 3,8 -13,8 -0,8 -3,8 -1,0 -0,2 -3,7 2,2 1,9 0,1 0,1 0,0 0,1 16,4 10,0 3,0 1,2 0,0 1,7 12,9 9,9 0,8 1,0 0,0 1,0 14,4 0,9 3,7 1,0 0,2 3,8 -13,7 -0,6 -3,6 -0,9 -0,2 -3,7 0,7 0,3 0,1 0,1 0,0 0,1 0,2 0,0 2,9 -2,9 0,0 0,2 0,0 2,8 -2,8 0,0 0,3 0,0 0,0 0,2 -0,1 0,0 0,6 0,6 0,2 -0,6 -0,6 -0,2 0,0 0,0 0,0 0,3 0,0 0,0 0,2 0,0 0,0 1,2 0,6 0,2 -1,1 -0,6 -0,2 0,1 0,0 0,0 Netovara 15,1 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute osalused tütarettevõtjates Kokku Valitsussektorisse mittekuuluvad OÜ Muusa Majutus OÜ Eerika Farm TÜ Kirjastus OÜ E-Kyla Arendus OÜ OÜ Torni Hostel E-dok OÜ 100 100 100 100 100 100 Tulem Tegevuskulud 2018 Tegevustulud Netovara Varad 31.12.2018 Tulem 2019 Tegevustulud Netovara Varad Osaluse määr (%) 31.12.2019 Tegevuskulud B. 2018 Tulem Valitsussektorisse kuuluvad Eesti Kunstiakadeemia SA SA Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Fond OÜ EITSA Kinnisvara MTÜ Eesti Maaülikooli Spordiklubi SA Eesti Maaülikooli Joosep Tootsi Fond SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus Läänemaa Elukeskkonna Tulevikuuuringute SA MTÜ Tartu Välismaalaste Teenuskeskus Valitsussektorisse mittekuuluvad SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond MTÜ TTÜ Üliõpilasküla MTÜ Dormitorium MTÜ Tallinna Ülikooli Spordiklubi MTÜ Tartu Üliõpilasküla MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi MTÜ Tartu Üliõpilasmaja MTÜ TTÜ Spordiklubi MTÜ TTÜ Kultuurikeskus 31.12.2018 18,9 0,4 0,2 0,0 0,0 0,0 Varad Kokku 2019 Tegevustulud 31.12.2019 4,1 2,8 1,4 -1,3 0,1 4,4 2,8 1,4 -1,3 0,2 4,1 2,8 1,4 -1,3 0,1 4,4 2,8 1,4 -1,3 0,2 3,5 0,3 0,1 0,1 0,1 0,0 2,2 0,3 0,1 0,1 0,1 0,0 0,5 0,6 0,3 0,0 0,0 0,0 -0,3 -0,6 -0,4 0,0 0,0 0,0 0,2 0,0 -0,1 0,0 0,0 0,0 3,5 0,3 0,4 0,1 0,1 0,0 2,0 0,3 0,3 0,1 0,1 0,0 0,5 0,5 0,4 0,0 0,0 0,0 -0,3 -0,6 -0,4 0,0 0,0 0,0 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 236 Lisa c2 Raha ja selle ekvivalendid mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 Sularaha Arvelduskontod pankades Tähtajalised deposiidid pankades Raha kokku Rahalt ja selle ekvivalentidelt teenitud intressitulu (vt lisa c24) 14,8 1 589,2 381,0 1 985,0 13,3 1 086,0 423,7 1 523,0 2,4 1,9 12,9 1 328,2 510,0 1 851,1 1,3 1 482,1 249,2 1 732,6 1,4 883,7 308,4 1 193,5 -0,6 -0,5 1,2 1 014,1 323,8 1 339,1 Lisa c3 Finantsinvesteeringud mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 Lühiajalised finantsinvesteeringud Võlakirjad õiglases väärtuses Tähtajani hoitavad võlakirjad amortiseeritud soetusmaksumuses Lühiajalised laenud väärtpaberite tagatisel Noteeritud aktsiad ja osad Noteerimata aktsiad ja osad Pikaajalised finantsinvesteeringud 1 772,0 1 319,1 889,4 506,8 624,6 502,8 1 640,0 1 194,9 779,2 501,8 619,0 502,8 5,0 5,6 0,0 5,0 5,6 0,0 24,2 25,1 9,0 0,0 0,0 0,0 1,9 100,9 0,0 93,5 0,0 101,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 6 284,0 6 305,9 5 713,8 348,2 319,7 296,1 Tähtajalised deposiidid pankades Osalused investeerimisfondides Võlakirjad õiglases väärtuses Tähtajani hoitavad võlakirjad amortiseeritud soetusmaksumuses 8,0 0,9 0,5 7,9 0,9 0,9 14,9 1,0 1,1 5,7 0,7 0,5 5,4 0,7 0,9 7,2 0,8 1,1 18,4 18,9 22,8 18,5 18,9 22,8 Rahapoliitika eesmärgil hoitavad võlakirjad 5 621,0 5 649,2 5 044,6 0,0 0,0 0,0 Osalused rahvusvahelistes organisatsioonides 345,6 341,5 331,5 200,7 200,7 200,5 Osalus riskikapitalifondides (vt lisa a3) 122,0 92,9 63,5 122,0 92,9 63,5 0,1 0,1 0,1 2,0 0,2 2,0 0,1 0,0 0,1 0,1 0,1 0,1 167,4 191,6 232,2 0,0 0,0 0,0 Finantsinvesteeringud kokku 8 056,0 7 625,0 6 603,2 855,0 944,3 798,9 Sh kajastatud õiglases väärtuses 1 763,5 1 289,7 845,0 625,1 713,6 568,3 Sh kajastatud korrigeeritud soetu4,9aksumuses 6 292,5 6 335,3 5 758,2 229,9 230,7 230,6 111,1 -13,2 -0,2 -2,2 Noteeritud aktsiad ja osad Noteerimata aktsiad ja osad Muud pikaajalised finantsinvesteeringud Võlakirjadelt aruandeperioodil teenitud tulu (vt lisa c24) 237 Rahapoliitika eesmärgil hoitavate võlakirjadena kajastuvad Eesti Panga poolt eurosüsteemi riikide keskpankade väärtpaberituruprogrammi, kaetud võlakirjade ostukava ja avaliku sektori väärtpaberite ostukava raames omandatud võlakirjad. Võlakirjad on kajastatud amortiseeritud soetusmaksumuses. Realiseeruvaid riske hallatakse euroala keskpankade vahel võrdeliselt osalusega Euroopa Keskpangas. Realiseeruvate riskide katteks on moodustatud eraldis (vt lisa c13). Lisaks riigi osalusele rahvusvahelistes organisatsioonides (vt lisa a3) moodustavad Eesti Panga vastavad osalused 144,9 mln eurot (31.12.2018 seisuga 140,8 mln eurot), sh osalus Euroopa Keskpangas 92,1 mln eurot (31.12.2018 seisuga 88,9 mln eurot) ning osalus Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF) 52,5 mln eurot (31.12.2018 seisuga 51,7 eurot). Osalust IMFis mõjutab osalemine IMFi finantstehingute plaanis. Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastuvad Eesti Panga poolt Euroopa Keskpangale üle kantud välisvaluuta reservid summas 114,0 mln eurot (31.12.2018 seisuga 111,7 mln eurot), rahapoliitiliste operatsioonidega seotud laenud euroala krediidiasutustele summas 23,0 mln eurot (31.12.2018 seisuga 50,0 eurot) ja arvestusühiku SDR konto IMF-is summas 30,4 mln eurot (31.12.2018 seisuga 29,9 mln eurot). Nimetatud summa on arvele võtud ka kohustisena, kuna vastav konto on reserveeritud IMFi poolt ülemaailmse likviidsuse tagamiseks. Lisa c4 Muud nõuded ja ettemaksed mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2019 Lühiajalised nõuded ja ettemaksed 31.12.2018 31.12.2017 3 053,5 3 209,9 3 334,4 650,8 713,8 560,9 Nõuded ostjate vastu Brutosummas Ebatõenäoliselt laekuvad Intressinõuded Dividendinõuded Muud viitlaekumised Laenunõuded Laekumata sihtfinantseerimine (vt lisa c15) 249,4 261,8 -12,4 59,7 0,0 50,7 25,5 228,9 240,9 -12,0 47,9 2,1 34,7 22,2 205,7 217,7 -12,0 43,7 0,0 18,1 20,5 41,9 45,9 -4,0 1,8 0,0 0,9 27,7 37,7 41,2 -3,5 2,7 0,0 0,8 16,0 32,1 35,3 -3,2 2,1 0,0 0,8 17,1 456,0 548,5 432,0 452,8 546,4 430,9 Eurosüsteemisisesed nõuded Muud nõuded Ettemakstud sihtfinantseerimine Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Pikaajalised nõuded ja ettemaksed Laenunõuded Sihtotstarbelised fondid (vt lisa a5) Laekumata sihtfinantseerimine (vt lisa c15) Muud nõuded ja ettemaksed Nõuded ja ettemaksed kokku 2 036,5 80,0 28,8 2 189,9 59,5 25,0 2 507,5 38,1 36,9 0,0 14,3 54,6 0,0 18,9 48,7 0,0 12,3 39,8 66,9 51,2 31,9 56,8 42,6 25,8 665,1 632,0 621,4 677,0 633,2 639,6 616,4 623,2 612,9 619,6 571,0 585,2 0,0 0,0 0,0 14,6 56,5 49,1 5,2 0,0 0,0 5,2 0,0 0,0 43,5 3 718,6 8,8 3 841,9 8,5 3 955,8 37,6 1 327,8 5,7 1 347,0 5,3 1 200,5 Eurosüsteemisisesed nõuded on Eesti Panga nõuded eurosüsteemile seoses europangatähtede jaotamisega summas 1 408,7 mln eurot (31.12.2018 seisuga 1 415,0 mln eurot), netonõuded arveldustest eurosüsteemi keskpankadega summas 622,2 mln eurot (31.12.2018 seisuga 764,0 mln eurot) ning nõuded rahatulu ja kasumi jaotamisest 5,6 mln eurot (31.12.2018 seisuga 10,9 mln eurot). 238 Lisa c5 Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes A. Avalik sektor Avaliku sektori aruandes on sihtasutused ja mittetulundusühingud (vt lisad a1 B1, b1 B, c1 B) konsolideeritud rida-realt meetodil. B. Valitsussektor 31.12.2019 Riigi osalused (vt lisa a8) Kohalike omavalitsuste üksuste osalused (vt lisa b4) Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute osalused Kokku osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes 31.12.2018 8,4 3,7 6,9 19,0 31.12.2017 61,9 3,8 6,9 72,6 41,9 3,8 6,9 52,6 Maaelu Edendamise SA tõsteti 2019. a algusest ümber valitsussektorisse. Ümbertõstmise mõju valitsussektori aruandlusele (kajastatud valitsussektori aruandluseses ümberklassifitseerimise ridadel): Varad Raha Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded Muud lühiajalised nõuded ja ettemaksed Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes Muud pikaajalised nõuded ja ettemaksed Materiaalne põhivara Võlad töötajatele Muud lühiajalised kohustised ja ettemaksed Lühiajalised eraldised Pikaajalised eraldised Riigile kuuluv netovara Kokku Kohustised 15,0 -0,1 10,8 -53,5 19,7 1,6 0,1 -24,0 2,8 6,3 8,3 -6,5 -6,5 Lisa c6 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 Riigi osalused (vt lisa a9) Riigi sihtasutustele kuuluvad osalused Kohalike omavalitsuste üksuste osalused (vt lisa b5) Kohalike omavalitsuste sihtasutustele kuuluvad osalused Muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute osalused 57,9 0,0 58,9 0,0 50,4 0,0 3 169,7 9,1 3 618,5 8,8 3 638,0 8,6 47,5 42,4 34,5 260,6 248,2 217,9 0,0 0,0 0,0 5,4 4,8 4,4 0,3 0,4 0,3 2,2 2,2 2,0 Sektorite vahelised elimineerimised Kokku osalused tütar- ja sidusettevõtjates -7,1 -6,5 -4,6 -7,1 -6,5 -4,6 98,6 95,2 80,6 3 439,9 3 876,0 3 866,3 239 Osaluste liikumine Avalik sektor Sidusettevõtjad Jääk seisuga 31.12.2017 Rahalised sissemaksed Mitterahalised sisse- ja väljamaksed Saadud valitseva mõju omandamisel Saadud dividendid Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil (vt lisa c24) Laekunud müügist ja likvideerimisest Kasum/kahjum müügist Ümberklassifitseerimine Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa c24) Jääk seisuga 31.12.2018 Rahalised sisse- ja väljamaksed Mitterahalised sisse- ja väljamaksed Muutused valitseva mõju omandamisest ja kadumisest Saadud dividendid Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil (vt lisa c24) Allahindlused ja allahindluste tühistamised (vt lisa c24) Jääk seisuga 31.12.2019 Valitsussektor Tütarettevõtjad Sidusettevõtjad Kokku 80,6 4,0 0,0 3,5 -7,7 3 837,6 48,9 17,6 0,0 0,0 28,7 0,7 0,0 0,0 0,0 3 866,3 49,6 17,6 0,0 0,0 15,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,4 -19,3 2,6 1,7 0,0 0,0 0,0 -19,3 2,6 1,7 0,0 -42,0 -0,5 -42,5 95,2 4,9 0,0 3 847,1 5,5 5,6 28,9 0,7 0,0 3 876,0 6,2 5,6 -3,0 0,1 0,0 0,1 -8,1 0,0 0,0 0,0 9,6 0,0 0,0 0,0 0,0 -447,6 -0,4 -448,0 98,6 3 410,7 29,2 3 439,9 Osalustelt saadud dividendid Avalik sektor 2019 Valitsussektor 2018 2019 2018 Tütarettevõtjatelt 0,0 0,0 176,0 179,0 Sidusettevõtjatelt 8,1 7,7 6,0 2,5 Kokku dividenditulu osalustelt 8,1 7,7 181,5 181,5 TS Laevad OÜ (AS Tallinna Sadam tütarettevõtja, riigi osalus 67,03%) tõsteti 2019. a algusest ümber valitsussektorisse. Ümbertõstmise mõju valitsussektori aruandlusele (kajastatud valitsussektori aruandluseses ümberklassifitseerimise ridadel): Varad Kohustised Raha 6,5 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded -0,2 Muud lühiajalised nõuded ja ettemaksed 0,2 Varud 0,2 Muud pikaajalised nõuded ja ettemaksed -0,1 Materiaalne põhivara 113,5 Immateriaalne põhivara 0,9 Võlad tarnijatele 0,8 Võlad töötajatele 0,5 Muud lühiajalised kohustised ja ettemaksed 0,2 Lühiajalised eraldised 0,1 Lühiajalised laenukohustised 6,6 Pikaajalised laenukohustised 99,7 Vähemusosalus 4,3 Riigile kuuluv netovara 8,8 Kokku 121,0 121,0 240 Lisa c7 Kinnisvarainvesteeringud mln eurot Avalik sektor 2019 Jääk perioodi alguses Soetusmaksumus Kogunenud kulum Kokku liikumised Soetused ja parendused Kulum ja allahindlus Müük müügihinnas Müügist saadud kasum Ümberklassifitseerimine Saadud ja üle antud sihtfinantseerimine Muutused valitseva mõju omandamisest ja kadumisest Ümberhindlus Jääk perioodi lõpus Soetusmaksumus Kogunenud kulum Sh kasutusrendile antud, jääkväärtus Sh laenude katteks panditud, jääkväärtus Tulud ja kulud Rendi- ja üüritulu, hoonestusõiguse ja kasutusvalduse tasud Kinnisvarainvesteeringute halduskulud Valitsussektor 2018 2019 2018 238,7 318,0 -79,3 9,5 4,9 -7,9 -13,6 8,7 16,4 0,3 0,1 0,6 248,2 337,1 -88,9 134,1 30,1 242,2 317,4 -75,2 -3,5 3,7 -7,4 -14,8 10,9 4,0 -0,1 0,0 0,2 238,7 318,0 -79,3 150,1 32,4 188,8 250,7 -61,9 11,6 6,5 -5,2 -13,2 8,4 14,4 0,4 -0,3 0,6 200,4 268,3 -67,9 104,6 18,3 192,4 252,7 -60,3 -3,6 1,2 -4,4 -7,5 4,5 2,5 -0,1 0,0 0,2 188,8 250,7 -61,9 115,6 16,9 30,4 28,6 -3,8 16,9 -3,7 15,7 -3,7 -3,8 Lisa c8 Materiaalne põhivara mln eurot Jääk seisuga 31.12.2017 Soetusmaksumus Kogunenud kulum Kokku liikumised 2018 Soetused ja parendused Kulum ja allahindlus Müük müügihinnas Müügist saadud kasum Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine Antud mitterahaline sihtfinantseerimine Ümberklassifitseerimine Ümberhindlus valuutakursivahedest Muutused valitseva mõju omandamisest ja kadumisest Ümberhindlus Jääk seisuga 31.12.2018 Soetusmaksumus 1 277,0 1 277,0 23,4 11,4 -0,2 -20,4 17,2 0,3 -0,3 -4,0 0,6 8 434,8 13 302,4 -4 867,6 474,9 84,4 -513,1 -4,3 1,8 10,6 -9,8 902,4 -2,6 213,3 597,5 -384,2 35,6 20,4 -39,5 0,0 0,0 4,7 0,0 50,0 0,0 2 495,3 4 881,7 -2 386,4 891,6 129,4 -270,5 -6,5 4,7 0,2 -0,3 599,9 435,0 0,1 0,0 0,0 -0,3 0,0 0,0 -0,2 18,7 1 300,4 1 300,4 5,5 8 909,7 14 151,9 0,0 248,9 665,2 0,0 3 386,9 5 956,4 0,0 167,7 300,6 0,0 625,1 625,1 24,2 14 638,7 22 999,6 241 159,8 1 038,8 297,0 1 038,8 -137,2 7,9 -413,7 10,0 1 164,1 -17,3 -5,0 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 -0,1 0,0 15,2 -1 580,7 0,1 7,9 Kokku Lõpetamata tööd ja ettemaksed Muu põhivara Masinad ja seadmed Kaitseotstarbeline põhivara Hooned ja rajatised Avalik sektor Maa A. 13 619,0 21 394,4 -7 775,4 1 019,7 1 419,7 -845,6 -31,3 23,7 15,9 -10,5 -17,2 441,0 -132,9 5,8% -8 360,9 54,2 0,0 169,2 0,6 224,0 133,1 4,0 44,1 14,9 -0,1 -33,5 28,5 0,2 0,0 7,8 111,4 226,2 307,8 96,5 -536,1 -6,5 -0,1 11,0 -0,2 737,8 0,0 0,0 -12,6 8,7 -37,4 0,0 0,0 1,5 0,0 14,6 43,6 58,9 0,3 107,6 -310,1 -4,7 2,9 0,7 0,0 192,1 0,0 0,4 0,0 11,8 0,0 0,0 12,2 26,3 1 344,5 1 344,5 5,0 9 217,5 14 831,6 -5 614,1 3,7% 0,0 236,3 644,0 -407,7 5,7% 0,0 3 387,2 6 186,6 -2 799,4 5,1% 1,1 185,1 328,3 -143,2 5,4% 0,5 745,7 745,7 32,9 15 116,3 24 080,7 -8 964,4 50,4 0,0 193,3 0,6 244,3 114,3 220,3 0,0 0,0 70,0 54,4 0,4 0,0 329,7 279,4 145,0 4,7 0,4 0,0 17,4 120,6 16,6 1 141,3 -16,9 -2,3 -0,2 0,0 0,1 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 16,6 -1 018,9 Kaitseotstarbeline põhivara Kokku Muu põhivara -2 569,5 5,0% 288,5 289,1 477,6 1 385,6 -902,9 -44,9 31,4 13,5 -0,2 -50,0 Jääk seisuga 31.12.2017 680,0 Soetusmaksumus 680,0 Kogunenud kulum Kokku liikumised 2018 20,5 Soetused ja parendused 10,6 Kulum ja allahindlus -0,1 Müük müügihinnas -20,0 Müügist saadud kasum 17,1 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -0,3 Varade vähenemine seoses valitseva mõju 0,4 kadumisega Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,3 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,3 Ümberklassifitseerimine -3,8 Ümberhindlus 16,6 Jääk seisuga 31.12.2018 700,5 Soetusmaksumus 700,5 Kogunenud kulum Keskmine kulumi norm Kapitalirendi tingimustel renditud, 0,0 jääkväärtus 5 747,4 9 102,4 -3 355,0 290,6 56,0 -392,9 -3,7 1,6 -18,1 -2,6 10,4 -10,3 644,7 5,5 6 038,0 9 660,2 -3 622,2 4,2% 58,3 242 213,3 592,3 597,5 1 377,8 -384,2 -785,5 35,6 30,4 20,4 67,5 -39,5 -85,7 0,0 -1,9 0,0 1,6 0,0 -0,4 Kokku Lõpetamata tööd ja ettemaksed Muu põhivara Masinad ja seadmed Kaitseotstarbeline põhivara Hooned ja rajatised Valitsussektor Maa B. Lõpetamata tööd ja ettemaksed Masinad ja seadmed -416,3 6,3% Hooned ja rajatised -5 242,2 3,7% Maa Kogunenud kulum Keskmine kulumi norm Kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus Kasutusrendile antud, jääkväärtus Laenude katteks panditud, jääkväärtus Kokku liikumised 2019 Soetused ja parendused Kulum ja allahindlus Müük müügihinnas Müügist saadud kasum Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine Antud mitterahaline sihtfinantseerimine Ümberklassifitseerimine Muutused valitseva mõju omandamisest ja kadumisest Ümberhindlus Jääk seisuga 31.12.2019 Soetusmaksumus Kogunenud kulum Keskmine kulumi norm Kapitalirendi tingimustel renditud, jääkväärtus Kasutusrendile antud, jääkväärtus Laenude katteks panditud, jääkväärtus 149,0 258,5 -109,5 7,8 8,1 -13,8 -0,1 0,0 0,0 393,2 393,2 -14,0 756,7 -4,1 0,0 0,0 0,0 7 775,2 12 409,4 -4 634,2 370,9 919,3 -536,1 -25,7 20,3 -18,8 0,0 0,0 -0,1 -2,3 4,7 0,2 0,0 -0,3 50,0 49,4 0,0 0,0 248,9 622,7 665,2 1 452,1 -416,3 -829,4 6,3% 6,2% 0,1 -0,2 13,6 0,1 156,8 260,3 -103,5 5,4% 0,0 0,0 -766,6 0,1 379,2 379,2 15,7 -11,1 -12,7 22,3 8 146,1 13 117,5 -4 971,4 0,0 0,0 113,5 0,6 172,4 0,0 0,7 3,3 0,0 -12,5 109,7 8,8 60,9 -37,3 -95,1 0,0 -0,6 0,0 0,1 0,0 0,1 1,4 0,7 0,0 0,0 14,6 143,6 0,0 0,0 236,4 732,4 644,1 1 623,6 -407,7 -891,2 5,7% 6,2% 0,0 0,0 16,9 13,2 -13,9 0,0 -0,1 0,0 0,1 0,0 16,5 1,1 173,7 286,4 -112,7 5,1% 77,4 706,4 -2,1 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,1 -626,8 0,0 456,6 456,6 Kokku Lõpetamata tööd ja ettemaksed Muu põhivara Masinad ja seadmed Kaitseotstarbeline põhivara Hooned ja rajatised Maa Kasutusrendile antud, jääkväärtus 1,4 104,5 Laenude katteks panditud, jääkväärtus 1,2 123,1 Kokku liikumised 2019 36,1 195,5 Soetused ja parendused 10,6 77,4 Kulum ja allahindlus 0,0 -403,2 Müük müügihinnas -29,3 -4,7 Müügist saadud kasum 24,9 0,0 Mitterahalised sisse- ja väljamaksed -0,3 -6,6 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0,4 11,7 Antud mitterahaline sihtfinantseerimine -0,1 -1,5 Ümberklassifitseerimine 3,9 517,3 Ümberhindlus 26,0 5,1 Jääk seisuga 31.12.2019 736,6 6 233,5 Soetusmaksumus 736,6 10 120,6 Kogunenud kulum -3 887,1 Keskmine kulumi norm 4,1% Kapitalirendi tingimustel renditud, 0,0 50,1 jääkväärtus Kasutusrendile antud, jääkväärtus 2,1 99,8 Laenude katteks panditud, jääkväärtus 1,1 99,7 Jääk seisuga 31.12.2017 680,0 5 747,4 106,6 127,6 423,1 877,3 -551,6 -34,6 24,9 -6,8 14,3 -1,7 69,1 32,2 8 569,2 13 867,9 -5 298,7 0,0 109,0 0,6 159,7 0,0 0,0 213,3 0,6 2,0 592,3 0,0 0,0 149,0 102,5 102,8 7 775,2 393,2 Lisa c9 Immateriaalne põhivara mln eurot Avalik sektor 2019 Jääk perioodi alguses 240,0 559,7 -319,7 36,8 85,1 -52,3 0,8 0,4 2,8 276,8 632,9 -356,1 8,8% Soetusmaksumus Kogunenud kulum Kokku liikumised Soetused ja parendused Kulum ja allahindlus Ümberklassifitseerimine Ümberhindlus valuutakursivahedest Muutused valitseva mõju omandamisest ja kadumisest Jääk perioodi lõpus Soetusmaksumus Kogunenud kulum Keskmine kulumi norm (%) 2018 182,6 461,8 -279,2 57,4 79,0 -45,4 2,5 1,0 20,3 240,0 559,7 -319,7 8,9% Valitsussektor 2019 129,9 373,4 -243,5 22,8 61,3 -39,6 1,1 0,0 0,0 152,7 424,0 -271,3 9,9% Lisa c10 Materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute soetus tegevusalade lõikes mln eurot 243 2018 105,9 321,7 -215,8 24,0 57,5 -34,6 1,1 0,0 0,0 129,9 373,4 -243,5 10,0% Avalik sektor 2019 441,5 Transport Kütus ja energia Muu majandus Elamu- ja kommunaalmajandus Keskkonnakaitse Haridus Vaba aeg, kultuur, religioon Riigikaitse Avalik kord ja julgeolek Tervishoid Sotsiaalne kaitse Üldised valitsussektori teenused Kokku põhivara soetus 268,4 80,8 80,0 22,1 196,2 89,5 93,8 27,5 81,8 25,8 68,2 1 475,6 Valitsussektor 2018 2019 404,5 296,2 95,3 52,9 45,0 177,5 62,5 128,6 46,1 64,0 22,4 107,4 1 502,4 2018 296,8 0,3 29,1 29,5 8,9 196,3 87,3 94,6 27,5 81,9 25,9 67,0 945,1 292,8 1,0 31,7 15,3 29,5 177,7 62,0 128,7 46,2 64,0 22,5 106,6 978,0 Avaliku sektori rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla suurenemisega tarnijatele 29,2 mln euro võrra (2018. a vähenemine 1,1 mln eurot). Valitsussektori rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud võla suurenemisega tarnijatele 29,5 mln euro võrra (2018. a vähenemine 12,0 mln eurot). Rahavoogude aruandes on põhivara soetust korrigeeritud veel kapitalirendikohustiste võtmisega (vt lisa c14) ja kapitaliseeritud intressikuludega (vt lisa c24). Lisa c11 Bioloogilised varad mln eurot Avalik sektor 2019 Jääk perioodi alguses 1 164,8 -0,6 0,4 0,0 -459,9 704,7 26,5 678,2 Müük müügihinnas Müügist saadud kasum Ümberklassifitseerimine Õiglase väärtuse muutus Jääk perioodi lõpus Sh käibevara Sh põhivara Valitsussektor 2018 2019 1 417,5 -0,2 0,2 0,4 -253,1 1 164,8 50,4 1 114,4 2018 13,5 -0,5 0,4 0,0 14,7 28,1 2,5 25,6 12,3 -0,2 0,2 0,0 1,2 13,5 1,2 12,3 Realiseeritav kasvav mets moodustab avaliku sektori bioloogilistest varadest aruandeperioodi lõpu seisuga 695,8 mln eurot, sh lühiajalise osana kajastatud 18,1 mln eurot (31.12.2018 seisuga 1 156,7 mln eurot, sh lühiajaline osa 42,8 mln eurot). Sellest enamuse moodustab realiseeritav riigimets (vt lisa a14). Realiseeritav kasvav mets moodustab valitsussektori bioloogilistest varadest aruandeperioodi lõpu seisuga 27,8 mln eurot (31.12.2018 seisuga 13,2 mln eurot), sh lühiajalise osana kajastatud 2,5 mln eurot (31.12.2018 seisuga 1,2 mln eurot). Lisa c12 Muud kohustised ja saadud ettemaksed mln eurot Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 Lühiajalised muud kohustused ja saadud ettemaksed 9 185,2 8 759,3 244 8 127,9 648,2 531,1 427,8 Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 Maksu-, lõivu- ja trahvikohustused Intressivõlad Muud viitvõlad Toetuste andmise kohustused Ringluses olevad pangatähed Klientide hoiused Tagatisdeposiidid Muud kohustused Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed (vt lisa c15) Muud tulevaste perioodide tulud Pikaajalised kohustused ja saadud ettemaksed Võlad tarnijatele Muud kohustused Muud tulevaste perioodide tulud 65,9 23,3 57,2 196,5 3 361,1 5 108,3 32,6 32,9 60,9 9,4 51,0 184,4 3 102,5 5 065,5 30,1 47,6 62,2 14,3 29,4 144,3 2 950,2 4 731,3 26,7 36,0 61,1 0,4 0,8 208,5 0,0 40,5 26,5 23,5 57,6 0,6 2,1 189,0 0,0 53,7 22,8 40,8 59,9 0,7 0,7 150,3 0,0 55,8 20,8 24,7 277,4 156,3 107,6 275,4 155,3 105,9 30,0 51,6 25,9 11,5 9,2 9,0 170,1 102,6 79,9 39,8 7,6 4,2 1,5 58,3 110,3 0,9 23,3 78,4 1,0 7,3 71,6 1,5 35,8 2,5 0,6 5,3 1,7 0,7 1,6 1,9 Eesti Pank kajastab ringluses olevaid europangatähti alates eurosüsteemiga liitumisest vastavalt eurosüsteemi riikide keskpankadele määratud europangatähtede jaotamise alusele, milleks on iga riigi keskpanga osalus Euroopa Keskpangas. Keskpanga poolt tegelikult ringlusse lastud pangatähtede ja pangatähtede jaotamise alusel tekkinud pangatähtede väärtuse erinevus tekitab tasustatavad eurosüsteemisisesed saldod (vt lisa c4). Klientide hoiustest moodustasid Eesti Pangas avatud euroala krediidiasutuste kontode saldod 31.12.2019 seisuga 4 902,0 mln eurot (31.12.2018 seisuga 4 855,5 mln eurot). Lisa c13 Eraldised mln eurot Avalik sektor Lühiajalised Jääk seisuga 31.12.2017 Pensionieraldised Keskkonnakaitselised eraldised Kohtukuludeks Garantiikohustuste ja laenutagatiste eraldised Muud eraldised Kokku liikumised 2018 Eraldiste moodustamine Väljamaksed Diskonteeritud eraldistelt arvestatud intress Ümberklassifitseerimine Jääk seisuga 31.12.2018 Pensionieraldised Keskkonnakaitselised eraldised Kohtukuludeks Garantiikohustuste ja laenutagatiste eraldised Muud eraldised Kokku liikumised 2019 Eraldiste moodustamine Väljamaksed Pikaajalised Valitsussektor Kokku Lühiajalised Pikaajalised Kokku 229,9 54,0 70,9 10,1 2 405,9 2 334,8 36,4 0,2 2 635,8 2 388,8 107,3 10,3 70,6 53,8 0,2 10,4 2 351,6 2 334,2 0,1 0,2 2 422,2 2 388,0 0,3 10,6 52,8 16,3 69,1 3,8 9,7 13,5 42,1 65,8 95,9 -94,6 0,0 64,5 295,7 61,3 92,7 9,2 18,2 249,7 219,3 -0,2 95,1 -64,5 2 655,6 2 585,8 35,1 0,2 60,3 315,5 315,2 -94,8 95,1 0,0 2 951,3 2 647,1 127,8 9,4 2,4 14,6 7,6 -56,2 0,0 63,2 85,2 61,1 0,2 9,1 7,4 244,2 213,8 0,0 93,6 -63,2 2 595,8 2 585,0 0,0 0,2 9,8 258,8 221,4 -56,2 93,6 0,0 2 681,0 2 646,1 0,2 9,3 86,4 13,2 99,6 8,4 6,6 15,0 46,1 -6,4 121,6 -201,5 21,3 176,3 145,2 -0,6 67,4 169,9 266,8 -202,1 6,4 4,2 2,0 -72,2 4,0 181,5 143,1 0,0 10,4 185,7 145,1 -72,2 245 Avalik sektor Lühiajalised Diskonteeritud eraldistelt arvestatud intress Suurenemine seoses valitseva mõju tekkimisega Ümberklassifitseerimine Jääk seisuga 31.12.2019 Pensionieraldised Keskkonnakaitselised eraldised Kohtukuludeks Garantiikohustuste ja laenutagatiste eraldised Muud eraldised Pikaajalised Valitsussektor Kokku Lühiajalised Pikaajalised Kokku 0,0 105,1 105,1 0,0 103,6 103,6 0,1 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 73,4 289,3 74,0 72,9 3,7 -73,4 2 831,9 2 761,3 34,2 0,3 0,0 3 121,2 2 835,3 107,1 4,0 74,4 89,4 73,7 0,1 3,7 -65,2 2 777,3 2 760,3 0,4 0,3 9,2 2 866,7 2 834,0 0,5 4,0 93,1 12,8 105,9 8,7 12,2 20,9 45,6 23,3 68,9 3,2 4,1 7,3 Avalikus sektoris sisaldub garantiikohustuste ja laenutagatiste eraldiste hulgas Eesti Panga eraldis finantsinvesteeringutega seotud riskide katteks summas 81,8 mln eurot (31.12.2018 seisuga 72,2 mln eurot) ning muude eraldiste hulgas rahapoliitiliste operatsioonide riskide katteks summas 28,3 mln eurot (31.12.2018 seisuga 28,7 mln eurot). Lisa c14 Laenukohustised mln eurot A. Avalik sektor Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi Võlakirjad Jääk seisuga 31.12.2017 Kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat Üle 5 aasta Jääk seisuga 31.12.2018 Kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat Üle 5 aasta Jääk seisuga 31.12.2019 Kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat Üle 5 aasta 1 379,5 415,2 312,2 652,1 1 206,7 35,9 936,2 234,6 1 252,0 239,3 814,7 198,0 Laenud 2 088,6 160,0 809,7 1 118,9 2 500,8 339,7 1 057,2 1 103,9 2 759,5 338,6 1 268,4 1 152,5 Kapitalirent 206,4 14,7 62,2 129,5 217,2 28,7 72,3 116,2 213,5 19,6 94,3 99,6 Kokku 3 674,5 589,9 1 184,1 1 900,5 3 924,7 404,3 2 065,7 1 454,7 4 225,0 597,5 2 177,4 1 450,1 Laenukohustiste liikumine Võlakirjad Jääk seisuga 31.12.2017 Saadud Tagasi makstud Laenukulu amortisatsioon Muutus seoses valitseva mõju tekkimise ja kadumisega Jääk seisuga 31.12.2018 Saadud Ümberklassifitseerimine Konverteerimine vähemusosalusse Tasaarveldamine laenunõuetega (vt lisa a17) Tagasi makstud Laenud Kapitalirent Kokku 1 379,5 234,8 -463,9 8,0 2 088,6 485,8 -225,1 0,2 206,4 31,8 -32,6 0,0 3 674,5 752,4 -721,6 8,2 48,3 151,3 11,6 211,2 1 206,7 204,3 0,0 0,0 0,0 -167,6 2 500,8 942,7 2,5 -1,2 -2,7 -686,8 217,2 35,5 -2,5 0,0 0,0 -36,7 3 924,7 1 182,5 0,0 -1,2 -2,7 -891,1 246 Võlakirjad Laenukulu amortisatsioon Jääk seisuga 31.12.2019 Intressikulu 2018 (vt lisa c24) Keskmine intressimäär Intressikulu 2019 (vt lisa c24) Keskmine intressimäär B. 8,6 1 252,0 -43,8 3,4% -31,6 2,6% Laenud 4,2 2 759,5 -11,0 0,5% -16,0 0,6% Kapitalirent 0,0 213,5 -10,9 5,1% -10,7 5,0% Kokku 12,8 4 225,0 -65,7 1,7% -58,3 1,4% Valitsussektor Laenukohustised järelejäänud tähtaja järgi Võlakirjad Jääk seisuga 31.12.2017 Kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat Üle 5 aasta Jääk seisuga 31.12.2018 Kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat Üle 5 aasta Jääk seisuga 31.12.2019 Kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat Üle 5 aasta 264,2 70,1 131,2 62,9 194,1 20,0 75,9 98,2 248,0 117,0 56,5 74,5 Laenud 1 609,8 102,0 584,5 923,3 1 663,3 165,8 603,2 894,3 1 966,1 192,9 645,9 1 127,3 Kapitalirent 179,2 12,5 43,8 122,9 164,3 12,1 42,3 109,9 145,6 12,2 40,1 93,3 Kokku 2 053,2 184,6 759,5 1 109,1 2 021,7 197,9 721,4 1 102,4 2 359,7 322,1 742,5 1 295,1 Laenukohustiste liikumine Võlakirjad Jääk seisuga 31.12.2017 Saadud Tagasi makstud Ümberklassifitseerimine valitsussektorist avalikku sektorisse Jääk seisuga 31.12.2018 Saadud Ümberklassifitseerimine Laenukulu amortisatsioon Tasaarveldamine laenunõuetega (vt lisa a17) Tagasi makstud Ümberklassifitseerimine valitsussektorisse Jääk seisuga 31.12.2019 Intressikulu 2018 (vt lisa c24) Keskmine intressimäär Intressikulu 2019 (vt lisa c24) Keskmine intressimäär Laenud Kapitalirent Kokku 264,2 0,0 -70,1 1 609,8 181,8 -128,8 179,2 3,8 -18,7 2 053,2 185,6 -217,6 0,0 0,5 0,0 0,5 194,1 204,2 0,0 -0,1 0,0 -150,2 0,0 248,0 -2,2 1,0% -1,7 0,7% 1 663,3 376,2 2,5 0,0 -2,7 -179,5 106,3 1 966,1 -4,5 0,3% -6,0 0,4% 164,3 4,6 -2,5 0,0 0,0 -20,8 0,0 145,6 -10,3 6,0% -9,6 5,6% 2 021,7 585,0 0,0 -0,1 -2,7 -350,5 106,3 2 359,7 -17,0 0,8% -17,3 0,8% Informatsioon laenutagatisteks seatud tagatiste, panditud varade ja kapitalirendi tingimustel renditud varade kohta vt lisa c27, c7, c8. 247 Lisa c15 Saadud ja antud toetused mln eurot A. Saadud toetused A.1. Avalik sektor Euroopa Liidu fondidest Muu välisabi Kodumaised toetused Saadud toetused kokku 421,8 10,0 0,2 432,0 83,9 21,2 1,2 106,3 852,3 41,6 19,4 913,3 542,6 5,1 0,8 548,5 138,7 15,2 2,0 155,9 885,2 59,4 33,3 977,9 452,5 8,1 0,6 461,2 Laekunud ettemaksed (vt lisa a15) Jääk seisuga 31.12.2019 Nõuded (vt lisa a3) Laekunud ettemaksed (vt lisa a15) Arvestatud tulu 2019 Jääk seisuga 31.12.2018 Nõuded (vt lisa a3) Arvestatud tulu 2018 Laekunud ettemaksed (vt lisa a15) Nõuded (vt lisa a3) Jääk seisuga 31.12.2017 250,1 25,4 1,9 277,4 Saadud toetuste tulu tegevusala järgi Põllumajandus Transport Muu majandus Haridus Elamu- ja kommunaalmajandus Keskkonnakaitse Üldised valitsussektori teenused Tervishoid Sotsiaalne kaitse Vaba aeg, kultuur, religioon Riigikaitse Avalik kord ja julgeolek Saadud toetused kokku 16,0 2,6 16,3 81,1 0,1 20,0 38,8 1,5 39,7 9,2 2,3 5,8 233,4 194,8 0,0 5,0 19,9 0,0 1,4 8,1 1,7 2,5 0,0 0,0 0,4 233,8 14,8 70,2 95,5 70,2 19,8 24,2 14,8 16,8 6,2 0,4 31,7 1,8 366,4 46,7 0,9 36,7 0,2 34,9 19,3 0,5 2,5 0,4 2,2 0,0 0,0 144,3 19,0 1,6 29,6 107,4 0,1 15,4 19,9 0,8 40,8 5,1 3,6 8,2 251,5 189,6 0,0 22,2 19,7 0,0 1,3 6,0 0,4 1,5 0,0 0,0 0,0 240,7 5,7 66,5 43,3 68,6 2,1 40,7 1,0 10,4 10,2 5,5 19,5 6,8 280,3 Tulu põhivara soetuse vahendamiseks Tulu põhivara soetuseks Tulu tegevuskulude vahendamiseks Tulu tegevuskuludeks Tulu põhivara soetuse vahendamiseks Tulu põhivara soetuseks 2018 Tulu tegevuskulude vahendamiseks Tulu tegevuskuludeks 2019 63,2 0,1 56,3 0,4 0,0 19,0 0,0 1,1 0,7 0,0 0,0 0,0 140,8 Aruandeperioodil nõuti seoses tingimuste rikkumisega tagasi 10,8 mln eurot välisabi (2018. a 13,3 mln eurot), sh 7,1 mln eurot väljapoole avalikku sektorit vahendatud välisabi (2018. a 7,5 mln eurot) (kajastatud tulu vähendusena). Vahendatud toetused summas 378,1 mln eurot (2018. a kokku 381,5 mln eurot) kajastavad saadud toetusi Euroopa Liidu fondidest ja muud välisabi, mida avalik sektor ei kasutanud oma tegevuskuludeks ega põhivara soetamiseks, vaid andis edasi kasusaajatele väljaspool avalikku sektorit (kajastatud ka antud toetustena, vt osa B). Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimisega (vt lisa c8). Lisaks on investeerimistegevuse rahavooge korrigeeritud põhivara sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksete suurenemisega 0,6 mln euro võrra (2018. a 1,5 mln eurot) ja nõuete suurenemisega 42,3 mln euro võrra (2018. a 85,9 mln eurot). 248 138,4 14,5 2,0 154,9 827,6 56,4 34,0 918,0 Laekunud ettemaksed (vt lisa a15) 541,2 4,3 0,9 546,4 Jääk seisuga 31.12.2019 Nõuded (vt lisa a3) 842,0 40,0 21,9 903,9 Laekunud ettemaksed (vt lisa a15) 83,7 19,7 1,2 104,6 9,8 0,1 430,9 Nõuded (vt lisa a3) 421,0 Jääk seisuga 31.12.2018 Arvestatud tulu 2018 Laekunud ettemaksed (vt lisa a15) Euroopa Liidu fondidest Muu välisabi Kodumaised toetused Saadud toetused kokku Nõuded (vt lisa a3) Jääk seisuga 31.12.2017 Arvestatud tulu 2019 A2. Valitsussektor 451,5 5,8 0,7 458,0 249,5 23,9 2,0 275,4 Saadud toetuste tulu tegevusala järgi Põllumajandus Transport Muu majandus Haridus Keskkonnakaitse Elamu- ja kommunaalmajandus Sotsiaalne kaitse Tervishoid Vaba aeg, kultuur, religioon Üldised valitsussektori teenused Riigikaitse Avalik kord ja julgeolek Saadud toetused kokku 15,9 2,3 15,1 81,3 17,2 0,1 39,7 3,2 7,3 38,6 2,3 5,8 228,8 194,9 0,0 4,3 20,0 4,1 0,0 2,5 0,0 1,7 8,3 0,0 0,4 236,2 61,5 68,2 76,5 70,4 43,5 55,6 6,6 19,3 2,6 15,3 31,7 1,8 453,0 47,4 16,1 37,6 0,2 40,8 36,7 0,4 2,5 2,2 0,5 0,0 0,0 184,4 18,2 1,6 27,1 107,5 12,9 0,1 40,7 1,2 4,5 19,8 3,6 8,2 245,4 190,4 0,0 21,1 19,7 3,6 0,0 1,6 0,0 0,4 6,2 0,0 0,0 243,0 5,7 56,3 38,2 68,6 29,1 1,9 10,2 10,4 5,5 1,0 19,5 6,8 253,2 Tulu põhivara soetuse vahendamiseks Tulu põhivara soetuseks Tulu tegevuskulude vahendamiseks Tulu tegevuskuludeks Tulu põhivara soetuse vahendamiseks Tulu põhivara soetuseks 2018 Tulu tegevuskulude vahendamiseks Tulu tegevuskuludeks 2019 63,2 10,1 56,3 0,4 30,5 0,0 0,7 1,1 0,0 0,0 0,0 0,0 162,3 Vahendamiseks saadud tulu 420,6 mln eurot (2018. a 405,3 mln eurot) kajastab saadud toetusi Euroopa Liidu fondidest ja muud välisabi ning saastekvootide müügist saadud tulu, mida valitsussektoris ei kasutatud oma tegevuskuludeks ega põhivara soetamiseks, vaid anti edasi kasusaajatele väljaspool valitsussektorit (kajastatud ka antud sihtfinantseerimisena, vt osa B). Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimisega (vt lisa c8). Lisaks on investeerimistegevuse rahavooge korrigeeritud põhivara sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksete suurenemisega 0,6 mln euro võrra (2018. a 1,8 mln eurot) ja nõuete suurenemisega 39,9 mln euro võrra (2018. a 86,2 mln eurot). B. Antud toetused Avalik sektor 2019 2018 -1 821,0 -1 745,3 -167,4 -157,6 -176,5 -155,8 -269,2 -245,4 -64,7 -64,3 -18,4 -15,4 -606,9 -557,0 -26,1 -26,2 -21,4 -19,2 -78,0 -77,4 -276,2 -185,4 -54,9 -52,5 Pensionid Ajutise töövõimetuse hüvitised Ravimite ja meditsiiniliste abivahendite hüvitamine Muud ravikindlustustoetused Töötuskindlustustoetused Koondamishüvitised Peretoetused Toimetulekutoetus Toetused töötutele Toetused puudega inimestele Töövõimetoetused Õppetoetused 249 Valitsussektor 2019 2018 -1 821,0 -1 745,3 -167,4 -157,6 -176,5 -155,8 -275,1 -251,8 -64,7 -64,3 -18,4 -15,4 -606,9 -557,0 -26,1 -26,2 -21,4 -19,2 -78,0 -77,4 -276,2 -185,4 -54,9 -52,5 Avalik sektor 2019 2018 -192,1 -162,9 -19,6 -33,0 -43,8 -43,0 -774,6 -772,3 -177,2 -186,1 -4 788,0 -4 498,8 Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks ja kogumispension Avaliku sektori pensionieraldiste moodustamine Muud sotsiaaltoetused Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Kokku antud toetused Valitsussektor 2019 2018 -192,1 -162,9 -19,6 -33,0 -43,5 -42,9 -803,7 -823,5 -255,6 -234,2 -4 901,1 -4 604,4 Rahavoogude aruandes on põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimist korrigeeritud mitterahalise sihtfinantseerimisega (vt lisa c8). Lisaks on arvestatud põhivara soetuseks antavate sihtfinantseerimise kohustiste vähenemisega avalikus sektoris 7,3 mln euro võrra (2018. a suurenemine 21,4 mln eurot) ja valitsussektoris suurenemisega 0,1 mln euro võrra (2018. a 20,9 mln eurot), samuti tehtud ettemaksete suurenemisega avalikus sektoris 2,6 mln euro võrra (2018. a vähenemine 0,1 mln eurot) ja valitsussektoris ettemaksete suurenemisega 6,1 mln euro võrra (2018. a 21,0 mln eurot). Tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks antud toetused tegevusala järgi Avalik sektor Valitsussektor 2019 2018 2019 Põllumajandus Transport Muu majandus Haridus Keskkonnakaitse Elamu- ja kommunaalmajandus Sotsiaalne kaitse Tervishoid Vaba aeg, kultuur, religioon Üldised valitsussektori teenused Riigikaitse Avalik kord ja julgeolek Kokku antud toetused 2018 Tegevuskuludeks -233,7 -44,5 -18,4 -55,2 -8,4 Põhivara soetuseks -55,5 -1,4 -47,2 -0,6 -20,0 Tegevuskuludeks -229,9 -40,2 -30,2 -83,0 -7,6 -2,9 -21,2 -3,9 -37,6 -1,1 -2,5 -2,4 -17,9 -2,9 -1,9 -1,2 -1,2 -3,8 -21,3 -3,9 -41,7 -1,1 -2,5 -3,1 -18,0 -2,9 -5,3 -1,2 -1,3 -107,0 -9,6 -92,9 -11,5 -109,0 -11,4 -95,1 -12,4 -265,9 -7,7 -1,4 -0,1 -254,0 -7,7 -1,0 0,0 -265,5 -7,7 -1,5 -0,1 -253,5 -7,7 -1,0 0,0 -5,8 -0,2 -3,6 -9,6 -5,8 -0,2 -3,6 -9,6 -774,6 -177,2 -772,3 -186,1 -803,7 -255,6 -823,5 -234,2 Põhivara soetuseks -75,0 -0,1 -64,2 -0,5 -19,9 Tegevuskuludeks -233,7 -60,7 -20,4 -57,3 -14,6 Põhivara soetuseks -56,4 -31,3 -51,4 -3,4 -54,6 Tegevuskuludeks -231,0 -80,1 -31,6 -85,7 -11,2 Põhivara soetuseks -75,0 -15,7 -67,5 -0,5 -44,7 Mitteresidentidele antud toetused, sh liikmemaksud, moodustasid avalikus sektoris 286,2 mln euro (2018. a 271,9 mln eurot), sellest üldiste valitsussektori teenuste tegevusalal 254,0 mln eurot (2018. a 233,6 mln eurot). Mitteresidentidele antud toetused, sh liikmemaksud, moodustasid valitsussektoris 284,9 mln euro (2018. a 270,6 mln eurot), sellest üldiste valitsussektori teenuste tegevusalal 253,2 mln eurot (2018. a 232,9 mln eurot). Lisa c16 Reservid mln eurot Jääk seisuga 31.12.2017 Stabiliseerimisreserv (vt lisa a20) Riigi muud reservid (vt lisa a20) Kohalike omavalitsuste reservid Haigekassa reservkapital ja riskireserv Töötukassa reservkapital MoodustaJääk seisuga mine/ vähen31.12.2018 damine 412,2 25,0 0,6 89,1 72,8 -0,7 4,6 0,0 5,3 7,9 250 411,5 29,6 0,6 94,4 80,7 MoodustaJääk seisuga mine/ vähen31.12.2019 damine 2,9 4,4 -0,2 12,9 5,9 414,4 34,0 0,4 107,3 86,6 Jääk seisuga 31.12.2017 Valitsussektori reservid kokku Eesti Panga reservkapital Avaliku sektori reservid kokku MoodustaJääk seisuga mine/ vähen31.12.2018 damine 599,7 460,5 1 060,2 17,1 3,2 20,3 MoodustaJääk seisuga mine/ vähen31.12.2019 damine 616,8 463,7 1 080,5 25,9 10,4 36,3 642,7 474,1 1 116,8 Haigekassa reservkapitali suurus peab olema vähemalt 6% eelarve mahust ja riskireserv vähemalt 2% ravikindlustuse eelarve mahust. Töötukassa reservkapital peab olema vähemalt 10% varade mahust. Eesti Panga seaduse alusel suunatakse reservkapitali suurendamiseks igal aastal vähemalt 25% aastakasumist. Lisa c17 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed mln eurot Avalik sektor Sotsiaalmaks ja sotsiaalkindlustusmaksed Sotsiaalmaks pensionikindlustuseks Sotsiaalmaks ravikindlustuseks Töötuskindlustusmaksed Kogumispensioni maksed Maksud kaupadelt ja teenustelt Käibemaks Aktsiisimaks Alkoholilt Tubakalt Kütuselt Elektrilt Muud aktsiisimaksud Hasartmängumaks Parkimistasud Reklaamimaks Teede ja tänavate sulgemise maks Müügimaks Tulumaks Füüsilise isiku tulumaks Juriidilise isiku tulumaks Omandimaksud Maamaks Raskeveokimaks Tollimaks Maksud kokku Valitsussektor Kulu edasi-suunamisest (vt lisa c23) 2018 Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks arvamisest (vt lisa c23) 2019 2018 2019 2018 2019 2019 2018 3 732,3 3 414,8 3 732,3 3 414,8 -470,5 -426,4 -1,1 -9,8 2 017,6 1 334,6 209,1 171,0 3 224,2 2 096,5 1 092,8 225,5 230,5 633,5 3,0 0,3 18,5 8,3 6,5 1,6 0,0 1 998,6 1 536,8 461,8 52,2 47,0 5,2 51,7 9 059,0 1 847,2 1 221,7 190,7 155,2 2 983,9 1 975,0 975,4 232,0 199,6 538,1 5,5 0,2 17,7 8,0 6,2 1,6 0,0 1 814,3 1 337,6 476,7 50,5 45,2 5,3 42,9 8 306,4 2 017,6 1 334,6 209,1 171,0 3 274,9 2 100,7 1 128,3 225,5 230,5 638,1 33,9 0,3 29,5 8,3 6,5 1,6 0,0 2 039,0 1 536,8 502,2 61,2 55,9 5,3 51,8 9 159,2 1 847,2 1 221,7 190,7 155,2 3 034,6 1 978,6 1 012,5 232,0 199,6 543,4 37,3 0,2 27,7 8,0 6,2 1,6 0,0 1 858,6 1 337,6 521,0 59,7 54,3 5,4 43,1 8 410,8 -299,8 0,0 0,0 -170,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -41,3 -511,8 -271,6 0,0 0,0 -154,8 -1,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -1,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -33,9 -461,3 -0,7 -0,4 0,0 0,0 2,1 1,5 0,6 -0,1 0,7 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 2,3 0,8 1,5 -0,1 -0,1 0,0 0,0 3,2 -5,4 -3,5 -0,5 -0,4 -25,8 -23,8 -1,9 0,0 -1,9 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 -0,1 0,0 -9,8 -3,1 -6,7 -0,1 -0,1 0,0 0,0 -45,5 Sotsiaalkindlustusmaksed suunatakse edasi kogumispensioni fondidesse, hasartmängumaks Punasele Ristile ja tollimaks Euroopa Komisjonile. Lisa c18 251 Kaupade ja teenuste müük mln eurot Avalik sektor 2019 Riigilõivud 2018 86,4 2 472,8 713,6 357,2 227,7 176,5 57,0 103,0 96,1 74,6 70,9 60,2 49,8 38,5 20,4 146,1 27,8 253,4 2 559,2 Tulu majandustegevusest Tulu elektrienergia müügist Tulu transporditeenustelt Tulu põllu- ja metsamajandusest Tulu kaevandamisest, töötlevast tööstusest ja ehitusest Tulu soojusenergia müügist Tulu haridusalasest tegevusest Tulu sideteenustelt Üür ja rent Tulu tervishoiust Tulu vee- ja kanalisatsiooniteenustest Tulu kultuuri- ja kunstialasest tegevusest Tulu sotsiaalabialasest tegevusest Tulu spordi- ja puhkealasest tegevusest Saastekvootide müük Õiguste müük Muu toodete ja teenuste müük Kokku kaupade ja teenuste müük Valitsussektor 83,8 2 305,7 670,2 355,7 217,5 141,2 62,9 94,2 84,2 65,3 65,6 58,5 45,5 36,5 23,3 141,1 18,0 226,0 2 389,5 2019 86,9 595,4 4,8 41,3 7,2 0,2 3,8 104,9 0,5 30,6 60,0 1,4 48,5 38,5 14,7 143,0 19,0 77,0 682,3 2018 84,4 535,7 5,0 27,1 6,9 0,2 4,2 96,0 0,6 28,4 55,3 1,5 44,0 36,5 13,1 140,9 9,4 66,6 620,1 Lisa c19 Muud tulud mln eurot Avalik sektor 2019 Kasum/kahjum põhivara müügist (vt lisa c7,c8,c11) 40,5 20,7 9,4 19,0 27,1 17,0 11,0 8,5 49,8 48,7 251,7 Intressitulu maksuvõlgadelt Kohtuotsustest tulenevad hüvitised Trahvid Tulu loodusressursside kasutada andmisest Saastetasud Kasum/kahjum varude müügist Laekumised nõudeõiguse alusel Kasum saastekvootide müügist Muud tulud Muud tulud kokku Valitsussektor 2018 34,8 17,3 11,8 21,2 26,5 16,6 7,6 82,2 0,0 54,3 272,3 2019 33,7 20,8 9,4 18,3 50,8 39,4 6,2 8,5 0,0 32,0 219,1 2018 25,0 17,3 11,8 20,4 54,9 54,6 4,1 82,2 0,0 32,4 302,7 2018. a saadi laekumised nõudeõiguse alusel Versobank ASilt (likvideerimisel) seoses panga tegevusloa kehtetuks tunnistamisega ja hoiuste hüvitamisega Tagatisfondi kaudu. Hoiuste hüvitisi määrati 90,7 mln euro eest (kajastatud 2018. a muude kuludena). Versobank likvideerimismenetluses laekus sellest tagasi 82,2 mln eurot, ülejäänud osa laekus 2019. aastal. 252 Lisa c20 Tööjõukulud mln eurot Avalik sektor 2019 Töötasukulud Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud Ametnikud Nõukogude ja juhatuste liikmed Töötajad Põhikohaga töötajate töötasu kokku Ajutiste ja koosseisuväliste töötajate töötasu Eripensionid ja pensionisuurendused (vt lisa a23) Töötasukulud kokku Keskmine töötajate arv (inimest taandatuna täistööajale) Valitavad ja ametisse nimetatavad isikud Ametnikud Nõukogude ja juhatuste liikmed Töötajad Keskmine töötajate arv kokku Muud tööjõukulud Erisoodustused Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse Muud tööjõukulud kokku Tööjõukulud kokku Valitsussektor 2018 2019 2018 -29,5 -433,7 -26,4 -1 953,0 -2 442,6 -63,5 -77,5 -2 583,6 -27,5 -401,1 -24,8 -1 781,4 -2 234,8 -59,9 -72,5 -2 367,2 -29,5 -433,7 -12,9 -1 639,6 -2 115,7 -58,2 -77,5 -2 251,4 -27,5 -401,1 -11,6 -1 476,4 -1 916,6 -54,1 -72,5 -2 043,2 543 546 19 384 519 111 776 132 225 543 19 430 300 96 673 116 946 546 19 384 268 95 981 116 179 -13,8 -775,3 20,1 -769,0 -3 136,2 -10,9 -734,0 4,4 -740,5 -2 991,9 -9,8 -665,4 2,9 -672,3 -2 715,5 19 430 560 111 799 132 332 -14,7 -845,0 18,5 -841,2 -3 424,8 Tööjõukulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas c25. Lisa c21 Majandamiskulud mln eurot Avalik sektor 2019 Tootmiskulud Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud Rajatiste majandamiskulud Meditsiinitarbed ja -teenused Sõidukite majandamiskulud Administreerimiskulud Töömasinate, seadmete ja inventari majandamiskulud Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud Lähetuskulud Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud Toiduained ja toitlustusteenused Sotsiaalteenused Õppevahendite ja koolituse kulud Kaitseotstarbeline varustus ja materjalid Transporditeenused Uurimis- ja arendustööd 253 -530,4 -288,7 -213,1 -202,3 -218,1 -113,6 -108,7 -122,2 -64,6 -97,0 -70,4 -87,3 -61,0 -142,3 -44,1 -19,9 Valitsussektor 2018 -340,2 -275,2 -186,2 -191,7 -224,5 -113,3 -110,4 -115,1 -63,2 -91,0 -67,7 -88,3 -58,6 -83,4 -38,8 -13,3 2019 -2,7 -305,3 -177,9 -199,3 -95,5 -94,3 -80,1 -99,9 -60,6 -89,0 -68,6 -89,0 -61,8 -142,4 -37,6 -18,7 2018 -3,0 -290,4 -157,5 -188,9 -86,0 -92,9 -76,3 -96,1 -59,3 -82,6 -65,9 -89,7 -59,3 -83,5 -33,0 -13,0 Personali koolituskulud Eri- ja vormiriietus Muud mitmesugused majanduskulud Kokku majandamiskulud -31,7 -11,7 -56,0 -2 483,1 -28,9 -9,9 -54,3 -2 154,0 -25,6 -10,7 -47,3 -1 706,3 -22,9 -8,9 -44,2 -1 553,4 Majandamiskulud tegevusalade lõikes on esitatud lisas c25. Lisa c22 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus mln eurot Avalik sektor 2019 Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (vt lisa c7) Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa c8) Immateriaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa c9) Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus kokku Valitsussektor 2018 -7,9 -902,9 -52,3 -963,1 -7,4 -845,6 -45,4 -898,4 2019 -5,2 -551,6 -39,6 -596,4 2018 -4,4 -536,1 -34,6 -575,1 Amortisatsioon ja väärtuse muutus tegevusalade lõikes on esitatud lisas c25. Lisa c23 Muud kulud mln eurot Avalik sektor 2019 Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud maksu-, lõivu- ja trahvinõuetest Maksunõuded (vt lisa c17) Intressinõuded maksuvõlgadelt Kohtuotsuse alusel välja mõistetud nõuded Trahvinõuded Muud nõuded Kulu maksude, lõivude ja trahvide edasisuunamisest Maksutulude edasiandmine (vt lisa c17) Taastuvenergia statistiliste ülekannete tasu edasiandmine Lõivude edasiandmine Muud kulud Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud laenunõuetest Kulu ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud muudest nõuetest Riigisaladusega seotud kulud Saastekvootide kulu Varude allahindlus Hüvitised Versobank AS (likvideerimisel) hoiustajatele Muud kulud 254 2018 Valitsussektor 2019 2018 -7,6 -53,9 -7,6 -53,9 3,2 -10,7 -0,3 0,2 0,0 -521,4 -511,8 -8,3 -1,3 -161,0 -2,7 -9,1 -82,4 -69,3 15,8 0,0 -13,3 -45,5 -5,3 -0,3 -2,7 -0,1 -462,4 -461,3 0,0 -1,1 -261,1 -3,7 -6,6 -62,7 -81,2 -5,0 -90,7 -11,2 3,2 -10,7 -0,3 0,2 0,0 -521,4 -511,8 -8,3 -1,3 -74,4 -2,7 -6,9 -82,4 0,0 15,9 0,0 1,7 -45,5 -5,3 -0,3 -2,7 -0,1 -462,4 -461,3 0,0 -1,1 -167,2 0,3 -5,3 -63,1 0,0 -4,6 -90,7 -3,8 Lisa c24 Finantstulud ja –kulud mln eurot Avalik sektor 2019 Tulem osalustelt (vt lisa c6) 2018 8,3 9,6 -1,3 0,0 0,0 -248,8 -58,3 2,2 0,0 -105,1 -87,6 165,7 2,4 111,1 30,4 7,1 6,8 7,9 3,8 0,0 1,9 1,5 0,4 -3,6 Kapitaliosaluse meetodil Kasum/kahjum müügist ja likvideerimisest Dividenditulu Allahindlused ja allahindluste tühistamised Intressikulu Laenukohustustelt (vt lisa c14) Kapitaliseeritud intressikulud Tuletisinstrumentidelt Diskonteeritud kohustustelt Muudelt kohustustelt Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt Intressitulu rahalt ja selle ekvivalentidelt (vt lisa c2) Intressitulu võlakirjadelt (vt lisa c3) Eesti Panga intressitulu eurosüsteemisisestelt saldodelt Kasum aktsiate ja osade müügist ja ümberhindlusest Eesti Panga rahatulu puhastulem Muud tulud hoiustelt ja väärtpaberitelt Muud finantstulud Tulu Eesti Panga kasumist Intressitulu laenudelt Intressitulu diskonteeritud nõuetelt Muud finantstulud Muud finantskulud Valitsussektor 2019 15,2 15,2 0,0 0,0 0,0 -185,2 -65,7 13,4 -0,4 -95,2 -37,3 74,5 1,9 -13,2 27,2 38,9 7,4 12,3 3,0 0,0 1,2 1,3 0,5 -1,5 2018 -266,0 0,0 0,0 182,0 -448,0 -121,5 -17,3 0,0 0,1 -103,6 -0,7 4,8 -0,6 -0,2 0,0 4,9 0,0 0,7 7,5 3,5 2,3 1,6 0,1 -0,1 141,6 0,0 2,6 181,5 -42,5 -111,0 -17,0 0,0 0,0 -94,0 0,0 23,2 -0,5 -2,2 0,0 25,2 0,0 0,7 3,8 1,1 0,6 1,6 0,5 -0,7 Avaliku sektori kirjel Intressitulu võlakirjadelt kajastub muuhulgas Eesti Panga intressitulu mitmesugustelt väärtpaberitelt, tuletistehingutelt ja eurosüsteemi-sisestelt saldodelt 110,7 mln eurot (2018. a -11,8 mln eurot). Lisa c25 Kulud tegevusalade lõikes mln eurot A. Avalik sektor Kokku 259,8 133,3 63,1 138,4 594,6 Riigikaitse 140,3 218,6 66,3 41,8 467,0 124,6 158,7 66,3 31,0 380,6 Avalik kord ja julgeolek 299,1 71,3 20,5 40,3 431,2 276,3 76,5 21,4 31,5 405,7 Majandus 563,4 1 038,6 527,9 128,7 2 258,6 529,9 827,1 476,0 147,6 1 980,6 51,9 94,6 21,3 1,0 168,8 48,8 77,9 19,8 1,0 147,5 Keskkonnakaitse 255 Amortisatsioon ja väärtuse muutus 578,9 Majandamiskulud 93,0 Tööjõukulud 67,0 Kokku 138,6 Amortisatsioon ja väärtuse muutus 280,3 Majandamiskulud Üldised valitsussektori teenused Tööjõukulud Muud kulud 2018 Muud kulud 2019 Elamu- ja kommunaalmajandus Kokku Muud kulud Amortisatsioon ja väärtuse muutus Majandamiskulud Tööjõukulud Kokku 2018 Muud kulud Amortisatsioon ja väärtuse muutus Majandamiskulud Tööjõukulud 2019 39,6 55,3 50,7 0,7 146,3 35,6 51,3 46,2 1,5 134,6 Tervishoid 553,0 275,6 48,3 1,0 877,9 498,0 275,5 43,2 1,4 818,1 Vaba aeg, kultuur, religioon 197,3 159,5 42,1 0,9 399,8 182,6 150,3 44,0 0,3 377,2 1 081,7 300,2 106,6 1,6 1 490,1 983,9 291,3 106,4 1,1 1 382,7 218,2 130,8 12,4 104,4 465,8 196,7 112,1 12,0 94,0 414,8 3 424,8 2 483,1 963,1 413,4 7 284,4 3 136,2 2 154,0 898,4 447,8 6 636,4 Haridus Sotsiaalne kaitse Kulud kokku Valitsussektor Kokku Muud kulud Majandamiskulud Tööjõukulud Kokku 2018 Muud kulud Amortisatsioon ja väärtuse muutus Majandamiskulud Tööjõukulud 2019 Amortisatsioon ja väärtuse muutus B. Üldised valitsussektori teenused 265,3 147,1 65,1 6,3 483,8 245,9 142,4 61,3 101,3 550,9 Riigikaitse 140,3 224,7 66,3 41,8 473,1 124,6 164,8 66,3 31,2 386,9 Avalik kord ja julgeolek 299,1 73,0 20,5 40,3 432,9 276,3 77,9 21,4 31,7 407,3 Majandus 203,0 257,9 213,9 -0,4 674,4 178,6 219,5 201,7 17,3 617,1 Keskkonnakaitse 38,1 89,7 10,3 0,0 138,1 36,0 75,9 8,4 0,4 120,7 Elamu- ja kommunaalmajandus 13,9 46,4 12,9 0,2 73,4 11,3 43,7 12,3 0,4 67,7 Tervishoid 543,8 281,8 48,2 1,0 874,8 488,6 280,3 43,0 1,3 813,2 Vaba aeg, kultuur, religioon 189,5 128,3 40,5 0,9 359,2 174,6 120,6 42,7 0,3 338,2 1 080,7 321,3 106,3 1,5 1 509,8 982,9 311,5 106,0 1,1 1 401,5 218,2 136,1 12,4 104,4 471,1 196,7 116,8 12,0 93,9 419,4 2 991,9 1 706,3 596,4 196,0 5 490,6 2 715,5 1 553,4 575,1 278,9 5 122,9 Haridus Sotsiaalne kaitse Kulud kokku Muudes kuludes kajastuvad muud tegevuskulud, intressikulu ja muud finantskulud. Tööjõukulusid mõjutav avaliku teenistuse pensionieraldiste muutus kajastub sotsiaalse kaitse tegevusalal (vt lisa a23). Lisa c26 Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega mln eurot A. Nõuded ja kohustised teiste avaliku sektori ja sidusüksustega Avalik sektor Valitsussektor 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2017 Varad Käibevara 6,2 6,1 7,1 6,8 256 4,6 4,4 132,2 82,6 191,8 94,2 175,3 78,8 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded Muud nõuded ja ettemaksed Põhivara Muud nõuded ja ettemaksed Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad tarnijatele Saadud maksude, lõivude, trahvide ettemaksed Muud kohustised ja saadud ettemaksed Laenukohustused Pikaajalised kohustised Muud kohustised ja saadud ettemaksed Laenukohustused B. 2,5 3,6 0,1 0,1 3,5 3,2 2,5 2,4 4,4 0,3 0,3 4,0 3,7 2,7 3,2 1,2 0,2 0,2 4,5 4,1 3,1 48,6 34,0 49,6 49,6 143,7 47,7 18,5 60,8 33,4 97,6 97,6 59,5 55,9 16,7 66,9 11,9 96,5 96,5 49,0 45,3 15,4 0,2 0,1 0,1 8,6 7,9 4,2 0,5 0,9 0,9 13,8 31,0 25,4 0,0 0,3 0,0 0,3 0,0 0,4 6,8 96,0 0,3 3,6 0,3 3,7 0,3 0,3 0,4 0,3 0,4 0,2 0,0 0,0 0,0 95,7 3,2 3,5 Tulud ja kulud teistelt avaliku sektori ja sidusüksustelt Avalik sektor 2019 2018 17,9 Tegevustulud Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed Kaupade ja teenuste müük Saadud toetused Muud tulud Tegevuskulud Antud toetused Tööjõukulud Majandamiskulud Muud tegevuskulud Tegevustulem Finantstulud ja -kulud Tulem osalustelt Muud finantstulud ja -kulud Aruandeperioodi tulem Valitsussektor 2019 15,6 3,7 9,1 0,2 2,6 -22,9 -6,0 0,0 -16,8 -0,1 -7,3 15,2 15,2 0,0 7,9 5,5 8,8 0,3 3,3 -26,5 -7,3 0,0 -18,7 -0,5 -8,6 9,6 9,6 0,0 1,0 2018 170,0 105,8 10,4 1,6 52,2 -269,6 -123,6 -0,1 -145,5 -0,5 -99,6 -262,7 -265,2 2,5 -362,3 178,0 97,8 9,7 0,5 70,0 -250,3 -112,3 -0,1 -137,6 -0,4 -72,3 141,0 141,6 -0,6 68,7 Avaliku sektori aruandes kajastuvad avaliku sektori üksuste tehingud sidusüksustega (olulise mõju all olevad äriühingud ja sihtasutused). Valitsussektori aruandes kajastuvad valitsussektori üksuste tehingud tütarettevõtjatega, valitsussektorisse mittekuuluvate sihtasutuste ja mittetulundusühingutega, Riigimetsa Majandamise Keskusega ning olulise mõju all olevate äriühingute ja sihtasutustega. Lisa c27 Olulised tingimuslikud kohustised ja varad mln eurot Avalik sektor Tingimuslikud kohustised Tarnelepingud ja investeerimiskohustused Kohustused seoses osalustega rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides (sh vt lisa a30 A) Pankade poolt väljastatud õppelaenude jääk (vt lisa a6) Valitsussektor 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2019 31.12.2018 5 386,4 824,9 5 422,7 837,5 5 199,4 602,4 4 737,8 525,1 1 542,9 1 522,7 1 537,5 1 516,5 63,4 76,7 63,4 76,7 257 Avalik sektor Laenutagatiseks panditud põhivara (vt lisa c7, c8) Laenutagatiseks panditud käibevara Antud garantiid (sh vt lisa a30 B) Kohustised katkestamatutest kasutusrendilepingutest Toetuste andmise ja vahendamise kohustised (sõlmitud lepingute alusel) Kohtuasjadega seotud kohustised Muud tingimuslikud kohustised Tingimuslikud nõuded Nõuded katkestamatutest kasutusrendilepingutest Valitsussektor 31.12.2019 31.12.2018 31.12.2019 31.12.2018 309,5 22,2 1 896,5 321,5 22,3 1 966,8 121,1 0,0 1 896,5 144,5 0,0 1 813,1 231,5 297,9 219,9 221,9 277,3 201,6 436,7 313,4 209,9 8,3 458,2 458,2 168,0 7,7 483,5 483,5 207,1 114,8 27,4 27,4 119,0 7,6 55,0 55,0 Kasutusrendile antud ja kapitalirendile võetud varade bilansiline maksumus on esitatud lisades c7 ja c8. Lisa c28 Hilisemad sündmused Seoses 2020. a algusest leviva SARS-CoV-2 viirusega (COVID-19) (vt lisa a32) prognoosis Vabariigi Valitsus valitsussektori eelarvepositsiooni halvenemist võrreldes 2020. aastaks esialgu prognoosituga. Uuendatud prognoosi kohaselt hinnati 2020. aasta valitsussektori nominaalseks eelarvepuudujäägiks 1475 mln eurot ehk 5,7% SKP-st. Prognoos sai aluseks lisaeelarve koostamisele. Lisaeelarve seadusega heakskiidetud kriisileevendusmeetmed mõjutavad kõiki valitsussektori tasandeid, kuid enamus neist käib läbi riigieelarve (vt lisa a32). Riigieelarve kulusid kasvatavad erinevad toetused kohalikele omavalitsustele uuteks investeeringuteks, samuti meetmed kultuuri, spordi ja haridusasutuste toetuseks. Kulusid vähendab kohustusliku kogumispensioni maksete ajutine peatamine. Sotsiaalkindlustusfondide kulusid kasvatab 250 mln euro suurune Töötukassa tööturu toetusmeetmete pakett, samuti Haigekassa kulud haiguspäevade hüvitamiseks. Lisaks rakendatakse mitmeid laenu ja käendusmeetmeid läbi riigi sihtasutuste (KredEx ja Maaelu Edendamise SA) ning toetusskeeme läbi Ettevõtluse Arendamise SA. Positsiooniarvestusse on lisatud ka Vabariigi Valitsuse reservi suurendamine 149,5 mln euro võrra ja sihtotstarbelise reservi suurendamine COVID-19 kulude katteks 80,3 mln euro võrra. Meetmete mõju 2020. a eelarvepositsioonile mln eurot 2020. a kevadine prognoos Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioonile Sh keskvalitsus Sh sotsiaalkindlustusfondid Sh Kohaliku omavalitsuse üksused Nominaalne positsioon, % SKP-st Struktuurne positsioon, % SKP-st Riigikassa rahavood Allikas: 2020. a lisaeelarve seletuskiri -1 475 -886 -550 -39 -5,7 -0,7 -1 672 Meetmete mõju -1 145 -1 099 -51 5 -4,4 -4,4 -2 103 2020. a kevadine progkoos koos meetmetega -2 620 -1 985 -601 -34 -10,1 -5,2 -3 775 Valitsussektori tulud ja kulud 2020. a esimesel neljal kuul võrreldes 2019. a esimese nelja kuu tulude ja kuludega mln eurot Valitussektor Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed Mittemaksulised tegevustulud Antud toetused 2020. a 4 kuud 2019. a 4 kuud 2 918,2 2 937,2 381,1 470,6 -1 889,7 -1 514,6 258 Muud tegevuskulud Finantstulud ja -kulud Tulem -1 886,7 11,4 -285,0 Allikas: saldoandmike infosüsteem 259 -1 836,2 1,2 58,2 Allkirjad majandusaasta aruandele Riigi 31.12.2019. aastal lõppenud majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest ning riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandest. Lisaks on esitatud täiendav informatsioon kohaliku omavalitsuse üksuste ning avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Riigi majandusaasta koondaruande on koostanud Rahandusministeerium ja auditeerinud Riigikontroll. Riigikontroll on auditi tulemusena koostanud kontrolliaruande riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruande kohta. Koos majandusaasta koondaruandega esitatakse Vabariigi Valitsusele Riigikontrolli kontrolliaruanne. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Martin Helme Tanel Kiik rahandusminister sotsiaalminister riigihalduse ministri ülesannetes 260 Märkused 1 Valitsussektorisse kuuluvad: keskvalitsus (kajastatakse riigieelarves), avalik-õiguslikud institutsioonid, riigi sihtasutused (nt haiglad), riigi äriühingud (nt RKAS), kohalikud omavalitsused, haigekassa, töötukassa. Avaliku sektori kuludeks on loetud tegevuskulud vähendatuna edasiantud ja ebatõenäoliselt laekuvaks loetud maksu-, lõivuja trahvitulude võrra, intressikulud ja muud finantskulud. 2 Valitsussektori tuludeks on loetud tegevustulud, tulem osalustelt, tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt ning muud finantstulud, miinus edasiantud ja ebatõenäoliselt laekuvaks loetud maksu-, lõivu-, trahvitulud. 3 4 Konsolideeritud kuludes on kõigi valitsussektori üksuste read rida-realt liidetud ning omavahelised saldod on elimineeritud. Muudatused riigieelarve vahendite kasutamisel on sätestatud riigieelarve seaduse § 56, riigieelarve seaduse muutmine on reguleeritud riigieelarve seaduse § 43-45. 5 Eelarvevahendite ülekantavus on sätestatud riigieelarve seaduse § 33, alates 2020. aastast riigieelarve seaduses §59 1. Peatükis käsitletud läbivalt töötajate arvuna aasta keskmist täistööajale taandatud töötajate arvu. Esitletud on auditeeritud numbreid. 6 7 Töötajate arvu suurenemine valitsussektoris tuleneb suuresti sektorite vahelisest liikumisest, valitsussektori alla on tulnud asutusi muust avalikust sektorist. 8 Töötajate arvu puhasmuutuse arvutamisel on maha arvestatud asutuste juriidilise vormi muudatused: Eesti Ajaloomuuseum muutus sihtasutuseks (enne oli hallatavate asutuste all). 9 Maaelu Edendamise SA liikus keskvalitsuse sihtasutuse alla, varasemalt oli muu avalik sektor, loodi sihtasutus SA Euroopa Kool. Töötajate arvu puhasmuutuse arvutamisel on maha arvestatud muudatused: TS Laevad (kuulus Tallinna Sadama alla) liikus keskvalitsuse sihtasutuste alla, varasemalt olid muu avalik sektori sihtasutus. 10 Välja arvatud valitavad ja ametisse nimetatavad ametnikud, siia kuuluvad Vabariigi President, Riigikogu liikmed, valitsusliikmed, õiguskantsler, riigikontrolör, kaitseväe juhataja, kohtunikud, linnapead, vallavanemad, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu esimehed, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu aseesimehed ja teised kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikmed. 12 Tööjõukulud koosnevad järgmistest osadest: kooseisuliste töötajate põhipalk, lisatasud, hüvitised, preemiad ja tulemustasud, puhkusetasud, tööjõukuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, erisoodustused, muude isikute töötasud, töötasud võlaõiguslike lepingute alusel. 11 14 Allikas: Eurostat. Hüvitisi töötajatele määratletakse kui rahalist või mitterahalist kogutasu, mida tööandja maksab töötajale viimase poolt arvestusperioodi jooksul tehtud töö eest. Hüvitised töötajatele koosnevad järgmistest osadest: kogupalk ja tööandjate sotsiaalmaksed. 14 http://www3.weforum.org/docs/WEF_TheGlobalCompetitivenessReport2019.pdf 15 raudteede kilomeetreid ruutkilomeetri kohta 16 allikas: The Global Competitiveness Report 2018, lk 213 17 2019. a andmed ei ole lõplikud. Need saabuvad juunis 2020. a. 18 Balti Uuringute Instituut. (2019). Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018. Tellija: Siseministeerium. https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Uuringud/Kodanikuyhiskond/2019_vabatahtlik_tegevus.pdf. TLÜ, IBS, Turu-uuringute AS. (2019). Kodanikuühiskonna arengukava vahehindamine. Uuringu algataja ja tellija esindaja: Siseministeerium. Link. https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Uuringud/Kodanikuyhiskond/2019_kodanikuuhiskonna_arengukava_mojude_vahehindamine.pdf. 20Andmed põhinevad majandusaasta aruannetel, mis esitatakse 30. juuniks möödunud majandusaasta kohta. Seega 2019. aasta tulemusi saab analüüsida sügisel 2020. Info esitatakse 2018. aasta kohta. 19 21 Andmed põhinevad konkreetsel valimil. 2016. a valimisse kuulus 121 organisatsiooni. 22 Allikas: www.haridussilm.ee. 23 Allikas: Saldoandmik, Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS), Statistikaamet 24 Allikas: Eurostat 25 Allikas: toetuse saajad, Innove 26 Allikas: Keskne sisseastumise infosüsteem (SAIS) Madala haridustasemega noorte osakaal leitakse Eesti tööjõu-uuringu andmete põhjal, mistõttu tuleks vaadata pigem suundumust kui üksikaastaid. 27 European Innovation Scoreboard 2017, https://interactivetool.eu/f/extensions/DGGROW4/EIS_2.html#a.; Eesti raport: https://ec.europa.eu/docsroom/documents/30676 28 https://ec.europa.eu/growth/industry/innovation/facts-figures/scoreboards_en 2017. a läbis summaarse innovatsiooniindeksi arvutamine põhjaliku uuenduskuuri. Nt eemaldati seni kehtinud 25 indikaatoriga tabelist kolm, uuendati/muudeti viit ning lisati viis (nt elukestev õpe, ettevõtete pakutav IKT (täiendus)koolitus oma 29 30 261 töötajatele jm). Innovatsiooni tulemustabeli hindamisparameetrid jagunevad nelja liiki põhinäitajaks ja kümneks innovatsioonitegevuse valdkonnaks, mis hõlmavad kokku 27 eri näitajat. Raamtingimused kajastavad innovatsiooni peamisi mootoreid, mis ei sõltu ettevõtte tegevusest, ja hõlmavad kolme innovatsioonitegevuse valdkonda: inimressursid, atraktiivsed teadusuuringusüsteemid ja innovatsioonisõbralik keskkond. Investeeringud kajastavad avaliku ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning hõlmavad kahte valdkonda: rahastamine ja toetus ning ettevõtte investeeringud. Innovatsioonitegevus kajastab innovatsioonitegevust ettevõtte tasandil ning hõlmab kolme innovatsioonitegevuse valdkonda: innovaatorid, sidemed ja intellektuaalomand. Mõju kajastab ettevõtete innovatsioonitegevuse mõju kahes innovatsioonitegevuse valdkonnas: mõju tööhõivele ja mõju müügile. 31 Allikas: Eurostat, Thomson Reuters Web of Science. 32 Allikas: Euroopa innovatsiooni tulemustabel (European Innovation Scoreboard). 33 Allikas: Eurostat 34 Allikas: www.haridussilm.ee Statistikaameti uuringu kohaselt Nt Eamets, R. jt (2014). Doktoriõppe tulemuslikkuse analüüs. Uuringu 2.4. lõppraport. Tartu: HTM, TÜ. http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/40958/TIPS_doktorioppe_tulemuslikkuse_loppraport.pdf?sequence=1, Mets ja Viia (2018). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele hariduses ja teaduses. Uuringu lühiaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda. http://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/11/OSKA-Hariduse-ja-teaduse-uuringuaruanne-2018.pdf 35 36 37 Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut, 2018 38 Laste liikumisuuring, TÜ Liikumislabor, 2015 39 Euroopa laste rasvumise seire, Tervise Arengu Instituut, 2015/16 Näiteks Poolas ja Tšehhis on see näitaja vastavalt 10,4% ja 9,7%, seevastu Śoomes 4,2%. Allikas: ESS Round 9: European Social Survey Round 9 Data (2018). Data file edition 1.1. NSD - Norwegian Centre for Research Data, Norway – Data Archive and distributor of ESS data for ESS ERIC. doi:10.21338/NSD-ESS9-2018. 40 ESS Round 2: European Social Survey Round 2 Data (2004). Data file edition 3.6. NSD - Norwegian Centre for Research Data, Norway – Data Archive and distributor of ESS data for ESS ERIC. doi:10.21338/NSD-ESS2-2004. 41 Kui palju räägitakse Eestis eesti keelt? https://blog.stat.ee/2017/03/13/kui-palju-raagitakse-eestis-eesti-keelt/ Kumer-Haukanõmm, K., Telve. K., - Eestlased maailmas, Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 Eesti rändeajastul, https://inimareng.ee/valjapoole-avatud-eesti/eestlased-maailmas/ 42 43 Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus, 1. osa – ülevaade uuringust ja tulemuste kokkuvõte https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/1._osa_sissejuhatus_ja_suntees_0.pdf 44 45 Krusell, S. (2017). Etnilised lõhed tööturul ja majanduskriisi mõjud. Sotsiaaltrendid 7, lk 36-52. 46 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 47 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030 48 Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 517 SE : Laurimäe, Merilen; Piirits, Magnus; Koppel, Kaupo; Melesk, Kirsti; Masso, Märt, 2019. Töötuskindlustuse põhimõtete analüüs vaesuse ennetamiseks ja tööturul osalemise toetamiseks. Poliitikauuringute Keskus Praxis https://www.sm.ee/sites/default/files/tootushuvitis30.05.2019.pdf 49 50 Analüüs on kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/tookeskkonna_vaimse_tervise_analuus_2019.pdf MARAC (Multi-Agency Risk Assessment Conference) - võrgustikupõhine mudel lähisuhtevägivalla juhtumite korraldamiseks Lähtume rahvusvahelistes juhistest, nt WHO „Psühholoogiline esmaabi: juhised abistajatele“ (2011) ja TENTS „Juhised psühhosotsiaalse abi osutamiseks pärast katastroofe ja suurõnnetusi“ (2008). 51 52 Ülevaade juhise eesmärkidest, sihtrühmadest ja laiemalt inimkaubanduse teemal 2019. aastal toimunust vt Sotsiaaltöö ajakirjast https://www.tai.ee/images/ST4_2019_44kuni49.pdf 53 OECD Regions at a Glance 2018, https://read.oecd-ilibrary.org/governance/oecd-regions-and-cities-at-a-glance2018_reg_cit_glance-2018-en#page1; OECD Regional Outlook 2016. 54 55 Haldusreformi mõjude ülevaated: https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/02/Ametikohtade-muutus-reform.pdf; https://omavalitsus.fin.ee/static/sites/5/2020/02/osavallad_ja_kogukonnakogud_ulevaade_12.2018.pdf Planeerimise roheline raamat eesti keelsena https://planeerimine.ee/static/sites/2/ruumilise-planeerimise-roheline-raamat.pdf 56 57 Link planeeringule tänase seisuga http://mereala.hendrikson.ee/ EAA alusel (Statistikaamet) ja II astme kohtutes oli kohtuasjade lahendamise jõudlus 2017. aastal positiivne, va tsiviilasjades Harju MK 98,2%, Pärnu MK 98,8%, Tallinna RK 93,3%; kriminaalmenetlusasjades Harju MK 99,1%, Pärnu MK 99,3%, Tallinna ja Tartu RK 98,0%; haldusasjades Tartu HK 95,0% ja Tartu RK 98,8%. Pikkade menetluste osakaal oli tsiviilasjades Harju MK 13,8%, Pärnu MK 9,3%, Tartu MK 8,7%, Viru MK 10,9%, Tallinna RK tsiviilkolleegiumis 0,8% ja Tartu RK 1,4%; üldmenetlusasjades oli Harju MK 12,9%; Pärnu MK 1,7%; Tartu MK 10,9%, Viru MK 15,8%; haldusasjades Tallinna HK 5,0% ja Tartu HK 5,8% ning Tallinna RK halduskolleegiumis 5,5% ja Tartu RK halduskolleegiumis 8,4%. 58 59I 262 60I ja II astme kohtutes oli kohtuasjade lahendamise jõudlus 2018. aastal positiivne, va tsiviilasjades Harju MK 99,3%, Pärnu MK 99,3%, Tartu MK 98,2% ja Tallinna RK 93,0%; kriminaalasjades Harju MK 98,0%, Tartu MK 98,6% ja Viru MK 98,8%; haldusasjades Tallinna HK 98,4%. Pikkade menetluste osakaal oli tsiviilasjades Harju MK 15,4%, Pärnu MK 10,5%, Tartu MK 9,4% ja Viru MK 11,2, Tallinna RK 0,5% ja Tartu RK 0,7%; üldmenetlusasjades Harju MK 14,2%, Pärnu MK 14,6%, Tartu MK 8,7% ja Viru MK 15,1%, Tartu RK 2,8%; haldusasjades Tallinna HK 10,7% ja Tartu HK 9,7%, Tallinna RK 1,3% ja Tartu RK 3,3%. 61Tsiviilasjad: Harju MK- 95,2%; Pärnu MK – 91,9%; TMK – 96,0; Viru MK – 97,0%; Tallinna RKK – 94,8%; Tartu RKK – 99,9; Kriminaalasjad: Harju MK- 100,7%; Pärnu MK – 101,3%; TMK – 97,9%; Viru MK – 101,3%; Tallinna RKK – 99,9%; Tartu RKK – 98,6%; Haldusasjad: Tallinna HK – 92,1%; Tartu HK – 96,8%; Tallinna RKK – 109,7%; Tartu RKK – 94,7%. Uuringut on tehtud alates 2004. aastast, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga. Aastatel 2004–2008 oli kuritegevus esimese kolme probleemi hulgas. 62 Justiitsministeerium. Kuritegevus Eestis 2019. Kättesaadav internetis aadressil https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevuse-statistika/ 64 Elanike kaasatus siseturvalisuse tagamisse näitab, kui suur osakaal vastanutest on viimase 12 kuu jooksul osa võtnud ühest või mitmest järgmisest tegevusest: turvalisusega seotud õppused või kursused; naabrivalve tegevus; infopäevad või koosolekud turvalisuse teemal; turvalisuse parendamise talgud (õnnetuse tagajärgede likvideerimine, keskkonna turvalisemaks tegemine); abipolitseinike töö; vabatahtlike päästjate töö; muud üritused või ettevõtmised, mille raames on jagatud infot turvalisuse teemal. 63 „Siseturvalisuse arengukavas 2015–2020“ seiratakse vigastussurmadest all liikluses, tulekahjus ja uimasti üledoosi ning tapmiste ja mõrvade tagajärjel hukkunuid, samuti vees uppunuid. Need esialgsed andmed esitasid ametid jaanuari keskel. Andmeid täpsustatakse 2020. aasta jooksul. 65 66 Justiitsministeerium. 67 PPA õiguskorra aastaülevaade. 68 Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring (järgmine uuring viiakse läbi 2020. aastal). UTV on vähemalt kaheistmeline (kõrvuti) mitmeotstarbeline maastikusõiduk, mille juhtimiseks kasutatakse rooli. Inglise keeles utility terrain vehicle. 69 Põhja-Balti regiooni koostööformaat. Euroopa Liidu alase info vahetamiseks ja liikmesriikide parlamentide koostöö toetamiseks loodud platvorm http://www.ipex.eu 72 Detailne menetlusstatistika 2019. aasta ja eelnevate aastate kohta kolleegiumide lõikes on kättesaadav Riigikohtu veebilehel: https://www.riigikohus.ee/et/riigikohus/statistika.https://www.riigikohus.ee/et/riigikohus/statistika. 73 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on algtasemeks 22,6% (2019. aasta kevadel fikseeritud 2017. aasta tase). Statistikaamet korrigeeris vahepeal arvutusi ja selle kohaselt 2017 aasta korrigeeritud määr on 21,9%. 70 71 263