Tööversioon seisuga 22. aprill 2020. aastal Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................. 3 Strateegia eesmärgid ............................................................................................................................... 4 Strateegia üldpilt ...................................................................................................................................... 5 Etapid ja soovitud seisundid..................................................................................................................... 6 Etappide põhimõõdikud........................................................................................................................ 7 I etapp: nakkuspuhangu eskaleerumine (puhangu kontrolli alla saamine) ........................................... 9 II etapp: nakkuspuhangu stabiliseerumine (piirangute sammhaaval vähendamine) .......................... 11 III etapp: valmisolek järgmiseks puhanguks ....................................................................................... 13 Piirangutest loobumise kava .................................................................................................................. 15 Operatsiooniliinid ................................................................................................................................... 20 Strateegia elluviimise korraldus ............................................................................................................. 22 2 Sissejuhatus Riigikantselei esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks „COVID-19 levikust põhjustatud olukorrast väljumise strateegia“ (edaspidi strateegia). Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil 2020. aastal välja eriolukorra ning moodustas COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse (edaspidi viirus) levikuga seotud sündmuste ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegeleva valitsuskomisjoni (edaspidi valitsuskomisjon). 27. märtsil 2020. aastal moodustati valitsuskomisjoni töö toetamiseks planeerimisgrupp (edaspidi planeerimisgrupp), millele anti muu hulgas ülesanne koostada eriolukorrast väljumise strateegia, koordineerida selle elluviimist ja jälgida täitmist. Strateegia loob valdkondade ülese koordineeritud lähenemise raamistiku, et leevendada viiruse leviku tõkestamiseks välja kuulutatud eriolukorra ja sellele järgneva üleminekuperioodi mõjusid, võttes arvesse eri valdkondade vastastikust mõju. Strateegia keskendub riigisisese olukorra stabiliseerimisele ja taastamisele. Sellega ei muudeta Eesti julgeolekupoliitika alustes sätestatud eesmärke ning säilitatakse valmisolek käivitada riigi kaitsetegevuse kava. Strateegia elluviimisel lähtutakse kõige uuemast statistikast ning varem rakendatud meetmete mõjust, ja kestab kuni seatud eesmärkide saavutamiseni. 3 Strateegia eesmärgid Strateegia lähtub valitsuskomisjonile seatud ülesandest: ennetada ja lahendada viiruse levikust põhjustatud rahvatervise ja majanduse probleeme ning leevendada nende pikaajalist negatiivset sotsiaalmajanduslikku ja ühiskondlikku mõju. Strateegia eesmärgid lähtuvad Vabariigi Valitsuse kinnitatud kuuest eesmärgist viiruse levikuga seotud sündmuste ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamiseks 1 ning planeerimisgrupile ülesandeks pandud neljast valdkonnast2. Strateegial on neli eesmärki: 1. Tagada inimeste füüsiline ja vaimne tervis ehk pidurdada viiruse levik ja leevendada viiruse mõju tervishoiusüsteemile nii lühi- kui ka pikaajalises vaates. 2. Tagada inimeste toimetulek ja tavaellu naasmine ehk leevendada eriolukorra piirangutest tulenevat võimalikku mõju inimese sissetulekutele, töötusele, haridusele ning igapäevasele toimetulekule. 3. Toetada ettevõtete toimetulekut ja konkurentsivõime kestmist ehk leevendada ettevõtetele piirangutest tulenevat mõju. 4. Tagada ühiskonna ja riigi toimimine ehk hoida elutähtsate kaupade varu ja teenuste pakkumine vajalikul tasemel, kindlustada elanikkonna turvalisus, põhiseadusliku korra järgimine ning Eesti riigi iseseisvus. 1. Tõkestada COVID-19 edasist levikut Eestisse. 2. Tõkestada COVID-19 kohapealset levikut Eestis. 3. Tagada tervishoiusüsteemi suutlikkus COVID-19 tõrjeks ja raviks. 4. Suurendada inimeste teadlikkust viiruse leviku tõkestamisel ja sellest põhjustatud haiguse ravil. 5. Tagada elanikkonna toimetulek COVID-19 tulenevate kaudsete mõjudega. 6. Tagada Eesti majanduse võimalikult normaalne toimimine. 2 1. Inimeste füüsiline ja vaimne tervis ehk viiruse leviku pidurdamine ja viiruse mõju leevendamine tervishoiusüsteemile nii lühi- kui ka pikaajalises vaates, vaimse tervise toetamine; 2. Inimeste toimetulek ja tavaellu naasmine ehk eriolukorra piirangutest tulenev võimalik mõju inimese sissetulekutele, töötusele, haridusele ning igapäevasele toimetulekule; 3. Ettevõtete toimetulek ja konkurentsivõime ehk piirangutest tulenev mõju ettevõtetele ja majanduse konkurentsivõime; 4. Riigi toimimine ehk elutähtsate kaupade varu ja teenuste pakkumine vajalikul tasemel, eriolukorraga kaasnevate piirangute järgimine ning konfliktide ennetamine ühiskonnas. 1 4 Strateegia üldpilt Joonis 1: Operatsiooniliine (OpL) on kolmteist ning soovitud seisundeid kaksteist: 1. Isikukaitsevahendite jm tarvikute varu on tagatud; 2. Nakkuspuhang on kontrolli all; 3. Inimesed käituvad vastutustundlikult; 4. Plaaniline ravi jätkub tavapäraselt; 5. Kontaktne õppetöö jätkub; 6. Riigisisesed liikumispiirangud on lõpetatud; 7. Piiride avamisel on tagatud tõhus kontroll viiruse leviku tõkestamiseks; 8. Ettevõtlussektor on kohanenud; 9. Abivajajate toimetulek on tagatud; 10. Töötuse kasv on pidurdumas; 11. Ühiskond on valmis järgmiseks puhanguks; 12. Julgeolek on tagatud. Tegevused on planeeritud operatsiooniliinidel (joonisel esimeses tulbas), et tuua esile nende järgnevus, ning need on jagatud kolme etappi. Vajaduse korral saab iga etapi all eristada faase, et veelgi täpsemalt tegevusi planeerida. Üle kõikide operatsiooniliinide on esile toodud soovitud seisundid ehk vaheeesmärgid (joonisel kollane kolmnurk). Soovitud seisundid näitavad planeeritud tegevuste vastastikust mõju ja on ajaliselt järjestatud ehk eeldatavalt peab neid saavutama kindlas järjekorras, kuid tingimuste muutumisel võib ka planeeritud järjestus teiseneda. 5 Etapid ja soovitud seisundid Strateegia elluviimine sõltub sellest, kas oleme saanud praeguse nakkuspuhangu kontrolli alla, ja millise valiku teeme, et võidelda võimalike tulevaste nakkuspuhangutega.3 Eeldusel, et oleme saanud praeguse nakkuspuhangu kontrolli alla, peaksime valmistuma neljaks modelleeritud stsenaariumiks: A. Lainehoiatus: praegune puhang raugeb, uus puhang õnnestub ära hoida, sest välja on töötatud varajase märkamise süsteem ning nakatunutele ja nendega kokku puutunutele määratakse isolatsioon. B. Teine laine: sügisel tuleb uus puhang, mis on praegusest mõnevõrra väiksem. Kriisi õppetundide põhjal valmistume suvel uueks võimalikuks puhanguks ja suudame sellele operatiivselt ja tõhusalt reageerida. C. Ulatuslik teine laine: sügisel tuleb uus puhang, mis on ulatuselt võrreldav praegusega. Võttes arvesse praeguse eriolukorra kogemust peame olema valmis rakendama samasuguseid või karmimaid piiranguid. D. Lainetus: nakkuspuhangud jäävad korduma iga mõne kuu tagant, olles küll praegusest märkimisväärselt väiksemad. Kuni vaktsiini väljatöötamiseni või ravi leidmiseni peab ühiskond olema valmis kiirelt rakendama ettevaatusabinõusid (nii omaalgatuslikult kui ka riigi kehtestatuna). Samas ei saa välistada, et praegune puhang kestab vaatamata jõupingutustele see maha suruda prognoositust kauem. Kuna viiruse leviku kulg pole praegu veel selge, on strateegia tegevused planeeritud kolmes etapis: Iga etapi puhul on esile toodud soovitud seisundid, milleni peame etapi ajal jõudma, ning mõõdikute sihtväärtused üleminekuks järgmisesse etappi. Strateegia lähtub piirangute sammhaaval ja tingimusliku vähendamise põhimõttest. Piirangutest loobumise esialgne kava on esitatud eraldi peatükina. Vaata näiteks: Imperial College COVID-19 Response Team, Impact of non-pharmaceutical interventions (NPIs) to reduce COVID19 mortality and healthcare demand (16.03.2020). 3 6 Etappide põhimõõdikud Valmisolekut liikuda esimeselt etapilt teisele ning sellelt kolmandale jälgime nende mõõdikutega: 1. nakatunute arv: koosneb kahest näitajast: a) ööpäevas lisandunud nakatunute koguarv ja osakaal kõikides testitutes, b) nakatanute arv vanusegrupis 50+ (lisaks arvestatakse masstestimiste ja seroepidemioloogiliste uurimuste tulemusi); 2. haiglaravil viibijate arv: jälgitakse haiglaravil viibivate COVID-19 patsientidega hõlmatud voodikohtade arvu (14 päeva keskmine võrdluses kõrghetkega); 3. COVID-19 intensiivravikohtade hõlmatus: jälgitakse COVID-19 patsientidega hõlmatud voodikohtade arvu ööpäevas; 4. arstiabi kättesaadavus: hinnang perearstiabi ja eriarstiabi vastuvõttude arvu ning neis kaugvastuvõttude osakaalu põhjal; 5. inimeste valmidus järgida valitsuse suuniseid ja kehtestatud meetmeid: hinnang Riigikantselei avaliku arvamuse küsitluse põhjal; 6. majanduse üldine tervis: hinnang majandusvaldkonna mõõdikute põhjal, mis on esitatud tabelis 1; 7. usaldusmeetmete rakendamise võimekus: hinnang, mis arvestab kontrollivõimekust piiriületusel, üldist testimisvõimekust ühiskonnas, nakkuskollete isoleerimise võimekust, isikukaitsevahendite olemasolu, 2 + 24 reeglist kinnipidamise tagamise võimekust. 1., 2. ja 3. mõõdik näitavad viiruse levikut, 3., 4. ja 7. mõõdik tervishoiusüsteemi toimimist, 5. ja 7. mõõdik ühiskonna valmisolekut ning 6. mõõdik majanduse tervislikku seisundit. Üleminekul teisest etapist kolmandasse jälgime ka kaheksandat mõõdikut: 8. epidemioloogiline olukord ja COVID-19 vastased meetmed regioonis, Euroopa Liidu liikmesriikides ja kolmandates riikides (Välisministeeriumi andmed). 4 Vastavalt eriolukorra juhi korraldusele nr 45. 7 Tabel 1: Majanduse üldise tervise mõõdikud: Mõõdik Algtase Registreeritud töötute arv (sh uute registreeritud töötute arv) 46 638 (20.04) Töövõimetuslehed, arv, muutus võrreldes eelmise aastaga % 83 330; 109,4% (20.04) Töötajate arv, võrreldes eelmise aasta sama kuuga -7231 (märts) Ettevõtete käive, mln eurot, muutus võrreldes eelmise aastaga % 5805,3; -1% (veebruar) Majandusaktiivsuse indeksid: Eurozone Composite Output PMI indeks. 51,6 (04.03) Eelarve tasakaal, % SKPst - 0,8 (29.02) Maksuvõla kasv võrreldes eelmise aasta märtsiga, % Maksulaekumine, 2 kuu maksulaekumine võrreldes eelmise aastaga, % 28,7 (31.03) Likviidsusreservi tase, mln eurot 883,3 (16.04) 8 -1,9 (29.02) I etapp: nakkuspuhangu eskaleerumine (puhangu kontrolli alla saamine) Selles etapis on meie peamine eesmärk tagada tervishoiusüsteemi toimetulek nakkuspuhanguga ning viiruse leviku pidurdamine ennekõike inimkontaktide vähendamise abil. See etapp algas esimeste nakatunute tuvastamisega ja viiruse kiireneva levikuga, millele reageerisime eriolukorra väljakuulutamisega. I etapp lõpeb, kui saame tõestust, et kehtestatud piirangud ja meetmed on mõjunud ning nii uute nakatunute arv kui ka viiruse tõttu haiglaravil viibijate arv on langustrendis (uute nakatunute arvu langus kajastub haiglaravil viibijate arvus mõne nädalase nihkega). Samuti on oluline, et oleks tagatud isikukaitsevahendid eesliinil töötajatele ja laiemalt, kaitse riskirühmadele ning haigena koju jäämist ja vajaduse korral kaitsemaski kandmist (või muul moel suu ja nina katmist) peetaks sotsiaalseks normiks. Viiruse leviku pidurdamiseks peame säilitama kontrolli välispiiril. Teadmistepõhiste otsuste tegemiseks peame suurendama testimiste arvu (sh valdkonna- ja piirkonnapõhine valimtestimine) ning tagama digiteeritud andmete operatiivse ja süsteemse liikumise asutuste (haiglad, testimiskeskused, laborid, teadlased, Terviseamet) vahel, et suurendada meie võimet olukorda efektiivselt seirata ning prognoosida võimalikke arengusuundi. I etapis peame saavutama järgmised soovitud seisundid: 1. Isikukaitsevahendite jm tarvikute varu on tagatud: nakkuspuhanguga toimetulekuks on kõige kiireloomulisem ülesanne tagada isikukaitsevahendid kõigile eesliinil töötajatele ning samuti hingamisaparaatide piisavus intensiivravi vajajatele. See on ka eelduseks, et inimesed oleksid vajaduse korral edaspidigi valmis sarnasteks puhanguteks (näiteks maskikandmine saab muutuda käitumisnormiks alles siis, kui isikukaitsevahendid on vabalt kättesaadavad). Samal ajal peab olema tagatud eesliinil töötajate piisavus. 2. Nakkuspuhang on kontrolli all: kõik järgnevad sammud sõltuvad sellest, millal suudame nakkuspuhangu kontrolli alla saada. 3. Inimesed käituvad vastutustundlikult: eriolukorras kehtestatud piiranguid saab leevendada, kui on kindel, et inimesed teevad kõik endast sõltuva, et hoida ära järgmist nakkuspuhangut. 9 Tabel 2. Üleminekuks järgmisesse etappi jälgitakse järgmisi mõõdikuid (vajaduse korral jälgime tulemusi piirkonniti): Mõõdik Algtase 1. nakatunute arv a) nakatunute koguarv (in arv ööpäevas) ja osakaal kõikides testitutes; b) nakatunute arv vanusegrupis 50+ (in arv) a) 32 (09.04−15.04), 3,9% kõikidest testidest (17.04); b) 476 (06.04) 2. haiglaravil viibivate COVID-19 patsientide arv (keskmine võrdluses kõrghetkega, voodikohtade arv ööpäevas) 3. COVID-19 intensiivravikohtade hõlmatus (voodikohtade arv ööpäevas) 4. arstiabi kättesaadavus Üleminek II etappi a) viimase seitsme päeva keskmine on madalam kui sellele eelnenud seitsme päeva keskmine;* b) 14 päeva summaarne juhtude arv on väiksem 476-st või võrdne 476-ga* 157 (13.04) 14 päeva keskmine on väiksem 157-st või võrdne 157-ga* 20 (04.04) 14 päeva keskmine hõlmatus on väiksem 20-st või võrdne 20-ga* Hinnanguline 5. inimeste valmidus järgida valitsuse Hinnanguline suuniseid ja kehtestatud meetmeid 6. majanduse üldine tervis Hinnanguline 7. usaldusmeetmete rakendamise võimekus Kontrollivõimekus piiriületusel, üldine testimisvõimekus ühiskonnas, nakkuskollete isoleerimise võimekus, isikukaitsevahendid, 2 + 2 tagamise võimekus * Hälvete mõju põhimõõdikutele analüüsitakse iga kord üksikjuhtumina. 10 II etapp: nakkuspuhangu stabiliseerumine (piirangute sammhaaval vähendamine) Selles etapis on meie peamine eesmärk kehtestatud piirangutest sammhaaval loobuda, et nakkuspuhangu mõju inimeste sissetulekule ja igapäevastele toimingutele ning majanduse käekäigule oleks võimalikult väike (vt piirangutest loobumise kava lk 14). Piirangute leevendamisel kaalume regionaalsete, majanduslike ja ühiskondlike erandite tegemist (näiteks viiruse vähese levikuga piirkondades varem ja suurema sammuga kui laialdase levikuga piirkondades). Piirangute leevendamise eelduseks on usaldusmeetmete rakendamise võimekus. Samuti hoiame pidevalt silma peal Euroopa Liidu ja Eestile oluliste kolmandate riikide sammudel piirangute leevendamisel. Kui I etapi lõpus saavutatud seisund muutub ja viiruse levik kiireneb taas, siis tuleb minna tagasi I etappi ja suurendada uuesti inimkontakte vähendavaid piiranguid. Piirangute tugevdamise vajadus sõltub märkimisväärselt tervishoiusüsteemi võimekusest uute juhtumitega toime tulla. II etapp lõpeb, kui saame loobuda eriolukorras kehtestatud piirangutest, kuid seda kindlatel eeldustel (näiteks usaldusmeetmete rakendamise võimekus) ning mõõdikute abil tõestatult. II etapis peame saavutama järgmised soovitud seisundid: 4. Plaaniline ravi jätkub tavapäraselt: pikaajalised piirangud plaanilise ravi osutamises võivad kaasa tuua krooniliste haiguste süvenemise või suurenenud suremuse teistesse haigustesse ning mõjutada rahvatervist. 5. Kontaktne õppetöö jätkub: laste ja õppurite naasmine haridusasutustesse tagab võrdsemad õpivõimalused ning alaealiste laste puhul saavad lapsevanemad paremini tööle keskenduda. 6. Riigisisesed liikumispiirangud on lõpetatud: sõltub inimeste vastutustundlikust käitumisest. 7. Piiride avamisel on tagatud tõhus kontroll viiruse leviku tõkestamiseks: kaupade ja inimeste vaba liikumine on oluline elutähtsate kaupade varustuskindluse ja elutähtsate teenuste toimimise tagamiseks ning eeldus majanduse taastumiseks (esitatakse eraldi). II etapi lõpus võivad piirid olla avatud teatud tingimustel (nt 14 päeva karantiini nõudega), mis mõjutab majandustegevust näiteks turismivaldkonnas. Seejuures on oluline jälgida suundumusi teistes riikides. 11 Tabel 3. Üleminekuks järgmisesse etappi jälgitakse järgmisi mõõdikuid (vajaduse korral jälgime tulemusi piirkonniti): Mõõdik 1. nakatunute arv a) nakatunute koguarv (in arv ööpäevas) ja osakaal kõikides testitutes; b) nakatanute arv vanusegrupis 50+ (in arv) 2. haiglaravil viibivate COVID-19 patsientide arv (keskmine võrdluses kõrghetkega, voodikohtade arv ööpäevas) 3. COVID-19 intensiivravikohtade hõlmatus (voodikohtade arv ööpäevas) 4. arstiabi kättesaadavus Algtase Üleminek III etappi a) 32 (09.04−15.04), 3,9% kõikidest testidest (17.04); b) 476 (06.04) Lisatakse hiljem 157 (13.04) Lisatakse hiljem 20 (04.04) Lisatakse hiljem Hinnanguline 5. inimeste valmidus järgida valitsuse Hinnanguline suuniseid ja kehtestatud meetmeid 6. majanduse üldine tervis Hinnanguline 7. usaldusmeetmete rakendamise võimekus Kontrollivõimekus piiriületusel, üldine testimisvõimekus ühiskonnas, nakkuskollete isoleerimise võimekus, isikukaitsevahendid, 2 + 2 tagamise võimekus 8. epidemioloogiline olukord ja COVID-19 vastased meetmed regioonis, EL liikmesriikides ja kolmandates riikides Hinnanguline 12 III etapp: valmisolek järgmiseks puhanguks Selles etapis on meil kaks peamist eesmärki. Esiteks pakkuda pikemaajalisi leevendusmeetmeid, mis aitavad inimestel ja ettevõtetel nakkuspuhangu mõjudega mõistlikus tempos toime tulla ning taastada oma tavapärane toimimine nii palju kui võimalik. Teine eesmärk on tagada valmisolek järgmiseks võimalikuks nakkuspuhanguks sõltumata sellest, milline nakkuse leviku stsenaarium realiseerub. Valmisolek tähendab nii isikukaitsevahendite ja muude tarvikute reservi loomist, varajase märkamise süsteemi ning kontaktipõhiste piirangute kehtestamist, teadusuuringute tegemist kui ka kriisiplaanide uuendamist, tervishoiusüsteemi personali koolitamist ning lisameetmete rakendamise kulude katmist. III etapp lõpeb, kui saame mõõdikute abil tõestust, et võime minna üle tavapärasele strateegilisele planeerimisele ja ei vaja enam eristrateegiat. III etapis peame saavutama järgmised soovitud seisundid: 8. Ettevõtlussektor on kohanenud: sõltub eelkirjeldatud seisunditeni jõudmisest (piirid on avatud, kuid 14 päeva karantiini nõue võib veel kehtida; ka muud liikumispiirangud on lõpetatud või märkimisväärselt leevendatud) ja tähendab, et koondamised ja ettevõtete likvideerimised on stabiliseerunud ning ettevõtted on kohandanud oma äristrateegia uutele oludele vastavaks. Nakkuspuhangu tõttu kehtestatud piirangute leevendamise meetmete kõrval on selleks oluline pakkuda ka pikemaajalisi toetusi, et ettevõtted saaksid tulla kriisist välja mõistlikus tempos. Lisaks tuleb mõtestada ümber senine ettevõtluse toetamiseks suunatav ELi struktuurivahendite kasutamine nii, et see arvestaks kriisi mõjul muutunud olude ja vajadustega. 9. Abivajajate toimetulek on tagatud: majanduslanguse ja nakkuspuhanguga seotud piirangute tõttu kasvab nende inimeste hulk, kes vajavad toimetulekuks tuge, kuid ei vasta praeguste toetusmehhanismide (töötuskindlustushüvitis, töötutoetus) tingimustele. Seisundi saavutamine sõltub täiendavate toetusmeetmete (nt toimetulekutoetuse tingimuste leevendamine) või muude toetavate teenuste pakkumisest KOVide kaasabil. Soovitud seisundini jõudmise tunneme ära, kui KOVi abi küsivate inimeste arv on stabiiline või langeb. 10. Töötuse kasv on pidurdumas: sõltub eelkirjeldatud seisunditeni jõudmisest (liikumispiirangud on lõpetatud ja ettevõtlussektor kohanemas). Eelmise majanduskriisi kogemus lubab eeldada, et töötuse määra jõudmine eriolukorraeelsele tasemele võtab aega, mistõttu võib olla vajalik rakendada pikemaajalisi toetusmeetmeid. 13 11. Ühiskond on valmis järgmiseks puhanguks: nii tervishoiusüsteem ja teised eesliinil töötajad, riigi kriisihaldus kui ka inimesed oma käitumises peavad olema valmis võimalikeks uuteks kriisideks, mis ei pruugi olla tingitud nakkushaigustest. Praeguse kriisi õppetunnid peavad meie valmisolekut suurendama. 12. Julgeolek on tagatud: diplomaatiliste, sõjaliste, majanduslike ja sotsiaalsete meetmete abil on tagatud tegevus ja heidutus, mis kindlustab senise julgeolekukorralduse ja hoiab ära ründed riigi ja kodanike vastu. III etapi mõõdikud ja nende sihtväärtused lepitakse kokku edaspidi, arvestades I ja II etapi kogemust. 14 Piirangutest loobumise kava Strateegia seab eesmärgiks loobuda eriolukorra ajal kehtestatud piirangutest sammhaaval. Piirangutest loobumise valikul peame kaaluma iga tegevuse puhul:  vahetult ja kaudselt mõjutatud sihtrühma koosseisu ja suurust (kes piirangu leevendamisel liikuma hakkavad ning kui palju mõjutab see riskirühmi);  mõju viiruse levikule kontaktide arvu kaudu ning nakkusriskile ja selle vähendamise võimalustele (kas piirangu kaotamine toob kaasa paljude teiste inimestega kokku puutumise või mitte);  mõju ühiskonnale (kui oluline on selle piirangu kaotamine ühiskonna meelsusele, sh piirangu koormavuse mõju inimeste vaimsele tervisele);  mõju majandusele (milliseid tegevusvaldkondi piirang puudutab ja milline on selle pikaajaline mõju majanduse käekäigule);  mõju tööturule ja inimeste toimetulekule (sh sissetulekule);  piirangu rakendamisega seotud järelevalve koormust (kas piirangu kaotamine aitab vähendada koormust politseil, aga ka teistel, sh ettevõtjatel, kes peavad poes tagama 2 + 2 reegli jms täitmise);  usaldusmeetmete rakendamise võimet. Piirangute leevendamist arutab valitsuse erikomisjon igal nädalal kuni piirangutest täieliku loobumiseni. Piirangute leevendamise kaalumisel peame seirama viiruse levikut (mõju avaldub viitajaga) ning tagama isikukaitsevahendite kättesaadavuse nii eesliinil töötajatele kui ka laiemalt. Iga tegevuse puhul analüüsime, millised on piirangust loobumiseks vajalikud nakkuse riski maandamise meetmed ning muud eeldused (nt kontaktse õppetöö taastamine eeldab koolibusside kasutamist). Võimalikud piirangutest loobumise sammud otsustatakse iga nädala alguses vastavalt strateegia põhimõõdikutele tuginevale olukorra ja mõju hinnangutele. Järgnevas tabelis on esile toodud kaks esimest võimalikku piirangutest loobumise sammu ning loetelu kaalumisel sammudest, mis on esialgses ajalises ja prioriteetsuse järjestuses. Iga sammu puhul on esile toodud minimaalsed piirangu leevendamise eritingimused, kuid neid täiendusettepanekud esitatakse valitsuskomisjonile. 15 eritingimusi analüüsitakse pidevalt ning Piirangutest loobumise üldised kohustuslikud eeldused on järgmised: haigusnähtudega inimeste kodus püsimine, hügieenireeglitest kinnipidamine5, distantsreegli järgimine, pindade desinfitseerimine, vajaduse korral maskide kandmine (või muul moel suu ja nina katmine) ning riskirühmade (eakad inimesed, kroonilised haiged) täiendav kaitsmine. Tabel 4. Võimalikud piirangu leevendamised (esialgne ajaline ja prioriteetsuse järjekord): Võimalik piirangu leevendamine Oht nakkuse levikule Eritingimused 1. samm: 21. aprill, kui mõõdikud lubavad Nakkuse oht kasvab mõõdukalt. Ligi 75% elanikest kasutab aasta Avada plaaniline arstiabi (k.a jooksul teenuseid. Samas on selle eratervishoid, perearstid, kontakti puhul tegemist peamiselt hambaravi) etapi viisi korra või paariga aasta jooksul. Samuti on kontakt enamasti lühiajaline 2. samm: 15. mai, kui mõõdikud lubavad Nakkuse oht kasvab mõõdukal kuni suurel määral. Õpetajad ja õpilased ning lapsevanemad moodustavad Avada haridussüsteem vähemalt 50% kogu Eesti vastavalt valitsuskabineti 9. rahvastikust, lisaks on kokkupuude aprilli nõupidamise otsusele ka kooli abipersonali, toitlustuse, koristuse, transpordiga jne. Samuti on kontaktide arv sage ning kestab pikka aega Kaalumisel (esialgne ajaline ja prioriteetsuse järjekord): Nakkuse oht kasvab eeldatavasti Avada muuseumide vähesel määral, kuna külastajate territooriumid vabas õhus arv on väike, külastusi tehakse (vabaõhumuuseumid) harva ning kestus on lühiajaline Vabas õhus lubada Nakkusoht kasvab vähesel määral. huviharidus, huvitegevus, Mõjutatud elanike arv on pigem sporditreeningud (vabas väike, kuid samas on kokkupuudet õhus toimuvad treeningudka abipersonaliga ning suureneb ringid) transpordikasutus 5 Vastavalt Terviseameti juhenditele. 16 Järgida juhiseid „Miinimumnõuded tervishoiuteenuse otsustajatele plaanilise töö taastamiseks COVID19 epideemia tingimustes“ (nt infektsiooni kontroll, isikukaitsevahendite (IKV) piisavus, COVID haigete selge eraldatus, desinfitseerimine jms) 2 + 2, desinfitseerimise nõue, IKV õpetajatele, riskirühmades õpetajatele ja õpilastele FFP2 ja FFP3 maskid 2 + 2, desinfitseerimise nõue 2 + 2, desinfitseerimise nõue Võimalik piirangu leevendamine Oht nakkuse levikule Kaalumisel (esialgne ajaline ja prioriteetsuse järjekord): Nakkuse oht kasvab vähesel määral, kuna elanike arv, keda Perekonnaseisutoimingud see puudutab, on väike. Samuti piiratud tingimustes on tegemist harva ning lühiajalise kokkupuutega Kaubanduskeskuste poodide ja teenuste piirangute leevendamine (avada ainult Nakkuse oht kasvab mõõdukalt poed, teenused ja kuni suurel määral, kui seda teha toitlustuskohad), jätta etteplaneeritult – kontakt on harv suletuks ajaveetmise kohad ja lühiajaline nagu mänguväljakud, kino, bowling jne Eritingimused 2 + 2, desinfitseerimise nõue, IKV töötajatele 2 + 2, IKV töötajatele, desinfitseerimise nõue, kaubanduskeskusel meetmete täitmise tagamise kohustus. Ettevõtjad võtavad kohustuse teha kampaaniaid ainult epoodides. MKMil koostöös kaubandusettevõtetega koostada täpsemad juhised Avada muuseumid ja näitusasutused Nakkusoht kasvab vähesel määral. Mõjutatud elanike arv on pigem väike, kuid samas on kokkupuudet ka abipersonaliga ning suureneb transpordikasutus Lubada huviharidus, huvitegevus, sporditreeningud ka siseruumides ning avada spordiklubid Nakkuse oht kasvab mõõdukalt. Puudutab otseselt või kaudselt märkimisväärset osa elanikest, sh 2 + 2, IKV töötajatele, kasvab transpordi vajadus. desinfitseerimise nõue Samas on kontakt pigem harv (mõned korrad nädalas) ning pigem lühiajaline (1−2 h) Saarte avamine, v.a Saaremaa ja Muhumaa Nakkuse oht kasvab vähesel määral 2 + 2, töötajatele IKV, desinfitseerimise nõue, interaktiivsed eksponaadid jäävad suletuks Võimalik etapiviisiline avamine, rahvastikuregistripõhine liikumine, suletud reisijate tekk Nakkuse oht kasvab mõõdukalt, Teenistuste ja sakramentide kuid puudutab suurel määral lubamine pühakodades riskirühmi 2 + 2, desinfitseerimise nõue Spordivõistluste lubamine pealtvaatajateta Nakkuse oht kasvab vähesel määral desinfitseerimise nõue Lubada laste laagreid ja õpilasmalevaid piirangutega Nakkuse oht kasvab mõõdukalt IKV töötajatele, desinfitseerimise nõue, inimeste arvu piirang rühma suurusele – kuni 15 inimest rühmas 17 Võimalik piirangu leevendamine Oht nakkuse levikule Kaalumisel (esialgne ajaline ja prioriteetsuse järjekord): Lubada mootorsõidukijuhi koolituse, autojuhi koolituse Nakkuse oht kasvab suurel ja ohtlikku veost vedava määral autojuhi koolituse korraldamine Võimaldada toitlustusasutustel olla avatud peale kella 22.00 ja Nakkuse oht kasvab mõõdukalt võimaldada neil ka alkoholimüüki Saaremaa ja Muhu vallas viibimiskeelu tühistamine Nakkuse oht sõltub näitajatest lähikontakti nõudvates teenusasutustes Lubada avalikke üritusi koos Nakkuse oht kasvab mõõdukalt inimeste arvu piiranguga Eritingimused desinfitseerimise nõue, inimeste arvu piirang 2 + 2, desinfitseerimise nõue, IKV kõigil teenindajatel desinfitseerimise nõue 2 + 2, inimeste arvu piirang, tagatud järelevalve võimekus Avada laste mängutoad Nakkuse oht kasvab suurel määral IKV töötajatele, desinfitseerimise nõue Spordivõistluste lubamine pealtvaatajatega Nakkuse oht kasvab suurel määral 2 + 2 publikule, desinfitseerimise nõue Lauskülastuskeelust loobumine hoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes Nakkuse oht kasvab suurel määral IKV kasutamine, välistada haigussümptomitega külastajad, külastuskeeld COVID-19 haigetega hoolekandeasutustesse Nakkuse oht kasvab mõõdukalt Välistada haigussümptomitega klientide puhul, erijuhend COVID-19 haigetega hoolekandeasutuste puhul Üld- ja erihooldekodus viibivatel isikutel hoolekandeasutuse territooriumilt lahkumise lubamine 18 Võimalik piirangu leevendamine Oht nakkuse levikule Kaalumisel (esialgne ajaline ja prioriteetsuse järjekord): Avada meelelahutusvõimalused (sh avalikud kogunemised, Nakkuse oht kasvab suurel teater, kino, veekeskused, määral ujulad, spaateenused, saunad, piljard, bowling, keegel jne) Eritingimused 2 + 2, desinfitseerimise nõue, IKV kõigil teenindajatel Saaremaale ja Muhumaale Nakkuse oht kasvab sõltuvalt sisenemise ja sealt väljumise näitajatest lubamine Võimalik etapiviisiline avamine – alguses kontrollitult saartel kinnisvara omavatele inimestele, kes allkirjastaksid käitumisjuhise. Sama võib kohaldada hiljem teistele külastajatele avades Reisijate liikumisvabaduse Nakkuse oht kasvab sõltuvalt piirangu tühistamine huvireisi nakatumise näitajatest Eestis ja raames Tallinn-Stockholm Rootsis. laevaliinidel Eritingimused lepib kokku Vabariigi Valitsus. Riigipiiri ületamise ajutise piirangu tühistamine Nakkuse oht kasvab suurel määral. Eritingimused lepib kokku Vabariigi Valitsus. Avalikus kohas 2 + 2 reeglist loobumine Avada kasiinod, vesipiibu kohvikud, mänguautomaatide saalid, täiskasvanute klubid Nakkuse oht kasvab suurel määral Vastavalt väljatöötatud usaldusmeetmetele Nakkuse oht kasvab suurel määral Vastavalt väljatöötatud usaldusmeetmetele Nakkuse oht kasvab suurel määral Vastavalt väljatöötatud usaldusmeetmetele Avada ööklubid Hoolekandeasutuses viibivatel isikutel, kellel on diagnoositud COVID-19 haigust põhjustav koroonaviirus, on keelatud igasugune kokkupuude teiste isikutega, välja arvatud hoolekandeasutuse töötajate ja meditsiinitöötajatega Jääb kehtima 19 Operatsiooniliinid Strateegia tegevusi planeeritakse operatsiooniliinidel, mille mõtteliseks alguspunktiks on eriolukorra ajal kehtestatud piirangute ja seni rakendatud leevendusmeetmete kogum. Operatsiooniliinide (välja arvatud OpL 13) tegevused on suunatud piirangutest sammhaaval loobumisele (sh eriolukorra lõpetamine). Operatsiooniliini 13 tegevustega tagatakse riigi julgeolek samal ajal rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega sõltumata hädaolukorra lahendamiseks rakendatavatest piirangutest. Operatsiooniliine (OpL) on kolmteist. Eesmärki tagada inimeste füüsiline ja vaimne tervis panustavad operatsiooniliinid: OpL 1: Nakkuse leviku piiramine, sh inimkontaktide vähendamine, riskirühmade kaitsmine, hügieenireeglite levitamine ja kommunikatsioon ning valmisoleku tagamine viiruse populatsiooni jäämisel. OpL 2: Tervishoiusüsteemi toimepidevus, sh eriarstiabi ja kiirabi teenuse korraldamine, esmatasandi arstiabi pakkumine, eratervishoiu jätkamine, hambaravi jätkamine, rahastamismudelite ajutine ümberkorraldamine. OpL 3: Vaimse toe pakkumine, sh nõustamistoe pakkumine, kriisiolukorrast tingitud vaimse tervise olukorra parandamine, psühhosotsiaalse kriisiabi ja hingehoiu teenuse pakkumine. Eesmärki tagada inimeste toimetulek ja tavaellu naasmine panustavad operatsiooniliinid: OpL 4: Töötuse ennetamine ja leevendamine, sh erimeetmete pakkumine töötutele või töötuseohus olevatele inimestele, vajaduse korral töötushüvitiste ja täiendkoolituste süsteemi muutmine kiirendatud korras, töötukassa finantsilise tõhususe ja jätkusuutlikkuse tagamine. OpL 5: Haridussüsteemi toimimine, sh õppetasemete ühtlustamise ja tavaõppele ülemineku toetamine kõikidel haridustasemetel (nt eksamite ja koolilõpetamiste koordineerimine ja korraldamine, noorsootöö, huvihariduse ja eraharidusasutuste toetamine, rahvusvahelise õpirände jätkumine). OpL 6: Inimeste igapäevane toimetulek, sh toetavate sotsiaalteenuste pakkumine KOVide poolt, toiduabi jagamine, inimeste majandusliku olukorra toetamine. Eesmärki toetada ettevõtete toimetulekut ja operatsiooniliinid: 20 konkurentsivõime kestmist panustavad OpL 7: Piirangute mõju leevendamine ettevõtetele, sh kriisimeetmed suurematele ettevõtetele, kriisimeetmed väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) (mõlema puhul nii likviidsusprobleemide lahendamiseks kui ka investeerimislaenud uute ärivõimaluste ärakasutamiseks), ettevõtete tõhus teavitamine ja kaasamine. OpL 8: Kriisist väljumist toetava ettevõtluskeskkonna kujundamine, sh eeldused ettevõtete tegevuse jätkamiseks lühiajaliste/pikaajaliste piirangute tingimustes, maksusoodustused, õigusaktide muudatused, turgu toetavad riigi investeeringud. OpL 9: Inimeste ja kaupade vaba liikumise taastamine, sh piirangute eemaldamine inimeste vaba liikumise tagamiseks, piirangute eemaldamine kaupade vabaks liikumiseks ja seda koostöös ELi teiste riikidega, et ühendus lähtuks ühisest strateegiast (näiteks avada kõigepealt sisepiirid), Eesti huvide esindamine ja kaitsmine rahvusvaheliselt. Eesmärki tagada ühiskonna ja riigi toimimine panustavad operatsiooniliinid: OpL 10: Inim- ja materiaalse vara piisavus, sh eesliinil töötavate inimeste vastupidavuse toetamine (nt vaimne tervise toe pakkumise ja koormuse hajutamise kaudu) ning elutähtsate kaupade olemasolu ja elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamine. OpL 11: Inimeste valmisolek järgida erimeetmeid, sh liikumispiirangute talumise leevendamine, riigi ja KOVide sõnumite selgus ja avatud suhtlus, konfliktide maandamine kodus ja avalikus (info)ruumis. OpL 12: Paindlik valitsemine, sh riigi ja KOVide finantsvõimekuse suurendamine, avaliku, eraja vabasektori koostööalgatuste toetamine ja elluviimine (sh teadlastega). OpL 13: Rahvusvahelise koostöö ja julgeoleku tagamine, millega kindlustatakse riigi territoriaalne terviklikkus ja julgeolek. 21 Strateegia elluviimise korraldus Strateegia elluviimist juhib COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud sündmuste ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegelev valitsuskomisjon. Kui eriolukord lõpetatakse ja nimetatud komisjon ei jätka, siis antakse juhtkomisjoni roll Vabariigi Valitsuse otsusega üle mõnele teisele komisjonile või luuakse strateegiale uus juhtkomisjon. Juhtkomisjoni tööd toetab planeerimisgrupp, mille töö korraldamise ja koordineerimise eest vastutab Riigikantselei strateegiadirektor, kes määrab vastavalt valdkonnale muu hulgas teema ettevalmistaja. Juhtkomisjoni tööd ja strateegia elluviimist koordineerib Riigikantselei. Vajaduse korral kutsub juhtkomisjon kokku ministeeriumide, asutuste ja valitsusväliste partnerite esindajatest koosnevad temaatilised töörühmad. Tegevusi töötatakse välja pidevalt, lähtudes strateegia seatud raamistikust. Eriolukorra ajal antakse valitsuskomisjonile ja koordinatsioonikogule strateegia juhtimislauast lähtuv ülevaade nii mõõdikutest kui ka tegevustest kord nädalas, hiljem vajaduse järgi. 22